gsxr 1000 sees hetkel väga roheline ollus.
Kas võib kasutada nn punast vedelikku ja kas seda punast ka valmisseguna kuskilt saab
prismas ainult kontsentraat ja siis segaks destveega aga ei tea õiget suhet.
aitäh vastuste eest
Kui sees roheline, siis pese puhta veega paar korda läbi enne kui punase sisse paned. Lahjendamissuhe on 50/50.
Forelli tänaval on Sokker, sealt saad õiget jahutusvedeliku Valvoline punast, Prisma oma ei valaks..samast ka õli jne
Alumiiniumplokkidega mootorite omad vist kipuvad punast või tihti ka sinist värvi olema küll, aga ärge ikka nüüd värvi järgi küll otsustage mida mootorisse valada! Valage seda mida on ette nähtud valada.
spinna kirjutas:Alumiiniumplokkidega mootorite omad vist kipuvad punast või tihti ka sinist värvi olema küll, aga ärge ikka nüüd värvi järgi küll otsustage mida mootorisse valada! Valage seda mida on ette nähtud valada.
Ei maksa nii tõsiselt ka võtta, ei juhtu mootoriga midagi kui seal üht või teist värvi vedelik sees on, ja isegi kui kunagi juhtub siis tõenäoliselt on ratas juba müüdud selleks ajaks 
Ise kasutan Polari punast valmis kujul jahutusvedelikku ja ei kurda, 35kr Liiter. 
Punane on pikema vahetusvälbaga, silikaadivaba . Kui võimalik ära sega erinevaid jahutusvedelikke, punast ja sinist kindlasti ei tohiks segada.Kontsentraate lahjendatakse tavaliselt 50/50 , pudelitel on see kirjas ka.
vincent kirjutas:Punane on pikema vahetusvälbaga, silikaadivaba . Kui võimalik ära sega erinevaid jahutusvedelikke, punast ja sinist kindlasti ei tohiks segada.Kontsentraate lahjendatakse tavaliselt 50/50 , pudelitel on see kirjas ka.
Heh 
Ma just täna ostsin paarkümmend liitrit üh mootori passi järgi. Lubatud oli valida kolme erineva möksi vahel ja kui oma valitud asja siis transast kätte sain oli värviks hoopis.......oranz 
Kirja järgi "extended life"
mega1 kirjutas:gsxr 1000 sees hetkel väga roheline ollus.
Kas võib kasutada nn punast vedelikku ja kas seda punast ka valmisseguna kuskilt saab
prismas ainult kontsentraat ja siis segaks destveega aga ei tea õiget suhet.aitäh vastuste eest
Aga miks rohelist ei pane?
Ongi selline punakas/oranzi värvi jahutusvedelik sees , punasel jahutusvedeliku pudelil on punast värvi kork 
Sinisel sinine kork, rohelist veel ei tea...
Kuskilt kõrva jäänud, et enam sellist hullu kraami nagu õige tosool tehagi, mis mootoriplokile söövitavalt mõjub ja tihendid nahka paneb kaasaegsematel masinatel.
Tehakse toode nimega Tosool ja sinist värvi, et osad "tol ajal" kõvad tehnikamehed teaks võtta midagi, poodi minnes ütlevad nad kohe, et punane pole see õige värk, õige tosool on sinine ja seda ma tahan 
Suur margifänn oled siis võid ju segada ka KTMi oranzi ja Kawasaki rohelist ja yamaha sinist jahutusvedelikku endale.
mx77 kirjutas:Kui sees roheline, siis pese puhta veega paar korda läbi enne kui punase sisse paned. Lahjendamissuhe on 50/50.
Ära veega pese, vesi ajab jahutus-süsteemi rooste. Osta destilleeritud vett. Ükskõik mida sa sinna pärast sisse paned, aga ära antifriizi pane, sellel puuduvad määrivad omadused.
Fos kirjutas:mx77 kirjutas:Kui sees roheline, siis pese puhta veega paar korda läbi enne kui punase sisse paned. Lahjendamissuhe on 50/50.
Ära veega pese, vesi ajab jahutus-süsteemi rooste. Osta destilleeritud vett. Ükskõik mida sa sinna pärast sisse paned, aga ära antifriizi pane, sellel puuduvad määrivad omadused.
Fos, kui sa oled avastanud, et dest vesi ei tekita korrosiooni, siis oled sa väärt Nobeli preemiat .
Ja mootorratta jahutussüsteemis eriti roostet (raudoksiid) ei teki .
Kysin siia saamma kohe 2ra, et kust rohelist vedelikku saab(ei m6tle seda kiivi gin'i vaid ikka jahutusvedelikku ) Kas stokkerist? Ja kas seda myyakse liitri v6i viie liitri kaupa.
Kui mootori jahutussüsteemi veega pesta ei tohi (et rooste läheb) siis kuidas keelaja ise hakkama saab? kasutab puhast kontsentraati? 
Loomulikult veega pestakse jahutust.
Ja Prismas on tavaliselt Polari punane müügil nii kontsentraadi kui valmislahusena ning need omakorda taaras 4L ja 1L.
Valvoline ja Polari (prisma) punasel pole mingit vahet. Kaubamärk lisab ainult hinda.
Fos kirjutas:ära antifriizi pane, sellel puuduvad määrivad omadused.
Just-just! Samuti kaob tsiklil täielikult tõmme kui tagumise ratta asemel kasutada "rear wheel"'i kuna sel puuduvad veerevad omadused 
eino tänan Mõnitamise eest, aga kraanivesi sisaldab ise väga suurel määral rauda mis jahutussüsteemis ringeldes kuhjub ning hakkab roostetama.
Antifriizil ja tosoolil on suur vahe, taga ratas ja rear wheel on sama asi erinevates keeltes. Kui sa arvad, et tosool ja antifriiz on sama, siis jõudu.
Määrivad omadused jahutusvedelikus suurendavad pumba eluiga.
Ei maksa mõnitada, kui oled teisel arvamusel.Annan lihtsalt nõu inimesele.
Fos kirjutas:eino tänan Mõnitamise eest, aga kraanivesi sisaldab ise väga suurel määral rauda mis jahutussüsteemis ringeldes kuhjub ning hakkab roostetama.
Antifriizil ja tosoolil on suur vahe, taga ratas ja rear wheel on sama asi erinevates keeltes. Kui sa arvad, et tosool ja antifriiz on sama, siis jõudu.
Määrivad omadused jahutusvedelikus suurendavad pumba eluiga.Ei maksa mõnitada, kui oled teisel arvamusel.Annan lihtsalt nõu inimesele.
Kraaniveega pesemisel ei lasta mootorit töötemperatuurini, siis ei jää katlakivi jahutussüsteemi, raua kohta kraanivees ei tea. Tosool kuulub samasse rühma kuulsate kaubamärkidega nagu: Neva, Ligno, Tavott, Autool jne. Jahutusvedelik millele on lisatud külmumisvastaseid lisandeid on antifriis.
Fos, võta heaks . Tegelikult ei olnud mõtteski mõnitada. Ma lihtsalt ei ole selline inimene, nii et anna andeks 
.
Antifriis on üldnimetus kõigile külmumiskindlatele vedelikele sõltumata kaubamärgist ja kasutusotstarbest. Samuti on ka jahutusvedelik üldnimetus mingi süsteemi või seadme jahutamiseks kasutatavatele vedelikele ( mul on näiteks tööl riiulis ka keevitusaparaatidele mõeldud jahutusvedelik /coolant/ mida tõesti ei maksaks sisepõlemismootorisse valada). Aga Tosool on tõepoolest Nõukogude Liidu rahvamajandussaavutuste seast pärit tootenimi ja seega üks ja ainus külmumiskindel jahutusvedelik ehk üks paljudest antifriisidest. Slängikeeles on ta jah meil ikka veel tihti kasutatav jahutusvedeliku sünonüümina nagu pikka aega oli kemppi kasutusel MIG keevituse sünonüümina. Täpselt üks ühele võrdlus, muide.
Kraaniveel on rauda sees ohutul hulgal, kui ta on nn "kraanivee" konditsiooni puhastatud näiteks Tallinna veevärgis. Maakodudes enamjaolt ei ole. Puhastusseade eramajale maksab mingi 20...50 000 krooni ja enamus lepib Cilliti kasutamisega selle investeeringu tegemise asemel. Mul maakana kodus sama lugu 
Alevites ja külades on tõepoolest ka väga palju veeprobleeme, nii et ses mõttes on sul õigus küll. Aga ei juhtu midagi selle ühekordse pesuga. Pole vaja ju mootorit kuigi kaua sellega käia lasta. Katlakivi moodustumine vist hakkas palju madalamal temperatuuril kui 80....kas äkki mingi 50...60?
Küsiks ka siis jahutusvedeliku kohta
Lasin masinast vana välja ja loputasin kraaniveega. Siis panin sisse Polari punase (pre mix).
Manualis kirjas et tuleb kasutada 50/50 destilleeritud veega segatud jahutusvedelikku- pre mix peaks olema ju olema umbes samasse kanti segatud ja peaks sobima?
kornholio kirjutas:Küsiks ka siis jahutusvedeliku kohta
Lasin masinast vana välja ja loputasin kraaniveega. Siis panin sisse Polari punase (pre mix).
Manualis kirjas et tuleb kasutada 50/50 destilleeritud veega segatud jahutusvedelikku- pre mix peaks olema ju olema umbes samasse kanti segatud ja peaks sobima?
jah, premix on pmst segatud sulle kusagile -38 juurde.
spinna kirjutas:Katlakivi moodustumine vist hakkas palju madalamal temperatuuril kui 80....kas äkki mingi 50...60?
Katlakivi moodustub ka madalamatel temperatuuridel, aga kusagil 65 kraadi juures ja üles kolmekordistub katlakivi moodustumise intensiivsus võrreldes madalama temperatuuriga. Boilerid soovitatakse ka seada kusagile 60 kraadi juurde just sellel põhjusel.
kas selline jahutusvedelik oleks mõeldav? http://www.automaailm.ee/index.php?lang ... uct_id=111 kirjade järgi peaks vägahästi motikasse sobima.
Soovitan kasutada Comma Xstream Red jahutusvedelikku (silikaadivaba ja puha), 1 liitrine kontsentraat oli Autopartneris 90.-
Ei hakka uut teemat tegema,kuna siin jahutusvedelikest juttu.
Nimelt...olen kuulnud,et erinevatel tsiklitel erinev jahutusvedelik,kuna erinevad keemispunktid.On see nii?Et keemiskunkt mingi 132c näiteks ja võib erineda mõndade kraadide võrra.Olen asjast õieti aru saanud?
Samas on ka öeldud,et kasulik kasutada lihtsalt punast jahutusvedelikku.Kui suurt rõhku peab asjale panema?Plaanis vahetus peagi ette võtta ja tahaks ikka õige asja sisse valada:)
Samas...punane sobiks hästi...mul ka punane ratas 
Manualist otsisin ka enda ratta kohta,kuid ei suutnud midagi leida.... 
Füüsikalised omadused - punkt 9.
Tosool-40, sinakas. keemispunkt 105C. Etüleenglükooli vesilahus.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/To ... 17978348ca
-36ºC Polar sinakas rohekas - 105C. 1,2-etaandiool ( ehk
etüleenglükool)
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348ca
-36ºC Polar Premium Longlife, Punakas/0ranž vedelik,- keemispunkt 105C. 1,2-etaandiool ( ehk
etüleenglükool) ja Naatrrium-2-etüülheksanoaat.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348ca
Polar Standard (sinine kontsentraat) keemispunkt >160 ºC.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348ca
Polar Premium Longlife (punane kontsentraat) keemispunkt >163 ºC.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348ca
Sunoco kollase pakendilt on jäänud meelde number 130C aga siin on ohutuskaardid :
http://www.sunoco.be/PDF/UK/TDSUKAntifr ... manent.PDF to 108C.
http://www.sunoco.be/PDF/UK/MSDSUKAntif ... manent.PDF 197C.
sellelt lehelt: http://www.sunoco.be/uk/engine_specialties.html
ping kirjutas:Füüsikalised omadused - punkt 9.
Tosool-40, sinakas. keemispunkt 105C. Etüleenglükooli vesilahus.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/To ... 17978348ca-36ºC Polar sinakas rohekas - 105C. 1,2-etaandiool ( ehk
etüleenglükool)
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348ca-36ºC Polar Premium Longlife, Punakas/0ranž vedelik,- keemispunkt 105C. 1,2-etaandiool ( ehk
etüleenglükool) ja Naatrrium-2-etüülheksanoaat.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348caPolar Standard (sinine kontsentraat) keemispunkt >160 ºC.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348caPolar Premium Longlife (punane kontsentraat) keemispunkt >163 ºC.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348caSunoco kollase pakendilt on jäänud meelde number 130C aga siin on ohutuskaardid :
http://www.sunoco.be/PDF/UK/TDSUKAntifr ... manent.PDF to 108C.
http://www.sunoco.be/PDF/UK/MSDSUKAntif ... manent.PDF 197C.
sellelt lehelt: http://www.sunoco.be/uk/engine_specialties.html
Mul ei jäänud kooli ajalgi füüsikas midagi meelde ja nüüd vanas eas seda enam
Aga sain vist vastuse
Tänud sulle Ping jälle
ping kirjutas:Füüsikalised omadused - punkt 9.
Tosool-40, sinakas. keemispunkt 105C. Etüleenglükooli vesilahus.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/To ... 17978348ca-36ºC Polar sinakas rohekas - 105C. 1,2-etaandiool ( ehk
etüleenglükool)
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348ca-36ºC Polar Premium Longlife, Punakas/0ranž vedelik,- keemispunkt 105C. 1,2-etaandiool ( ehk
etüleenglükool) ja Naatrrium-2-etüülheksanoaat.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348caPolar Standard (sinine kontsentraat) keemispunkt >160 ºC.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348caPolar Premium Longlife (punane kontsentraat) keemispunkt >163 ºC.
http://www.falleroon.ee/failid/Polar/JV ... 17978348caSunoco kollase pakendilt on jäänud meelde number 130C aga siin on ohutuskaardid :
http://www.sunoco.be/PDF/UK/TDSUKAntifr ... manent.PDF to 108C.
http://www.sunoco.be/PDF/UK/MSDSUKAntif ... manent.PDF 197C.
sellelt lehelt: http://www.sunoco.be/uk/engine_specialties.html
Tänud, mul on nüüd vähemalt ametlik põhjendus, miks mu garaazhiapteegis peab liitrine viskipudel olema
Jahutusvedelike võrdlus Lennuakadeemia lehelt:
http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/auto ... likud.html
Seal ülevaated ka muudest tehnilistest vedelikest ja määrdeainetest.
Ei hakka uut teemat tegema,kuna siin jahutusvedelikest juttu.
Masinaks vana Honda Shadow VT750c 83 aastast ja vaja jahutusvedelikku vahetada. Tekkisid mõned visioonid seda eelnevat juttu lugedes..
See on väga hea valik. Ainult kui sul on praegu roheline sees, siis tasuks süsteem paari satsi dest. veega läbi pesta.
agaa kirjutas:
- Autode ja mootorrataste jahutusvedelikud erinevad erinevate lisandite poolest.
Minuteada ei erine. Alumiiniumplokiga mootoreid on nii autodel kui tsiklitel.
Punane "long life" ehk siis Polari punane on täiesti lubatud mõlemal. Rohelise-sinisega segada ei tohi.