Suhtlemine grupiga matkates

[soolo]

Tere. Ei oska paremini sõnastada teemat , aga huvitab igasugu walkie-talkie tüüpi sidevahendite kasutusvõimalus pundiga sõites. Uba selles et kõigil pole niikuinii navisid ja plaanid muutuvad käigupealt,rääkimata sellest et kellelgi saab pena otsa ja ratas viskab luti nurka- kuidas kõige parem oleks kogu gruppi online hoida? Mingeid ülikalleid süsteeme ka aretada ei tahaks. Vabandused kui juba kuskil läbi mälutud teema on.

[dubweiser]

ehk saad siit miskit abi.


http://www.biker.ee/phpbb/viewtopic.php?t=2811

[Tarts]

Ilma sidevahenditeta pundiga palju ringi sõitnud ja meil on väla kujunenud oma märkide süsteem. Tähtsaimaks pean road captain ja ankrumehe silmsidet. Kasutame sõiduks "malelauda", kus iga eespool sõitja näeb oma peeglist järgmist ning ankrumees sõidab viimasena ja niiöelda ridade vahel, et road captain näeks teda ridade vahelt. Kuni road captain ankrut näeb, on see signaaliks, et tiim koos. Ankur ei lase endast tahapoole mitte kedagi. Ehk siis kui keegi mingil põhjusel peatub, kaob captaini peeglist ka ankur. Signaal on üheselt arusaadav. Muud käe- jala- ja rattamärgid on kokkuleppelised. Võõras linnas sõidame aeglaselt ja captain sätib nii, et kogu tiim saab ristmikust üle. Kui on kahtlus, et ei saa, siis niiöelda lõppeva rohelise ristmikule välja ei sõida. Kui tiim laguneb (ikka juhtub), siis on varem kokku lepitud, kas peatutakse ja oodatakse ankur järgi või sõidetakse edasi esimesse teele jäävasse kokku lepitud kohtumiskohta. Kui on kokku lepitud edasisõit, siis captain või temast järgmine on eriti tähelepanelik telefoni suhtes, juhuks kui ankrul abi vaja läheb. Reeglina aga alati jäädakse seisma ja oodatakse ankur peeglisse ära. Praktika näitab, et sedasi on vahendite, aja ja närvikulu kõige väiksem.
Kirjeldatu on kõige odavam sidesüsteem ja kindlaim peale kauba, sest lootes näiteks sidesüsteemidele kuskil saatana NATO radarite tööpiirkonnas, suurema lennujaama lähedal või näietks pistikust välja vupsanud mikrofoni pulga puhul või kustunud aku puhul, võib tähendada paarisaja kilomeetriseid tiimist eraldi ekslemisi, meeletud närvi -ja vahenditekulu.

[creativ]

Tere. Ei oska paremini sõnastada teemat , aga huvitab igasugu walkie-talkie tüüpi sidevahendite kasutusvõimalus pundiga sõites. Uba selles et kõigil pole niikuinii navisid ja plaanid muutuvad käigupealt,rääkimata sellest et kellelgi saab pena otsa ja ratas viskab luti nurka- kuidas kõige parem oleks kogu gruppi online hoida? Mingeid ülikalleid süsteeme ka aretada ei tahaks. Vabandused kui juba kuskil läbi mälutud teema on.

ostad noorest tehnikust cobra walkitalki 800-1000 .- ja lisaks kiivrikomplektid 2x250.- ja olemas

[soolo]

Kas kiivrikomplektidel on ka nippe mida peaks teadma?Tänud dubweiserile , aeg on edasi läinud ja räägitakse 12-15 kilomeetrisest tegevusraadiusest -kui arvestatav see jutt on ja kas jaamadel on ainult eelhäälestatud kanalid või saab mõnda ise ka kruvida juhuks kui mõne teise firma tootega ei saa suhelda?

[creativ]

Kas kiivrikomplektidel on ka nippe mida peaks teadma?

nipiga on ainult bljuutuut asjad. seal on päris palju eri nippe vist. tavaline uolkitolki on ilma nipita. a. osadel ei pruugi olla kiivrikompekti tarbeks pistikupesasid ehk väljundeid.jälgi seda.

[pyramiid]

Tere. Ei oska paremini sõnastada teemat , aga huvitab igasugu walkie-talkie tüüpi sidevahendite kasutusvõimalus pundiga sõites. Uba selles et kõigil pole niikuinii navisid ja plaanid muutuvad käigupealt,rääkimata sellest et kellelgi saab pena otsa ja ratas viskab luti nurka- kuidas kõige parem oleks kogu gruppi online hoida? Mingeid ülikalleid süsteeme ka aretada ei tahaks. Vabandused kui juba kuskil läbi mälutud teema on.

Väikse Cobra jaamaga saad paar km suhelda küll, olen selle ise järele proovinud. Uuel komplektil (MT975) on tootjapoolne märge pakendil leviulatuse kohta küll kuni 12km, kuid see on antud ideaaltingimustes ehk siis lagedal maastikul ja silmside korral. Reaalselt ta meie teedel on ca 2-3km. Need jaamad saad siis kiivrisse ühendada juhtme abil. Uuem põlvkond on juba BT (bluetooth) seadmed, millel kiivris klapid, kiivri küljes BT seade ja raadiosaatja põues (kas siis kohe BT funktsiooni omav saatja või vastavat adapterit omav tavasaatja). BT küll kallim, aga mugavam, saad siduda erinevaid seadmeid (GPS, mobiil, mp3, PMR), tavasaatja aga oluliselt odavam ja tiba töökindlam, kuid puudub võimalus lisaseadmete ühendamiseks.

[417]

Kahjuks ei räägita grupis sõidu puhul suhtlemise ohtudest.
Suurtel kiirustel 5-6 liikmelise grupiga bikedega sõites on mikrofoni plärisedes või
telefoniga rääkides oht et kaob tähelepenu ja ...........................................

Ikkagi peaks olema põhilised suhtlusvahendid käemärgid ja kokkulepitud peatuspunktid
ja seal alles telefoni jutud.

[soolo]

Eesmärk polegi maanteel lobiseda vaid reisidel lihtsamalt hakkama saada.Nädal-paar Euroopas tuuritades paneb niikuinii telefoniarved taevasse. Eestis pole jaamadel tõesti erilist mõtet, saab ka ilma hakkama.

[417]

Eesmärk polegi maanteel lobiseda vaid reisidel lihtsamalt hakkama saada.Nädal-paar Euroopas tuuritades paneb niikuinii telefoniarved taevasse. Eestis pole jaamadel tõesti erilist mõtet, saab ka ilma hakkama.

sain aru aga pidasin vajalikuks vahele segada et iga värske omanik( ei pea kedagi nimeliselt silmas) ei tormaks Noore tehniku poodi ja hakkaks experimenteerima keset punti oma uut riista ja peent lobisemisvahendit.

Aga muidu on ju idee hea kui osatakse kasutada informatiivse info minimaalseks edastamiseks

[Möku]

Eksperdid ütlesid, et Bluetoothiga seadmed pidid olema head, sest nendega saab mitu inimest korraga rääkida. See on hea näiteks ühislaulmiste puhul. Paraku aga pidid nad kolme ja enama aparaadi ühenduses pidamise juures kiiresti segaseks minema ja ühenduse üldse kaotama. Nii et peab vast aastakese veel ootama, enne kui tehnoloogia töökindlamaks tehakse. Kahekesi sõites aga paremat varianti kui bluetooth ei ole.

Pisikeste saatjatega on ikka nii, et saad rääkida selles raadiuses millises on silmside. Mägedes sõites kaob side ruttu ja 12 km on ainult avamerel taganttuulega , sest saatevõimsus on piiratud 0,5 mW. Lisaks on need ka mehhaaniliselt nõrgad. Julgeks pigem soovitada korralikke (nt. Kenwoodi) põrutus- ja niiskuskindlaid profitööriistu suurte akudega. Kannatab vihma, kukkumisi, saad paar päeva lakkamatult lobiseda enne kui aku tühjaks läheb (sealhulgas järgiproovitult suhelda ka vastutulevatest ohtudest, aga muidu loba meeste seltsis teeb matkast ikka matka

Ja veel, et on ka selliseid seadmeid mida saad häälestada 0,5 mW asemel 5mW peale. See on Euroopas küll ebaseaduslik, aga kui paned kaks sama sageduse ja erineva saatevõimsusega seadistust kõrvuti - et hädaolukordades klõpsad suurema võimsuse peale ja saad paluda grupil seisma jääda või sulle järgi tulla. Ning väljaspool Euroopat seigeldes, kus vabakanalite monitooringut ei teostata, seal saad siis seda võimsamat varianti kogu aeg kasutada.

Aga see on muidugi terake kallim lõbu ja pead miskit neli tuhat ühe saatja eest välja käima. aga on seda raha väärt ja nii mõnegi mehe mitu korda hädast päästnud.

Ja peakomplekt osta ka korralikust kohast - selle kvaliteedist sõltub kui palju tuult mikrisse tuleb ja kas sa sõidu pealt üldse kuuled. Kahjuks on ühenduspistikud mehaaniliselt nõrgimaks lüliks ja soovitav on kohe tagavarakomplekt varuks osta, sest kinnastes kätega murrad neid kontakte kui kiirustades end jälle kokku ühendad.

[efendi]

Natuke OT, kuid ei saanud ütlemata jätta - kas 12 km otsenähtavust natuke liig optimistlik ei ole? Normaaltingimustel on juba silmapiir umbes 4 - 4,5 kilomeetri kaugusel. Küsimus ei olegi ju tegelikult kunagi selles kas raadiolaine levib või mitte, ilma takistusteta levib raadilaine väga hästi ja võimsus ei olegi siin oluline, GPS seadmed ju suhtlevad satelliitidega mis on ca 20 kilomeetri kõrgusel maast, samas on seadme eneses saatevõimsused ju lausa millivattides. Tõstke see Cobra saatja 20 kilomeetri kõrgusele ja ohohohooo kui kaugele sellega rääkida saab. Nii et lauskmaal üle 4 kilomeetri on suhteliselt ebatõenäoline praeguste käsisaatjatega omavahel suhelda - samas on ju meil tänapäeval mobiilid - seega lihtne variant on koos sõites kasutada saatjaid ja kui juba keegi kadunud siis kasutada mobiilsidet.

Väikse Cobra jaamaga saad paar km suhelda küll, olen selle ise järele proovinud. Uuel komplektil (MT975) on tootjapoolne märge pakendil leviulatuse kohta küll kuni 12km, kuid see on antud ideaaltingimustes ehk siis lagedal maastikul ja silmside korral.

[Raiki]

minul on hoopis teist moodi küsimus...
ninmelt on rattal lällar peal ja kõik toimib ilusti
aga jama ju selles et see ei lähe kokku käsijaamadega... kas on üldse mingi võimalus olemas et ta hakkaks suhtlema käsijaamadega?
või tuleb suhelda ainult rekkameestega ja oma kaassõitjaga....

või olen hoopis mina loll ja ei tea asjast miagi
tegu on siis yamaha venture originaal jaamaga


ja et asi tiba teemasse ka läheks siis minu käest Noorest Tehnikust saate nii jaamasid , kiirvikompl. kui ka sinise hambaga süsteeme

Raiki

[Sekeldaja]

Natuke OT, kuid ei saanud ütlemata jätta - GPS seadmed ju suhtlevad satelliitidega mis on ca 20 kilomeetri kõrgusel maast, samas on seadme eneses saatevõimsused ju lausa millivattides. Tõstke see Cobra saatja 20 kilomeetri kõrgusele ja ohohohooo kui kaugele sellega rääkida saab.

Juba rohkem OT, kuid ei saa ka ütlemata jätta - lihtsalt silmaringi avardamiseks - GPS satelliit on siiski 1000 korda kõrgemal ja kuni 100000 korda võimsam, vastavalt 20000km ja 50W. GPS navigaator ise satelliitidega ei suhtle, ta on ainult passiivne vastuvõtja, seega mingit saatevõimsust seal ei ole (välja arvatud muidugi FM modulaator või bluetooth mõnes seadmes).

Aga tõsi ta on, et antenni tõstmine suurendab sidekaugust märgatavalt.

[joel]

Küsimus ei olegi ju tegelikult kunagi selles kas raadiolaine levib või mitte, ilma takistusteta levib raadilaine väga hästi ja võimsus ei olegi siin oluline, GPS seadmed ju suhtlevad satelliitidega mis on ca 20 kilomeetri kõrgusel maast, samas on seadme eneses saatevõimsused ju lausa millivattides.

Esiteks on GPSi satelliidid pigem 20 000 kilomeetri kõrgusel, teiseks saatevõimsused on seal kindlasti kohe millivatist suuremad. GPS-seadme sees on kõigest vastuvõtja ja satelliidiga käib ühesuunaline side.

ninmelt on rattal lällar peal ja kõik toimib ilusti
aga jama ju selles et see ei lähe kokku käsijaamadega... kas on üldse mingi võimalus olemas et ta hakkaks suhtlema käsijaamadega?
või tuleb suhelda ainult rekkameestega ja oma kaassõitjaga....

Venturel on minu teada CB raadio (27 MHz) peal. See kasutab teist laineala kui laialtlevinud PMR saatjad, nii et jah - Venture enda raadioga saad ainult rekkameeste ja teiste Ventureomanikega suhelda.

[Siipel]

ninmelt on rattal lällar peal ja kõik toimib ilusti
aga jama ju selles et see ei lähe kokku käsijaamadega... kas on üldse mingi võimalus olemas et ta hakkaks suhtlema käsijaamadega?
või tuleb suhelda ainult rekkameestega ja oma kaassõitjaga....

Venturel on minu teada CB raadio (27 MHz) peal. See kasutab teist laineala kui laialtlevinud PMR saatjad, nii et jah - Venture enda raadioga saad ainult rekkameeste ja teiste Ventureomanikega suhelda.[/quote]

Kas selle jaama sagedusala muuta ei saa? Isegi kui see lihtne ei ole võiksid teadjad inimesed sellega hakkama saada ja asja ümberkonfida 46 MHz peale.

[Raiki]

nüüd siis küsimus kohe edasi
kas keegi on võimeline sellise tööga hakkama saada
sooviks ikka ratastega suhelda mitte rekkameestega

[efendi]

SRY minu paha, 20K kilomeetrit mitte 20 tõepoolest. See oli näpukas, vabandan veelkord. Ei kontrollinud oma mälu, millegipärast oli meeles et seade ise siiski ka mingit signaali saadab aga kontrollimisel selgus et eksin. Ajast mil ma seda õppisin on palju möödas - vanainimese mälu pole enam see. Siiski, kas mitte SAT telefonide saatja võimsus sinna vati - pooleteise juurede ei ole?

[sang]

ninmelt on rattal lällar peal ja kõik toimib ilusti
aga jama ju selles et see ei lähe kokku käsijaamadega... kas on üldse mingi võimalus olemas et ta hakkaks suhtlema käsijaamadega?
või tuleb suhelda ainult rekkameestega ja oma kaassõitjaga....

Venturel on minu teada CB raadio (27 MHz) peal. See kasutab teist laineala kui laialtlevinud PMR saatjad, nii et jah - Venture enda raadioga saad ainult rekkameeste ja teiste Ventureomanikega suhelda.

Kas selle jaama sagedusala muuta ei saa? Isegi kui see lihtne ei ole võiksid teadjad inimesed sellega hakkama saada ja asja ümberkonfida 46 MHz peale.[/quote]

Igati lihtsam ja mõttekam on osta PMR jaam lisaks ning sobitada see olemasoleva süsteemiga.

[Raiki]

jah tundub et ainuke võimalus ongi uus jaam
kuna tehnoturu poisid ütlesid et ümbertegemine suht võimatu
cobra käsijaam on olemas ja eks ma nüüd hakkan uurima kuda see sinna külge pookida ...

[ang]

Endal oli soov ühedada kiiver bluetoothi abil nii PMR saatja kui ka mobiili/GPS-iga. Lahenduse pakkus välja tehnoturg ja kokku sai pandud komplekt, kus siis G6 saatja, selle otsa bluetooth adapter BPA-100 (ei soovitatud sisseehitatud bluetoothiga raadiosaatjat), need siis pakitud istme alla ja PTT nupp toodud lenksule. Kiivri küljes on BT2 intercom. Süsteem toimib kenasti, on juhtmevaba ja kuuldavus on ka +100km/h hea.

[Raiki]

meil kohe müügis BT side kompl. küll ilma jaamata aga selle saab ka sinna juurde lisada kui vaja

http://noortehnik.ee/index.php?id=2&id2=157&id3=3343

ja kahene kompl.

http://noortehnik.ee/index.php?id=2&id2=157&id3=3345

Tartu poes kohe saadaval ja peaks ka Tlnas Järve keskuse poes olemas olema

[puhh]

endal oli Alan Albrecht intercom AE500 ja sama firma PMR. Töötas ilusti, tõsi peale mõningast kasutamist hakkasid juhtmed streikima, sest kui kõrvaklapid ja/või mikker ei ole korralikult kiivrisse paigutatud/peidetud, siis juhtmed ja ühendused saavad paraja löögi selle kiivri pähe toppimise ja ära võtmisega. Nii oli, et kõikse olulisemal hetkel andis mingi juhe otsad, mina teisi kuulsin, kuid teised mind mitte, aga mina pidin paraku see juhtoinas olema. Seega toimus ikka kõik suhtlemine käeviibeta abil.
Maanteekiirusel e u 100 km/h oli läbi saatja teise jutt arusaadav (tõsi midagi tuli ka oletada ja mõistatada), intercomi puhul oli seljakoti jutt mõistetav ka tunduvalt suurematel kiirustel.
Samuti oli üheks puuduseks pistikud, milled vend ehitas ümber pulkpistikuks.
Vahepeal oli huvi kaeda uus Suomy D20 ja sinna siis see sinihamba vidin sisse ehk u midagi sarnast Nolan N-Comiga, sest näiteks Nolanil selline asi toimib ilusti, suhtluseses teiste tsiklitega, gepsu ja telefoniga.

[Siipel]

Leidsin sellise laheda vidina handymann'i kauplusest.
Lühidalt tegemist Topcom firma poolt toodetud PMR raadiosaatjaga kus siis kaasas kohe vidinad asja kiivrisse paigaldamiseks.
Hind oli c' 1100 eeki.
Tootja koduleht siin http://topcom.net/en/communication/prod ... RPACK.html

Kindlasti on siin kodanike kes on kuskil otsas sellise firmaga nagu Topcom kokku puutunud.
Palun olge lahked ja jagage kogemusi selle firma toodangu kvaliteedi kohta ja kui keegi omab just viidatud isendit siis igasugune konstruktiivne tagasiside oleks oodatud

[Henn]

Raiki. kui sa lällari lisaks peale jätad, siis saad rekkajuhtide käest alati infi võimalike miilitsate kohta 8 kanalil eesti keeles ja 15. vene keeles.

[Raiki]

Raiki. kui sa lällari lisaks peale jätad, siis saad rekkajuhtide käest alati infi võimalike miilitsate kohta 8 kanalil eesti keeles ja 15. vene keeles.

seda tean jah
plaani maha kakkuda pole kuna sai just kiivrid pandud sellega suhtlema ning läbi selle jaama ka kaasreisijaga suhtlemine käib ...

[ra5cal]

Kas keegi moblat ei ole walkie-talkie reziimis kasutanud? Minuarust päris paljude mudelite menüüs on mingi sjuke võimalus, seega peaks olema võimalik. See oleks hea ka sellepärast, et vähem nodi kaasa vaja vedada, bluetooth händsfree kõrva ja jutustama.
Uurin asja ja kirjutan siia edasi kui aega saan.

Juss

[Piipz]

ma võin sulle kohe öelda et see pole päris walkie-talkie sul moblas, vaid see on teenusepakkujapõhine. Meil Eestis seda teenust pole, seega sa ei saa seda kasutada. See on muideks tasuline ka

[Siller]

Kas keegi moblat ei ole walkie-talkie reziimis kasutanud? Minuarust päris paljude mudelite menüüs on mingi sjuke võimalus, seega peaks olema võimalik. See oleks hea ka sellepärast, et vähem nodi kaasa vaja vedada, bluetooth händsfree kõrva ja jutustama.
Uurin asja ja kirjutan siia edasi kui aega saan.

Juss

Minuteada on Nokiatel hetkel vaid selline võimalus. Ja see on ka "Push to Talk", mida Eesti mobiilioperaatorid veel ei toeta.
Piipz jõudis ette.

[yeekim]

ma võin sulle kohe öelda et see pole päris walkie-talkie sul moblas, vaid see on teenusepakkujapõhine. Meil Eestis seda teenust pole, seega sa ei saa seda kasutada. See on muideks tasuline ka

2005 aasta küsisin elisalt, kuna siis hakatakse PTT pakkuma ja vastuseks sain, et :"lähiaastatel plaanis pole."

Mis on iseenesest arasaadav, sest PTT kõne tuleb kordades odavam, kui tavaline DUPLEX kõne.

Edu