Miks pannakse enduuro rattale V või siis nn kalasabamustriga esirehv alla vastupidiselt autoga, st muster jookseb sissepoole?
Olen nii mõnegi käest uurinud kuid vastust pole saanud.
Ehk siit keegi...
Demis
Vahe võib tuleneda sellest, et üks rehv on kumer )| maapinna suhtes, teine rehv pigem aga kandiline maapinna suhtes ]| 
Äkki sellepärast, et oleks rohkem haakuvust pidurdamisel (esipiduriga) ja pole mõeldud niiväga vesiliu peale. On kõrvu jäänud, et eraldi on spets vihmarehvid, kuid levinumad siiski tavasõit millel siis kalasaba teistpidi, kuid harjunud nägema autodel. Siiski oskavad sellele vastusele kindlasti rinka mehed paremini vastata.
WarAngel kirjutas:Miks pannakse enduuro rattale V või siis nn kalasabamustriga esirehv alla vastupidiselt autoga, st muster jookseb sissepoole?
Kas kummimonteeria eksitus on välistatud? Proovisin siin "puust ja punaselt" (paberist mudeli näitel) endale selgeks teha kuidas soon mingis olukorras paikneb ja ei leidnud mingit loogikat asjas 
Mina paneks "omaenesetarkusest" ikka niipidi:
ratas sõidab sinnapoole ->, jälg jääb maha selline<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<
Maaks kirjutas:WarAngel kirjutas:Miks pannakse enduuro rattale V või siis nn kalasabamustriga esirehv alla vastupidiselt autoga, st muster jookseb sissepoole?
Kas kummimonteeria eksitus on välistatud? Proovisin siin "puust ja punaselt" (paberist mudeli näitel) endale selgeks teha kuidas soon mingis olukorras paikneb ja ei leidnud mingit loogikat asjas
Mina paneks "omaenesetarkusest" ikka niipidi:
ratas sõidab sinnapoole ->, jälg jääb maha selline<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<
Paigaldaja eksitus on välistatud kuna rehvipeal on suund märgitud.
Tegelikult peaks olema nii, et tagumisele rattale läheb üht pidi ja esirattale teistpidi muster alla. Põhjus lihtne: vedav (tagu)ratas vajab pidamist enda taha, pidurdav (esi)ratas enda ette. Vastavalt selle on ka muster.
sang kirjutas:Tegelikult peaks olema nii, et tagumisele rattale läheb üht pidi ja esirattale teistpidi muster alla. Põhjus lihtne: vedav (tagu)ratas vajab pidamist enda taha, pidurdav (esi)ratas enda ette. Vastavalt selle on ka muster.
Samale järeldusele jõudsin ka ise kui mustrid vastamisi valgele paberile visandasin
Tundub kõige loogilisem
Tänud
Maaks kirjutas:Mina paneks "omaenesetarkusest" ikka niipidi:
ratas sõidab sinnapoole ->, jälg jääb maha selline<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<
Mina paneks belarussile ka niimoodi... 
Tsikli puhul jälgiks valmistaja nõudeid. 
http://en.allexperts.com/q/Tires-2359/A ... -Tires.htm
Directional tires will have an arrow on the sidewall, and I suspect you looked for one and didn't find one.
What makes tires directional is that there are channels that move the water to the side - and typically this results in a "V" shaped pattern. When reversed, the "V" pattern moves the water towards the center. So the direction of rotation is important to get the effect - but the effect is relatively small compared to the overall wet traction properties of a similar non-directional tread pattern - on the order of 10%.
However, if the grooves don't properly line up, the "V" shaped pattern doesn't generate the effect so the performance is the same as a non-directional pattern. That is what is going on here.
Jutt on ilmselt autode kohta, aga peaks andma vastuse.
Tsikli puhul on esirattal oluline pidurdamise funktsioon, et kui pidurdad ja tsikkel liigub edasi, siis sodi liiguks ratta keskelt eemale ning ratta alla ei tekiks liugu. Põhimõtteliselt pidurdamise puhul esiratas nagu peaks pöörlema teistpidi, siis oleks kõige suurem effekt, aga kuna maapind ise liigub ja ratas on paigal, siis teeb sama välja.
Tagaratas jällegi veab ja sel juhul ihaldatakse paremat haakumist liu tekkimise vältimiseks kiirendamisel ja sellest ka v mustri suund parema kontakti soodustamiseks paigalt ära minekul.
Kiirema seisma saamise jaoks oleks õige mõlemad rehvid pidurdamise suunas töötama panna, aga siis ei tarvitse paigalt minek nii nobe olla..
Ülal toodud lingil väidetakse, et erinevus a sümmeetrilise ja V kujulise kummi efektiivsuses on 10 %, et mine tea, ma pakun, et asfaldi peal on see vahe väiksem pori sees suurem.
Vana teema juba aga ...
Et tagaveolisele sierrale tuleks siis esirehvid teistpidi alla panna või? Tõsiselt kahtlen selle ettevõtmise tervislikkuses 
OK, tsikli rehv on tunduvalt kirsam kui sierra oma ja vesiliu tekkimise efekt seega väiksem.
Et tagaveolisele sierrale tuleks siis esirehvid teistpidi alla panna või? Tõsiselt kahtlen selle ettevõtmise tervislikkuses
OK, tsikli rehv on tunduvalt kirsam kui sierra oma ja vesiliu tekkimise efekt seega väiksem.
kinkz: seletas selle väga ilust lahti ja kui ikka inimene aru ei taha saada siis ei saaagi 
Mina soovitaks sierrale roomikud alla panna,ei pea pead vaevama. Proovin omalt poolt ka selgitada
<<<<<<- kui maapinnale jääb selline jälg siis pidurdamisel hakkab see muster nagu kühvel tööle ehk korjab kõik pinnase enda ette kokku .>>>>>>>> kui aga selline siis lükkab mustri vahelt pinnase kõrvale.
Minu pere autol on kalasaba mustriga madalad rehvid ja muster jookseb sisse poole. Tegu siis laiade ja pehme seguga asfalti rehvidega.
Maaks kirjutas:Vana teema juba aga ...
Et tagaveolisele sierrale tuleks siis esirehvid teistpidi alla panna või? Tõsiselt kahtlen selle ettevõtmise tervislikkuses
OK, tsikli rehv on tunduvalt kirsam kui sierra oma ja vesiliu tekkimise efekt seega väiksem.
Vastus oleks "jah, võid proovida", kui sa Sierraga künnaksid ainult pehmemat pinnast kui asfalt. Nagu eelnevalt sai kirjutatud, on esirehvide vastupidise mustri eesmärgiks pidurdamisel rehvi ette pinnast kuhjata paremaks pidurdamiseks. See aga annab efekti ainult mitte-asfaldil. Kõval pinnal, eriti vihma korral, läheb lugu just kehvemaks, kui sa hakkad vett esirataste ette kuhjama. Autorehvide vihmamustri ülesanne on just sedasama vett rehvi alt välja pumbata.
See jutt kehtib küll ainult pidurdusjõudude kohta, pole uduaimugi, kuidas auto juhitavusele mõjub esirehvide ette kuhjuv pinnas. On ju tsikli ja auto kurvis juhtimise ja roolimise põhimõtted väga erinevad.
asja mõtte on ikka see ,et esiratas lükkaks tagaratta jaoks vee minema .
Ma ei tea kui loogiline see on aga mina kujutasin endale kallutavat ratast ette ja siis töötab tagurpidi V ju palju loogilisemalt. Kui "traditsioonilist" pidi V -ga kallutada siis juhb vett rehvi serva poole ( ühtlasi ka ettepoole), mis aga peaks sel hetkel võimalikult heas kontaktis olema maaga. Nüüd kui oleks "tagurpidi" V siis see ju juhiks ilusti nn allavoolu/tahapoole vee rehvi keskosa poole mis aga kallutamise hetkel nagunii ei ole kontaktis maaga, ehk siis juhiks vee/sodi rehvi pidamiskohalt ära.
Kindlasti on ka oma loogika selles pidurdamise ajal töötamisega ja tagurehvi kiirendusele töötamisega.
Minu kiire mõttekäik mis ei pretendeeri ühestki otsast tõele 
korke kirjutas:asja mõtte on ikka see ,et esiratas lükkaks tagaratta jaoks vee minema .
Sellega ei saa küll arvestada, eriti kurvis, või tegelikult ükskõik mis juhul, kui esirattad ei ole täiesti otse.
kaska kirjutas:Ma ei tea kui loogiline see on aga mina kujutasin endale kallutavat ratast ette ja siis töötab tagurpidi V ju palju loogilisemalt. Kui "traditsioonilist" pidi V -ga kallutada siis juhb vett rehvi serva poole ( ühtlasi ka ettepoole), mis aga peaks sel hetkel võimalikult heas kontaktis olema maaga. Nüüd kui oleks "tagurpidi" V siis see ju juhiks ilusti nn allavoolu/tahapoole vee rehvi keskosa poole mis aga kallutamise hetkel nagunii ei ole kontaktis maaga, ehk siis juhiks vee/sodi rehvi pidamiskohalt ära.
Kindlasti on ka oma loogika selles pidurdamise ajal töötamisega ja tagurehvi kiirendusele töötamisega.
Olen seda ka varem kuulnud ja tundub üsnagi tõene seletus olema.
kaska kirjutas:Kindlasti on ka oma loogika selles pidurdamise ajal töötamisega ja tagurehvi kiirendusele töötamisega.
esirattaga tugeval pidurdusel ja tagarattaga tugeval kiirendamisel peaks saama suht lihtsalt käpuli käia, seda eriti kurvis ja kehva haardumise korral. 
siis vist pole enam vahet, kas edaspidi või tagurpidi V
esirattaga tugeval pidurdusel ja tagarattaga tugeval kiirendamisel peaks saama suht lihtsalt käpuli käia, seda eriti kurvis ja kehva haardumise korral.
Täpsustaks ehk seda, et käpuli käib tugevalt pidurdades siis, kui oled kurvis. Kui tsikkel on otse ja sõiduasend õige, ei käi käpuli ükskõik kumba ratast kasvõi plokki lastes. Seda õpetab meile Motosurvival 
Selle kalasabamustri asja on mu meelest kõige paremini lahti seletanud Kinkz. Kalasabamuster on rehvil, et ta oleks "isepuhastuv". Mittevedav esiratas vajab isepuhastumist eelkõige pidurdusel. Sestap siis muster veorattale vastassuunas.
Traktoritega lugu pigem teine. Neil on ka esimesed veorattad. Meil pannakse rehvid peale "õiget pidi", aga nt Saksamaal tihti ikka vastupidi. Põhjus siin on selles, et nad sõidavad palju asfaldil ja õigetpidi all olev rehv puudutab pinnast kõigepealt keskel noole tipuga. Ja kulub keskelt ruttu kiilaks. Tagurpidirehv aga noolesabadega ja kestab seega palju kauem. Loomulikult puudub sellisel rehvil põllul isepuhastuvus ja läbivus seega palju kehvem. Aga traktoril annab tagaratas niikui nii mingi 90% veojõust. Seega esiratta maksimaalne veojõud põllul polegi kasutatav, kuivõrd läbilibisevate ratastega töötada niikuinii ei tohi. Selline kompromiss siis.