Liigun 500 cc customrattaga, rehvidel tavaline tänavasõidumuster. Vahepeal tuleb sõita ka kruusal ja sealt ka probleem: no ei julge lihtsalt üle 40 km/h lasta. Ratas tundub kruusal (eriti just natukegi lahtisel) hirmus ebakindel ja vahel tahaks lausa jalgu maha toetada.

Kas hirmul on suured silmad? Ehk kas ma peaks endale sisendama, et pole see kruus nii hull midagi ja julgemalt rutskat keerama (no üle 70 km/h sõita pole muidugi vajadustki)? Või siis ongi tänavamustriga mitte-enduro kruusal ebastabiilne ja minu kiirusevalik selline nagu peab?

Üldiselt on aeglaselt kah hea sõita, kaitseingel jõuab kenasti järel lennata. Aga vahel näiteks mõne enduroga kaaslasega koos sõites või kui on veidi rohkem kiire, tahaks mõistlikuma kiirusega sõita, mitte 40ga logistada.

Ja veel kaks asja: 1. kas esirehvi vahetus mustrilisema vastu annaks enesekindlust ja stabiilsust juurde, 2. kui ohtlik on kruus rihmülekandele?

Ise käin aeg-ajalt Otepääl, kus saab sõidetud ka kruusateid (ka seal, kus kruus lahtine ja kivid rusika suurused). Algul oli sama probleem, et ei julgenud kiiremini sõita, kui 40km/h. Aga nüüd ei ole mingi probleem sõita 70-90km/h, kuigi kallutama eiriti ei kisu- st kurvis võtan ikka hoo maha. Ahjaa, rattaks on bike.

PS. loodan, et minu jutu peale ei tee viga, mis viiks kukkumiseni.

sai siin ka suve alguses mööda kruusateid sõidetud. esimene kord oli sama jama. üle 40 lihtsalt ei julenud. kui sama teed oli mitmeid kordi sõidetud, siis sai kuidagi ära harjutud. päris 70 välja ei kiskunud nii igaks juhuks aga 60 sai ikka töristatud aga eks see oleneb tee olukorrast ka.

Kruus ja rihm muidugi päris hea kombinatsioon ei ole. Aga mis puutub kiirusesse, siis olen eelkõnelejaga nõus, et kurvides võib vähe ettevaatlikumalt lasta, eriti kui kogemusi pole. Sirge peal seevastu võib küll julgemalt lasta ja harjutada kruusa peal sõitu. Ei maksa peljata seda ratta ujumist vaid tuleb lõdvestunult sadulas istuda ja lasta rattal rahulikult oma teed otsida. Soovitan soojalt motosurvivali jätkukursusel käia - saad suure tõenäosusega kruusal sõitmise hirmust lahti.

Ise sõidan igapäevaselt ikka mõne kilomeetri lahtisel kruusal, muidu ei pääse lihtsalt asfaldile. Alguses oli küll hirmus, ratas ujus ikka korralikult all aga nüüd julgeb suhteliselt vabalt 70ga sõita aga muidugi jah, kurvis ikka hoog maha. Endal samuti bike aga usun ega customiga vast hullem pole

Kui kivi teeb augu rihma keskele, siis ei ole veel väga hullu aga kui äärde, siis ta rebeneb sealt edasi ja ühel kenal päeval läheb katki ja kukub maha... soovitan teist rihma igaks juhuks riiulis hoida varuks, eriti kui kruusasõitu ette tuleb.

Tänud vastajatele.

Aga kas on keegi proovinud chopperi velgi enduro rehvidega ristata?

Möödunud suvel, kui veel rollerimees olin, tegin kolme nädala jooksul maakonnale tiiru peale. Et maanteel on siukse väikse rattaga suht jura uimata, siis katsusin rohkem mööda kõrvalteid liikuda. Need teadagi kruusased, treppis ja kohati kaetud saviga mis väiksemagi vihma korral tõmbub libedaks nagu...hmm,.....kuu aega riiulil vedelenud keeduvorst?

Esimestel päevadel hoidsin samuti kruusateedel kiirust nii 5 - 15 kilomeetri vahel. Ent nädala lõpus olin hirmust lahti saanud ning kruttisin rutskat juba niipalju kui andis. Lahe oli kimada niimoodi riski piiril. Üsna ruttu sai ka selgeks, et olgu mis on aga lahtisel kruusal pidurdada ei tasu. Nõnda siis juhtuski nii mõnelgi korral, et kiivrivisiiri taga kiskusid silmad punni (just-just, need samad hirmu suured silmad), huuled sosistasid hääletult: kurat-kurat-kurat ning lõpuks siis kergenduohe, kui ootamatult trajektoorile jäänud kivimürakast või mõnest sügavamast august napilt mööda õnnestus tuhiseda. Aga veelkord - see oli lahe ja riski väärt

Nii, et anna aga hagu, kallis kursavend Aga ära palun matsu pane, eks

Sadness kirjutas:

Aga kas on keegi proovinud chopperi velgi enduro rehvidega ristata?

ja selle point oleks?

parn kirjutas:

Sadness kirjutas:

Aga kas on keegi proovinud chopperi velgi enduro rehvidega ristata?

ja selle point oleks?

Saada kruusal paremat pidamist?

Zidist kirjutas:

Kui kivi teeb augu rihma keskele, siis ei ole veel väga hullu aga kui äärde, siis ta rebeneb sealt edasi

Rääkige nüüd mulle ka, kuidas kivid rihmale auke teevad.

Niivõrd erinevate rataste tüüpidest rääkides ei oma rehv ja selle muster enam mingit tähtsust.Tähtsust omavad siiski istumisasend, käepidemete asetus, esikahvli kaldenurk, vedrustus, raskuskese jne.Kõva sõidumees ei ole, kuid minul ei teki oma rattaga mingit probleemi ka 140-150kmh kruusal vajutada - tunne on sama, mis ka asfaltil .Endurot on lihtsam omaenda kehaga kinni hoida, ülevaade on laiem.Cruiseril istutakse aga madalal, jalad eespool.See teeb oma karuteene juhitavuses .Käte asetus ja kõrgus määrab samuti juhitavust.

EDIT: Kivid ei tee veorihma sisse auke.Kivid lihtsalt tõmbavad selle rihma katki juhuste kokkulangevuse tõttu.

Kui sa nii palju sõidad kruusateed, siis oleks mõtekam osta vastav ratas? Minu arust pole mõtet aretada poolkõva "kruusa"ratast. Samas ei panda sõiduautole alla Offroadi rehve.

Aamen.

parn kirjutas:

Ise käin aeg-ajalt Otepääl, kus saab sõidetud ka kruusateid (ka seal, kus kruus lahtine ja kivid rusika suurused). Algul oli sama probleem, et ei julgenud kiiremini sõita, kui 40km/h. Aga nüüd ei ole mingi probleem sõita 70-90km/h, kuigi kallutama eiriti ei kisu- st kurvis võtan ikka hoo maha. Ahjaa, rattaks on bike.

PS. loodan, et minu jutu peale ei tee viga, mis viiks kukkumiseni.

Vot seda tahaks ma ka näha kuidas baigiga rusikasuuruste (lahtiste) kivide vahel 90-ga sõidetakse ...

terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

Oppaaa, vot seda rusikasuurust kivijuttu ma ei lugenudki - peale sellist seika saab su Cebari velgedest ilusad lillepotid teha oma aeda...sest muuks nad ei kõlba peale seda sõitu.Olen maadelnud rusikasuurustest kividest koosneval teel ja minu juttu võivad kinnitada Madone, Habanero ja Piipz - sa ei sõida seal 70-90kmh

ära kõike sõna-sõnalt võta. Minu arust on enamus kruusateedel kive, mis on suurmad, kui toihiksid.

parn kirjutas:

ära kõike sõna-sõnalt võta. Minu arust on enamus kruusateedel kive, mis on suurmad, kui toihiksid.

Ah ei ole seal kruusateedel nii hull miskit

Kuid siiski, kruusal liikudes omab tähtsust pigem ratta(st. velg, rehv) suurus. Ma sõidan enda enduurovõrriga ka pidevalt kruusateede peal, mida kiiremini, seda vähem ebatasasusi tunnetab. EHK siis 18 tolline ratas taga ja 21 tolli ees.Paarsada km päevas kruusateede peal pole probleem.
Samas, proovisin sõbra über tuuning rollut, käed raputas valusaks ja selg jäi kangeks pärast 6 km....
Eks need rattad nii 10-13 tolli vahele jäid, ja vedrustus polnud ka kiita.

Customiga kruusal on väga äge sõita ju! Eriti 240-se tagarehviga... Ja siis veel kurvides gaasiga natuke slaidi keerates. See hirm on puht kogemuse puudumise asi sul. Lihtsalt seda pead teadma, kuidas kruusal kiiresti pidama saada (tagapidur loha ja esimest ei puutu (ja, ja ma tean küll, et kurvis nii ei maksa)) ja väga kallutama ka ei maksa hakata.

Teine lugu on aga rihmülekandega. Juunis Kultuurse Motobande reisil tuli ikka pisut ette kruusalõike ja peale neid tagumist rihmaratast vaadetes, üritan nüüdsest kruusateid vältida, kui vähegi võimalik. Nimelt muudavad pisikesed kivikesed rihma ja ratta vahelt läbi käies ratta hammaste siledad pinnad karusteks ja need hakkavad omakorda siis rihma kulutama. Ma ei ütle, et see kohe 100 km-ga rihma läbi "näriks", aga kasulik see rihma elueale kindlasti ei ole. Ja väga halva õnne puhul võib mõni suurem ja teravam kivi rihmale olulise kahjustuse tekitada, kust rihm edasi "hargnema" hakkab.

Ja lõpuks - ole hea mees ja ära nüüd customile küll krossirehve alla hakka panema. See on lihtsalt rõve...

Julge

Lihtsalt seda pead teadma, kuidas kruusal kiiresti pidama saada (tagapidur loha ja esimest ei puutu

Vale. Esipidurit puutu ikka, muidu ei saa pidama. Lihtsalt peada pigistama sujuvamalt ehk tundega võrreldes asfaldiga ning oluline on suur pidurdus enne kurvi ära teha.

Kruusa eripära ongi see, et rattad ei ole kindlalt pinnaga ühenduses, nii esi- kui tagaratas otsivad kergelt oma rada läbi kivide ja aukude. Esimene reegel: ära hoia lenksust jõuga kinni, lase tal mängida. Teine reegel: pidurda oma hoog enne kurvi maha, et saaksid kurvis juba gaasi peale keerata. Kolmas reegel: ära vaata kurvi serva või teed kohe tsikli ees, vaid tõsta pilk kaugemale ette, kurvist väljumise suunas: sa sõidad sinna, kuhu vaatad. Eks see kruus harjutamise ja harjumise värk ole, aga kui asi käpas, siis on puhas nauding.

Eks ikka rehvidest sõltub ka nii mõndagi. Kui ikka on kulunud ja kandiline rehv, siis on see ujumine hoopis hullem. Ja on täiesti tuntav vahe, kas on all nn. chopperi slickid, millel on vaid rehvi äärtel mõned sooned või korraliku kogu rehvi ulatuses mustriga kaetud rehviga sõites. Püsib palju paremini teel.Rihma tervisele mõjub mõõdukam sõikukiirus minu kogemuse põhjal paremini, lööb vähem kive üles,aga hullem on värkselt pinnatud graniidipuruga kaetud tee. Aga see kivide trehvamine rihma vahele selline pime juhuse värk.

Rehvimuster on oluline. Mu vanal baigilisel on üsna kõva ja tihe muster (no originaalmuster sellel 87. aasta masinal oligi selline universaalne) ja vahe baikidel praegu üldlevinud rehvidega pidamise poolest on ikka oluline. Kruus, kui vähegi korras, kannatab ka 90-t ja ei jää hätta ei metsateel ega isegi rohu peal. See oli juba Jawa ajastul teada- tahtsid pidamist, tuli Kovrovetsi rehv alla panna.
Vedrustus on muidugu iseasi, enduuro ei nohatagi seal, kus bike või customi jaoks sõit lõpeb. Rusikasuurune kivi on liig mis liig.
Ma kavatsen küll, kui need rehvid lõpevad, mingi mustriga supermoto rehvi vmt alla saada. Oluliselt universaalsem.

Iga rattaga saab peaaegu igal pool sõita. Mõni on lihtsalt mõnes keskkonnas parem ja teises halvem ja mõni jälle vastupidi. Meite kandis lasevad kohalikud naised kah Shadowga mööda kruusa ja pole kuulda olnud, et kuskil upakil oleks olnud
Selleks et tuleb ka kruusateedel sõita ei ole küll mõtet endurot osta kui kroomid meeldivad. Saab ilusti hakkama ka kroomiga. Põhiasi on, et ei klammerduks lenksu külge. Las ratas sõidab ja vibab pisut, midagi ei juhtu. Lõdvesta randmed ja küünarnukid, tunned kohe vahet võrreldes krampliku lenksuhoidmisega. Kui on värskelt hööveldatud tee, siis tuleb jah mingi 40kmh tiksuda aga muidu on ikka nii, et liiga aeglane sõit on palju keerulisem kui pisut kiirem. Pidurdamisega on jah nii, et soovitavad tagarattaga, aga no ma ei tea, mina kasutan mõlemat pidurit+mootorpidurdus ja üritan pidurid ploki piiril hoida. Toimib. Paar korda olen küll kodutee otsast mööda ka lohisenud, aga see on pigem seetõttu, et 80kmh on märkamatult ilusa ilmaga sinna kolmekohaliste peale kasvanud ja enne pidurdamist pole lihtsalt pilku osutile visanud ( mida peaks tegelikult eriti veel kruusateel kogu aeg tegema ). Kui teel on kruusavabad sõidusooned sisse sõidetud, siis soone vahetus üle lahtise kruusa ikka kerge kiirendusega ja kõhklematult. AUgud ja kivid jms on välditavad vana hea põhitõega: rattaga sõidad alati sealt üle kuhu vaatad. Ehk kui jääd auku jõllitama, siis sinna sisse lajatad kah. Nii et vaata augu kõrvale korraks ja siis vii pilk edasi. Ratas ( tegelikul su oma füsionoomia ) järgib pilku, täitsa kindel värk. Lihtne.

Ahjaa, minu kogemused on klassikalise rattaga. Usutavalt on põhitõed sellegipoolest samad.

Tegelikult tuleks tunnetada ratta käitumist ja mitte üritada liigselt sekkuda. Kõigil ratastel on üks ühine omadus - nad üritavad igal võimalusel otse sõita ja püsti asendisse jääda. Esimesele omadusele tuleb muidugi aeg-ajalt vastu töödata kuid teist tuleb lihtsalt enda kasuks ära kasutada .

terv
kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

Kogemuste põhjal (nii üksi kui kahekesi tsiklil, bike ja klassikuga, kroomiga, tõsi küll, ainult ühe korra saba peal) võin öelda, et kruusal sõidus ei ole midagi üleloomulikku. Hullama ei tasu hakata, aga mõistliku kattega kruusateel on täiesti muhe sõita. Gaasikäsi sujuvamaks, pidurdused samuti ja nii sa elusa ning tervena koju tagasi jõuadki. Edu!

Kruusa pea kui on ühtlane ja suht ühesugune kruus võib stabiilsusfaktori välja võluda aga kui seal tee peal on veel ilmatu suured augud ja eriti kui need vihmaga täituvad on ikka päris keeruline sellise rattaga sõita.
Aga kui sa Türisalu vanas raketibaasis suudad üle 40 sõita siis suudad sa seda igal pool. Ma ikka vahest harjutan seal ja usu mind, sitemaid teid pole olemas. Seal ei taha eriti autogagi üle 60 sõita ilma et peaks pidevalt pidureid näppima

Julge kirjutas:

Customiga kruusal on väga äge sõita ju! Eriti 240-se tagarehviga... Ja siis veel kurvides gaasiga natuke slaidi keerates. See hirm on puht kogemuse puudumise asi sul. Lihtsalt seda pead teadma, kuidas kruusal kiiresti pidama saada (tagapidur loha ja esimest ei puutu (ja, ja ma tean küll, et kurvis nii ei maksa)) ja väga kallutama ka ei maksa hakata.

Teine lugu on aga rihmülekandega. Juunis Kultuurse Motobande reisil tuli ikka pisut ette kruusalõike ja peale neid tagumist rihmaratast vaadetes, üritan nüüdsest kruusateid vältida, kui vähegi võimalik. Nimelt muudavad pisikesed kivikesed rihma ja ratta vahelt läbi käies ratta hammaste siledad pinnad karusteks ja need hakkavad omakorda siis rihma kulutama. Ma ei ütle, et see kohe 100 km-ga rihma läbi "näriks", aga kasulik see rihma elueale kindlasti ei ole. Ja väga halva õnne puhul võib mõni suurem ja teravam kivi rihmale olulise kahjustuse tekitada, kust rihm edasi "hargnema" hakkab.

Ja lõpuks - ole hea mees ja ära nüüd customile küll krossirehve alla hakka panema. See on lihtsalt rõve...

Julge

Ma kiidan ka Julge juttu... mida laiem rehv, seda lõbusam :
Katsu sellest hirmust üle saad ja ära pane seda väiksest perse lappamist üldse tähelegi.

Julge kirjutas:

Ja lõpuks - ole hea mees ja ära nüüd customile küll krossirehve alla hakka panema. See on lihtsalt rõve...

Julge

nagu muidu ei ole v ?

Sõidan ka bikega lahtisel gruusal..lasen ikka 80-100 aga kurvides võtan vaiksemalt,aga suurt ei vänderdagi..natuke on aga see ka gruusal normaalne.Vahel ikka annan pöördeid kaa siis on mõnus tunne kuidas tagumik vänderdab vaikselt