Dnepri remont

[jukutom]

Dnepri mootori suitsemise põhjuste selgitamise käigus jõudsin õlirõngasteni.Neid on minu variandil (sünniaasta 1991) 2 tüüpi: ülemised õhukesed ja keskelt vedruga,mis neid vastu soone servasid surub ja alumised tavalised ühes tükis õlirõngad nagu neid ennemuistegi (70-ndatel) kasutati. Viimati nimetatud rõngad on OK,kuid need vedruga variandid on peaaegu kolviga tasa,ehk 0,5 mm ulatuvad üle serva. Mida asjast arvata? Ja mida üldse annavad need vedruga õlirõngad?

Tänan asjalike vastuste eest ja ka arvamuste eest ja ka naljatuste eest vene rasketehnika aadressil!

Juku(tom)

[koi]

Tere.
Ma pole küll just antud mootori spetsialist, aga on ju seegi põhimõtteliselt sisepõlemismootor. Alumised malmrõngad(paksemad) suudavad riisuda ainult suurema õlikoguse. Järgmised, terasrõngad teevad hoopis puhtama töö, mida ongi vaja sellise lamavate püttidega bokseri jaoks, kus õli ei valgu ise tagasi karterisse. Terasrõngad reeglina ulatuvadki vähem kolvi pinnast välja, kuna nende puute pind silindriga on väike ja seega surve ühele pinna ühikule suurem, kui laiadel rõngastel. Rõngaste tegelikku olukorda saad hinnata siiski nii, et võtad nad kolvilt maha, lükkad serv ees silindrisse, pöörad nad siis seal oma õigesse asendisseja mõõdad pilu kaliibriga luku vahet(rõngast oma asendisse aitab täpselt asetada kolb ise , millega lükkad rõngast pisut silindris edasi), just selles piirkonnas, kus antud rõngas töötab. Luku vahe lubatud suuruse saad teada kas Palu piiblist, või netist....(mai viitsind, tead, ise otsida). Loomulikult peab mõõtma ka kolvi ja silindri vahelist pilu. Kui see on liiga suur, ei saa rõngad ka oma tööd korralikult teha, kuna laperdav kolb muudab nende asendit kogu aeg. Kui vahetad rõngad, jälgi ka kindlasti rõngaste luku minimaalset vahet, et nad soojalt kinni ei paisuks ja paljunema ei hakkaks. Kui vahetad rõngad kolvid, peaks kindlasti silindrid ka hoonima, kuna uued rõngad ei tihenda silindri seintele tekkinud kriime kraameja suitsu tuleb tükk aega samuti kui enne. Eriti kaua annavad ebatasasused tunda terasrõngaste puhul, kuna need kuluvad tunduvalt aeglasemalt malmvitsadest.
No jutt vist juba liiga pikk ja pudi ka, aga ma ei tea, mida sa täpselt veel teada tahaksid. Ega ma ka kõike ei tea, sest oma osa vene mootorites on ka nõidusel, ning minu teadmised on ka kahjuks lünklikud.
Eks hakka aga pihta ja kui on küsimusi, siis siin foorumis on helgeid päid küll, kui just nad viitsivad vastata, aga egas kusija suupihta lööda
Jõudu tööle!

[Aatomik]

Suitseva mootori puhul kahtlustaks ja kontrolliks kõigepealt klapisääre tihendeid. Kuna pole antud isendiga kokku puutunud siis ei ole kindel kuidas ja kas seal sellised üldse ongi. Ärge siis kõvasti naerge.
Mingi tihendus seal peab igatahes olema. Tihendid võivad olla kas kulunud või lihtsalt kas aja jooksul või ülekuumenemisest tingitult kõvenenud. Igastahes kui tihendus on puudulik, hakkab sedakaudu õli motorisse imema.

[jukutom]

Suured aitähhid, Koi ja tänu sullegi, Aatomik!
Hakkan nüüd ükshaaval lahkama ja alustan Aatomiku haridustaseme tõstmisest "vene ime" vallas: klapisääre tihendid vahetasin ära küll neljajalgsel Sierral, kuid Dnepril jääb see tegemata nende detailide puudumise tõttu mootori ehituses. Su teadmatus ei aja absoluutselt naerma, sest enne kui mootori lahti sain (kuu aja eest),olin minagi veendunud,et viga sealt otsida tuleb. Aga tänan sind siiski, on nii oluline ju tunda, et sind sinu mures üksi pole jäetud!
Nii, nüüd siis vastulaused sõber Koile:
alustan su lõpulausest- kas kirjutasid niimoodi sihilikult või kukkusid "Ü" täpid ise ära,aga mõttetera oli rabav, kutsusin naisegi lugema.
Mul oli tõesti see häda, et ma ei teadnud, miks on kolvile pandud erinevad õlirõngad. Vanematel KMZ mudelitel see nii ei olnud. Ja kuna mootor suitses, arvasingi, et hohollid mingi uue sigatembuga maha saanud on ja paremate puudumisel kaks plekitükki kõveraks väänanud ja silindrisse toppinud.
Palu piiblit pole tarvidust mulle saatma hakata- keegi pani selle korra juba kuskile siia üles ja ma tõmbasin ta ümber.
Kolvi teistes rõngastes pole põhjust kahelda- mootor vuranud alles alla saja kilomeetri ja silindrite seintel alles eelmise hoonimise jäljed aimatavad. Või tuleks seinad siiski uuesti üle hoonida?
Küsimus veel selline, et kas lihvimispastat ka kusagil müüakse? Lasksin silindri pea sisse- ja väljalaskeaugud bensu täis ja klapid käitusid ootuspäraselt- hakkasid immitsema. Ja see on koht, kus ei maksa imekeemiale lootma jääda.
Veel kord tänud julgustuse ja juhatuse eest!

Juku(tom)

[olaf]

Kui klapi juhtpuksid liiga kulunud on siis võib ka hakata mootor tossama, väike võimalus on ka selles kui õli tagasivoolu torud on ummistunud, õli rõngaste vahed soovitaks ka ära mõõta kes teab ehk on liialt kulunud. Ei tea kindlalt õelda aga tossamise üks võimalik põhjus võib olla karbussides aga siis mootor eirit hästi ei tohiks töötada ka.

[jukutom]

Kas keegi õpetaks klappide lihvimist? Kuidas ja mis vahenditega?
Neljast klapist peab bensiini kinni vaid üks, mis siis veel gaasidest kõnelda.

[Martin767]

Kas keegi õpetaks klappide lihvimist? Kuidas ja mis vahenditega?
Neljast klapist peab bensiini kinni vaid üks, mis siis veel gaasidest kõnelda.

Kuna ma ise seda tööd ette ei võtnud, vaid lasin teha, siis tean rääkida ainult kuidas asi teoreetiliselt käib . Kui ma ei eksi, siis nimetatakse tegevust klappide sooveldamiseks. Sooveldatakse soovelduspastaga, selline hästi peeneteraline pasta. Selle pasta paned klapi sulgumispinnale, asetad klapi pessa ja siis keerutad teisest otsast. Abistava vahendina võib ära kuluda drell ja paras kummivoolik - kummivooliku üks ots drelli külge, teine klapi otsa. Töö tulemuse kontrollimise kohta olen kuulnud sellist asja - teed pliiatsiga joone ümber klapi tööpinna ja siis keerutad teda pesas korra. Kui joon on kadunud siis peaks ok olema. Jõudu tööle

[ENZO]

Klappide soveldamiseks on kõige parem abivahend lihvimispasta ja kummivoolik,mis pannakse teiselt poolt klapisääre peale.Kui klapipesas on silmaga nähtavaid kahjustusi st. pinnad ei ole ühtlased,siis oleks kõige targem klapipesale uus faas sisse freesida.Kui pinnad on enam vähem talutavad,siis võetakse lihvimispasta ja kantakse see tiku või mõne muu asjandusega lihvitavale pinnale.Kõige targem on loobuda trelli kasutamisest ja teha see asi ära käsitsi ja kummivooliku abiga.Liigutused ärgu olgu mitte ühes suunas,vaid edasi tagasi ja iga natukese aja tagant tõsta klapp pesast natuke välja ja keerata väheke edasi.....ja läheb uuesti edasi- tagasi keerutamiseks.Kõrvaga on selgelt kuulda kuidas pasta oma tööd teeb...kui lihvimisel tekkiv heli vaiksemaks jääb siis on jälle õige aeg klappi pisut tõsta ja väheke keerata.Lihvimise efektiivsust annab silmaga näha klapipesast....peab olema ühtlane lihvitud ring ja mitte väga lai..kui liiga laialt lihvib siis on targem klapipesad üle freesida.Pärastine kontroll tipneb bensiisni valamisega klapile...kui peab,siis masin kokku ja sõitu.....kui ei pea siis alusta uuesti......... Jõudu tööle!

[koi]

Tere.
ENZO jutt väga asjalik, lühike ja täpne! Lisaksin veel juurde vaid niipalju, et enne lihvimist puhasta kindlasti klapilt sinna tekkinud nõgi ja tahm. Mina olen seda teinud pöörleva traatharjaga. Kui lihvitud pind on laiem kui 1,5mm, tuleks klapi pesad freesida. Selleks on vaja spets. freese, mis annavad pesale kolm pinda(75, 45 ja 35 kraadi). Tööpinnaks jääb siis see 45 kraadine pind, mille laius freesitakse vastavaks.
Klapi ebatihedust põhjustab jah ka kulunud juhtpuks, nagu eelnevalt oli kirjas, kuigi ei taha uskuda, et suitsemise põhjus peitub klappide ebatiheduses. Kui sisselaske klapi pea all ja säärel on kõrbenud õli jälgi, lutsib ta ehk sealtkaudu õli sisse. Kas küünalde külge oli ka kõrbenud mingit tagi? Lammutades jälgi ka seda teekonda, kuskaudu õli saab klapikambri kaane alt karterisse tagasi voolata, et kas on vaba tee. No hoia silmad lahti ja hakka slihvuitama juba ükskordneidklappetead!

[jukutom]

Iga hetk toob aina uut rõõmu. Kui ma siin jutukest alustades kilkasin, et mul nii uus ratas, et ega seal suurt teha polegi, siis nüüd juba hakkan kahtlema, kas ma ikka oma kümne roosa sõbra abiga kevadeks seda monstrumit jooksma saangi.
Täna tekitas silindrite saastast vabastamine tusatunde- pikitriibud silindris, tekitas seda siis mis tekitas. Olgu, mul on teised silindrid veel, kuid kolvirõngad tuleb vist kõik uued osta. Tegin nagu Koi õpetas - kiskusin nad maha ja toppisin silindrisse tagasi ükshaaval, et pilu mõõta.Tulemus oli rabav, üks rõngas oli nii vinge piluga,et 0,05 mm ei mahtunudki vahele ja need kuradima terasvedruõlirõngad... 3 mm vist lukuvahet.
OO JAA, tulin täna juba mõttele, et kui see tsikkel end ükskord tänavale veab, siis kannab ta täie õigusega meie ühist embleemi. BIKER.EE märki, siis ta ju ongi nagu polgu poeg.
Ikka tänud õpetussõnade eest!

[ENZO]

Nõukogude päritolu raskerauaga on sellised lood,et varuosad(ka uued)on suhteliselt hästi kättesaadavad ja soodsa hinnaga.Eks see mootori remont on iseenesest huvitav ettevõtmine,ning üpriski sobilik tegevus pimedatesse sügis-talveõhtutesse ja kui sa sellega ükskord hakkama saad,siis tagantjärgi vaadates on asi ikka kuramuse lihtne......ei ole seal midagi ülearust ja kes midagigi teab neljataktilisest sisepõlemismootorist,see suudab selle remondi ka läbi viia. Endalgi suvel kergem kodust lahkuda,kui tead mis mootoriga ringi sõidad........ja kui juhtubki midagi p.... minema,siis ei saa ka kedagi peale iseenda süüdistada......

[Erci]

Olen minagi nendele ida rataste mootoritele kap. remonti teinud ja tõepoolest suhteliselt odavalt saab läbi. Ja ei ole seal midagi rasket ka, ise tehtud - hästi tehtud. Aga silindris olevate kriimudega soovitan küll midagi ette võtta, oleneb muidugi nende sügavusest. Kui nad seal juba üle kümnendiku mm on ja täispikkuses, siis nii küll ei soovita mootorit kokku panna. Kas kolbidel pole kriimusid peal?

[jukutom]

Kolvid kriimulised ei ole. Silindri seina kriimud jätavad mulje, et kolvirõngas on enda ees kõva metalli tükki lükanud- triip lõpeb seal, kus rõngaski. Haava sügavust ei oska hinnata, sõrmega ikka midagi tunneb.

[jukutom]

Kas keegi oskab öelda, mismoodi kinnitub silindripea külge see toru, mis toimetab õli tagasi karterisse? Ühel silindril on see korralikult kinni, kuid teine loksub ja ära ka ei tule ja kui mu mälu ei peta, oli silindri ja pea vahel ka õlileke.

[Pikk]

Kas keegi oskab öelda, mismoodi kinnitub silindripea külge see toru, mis toimetab õli tagasi karterisse? Ühel silindril on see korralikult kinni, kuid teine loksub ja ära ka ei tule ja kui mu mälu ei peta, oli silindri ja pea vahel ka õlileke.

juku see käib vindiga

[jukutom]

Aitähh!
Tõesti- käibki keermega! Ja mina arvasin, et sisse pressitud.
Ka üks klapp sai juba lihvitud ja ennäe imet- pidama jäi.

[koi]

Tere.
Tead, jumalahea on sellist posti lugeda, kui juba midagi on õnnestunud
Näe, polegi tehnika nii hull asi. Üks sõber mul kunagi ütles, SILMAD KARDAVAD, AGA KÄED TEEVAD! No edu ikka!

[hevimees]

Tere.Triibud piki silindri pinda tekivad ülekuumenemise tagajärjel siis kui kolvirõnga lukuvahe on liiga väike.Need soovitan välja oonida kui vähegi kannatab.muidu suitsemine garanteeritud ja käivitusprobleemid ka kohe platsis.

[jukutom]

Mul dnepri remont käib umbes sama moodi, kui isand Credo päevaraamatu pidamine, ikka samm korraga ja kohe tegu kirja.
Olen otsustanud tsikli ristida Polgu Pojaks, kuna terve foorumiga tema ehitus hetkel käib.
Tänan kõiki, kes oskavad aidata ja ka neid,kes sekka vähe villast viskavad.

[roac]

uuriks natuke vahele sest endalgi dnepri mootori remont/ülevaatus pooleli

kas klappide puhastamiseks on klapid tingimata vaja põlemiskambri ülejäänud osast eralda või saab ka ilma?..
kui ei saa siis oskab keegi äkki soovitada kuidas neid kõige inimlikum kätte oleks saada, sest lihtsalt näpuga klapivedrude kallale minek ei toida ja äkki on kellegil tartus mõnda relva millega vajadusel need klapid kätte saaks

tänud..

Janek

[Pikk]

uuriks natuke vahele sest endalgi dnepri mootori remont/ülevaatus pooleli

kas klappide puhastamiseks on klapid tingimata vaja põlemiskambri ülejäänud osast eralda või saab ka ilma?..
kui ei saa siis oskab keegi äkki soovitada kuidas neid kõige inimlikum kätte oleks saada, sest lihtsalt näpuga klapivedrude kallale minek ei toida ja äkki on kellegil tartus mõnda relva millega vajadusel need klapid kätte saaks

tänud..

Janek

Klapid pead kindlasti vedrupingest vabastama. Selleks on olemas spetsiaalne abivahend aga saab ka muul moel, füüsilise jõu abil . Suru energilise liigutusega vedru allapoole (näit. padruniga) klapivarre ja kausi pesast pudenevad kaks kiilu ning klapp vabaneb pingest. Klappide lihvimise kohta on eelnevalt juttu olnud.

Edu

Lisa: Aso, kui sa klappe lihvida ei taha vaid põlemiskambris tekkivat tahma eemaldada tahad, siis pole vaja klappe maha võtta. Kuid kui sul juba pead maas, siis lihvi ka klapid, et saaks hää. (see siis kui klapid peavad)

[jukutom]

Tee ikka nii, kuidas teadjamad soovitavad- võta klapid maha ja lihvi. Minul oli sellest abi- kõik klapid peavad bensiini nüüd kinni, ennemini aurustub, kui klapi vahelt läbi imbub.
Klappide eemaldamine käis mul laisa mehe kombel: nookur ja võll maha, üks peenem pulk (nr 6 sisekantvõti käib küll) nookuri võlli aukudest läbi ja nr 13 lehtvõtmega seda eelmainit pulka õlana kasutades vajutad klapivedru alla. Stopperite kätte saamiseks võib vaja minna magnetotsikut, minul ajas asja ära elektriku kruvikeeraja. Ja sealt edasi juba nii nagu targemad seal ülevalpool õpetasid.
Jõudu tööle!
Juku@värskeltmeeles

[Erci]

Kui klapipesa on juba randi sisse söönud klapi servale või vastupidi, siis peab enne lihvimist ka klapipesa või klapi üle lõikama, vastasel juhul ei pea klapp kogu oma tööpinnaga.

[jukutom]

Võttis aega,mis ta võttis,nüüd aga on värskelt hoonitud silindrid isiklikus remondikojas tagasi,kolbidel rõngad vahetatud jne.
Silindreid lasksin hoonida Kloostrimetsa motopoe vahendusel ja olen tulemusega rahul. Uued kolvirõngad on malmist ja peale mõningast kohendamist sai neil lukupilud parajaks.
Ühe silindri sain juba oma kohale ja selle tegevuse juures tekkis ka kohe mõni küsimus:
1) kas silindri papptihendile ikka maksab hermeetikut peale määrida
2) kuidas kinnitada silindripea vasktihend, et ta montaazhi ajal paigalt ei nihkuks ja nässu ei läheks
3) mis asendis peaksid olema tõukurvarraste juhttorude ja mootori vahel olevad kummipuksid, kas selle küljega üles,millele on jäetud justkui märk ülemisest küljest
Kiskusin omal mootori nii rutakalt lahti,et kõike päriselt ei jõudnud märgata.
Ja jälle olen kui üks suur silm lugemas seda,mida mulle teatate.

Juku

[Erci]

Hermeetikut maksab panna õhuke kiht kui pabertihend korras. Vaata ka et õli tagasivoolutoru ja karteri vahele saaks sinan see väike rõngastihend.
Silindripea vasktihend on mul kuidagi sinna silindripea avasse jäänd niiet ära pole kadunud. Kindlasti kuumuta see vasktihend enne punaseks (gaasipliidi või -lambiga), siis on tihend korralikult pehme ja teeb oma tööd hästi.
Need kummmipuksid ainult ühes asendis saavadki korralikult jääda, sest torud lähevad ju silindripea suhtes viltu. Kui kummid juba kõvad on, siis muretse uued või jällegi täienda hermeetikuga.

Kui suured sa kolvirõngaste lukuvahed jätsid?

[jukutom]

Rõngaste lukuvahed (need,mis ostes alla 0,25 olid) viilisin 0,3 peale,sellest peaks talle piisama,vähemalt Dnepri aabitsa järgi küll.
Selle peale ma muidugi iseseisvalt ei tulnud,et vask leegiga pehmemaks teha

[koi]

Tere.
Kui võib, siis kobisen ka pisut vahele.
Nimelt papist tihendile pole ma kunagi hermeetikut pannud(kui uus), vaid olen mõlemalt poolt mootori õliga kokku teinud. Selle tulemusena läheb tihend pisut pehmemaks ja sobitub väga hästi kohale ja järgmine kord lahti võttes pole vaja pindasi puhastadagi - ei jää kinni. Siis nende vask tihendite kuumutamisel oleksin ettevaatlik - punaseks nad päris ei lähegi, vaid hakkavad enne laiali tilkuma. Pealegi on need võrdlemisi õhukesed ja vask annab soojust väga hästi edasi - soojeneb kiirelt ja ühtlaselt. Kui kasutad gaasi keevitust, ära leeki päris vastu lasegi, vaid ringikujuliselt päris nobedalt liigutades näed hästi, millal rõngas muudab värvitooni ja aitab. Loodan, et liiga pudiks ei teinud - omad kogemused .
Jõudu!

[Erci]

Olen ma pannud neid dnepri ja K mootoreid kokku tutikate tihendite ja vanadega, hermeetikuga ja ilma ja pole ühtegi õlivabaks saanud, kel õnnestub andku teada tehnoloogia.

[jukutom]

Kasutasin hermeetikut,kuna kunagised 750-ne kogemused ei julenud abi loota tihendi õlitamisest.Aga 750 ja tema sundõlitus ei ole hetkel aktuaalne teema.
Teise silindri vasktihendi lasksin ettevaatlikult kuumaks,nagu Erci ja Koi õpetasid ja läks ikka pehmeks küll.Nüüd vist tuleb teine ka uuesti lahti katkuda ja sama op ära teha.
Vaadates aga seda pilu,mis silindrit kokku pannes karteri ja silindri randi vahele jäi,tekkis taas küsimus,et kui suure aja pärast tuleks silindripea polte pingutada? Pilu tekitajaks võib olla: õli tagasivoolutoru kummitihend;liialt suur hermeetiku kogus:asjaolud.
PS! Tähelepanekuid ootan kõigilt,kel asjast aimu!
Tänan abi eest!
Juku

[Raigo]

Arseni Palu raamatu järgi tuleb Silindrikaane kinnituspolte ja mutreid pingutada sissesõidu ajal tingimata iga 500 km järel,Neid pingutatakse külmal mootoril.