Art Friedman, Motorcycle Cruiser ajakiri, veebruar 2006.

Eesti keelde tõlkinud Numan.

Kui teadus kohtub linnalegendidega, osutuvad mõned "faktid", mida mootorratturid arvavad teadvad ohutusest ja avariidest, hoopis ohtlikuteks müütideks ja valearusaamadeks. Kui tsiklimehed vestlevad avariidest, kukkumistest ja ohutusest, siis kindlasti kuuleme paari levinud linnalegendi ja intuitiivset järeldust, mis lähemalt uurides osutuvad valeks. Nende uskumine suurendab võimalusi sattuda õnnetustesse või saada tõsisemaid vigastusi avariides. Mõni tunneb mõttetu jutu kohe ära, kuid mõni on seda nii palju kuulnud, et võtab tõe pähe, eriti kui see tuleb autoriteetse inimese suust. Kahjuks tõekspidajaid on meie seas väga palju. Ohutuse nimel toome tõe päevavalgele nende müütide kohta. Samas loodame takistada müütide edasilevimist.

Siin on "surmav tosin" legende, mida me tihti kuuleme.

1. müüt: teised liiklejad ei hooli ratturitest.

Kui uskumatu see ka ei tundu, kuid autojuhid tegelikult ei soovi teid alla ajada. Enamus avariiolukordadest juhtuvad sel põhjusel, et autojuht lihtsalt ei näe ratast, isegi kui sa oled enda arust tema vaateväljas. Ratas võib olla osaliselt või täielikult varjatud auto katusepiilari, musta esiklaasi, teise liikleja või isegi teevirvenduse poolt. Loomulikult pole iga autojuht "märkan ratturit" mõtlemisega ning ei vaata erilise tähelepanuga võimalikku liiklejat oma vaatevälja pimedas alas. Selle asemel, et pidada kõiki autojuhte pahatahtlikeks või ükskõikseteks, peaksite hoopis ennast nähtavamaks tegema. Leevendamaks seda fakti, et teid on raske märgata, kandke silmatorkavaid värve, eriti ülakehal või kiivril. Arvestage asjadega, mis varjavad teid autojuhi silmavaatest, selliste elementaarsete asjadega kui pimestav päike teie selja taga, eessõitev auto või paar posti ja liiklusmärki teie ja autojuhi vahel. Asetage ennast nii, et võimaliku ristuva sõidutrajektooriga liiklejad märkaks teid enne manöövri sooritamist.

1. müüt: "Loud Pipes Save Lives" - lärmakad summutid päästavad elusid.

Tõesti võimalik, et kui teie kõrval liikuv lahtise aknaga auto kavatseb reastuda teie sõiduritta, aitab pidevalt paugutav toru teid märgata, kuid kogu sellest tahapoole suunatud lärmist on vähe kasu, kui keegi manööverdab teist eespool või keerab ristmikul ette. Võib-olla tingitud kõrvade väsimusest, võib-olla lärmakate torudega sõitjate suhtumisest või hoopis tüütab lärm sõitjat ennast nii palju, et ta muutub ise agressiivseks, aga mis põhjus ka poleks, näitab statistika, et ümberehitatud (lärmakate) summutitega mootorrattad satuvad õnnetustesse tihedamini, kui need, millel on tehase summutid. Kui te tõesti tahate päästa elusid, siis karjuvate torude asemel rõhuge pigem karjuvale riietusele ja heledavärvilisele kiivrile, mis tõesti toimib. Võib muidugi paigaldada ka kõvema signaali.

3. müüt: kiiver murrab kaela.

Tundub loogiline - paneme pähe kiivriraskuse, ja kui avariis keha paiskub ette, tekitab lisaraskus tugevamat pendlijõudu kaelale. Tegelikult on see arvamus eksklik. Tänapäeval E-tähistusega kiivrid oma ehituse poolest neelavad kokkupõrke energiat väga hästi, ka neid jõude, mis võiksid murda sõitja kaela. Uuringud näitavad, et kiivrikandjad saavad avarii korral vähem ja väiksemaid kaela vigastusi, kui ilma kiivrita sõitjad.

1. müüt: kiiver segab ohu nägemist ja kuulmist.

Uuringutesse süvenedes avastame, et ilma kiivrita sõitjad satuvad õnnetustesse tihemini kui kiivrikandjad. Võimalik, et kiivripooldajatel on realistlikum suhtumine ohtudesse ja sõitmisse. Võib-olla kiivri pähe panemine tuletab meelde, et sõitmine on potentsiaalselt ohtlik ja lisakaitse aktsepteerimine häälestab teie suhtumist. Võib-olla just see, et kiiver pakub silmadele kaitset ja summutab tuulemüra, võimaldabki teil paremini näha ja kuulda. Võib-olla vähendab kiiver väsimust, lõigates õhusurvet ja summutades tuulemüra. Mis see ka poleks, näitavad faktid, et kiivri kandmine ei soodusta kuidagi õnnetusse sattumist, vaid hoopis vastupidi.

1. müüt: kiiver ei aita enamuste õnnetuste puhul.

Rahvas vaatab kiivrite "crash testide" tulemusi, mis on tehtud suhteliselt väikestel kiirustel ja järeldab, et kiiresti sõites kiiver õnnetuse puhul ei toimi. See järeldus jätab kõrvale mõned tähtsad faktid:
• Enamus õnnetustest toimub suhteliselt madalal kiirusel.
• Enamus kokkupõrke energiast on tavaliselt vertikaalne - kukkumise ja löögi vahemaa.
• Kiivrid (vähemalt E- või Ameerikas DOT-standardile vastavad) teevad märkimisväärse töö kiirustel, mis on kaugelt üle testides kasutatavate.

Mõned arvavad, et kui kiivrikandja pea saab eluohtliku trauma, peab kokkupõrke jõud olema nii võimas, et keha saab mitmeid surmavaid vigastusi. Sellega kui pea jääks terveks oleks tagajärg sama. Statistika aga näitab selgelt, et kiivriga ratturid pääsevad õnnetusest kergemate vigastustega.

1. müüt: kiiver jätab su ajuvigastustega seal, kus muidu võiks lihtsalt surra.

Muidugi on võimalik, et kiiver pehmendab lööki piisavalt elu päästmiseks, kuid mitte piisavalt, et hoida pead põrutustest. Ometi juhtub seda harva ning kui te juba põrutate pead nii kõvasti, siis on väga tõenäoline surma saada muude kehavigastuste tõttu. Tõenäoline on ajusurmas vegeteerima jääda hoopis ilma kiivrita väikese kukkumise tagajärjel – sellises, kus E-tähisega kiivri kandjal saaks kannatada ainult tema ego.

1. müüt: osav rattur tuleb igas olukorras toime.

Ka maailma osavaimad ratturid ei saa midagi teha, kui auto otse nende ees keerab külje ette. Pime uskumine, et teie oskused ja kogemused hoiavad õnnetusi ära, isegi kui need tõesti on nii head kui te arvate, on ikkagi rumal unistus. Pole tähtis, kui osav sa oled, liikluses ürita vältida olukordi, mis võivad lõppeda kehvasti. Võta kiirust maha, vaata kaugemale ette ja mõtle teekond strateegiliselt läbi ja kõige tähtsam on kanda turvavarustust. Üks nendest müütidest, mis ei valeta, ütleb: "Küsimus pole selles, KAS sa kukud, vaid MILLAL sa kukud".

1. müüt: kui õnnetust ei saa vältida, pane külg maha.

Kahtlustan, et see müüt on loodud nende poolt, kes ei osanud muud moodi seletada miks nad lõpetasid külili lohisedes, kui üritasid vältida kokkupõrget. Nad vajutasid pidurid plokki või kaotasid juhitavuse muud moodi ning hiljem õigustavad kukkumist kui ettekavatsetut ja jätavad mulje, nagu tegu polekski üldse kukkumisega. Ehk kunagi minevikus olid mootorratta pidurid nii kehvad, et külili lohisedes või veeredes sai kiiremini peatuda. Kui kunagi nii ka oli, siis mitte sellel sajandil. Pidurdades saad enamuse hoogu maha, ja isegi kui ei pääse kokkupõrkest, on su kiirus oluliselt väiksem, kui tagumikul libisedes mööda asfaltit. Tähtis on sadulas olla ka kokkupõrke hetkel, sel viisil võid sa lihtsalt autost üle lennata, säästes oma keha otselöögist. Kui sa libised mööda teepinda, siis su keha peatub karmi pauguga vastu autot, või üldse saab auto all kokku volditud. Pidage meeles, et väljend "panin külje maha, et avariist pääseda" on lollus ja lolli poolt ka edasi öeldud.
Ainsad juhused, kui külili viskumine teeb head, on kas silla/viadukti peal, kus üle piirde kukkumine tähendab pikka lendu ja valusat maandumist või filmides nähtud kokkupõrkes rekkaga, kus mootorrattur libiseb rekka alt läbi ilma, et oleks seda riivanud. See oleks küll eriti hea õnn kui rekka veel liigub.

1. müüt: üks õlu ei tee liiga.

Nii kaua kui seda jood ei tee jah, kuid kui sa hüppad kohe sadulasse, võib ühe õlle mõju teha liiga terveks eluks. Pole tähtis kui kainena sa end tunned, kõik teaduslikud uuringud ütlevad muud. Sa sead nii ennast, kui ka kaasliiklejaid ohtu kui jood ja sõidad. Samas ka aastatega muutub keha füüsika ning need süütud "paar õlut", mis õhtul joodud, võivad mõjuda ka hommikul kui sa sangast haarad.

1. müüt: ridade vahel ei tohi sõita.

Maailmas pole vist kohta, kus keegi ei sõida ridade vahel, liiklus on igal pool ülekoormatud. Eestis ridade vahel sõitmine on inimeste arvates kuritahtlik hullumeelsus. Kuid uuringud, mis viidi läbi USA-s Kalifornias, mis on ainus osariik kus see on lubatud, näitavad, et ülekoormatud liikluses ridade vahel sõitmine on mingil määral ohutum, kui autode vahel passimine. Siiski paljud mootorratturid kritiseerivad sellise sõitmise harrastajaid, kuigi peaksid neid hoopis julgustama.

1. müüt: linnatänaval on ohutum kui kiirteel.

Loogika on tulnud võib-olla sellest, et mida aeglasem, seda ohutum, kuid see toimib just liiklusõnnetuse korral. Kiirtee on iseenesest ohutum, kuna liiklus kulgeb ühes suunas ja ühtlase kiirusega, pole kõrvaltänavaid, kust võib nurga tagant auto ette keerata, pole ka jalakäijaid, ning on oluliselt vähem igasuguseid ettejäävaid objekte, kui te peaks juhitavuse kaotama. Üle sajakilomeetrise tunnikiirusega kihutamine võib mõnel tekitada kananahka, kuid tegelikult on see palju ohutum kui poole aeglasem liiklus linnatänaval või isegi maal.

1. müüt: kogenud rattur saab ilma ABS-ta (pidurite antiblokeerimissüsteem) paremini pidama.

Hiljuti läbi viidud ulatuslik katsetamine lükkab selle populaarse müüdi ümber. Isegi puhtal, kuival ja siledal pinnal kogenud sõitjatel, kes sooritasid sadu äkkpidurdamisi katsemootorratastel, oli pidurdusteekond ABS-piduritega lühem kui tavaliste või ühendatud pidurisüsteemiga. Katsete käigus pole testitud libedat, porist ja märga pinnast, kindlasti oleks ABS nendes tingimustes veel kasulikum.
Teine positiivne külg ABS-i juures on see, et ta võimaldab ohutult proovida äkkpidurdamist ilma kukkumisriskita blokeerunud pidurite pärast.

Ühesõnaga, kui järgmine kord kuulete kedagi seletamas, et ta pidi "külje maha panema" või midagi stiilis "punased rattad kukkuvad tihemini kui rohelised", võite uimaselt noogutada kaasa või hoopis paluda argumenteerida jutustajal oma arusaamu ohutusest. Põhiline - ärge sättige oma sõidustiili selle järgi, mida "naised saunas rääkisid", kui just rääkijal pole käega katsutavat teaduslikku tõestamist taskust võtta.

Ma selle 12. punkti osas vaidleks küll veidi vastu. Esiteks, kui on halb rehv või libe tee, siis ratas ei peagi blokeeruma, et alt ära läheks. Teiseks, näiteks kruusal on kõige kiirem viis saada pidama just blokeerunud ratastega, kuna peal on lahtine pinnas ja kiviklibu, mis toimivad kuullaagri kuulidena, kuid all kõva. Tõsiasi on kahjuks see, et ABS reageerib liialt üle. Seda võib igaüks kasvõi autoga järgi proovida (ei ole mõtet tulla vaidlema, et auto ja tsikkel on erinevad... on küll jah, kuid süsteem on ikkagi pmst sama).
Muidugi, teine asi on ehmatuse hetkel kus rebid täiest jõust kõiki ettejuhtuvaid hoobasid, kuid kui palju seda ikka ette tuleb. Enamus olukordades jääb siiski mõistus tööle ja oled suuteline piisavalt kontrollima. Kui nüüd mõne elektroonilise abimehe pärast pidurdusteekond tunduvalt pikeneb, on ikka jama küll

Seda jutustust soovitaks lugeda eelkõige inimestel, kel varem pole mootorratastega kokkupuudet olnud ning kes on peatselt ette võtmas samme autokooli poole, et A kat teha.

Näiteks selliseid mehi, kes kiivreid põhimõtteliselt ei kanna, kuna see kukkudes kaela võib rohkem vigastada, ei ole mina veel kohanud. Võib-olla olen lihtsalt mõistlike ratturite keskel viibinud

Julgeks kahelda veel selles, et lärmakamad torud ei ole ohutumad. Olen proovinud nii vaiksemalt popsuvaid kui kõvasti mürtsuvaid rattaid ning minu meelest on metsloomad teede ääres oluliselt ettevaatlikumad, kui lähenemas on lärmakam riistapuu. Arvan, et valjude summutitega rattad kukuvad tihedamini, kuna selliste lenksu taga on pigem nooremapoolsed rajud mehehakatised, kel peale summutite ka kogemust vähem, kuid kupatavad nagu noored kuradid. Igasuguse statistikaga peaks kaasas käima ka seletus, mille põhjal statistika koostatud on.

Kriban ka väikese seletuse

Seda jutustust soovitaks lugeda eelkõige inimestel, kel varem pole mootorratastega kokkupuudet olnud

Just sinna see jutt ongi suunatud (foorum/algajatele). Vaevalt vanale sõitjale saab "uusi trikke õpetada" (kuigi kes Motosurvival-il käis teab, et seegi võimalik). Kui vaadata teksti üle nö algaja pilguga siis jõuab point kohale. Me olime ka kunagi algajad ning kuulasime, kõrvad kikkis, mida "suured onud" jutustasid ja olgem ausad, oleme kohanud ka "HD mehe seiklustest" pärit tegelase kes ajab nina püsti ja seletab kuidas üks õlu teeb meeled erksaks.

Näiteks selliseid mehi, kes kiivreid põhimõtteliselt ei kanna, kuna see kukkudes kaela võib rohkem vigastada, ei ole mina veel kohanud. .

Jutt pärit usast ikkagi.

Mina asfaldil ABS osas vastu ei vaidle. Ei auto ega tsikliga sõites. Puhtal asfaldil on ABS parem. Kõval ja libedal pinnal kah.
Ei saa aru sellest mitteblokeerunud ratta alt pidurdamisest. Et äkki vana pea, ei võta enam kinni...
Kruusa ja muidu sodise pinna osas aga olen jälle nõus Villemiga. Blokeerunud ratas kaevab end kruusa sisse ja pidurdav pind on seega suurem. Autoga kehtib see kruusal kah.
Peamiselt maanteesõitjana eelistaks ABS-ga tsiklit. Rahakott aga ei kanna, seega sõidan tavalise masinaga. Ja on ikkagi nii, et ekstreemis kipud ikka liiga palju vajutama, tagaratas blokeerub nagu lopsti. JA: ei loe, et seda arva ette tuleb. Sest just sellel harval hetkel seda kõike vaja ongi - ilma ootamatusteta saad peaaegu pidurdamata hakkama.
Tõsi muidugi ka see, et kui seda blokeerumise asjaolu mitte ülearu peljata, pole lugu kah. Lased piduri lahti, ratas tõmbab end ise sirgu. Veidi kõigub, aga las kõigub, ega ta ise ümber ei kuku, kui sellele kõvasti kaasa ei aita.

Tsikkelröövel kirjutas:

Ei auto ega tsikliga sõites. Puhtal asfaldil on ABS parem.

Parem on ta seetõttu, et auto säilitab juhitavuse. Aga pidurdusteekond on ilma ABS-ta autol lühem. Tsiklil on vastupidi ilmselt seetõttu, et pikem esipiduriga lohapidurdus pole ilma külge maha panemata eriti lihtne teostada

1. müüt.
   Minu arust autokoolis räägiti küll, et kui pidurdada ei jõua, pane külg maha.
   Kas seda rääkis teooria õpetaja (müütide postitaja ) või mõni sõiduõpetajatest, seda ma enam ei mäleta

ishijupp kirjutas:

Parem on ta seetõttu, et auto säilitab juhitavuse. Aga pidurdusteekond on ilma ABS-ta autol lühem. Tsiklil on vastupidi ilmselt seetõttu, et pikem esipiduriga lohapidurdus pole ilma külge maha panemata eriti lihtne teostada

Korras ABSiga ning korras rehvidega on kuival ja märjal asfaldil äkkpidurdus ABSiga tunduvalt lühem kui ilma ABSita. Ise testinud, samuti testitud võidusõitjate poolt- siin punktis ei ole küll mõtet vaielda. Lumel/jääl/kruusal teine lugu ning seal ABS on minuarust kurjast, aga eks ka seetõttu, et väga palju sellistel teedel liigutud. Algajal ja tavaliiklejal on ABS igati hea ja asendamatu abiline, mida mitte mingil juhul ei tohiks välja lülitada või eemaldada.

rtf kirjutas:

8. müüt.
Minu arust autokoolis räägiti küll, et kui pidurdada ei jõua, pane külg maha.
Kas seda rääkis teooria õpetaja (müütide postitaja ) või mõni sõiduõpetajatest, seda ma enam ei mäleta

Erinõme on paanilise külililaskmise korral muidugi see, kui ratas ja rattur peatuvad tükk maad enne takistust... Siis oleks ilmselt ikka ka pidurdamisega seisma saanud...
Motosurvival'ilt tuli ka soovitus ikka maksimaalselt kaua lenksus olla - pidurdus viimase võimaluseni ning siis ümberpõige.

Tsikkelröövel kirjutas:

Puhtal asfaldil on ABS parem.

Puhtal kuival asfaldil parim pidur autoga otse sõites on lohisev blokkis ratas, Johannes Pirita kunagised sõnad. Küll aga ei mõju see hästi antud olukorras juhitavusele ja teeb rehvid kandiliseks. Tsikli pidurdusel ka mõjub balanss (ainult esipidur algus põhja krabada - lähevad esiamordid põhja) nagu Randmeväändes kirjutab. Tavapiduriga pidi vahe olema 1,5 m 100km/h -> 0 km/h esi + tagapiduri kasuks (bike test) kahjuks ei leia allikat enam.

justcraizy kirjutas:

ishijupp kirjutas:

Parem on ta seetõttu, et auto säilitab juhitavuse. Aga pidurdusteekond on ilma ABS-ta autol lühem. Tsiklil on vastupidi ilmselt seetõttu, et pikem esipiduriga lohapidurdus pole ilma külge maha panemata eriti lihtne teostada

Korras ABSiga ning korras rehvidega on kuival ja märjal asfaldil äkkpidurdus ABSiga tunduvalt lühem kui ilma ABSita. Ise testinud, samuti testitud võidusõitjate poolt- siin punktis ei ole küll mõtet vaielda. Lumel/jääl/kruusal teine lugu ning seal ABS on minuarust kurjast, aga eks ka seetõttu, et väga palju sellistel teedel liigutud. Algajal ja tavaliiklejal on ABS igati hea ja asendamatu abiline, mida mitte mingil juhul ei tohiks välja lülitada või eemaldada.

Ei taha vaidlema hakata- uuri millal Testuudo autokool taas näitliku õppetunni korraldab ning käi vaatamas.
EDIT:
Hannes, kas Honda Firebladet on auto?

ishijupp kirjutas:

justcraizy kirjutas:

ishijupp kirjutas:

Parem on ta seetõttu, et auto säilitab juhitavuse. Aga pidurdusteekond on ilma ABS-ta autol lühem. Tsiklil on vastupidi ilmselt seetõttu, et pikem esipiduriga lohapidurdus pole ilma külge maha panemata eriti lihtne teostada

Korras ABSiga ning korras rehvidega on kuival ja märjal asfaldil äkkpidurdus ABSiga tunduvalt lühem kui ilma ABSita. Ise testinud, samuti testitud võidusõitjate poolt- siin punktis ei ole küll mõtet vaielda. Lumel/jääl/kruusal teine lugu ning seal ABS on minuarust kurjast, aga eks ka seetõttu, et väga palju sellistel teedel liigutud. Algajal ja tavaliiklejal on ABS igati hea ja asendamatu abiline, mida mitte mingil juhul ei tohiks välja lülitada või eemaldada.

Ei taha vaidlema hakata- uuri millal Testuudo autokool taas näitliku õppetunni korraldab ning käi vaatamas.

Ma ei taha ka vaielda. Fakt, mis ilmnes käesoleva aasta alguses MOTORRADi poolt korraldatud ABSiga Honda Firebladet testides:
Pidurdusteekond 100-0 km/h
Kogenud sõitja ilma ABSita 42,4m
Kogenud sõitja ABSiga 41,0m
Profi ABSita 39,7m
Profi ABSiga 41,0.

Küll on meil osavad sõitjad siin ikka
Ehk nagu tulemus testis näitas, nii ja naa... Paraku päriselus tavaliselt pinnas pole samaväärne nagu testrajal, võib olla ka muid segavaid faktoreid, teekatte märgistused, kanalisatsioonikaevud jne... Ehk reaalses ohusituatsioonis aitab ABS tublisti.

ABS i on võimalik mõnel mudelil välja lülitada, kruusal või metsa all pehmemal pinnasel liigeldes võib selle vajadusel välja lülitada.Üldiselt tagab lisaks lühemale pidurdusmaale ABS ka [i]turvalisema pidurduse[/i], külge ette saada või esiratast alt ära pidurdada on suht võimatu. Kui väidetakse, et ohuolukorras ilma ABS´ita saab kiiremini pidama ja seda on ka võibolla testitud, siis tasub meeles pidada järgmist. Test on reeglina selline, et oht on ette teada ja aimatav, saad ennast selleks äkkpidurduseks natukenegi ette valmistada. Reaalsuses toimub kõik aga nii ootamatult, et olen 100% kindel, ilma ABSta ei saa kõval pinnasel varem pidama kui ABSiga.
Mõni "kaalujälgija" võib loobuda uut ratast tellides ABS ´ist sest ratas on mõned kilod kergem ilma... vast aga ei tasu see sääst kaalus turvalisuse huvides ära. Ise olen 100% ABSi poolt. Omal kogemused olemas. Ca aastat paar tagasi BMW sõidukoolitusel Tartu lennuväljal oli selgelt näha kuidas ca 80km/h tunnikiirusel pidurdas ABS`iga ratas ja ilma selleta...

Tsikkelröövel kirjutas:

Ei saa aru sellest mitteblokeerunud ratta alt pidurdamisest. Et äkki vana pea, ei võta enam kinni...

Asi selles, et tänavatel ei ole asfalt mitte kunagi sile, alati on sees roopad, on muhud jms. Ehk siis tulemus on umbes sama, nagu kurvis esiratta alt minekul. Piisavalt tugevalt pidurdades tekkib siiski libisemine, kuid ratas ei pruugi blokeeruda (sama nagu libedal käiguga pidurdada vms). Kahjuks on mudal, murul või kruusal see piisav, et ratas alt lendaks. Kuid mitte alati...

Kui nüüd minu eelmist postitust tähelepanelikult lugeda, siis selgub, et ma ise selles testis ei osalenud. Ja ei pea ennast mingiks eriti kõvaks sõitjaks. Aga see selleks.
ABSi kõige tähtsam eelis on, et sõiduvahend, olgu selleks siis tsikkel või auto, säilitab äkkpidurdusel juhitavuse. Sõltumata teekattest. Võbolla ekspert saabki tsikliga kruusal ilma ABSita paremini hakkama, ei vaidle vastu. Tavasõitjale on ABS igal juhul abiks vidin.

mqs kirjutas:

Igasuguse statistikaga peaks kaasas käima ka seletus, mille põhjal statistika koostatud on.

Mõne punkti juures võiks tõesti Churchilli tsiteerida, et statistika on nagu laternapost joodiku jaoks - rohkem toetamiseks kui valgustamiseks.

Aga punkti nr 10 kohta ütleb liikluseeskiri, et kui mahub, võib mootorratas ja auto sõidurajal kõrvuti seista/sõita küll, kuid mootorratta ohutuse eesmärgil soovitatakse just tsiklil sõita nii, et auto samasse ritta tema kõrvale ei mahuks (vähemalt Kalju Autokoolis räägiti nii). Ja teine asi, et sõiduradasid eraldavat teekattemärgist tohib ületada vaid diagonaalis või risti (mitte pikki seda sõites).

Terv.
Juss

usa ja kiivrid on magus teema, seal ju mõnes osariigis vist tänapäevani liikluseeskiri nõuab "peakatte" kandmist sõitmise ajal. ja peakatteks klassifitseerub ka pähe seotud rätik. http://attorneypages.com/hot/motorcycle-helmets.htm
aga noh meie elame ju mujal ja oleme palju targemad.

ABS arvestades enamike arusaamu ja oskusi pidurdamisest on abiks igatepidi. Kui tähti närides, sellist ABS nagu firebladega kaasa saab teistel pakkuda veel pole. Seega see jutt saab kiiremini pidama on pole päris õige vaid korrektne on ikkagi enamikele mootorattaomanikele sobivam.

Pole küll mootorrattaga sellist testi teinud. Küll aga autoga. Käisin pärnus libedasõidu koolitusel. Autoks oli mingi Ford Focus kupee. Sai proovida äkkpidurdust nii jääl kui ka asfaldil. Mõlemal juhul sain kiiremini pidama ilma ABS'ita ja ma ei pea ennast mingiks profiks. Jääl oli mõnel katsel ka ABS parem. Autoga sõites eelistan siiski ABS'i. Ei meeldi kui suvel rehvid kandiliseks kuluvad või talvel sellepärast kraavis lõpetan, et pidurdades juhitavuse kaotasin.

Turvavarustusega on paraku nii, et mida parem varustus seda hoolimatult sõidetakse. Mootorrataste kohta ei ole vastavat uurimust ette sattunud kuid jalgratturite kohta on sellist statistikat tehtud. Tulemus - kiivrit kandvad ratturid satuvad tihedamini õnnetustesse kui ilma kiivrita sõitjad. Mine ja võta nüüüd kinni ... Õnnetuse tulemused, eriti mis puudutab peavigastusi, on neil muidugi kergemad kuid selliseid keskmisi vigastusi, k.a. murdunud luud, on neil jälle märgatavalt rohkem.

terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

kris. kirjutas:

Turvavarustusega on paraku nii, et mida parem varustus seda hoolimatult sõidetakse. Mootorrataste kohta ei ole vastavat uurimust ette sattunud kuid jalgratturite kohta on sellist statistikat tehtud. Tulemus - kiivrit kandvad ratturid satuvad tihedamini õnnetustesse kui ilma kiivrita sõitjad. Mine ja võta nüüüd kinni ... Õnnetuse tulemused, eriti mis puudutab peavigastusi, on neil muidugi kergemad kuid selliseid keskmisi vigastusi, k.a. murdunud luud, on neil jälle märgatavalt rohkem.

terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

Kas on ka ehk olemas samasugust statistikat USA osariikide kohta kus tsikli kiivri kandmine pole kohustuslik?
Ise kah kipun arvama et nii see on.

kris. kirjutas:

Turvavarustusega on paraku nii, et mida parem varustus seda hoolimatult sõidetakse. Mootorrataste kohta ei ole vastavat uurimust ette sattunud kuid jalgratturite kohta on sellist statistikat tehtud. Tulemus - kiivrit kandvad ratturid satuvad tihedamini õnnetustesse kui ilma kiivrita sõitjad. Mine ja võta nüüüd kinni ... Õnnetuse tulemused, eriti mis puudutab peavigastusi, on neil muidugi kergemad kuid selliseid keskmisi vigastusi, k.a. murdunud luud, on neil jälle märgatavalt rohkem.
terv Kris.

Kris. Please, palun saada mulle see statistika, ma tahan seda lähemalt uurida. Jalgratturite koolitajana vajan seda kui õhku

PARANDATUD

1. müüt: "Loud Pipes Save Lives" - lärmakad summutid päästavad elusid.

Nägin korduvalt kuidas kitsed tagasi pöördusid oma trajektoorilt, sama tegi ka üks põder. 3a ja peale 30000 km läbimist Arrovi sportpütiga, ei jooksnud mulle ükski kits ette. Samas sõpradel, kel originaal väljalase, juhtus seda küll, õnneks õnnelikult. Võibolla juhtusid mulle targad kitsed, vaatasid, et näe tuleb üks hull, lähme tagasi.

kurisookaru kirjutas:

Õnnekas kirjutas:

1. müüt: "Loud Pipes Save Lives" - lärmakad summutid päästavad elusid.
   Nägin korduvalt kuidas kitsed tagasi pöördusid oma trajektoorilt, sama tegi ka üks põder. 3a ja peale 30000 km läbimist Arrovi sportpütiga, ei jooksnud mulle ükski kits ette. Samas sõpradel, kel originaal väljalase, juhtus seda küll, õnneks õnnelikult. Võibolla juhtusid mulle targad kitsed, vaatasid, et näe tuleb üks hull, lähme tagasi.

Mhhh, mul inimestega vastupidine kogemus- kui sumpa oli leegitorust eraldunud ja lärm oli märkimisväärne, siis nägin korduvalt inimesi sammu kiirendamas minu poole, ühel oli lausa luud õieli pihus

kurisookaru kirjutas:

Õnnekas kirjutas:

1. müüt: "Loud Pipes Save Lives" - lärmakad summutid päästavad elusid.

Nägin korduvalt kuidas kitsed tagasi pöördusid oma trajektoorilt, sama tegi ka üks põder. 3a ja peale 30000 km läbimist Arrovi sportpütiga, ei jooksnud mulle ükski kits ette. Samas sõpradel, kel originaal väljalase, juhtus seda küll, õnneks õnnelikult. Võibolla juhtusid mulle targad kitsed, vaatasid, et näe tuleb üks hull, lähme tagasi.

Lubage mul siia nüüd vahemärkusena lisada, et mina ja Numan lihtsalt vahendasime ühe artikli, mis on ilmunud ajakirjanduses. Palun neid lauseid mitte kasutada minu tsitaadina. Nende seidukohtadega võib nõustuda või neile vastu vaielda, arutelu on alati teretulnud, kuid veelkord - teksti autor on Art Friedman ja tekst ilmus algupäraselt Motorcycle Cruiser ajakirjas veebruaris 2006.

"Natuke" lugemist jalgrattakiivri kasutamisest ja selle "tagajärgedest" : http://www.cycle-helmets.com/helmet_statistics.html .
Nii nagu igasugune info võib ka see kogumik veidi kallutatud olla, kuid üks ühine ja läbiv joon tundub sealt siiski välja kooruvat - mida turvalisemalt ennast tuntakse, seda riskantsemalt sõidetakse. Ma olen 100% kindel, vähemasti enda näite varal, et sama käitumismalli võib üle kanda ka mootorratturitele.

terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

Õnnekas kirjutas:

kris. kirjutas:

Turvavarustusega on paraku nii, et mida parem varustus seda hoolimatult sõidetakse. Mootorrataste kohta ei ole vastavat uurimust ette sattunud kuid jalgratturite kohta on sellist statistikat tehtud. Tulemus - kiivrit kandvad ratturid satuvad tihedamini õnnetustesse kui ilma kiivrita sõitjad. Mine ja võta nüüüd kinni ... Õnnetuse tulemused, eriti mis puudutab peavigastusi, on neil muidugi kergemad kuid selliseid keskmisi vigastusi, k.a. murdunud luud, on neil jälle märgatavalt rohkem.
terv Kris.

Kris. Please, palun saada mulle see statistika, ma tahan seda lähemalt uurida. Jalgratturite koolitajana vajan seda kui õhku

Isiklikest kogemustest vaidlustaks ka p.8

Samas, ei ole kahte täpselt ühesugust kukkumist!

edu

5. müüt: kiiver ei aita enamuste õnnetuste puhul.

Endine klassivend, kes on üldse üsna hoolimatu ja veidi segane peast , kukkus tsikliga väga õnnelikult. Juhtus taga siis nii, et sai ta esimest korda mootorratta selga ja himrsalt meeldis, sõita ei osanud lube ei olnud, tegemist oli mingi suguse Fazeriga. Tüüp siis linnas sõites, õnnestus kas koha peal seistes või mai tea kuidas täpselt, ratas küllili saada. Ratta kondel [Motobot: õige on "gondel"] ühe külje pealt katki (kurja kas Fazeril on üldse mingid kondlid [Motobot: õige on "gondlid"]? võibolla oli tegemist mingi muu margiga). See teda veel igatahes ei heidutanud. Läksid siis sama päeva päeva õhtul kuskile maanteele sõbraga sõitma ja suurel kiirusel, väidetalt oli see olnud sinna 150kmh kanti, murdus kondel [Motobot: õige on "gondel"] küljest ja ratas tasakaalust väljas ja teelt välja suundumas. Taga sõitja kommentaar juhtunule oli, et tüüp oli end justkui ratta pealt maha tõugand ja jäänd lootma parimat, käinud esimese korra vastu maad oli kiiver peast ära lennanud.

Kõige müstilisem asja juures on see et ta kõndis sealt õnnetusest minema ainult sinikate ja kriimustustega. Seda päeva ta ilmselt võib oma teiseks sünnipäevaks pidada.

Mis aga puutub kiivri kandmisse, peale seda ma tõmban omal kiivri kinni nii et pöial ei mahu rihma ja lõua vahele.

Seda tüüpi päästis aint pime juhus ilmselt, see et tal kiiver peast lendas ja midagi ei juhtunud on ilmselt pime ja kurt juhus

kurisookaru kirjutas:

Nägin korduvalt kuidas kitsed tagasi pöördusid oma trajektoorilt, sama tegi ka üks põder. [...] Võibolla juhtusid mulle targad kitsed, vaatasid, et näe tuleb üks hull, lähme tagasi.

Eelmisel nädalal oli ka kitsedega kogemus, üks oli juba üle tee silganud, teine piilus teeäärest ja ikkagi otsustas esimesele järgi liduda, kuigi ma loud pipes aparaadiga talle paraja kiirendusega lähenesin. Ehk võib järeldada seda, et kui üks juba läinud on, siis tahab teine+n siva järgi minna.