Kolvisilmadesse liimi??
Moderaator: Moded
Foorumi reeglid
Vältimaks asjatuid postitusi ja saamaks kiiremaid asjakohaseid vastuseid, peab teema sisaldama järnevaid detaile:
NÄIDE: Honda Hornet, tühikäiguga probleem.
Valesti alustatud ning sisutühjade teemade puhul on moderaatoril õigus teema kustutada!
Vältimaks asjatuid postitusi ja saamaks kiiremaid asjakohaseid vastuseid, peab teema sisaldama järnevaid detaile:
- Pealkirjas: Tsikli mark ja lühike vea kirjeldus (kui täpsemini ei ole võimalik siis näiteks: probleem mootoris, probleem piduritega jne)
- Sisus võimalikult täpne vea kirjeldus ja mootorratta mark ning väljalaskeaasta
NÄIDE: Honda Hornet, tühikäiguga probleem.
Valesti alustatud ning sisutühjade teemade puhul on moderaatoril õigus teema kustutada!
-
margus014
Teema algataja - Postitusi: 1005
- Liitunud: 20 Mär 2006, 08:08
- Tsikkel: Yamaha TDM 850 3VD
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 3 korda
- Tänatud: 1 kord
Kolvisilmadesse liimi??
Tere.
Oleks vaja siis midagi mille abil saaka kolvisõrme kolvislimadesse kinni.
Põhjus miks ma seda teen on see, et ostsin vanale JAWA'le (mudel 360) uued kolvid + sõrmed, aga kui nüüd need kepsude külge paika sai pandud, siis ei hakka sõrm liikuma mitte puksi sees vaid kolvisilmas
. Nüüd olekski vaja midagi, et sõrmed silmades paigal püsiks!
Kuidas suhtute laagriliimidesse, puksiliimidesse??? Liim hoiaks nad seal kinni küll, aga kas nad sealset kuumust ka vastu peavad?
Ettetänades
Margus!
Oleks vaja siis midagi mille abil saaka kolvisõrme kolvislimadesse kinni.
Põhjus miks ma seda teen on see, et ostsin vanale JAWA'le (mudel 360) uued kolvid + sõrmed, aga kui nüüd need kepsude külge paika sai pandud, siis ei hakka sõrm liikuma mitte puksi sees vaid kolvisilmas
Kuidas suhtute laagriliimidesse, puksiliimidesse??? Liim hoiaks nad seal kinni küll, aga kas nad sealset kuumust ka vastu peavad?
Ettetänades
Margus!
-
stretch
- Postitusi: 221
- Liitunud: 28 Apr 2004, 20:44
- Tsikkel: 1965 Jawa 250/559
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 7 korda
Milleks need augud seal kolvisilmades siis on kui mitte õlituse jaoks? Jawal on nn. ujuvad kolvisõrmed, mis peavad saama liikuda nii kepsu- kui ka kolvisilmades. Kust on pärit info, mis vastupidist väidab? Kui sõrm kepsupuksis ei liigu, siis tuleb puksi lihtsalt natuke suuremaks teha, kasutades selleks soovitavalt hõõritsat.
-
margus014
Teema algataja - Postitusi: 1005
- Liitunud: 20 Mär 2006, 08:08
- Tsikkel: Yamaha TDM 850 3VD
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 3 korda
- Tänatud: 1 kord
kui te stretch olete vanade jawadega kokku puutunud siis teate, et kui puks kulub või kui sa ise selle suremaks hõõritsaga teinud oled (seda varjanti ma juba proovisin) siis hakkab jawa mootor tohutult klõbisema!
Kolv on ju alumiinjum ja kui sõrm seal sees ligub siis kulutab ta selle kiiresti ära, kepsupuksid on aga palju palju tugevamast pronksist mis nii kiiresti ei kulu!
Kolv on ju alumiinjum ja kui sõrm seal sees ligub siis kulutab ta selle kiiresti ära, kepsupuksid on aga palju palju tugevamast pronksist mis nii kiiresti ei kulu!
-
mx77
- Postitusi: 7575
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, XV 750 Cafe Racer
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 180 korda
- Tänatud: 253 korda
- Kontakt:
Oi jummal, jummalmargus014 kirjutas:kui te stretch olete vanade jawadega kokku puutunud siis teate, et kui puks kulub või kui sa ise selle suremaks hõõritsaga teinud oled (seda varjanti ma juba proovisin) siis hakkab jawa mootor tohutult klõbisema!
Kolv on ju alumiinjum ja kui sõrm seal sees ligub siis kulutab ta selle kiiresti ära, kepsupuksid on aga palju palju tugevamast pronksist mis nii kiiresti ei kulu!
Veerelaagrite puhul valitakse seisva võru paigalduseks selline ist, et seisev võru liigutaks end mingi aja jooksul kas võlli liikumahakkamise impulsist või muudel asjaoludel. Põhjus väga lihtne: selleks et seisev võru ei kuluks mitte ühe koha pealt on vaja koormust vastuvõtvat ala pidevalt muuta. Seisva võru pöörlemise kiirus on tavaliselt arvestuslikult 1 pööre ööpäevas või isegi rohkem. Selle kolvisõrme puhul võib tegu olla analoogse lähenemisega, kindel ma ei ole, lihtsalt võimalus. Tegu on küll liugelaagriga, aga ma kardan, et kui sõrm peaks paigal seisma, siis oleks ta sinna jba algselt ka mehhaaniliselt lukustatud. Järeldada saame, et sõrm peaks liikuma nii kolvisilmades kui ka kepsusilmas.
Suzuki GSX 750 Inazuma
-
Kawaix
- Toetajaliige
- Postitusi: 74
- Liitunud: 21 Dets 2007, 18:26
- Tsikkel: Aprilia RST Futura/HD Electra
- Asukoht: Harjumaa,Raplamaa
- Tänatud: 3 korda
Liugsõrmede puhul ei pruugi kolvidel sõrmeaukudes õlitusauke olla need on soovitav ise puurida ,kui need puuduvad,sõrm peab liikuma sujuvalt nii kolvis kui ka kepsus,mitte lõtkuma.Liugsõrmede eelduseks on see et nad on stoperdatud otstest,vastasel korral võivad liikuda silindrisse.Enamus kiiresti sõitvad mootorid kasutavad liugsõrmi.Liimi ma ei soovita,tuleb otsida probleem ülesse.
Kes sõidab saa võidab !
-
Villem
- Mode/Toetajaliige
- Postitusi: 792
- Liitunud: 18 Juul 2005, 00:52
- Tsikkel: XT660R, GasGas EC250
- Asukoht: Saue
- Tänatud: 8 korda
Kui te, margus014, olete vähegi koolis käinud, siis teate, et on olemas ÕIGEKIRI!!! On olemas KOLB ja ALUMIINIUM nin LIIGUB. Teie nimetatud termineid ma aga ei tunne.margus014 kirjutas:kui te stretch olete vanade jawadega kokku puutunud siis teate, et kui puks kulub või kui sa ise selle suremaks hõõritsaga teinud oled (seda varjanti ma juba proovisin) siis hakkab jawa mootor tohutult klõbisema!
Kolv on ju alumiinjum ja kui sõrm seal sees ligub siis kulutab ta selle kiiresti ära, kepsupuksid on aga palju palju tugevamast pronksist mis nii kiiresti ei kulu!
Samuti olen ma vana Jawaga kokku puutunud, kindlasti on ka stretch. Vana Jawa kolvisõrm PEAB kolvisilmas liikuma!
Viimati muutis Villem, 06 Juun 2008, 13:41, muudetud 1 kord kokku.
Terv,
Villem aka Villu aka Madis
Villem aka Villu aka Madis
-
Tsikkelröövel
- Postitusi: 1754
- Liitunud: 27 Dets 2005, 17:55
- Tsikkel: Kawa GPZ 550, W800, Jawa 350
- Asukoht: Tartu
- Tänatud: 27 korda
Vana Jawa kolvisõrm ei tohi liikuda KÜLMA kolvi silmas. Töösoojas kolvis see aga lausa PEAB liikuma. Selleks on seal kolvis ka augukesed, kust õli pääseb määrima ka kolvi ja sõrme puutepinda.
Kui manuaali näinud olete, siis seal on konkreetselt õpetatud, kuidas sõrm paigaldatakse.
Mina olen teinud nii, et ajanud kolvi soojapuhuriga kuumaks ja siis läheb sõrm, mis külmas kolvis pinguga istub, läbi silma sõrmega lükates. Ainus, et see peab ruttu toimuma, sest külm sõrm jahutab hea soojusjuhi alumiiniumi ruttu maha ja siis tõmbab ka silm kokku.
Stopperrõngad sõrme otstes kõnelevad ka selget keelt, et sõrm soojas mootoris peab liikuma.
Samas, kui kolvi silmad on kulunud ovaalseks, hakkab sõrm liikuma ka külmas mootoris. See tekitab häiriva kõrge kilina (mitte klõbina! Viimane rohkem kepsu alumise laagerduse hääle moodi), kui mootor töötab, aga iseenesest kannatab selle mootoriga sõita veel õige kaua, ilma, et midagi juhtuks. Vene aja lõpul polnud juppe saada. Originaale veel sai, minul kulusid aga üle piiri I remondi jupid, st vaja II remonti. Halligi neid võtta oli. Puuduliku istuga sõrmedega läbisin kilomeetrit 20 000 ilma eriliste probleemideta. Lõpuks lasin teha uued sõrmed ja puksid ning hõõritseda kolvisilmad taas ümaraks ja õigele pingule. Vana Jawa mootor oli üldse hämmastavalt vastupidav kulununa töötamisele. Väntvõll, mis manuaali järgi peaks kuuluma vahetusele 50 000 järel, on mul sõitnud ca 120 000. Sõidab veel. Otsalaagreid olen 2 korda vahetanud, kesklaagri ühe korra. Nüüd muidugi on lõppemas kepsulaagrid (aga läbisõit on ju super), aga käravad ka need veel mingi 10 000. A noh, üldiselt vahetan ära, kuna nüüd on juppe saada küll.
Liimiga ÄRA JANDA!!! Mine Barosesse, osta uued jupid ja tee mootor korda, see ei ole nii hullult kallis.
Kui manuaali näinud olete, siis seal on konkreetselt õpetatud, kuidas sõrm paigaldatakse.
Mina olen teinud nii, et ajanud kolvi soojapuhuriga kuumaks ja siis läheb sõrm, mis külmas kolvis pinguga istub, läbi silma sõrmega lükates. Ainus, et see peab ruttu toimuma, sest külm sõrm jahutab hea soojusjuhi alumiiniumi ruttu maha ja siis tõmbab ka silm kokku.
Stopperrõngad sõrme otstes kõnelevad ka selget keelt, et sõrm soojas mootoris peab liikuma.
Samas, kui kolvi silmad on kulunud ovaalseks, hakkab sõrm liikuma ka külmas mootoris. See tekitab häiriva kõrge kilina (mitte klõbina! Viimane rohkem kepsu alumise laagerduse hääle moodi), kui mootor töötab, aga iseenesest kannatab selle mootoriga sõita veel õige kaua, ilma, et midagi juhtuks. Vene aja lõpul polnud juppe saada. Originaale veel sai, minul kulusid aga üle piiri I remondi jupid, st vaja II remonti. Halligi neid võtta oli. Puuduliku istuga sõrmedega läbisin kilomeetrit 20 000 ilma eriliste probleemideta. Lõpuks lasin teha uued sõrmed ja puksid ning hõõritseda kolvisilmad taas ümaraks ja õigele pingule. Vana Jawa mootor oli üldse hämmastavalt vastupidav kulununa töötamisele. Väntvõll, mis manuaali järgi peaks kuuluma vahetusele 50 000 järel, on mul sõitnud ca 120 000. Sõidab veel. Otsalaagreid olen 2 korda vahetanud, kesklaagri ühe korra. Nüüd muidugi on lõppemas kepsulaagrid (aga läbisõit on ju super), aga käravad ka need veel mingi 10 000. A noh, üldiselt vahetan ära, kuna nüüd on juppe saada küll.
Liimiga ÄRA JANDA!!! Mine Barosesse, osta uued jupid ja tee mootor korda, see ei ole nii hullult kallis.
Kas Mees ostab tsikli, pole küsimus. Küsimus on: millal?
-
kornholio
- Postitusi: 149
- Liitunud: 11 Sept 2006, 21:22
- Tsikkel: Custom-Honda Shadow VT 1100c
- Asukoht: Gasoline Alley-Muraste
- Tänatud: 1 kord
Justament
Manuaalis räägitakse ka lõtkust mitte pingust.
Vaata numbrid täpselt ise järgi:
http://picuhost.com/images/klz1212754314a.jpg
Manuaalis räägitakse ka lõtkust mitte pingust.
Vaata numbrid täpselt ise järgi:
http://picuhost.com/images/klz1212754314a.jpg
Adrenaline+Chrome=Adrenochrome
ISO järgi oleks nagu võllisüsteemis ist, oletatavasti G6/h5. Seega garanteeritud lõtkuga ist. Huvitaval kombel oleks justkui võllisüsteemi lugu, ilmselt just sellepärast, et siinkohal on ava lihtsam täppistöödelda kui võlli.
Max lõtk 0,025 mm ja minimalne lõtk 0,014. Leiab tihti kasutust liugelaagrites.
Spekuleerin, ärge puhta kulla pähe võtke, selleks ikka manualid. Pealekauba ei usu ma, et Jawa ISO standardite järgi tehti. Pigem ikka GOST ja selle hälbeid pole mul kuskilt võtta. Võib olla on mingi pull siirdeist või kombinatsioon kus mõlemil osapoolel on positiivsed tolerantsitsoonid ja kokku tuleb näiteks ping.
Max lõtk 0,025 mm ja minimalne lõtk 0,014. Leiab tihti kasutust liugelaagrites.
Spekuleerin, ärge puhta kulla pähe võtke, selleks ikka manualid. Pealekauba ei usu ma, et Jawa ISO standardite järgi tehti. Pigem ikka GOST ja selle hälbeid pole mul kuskilt võtta. Võib olla on mingi pull siirdeist või kombinatsioon kus mõlemil osapoolel on positiivsed tolerantsitsoonid ja kokku tuleb näiteks ping.
Suzuki GSX 750 Inazuma
-
stretch
- Postitusi: 221
- Liitunud: 28 Apr 2004, 20:44
- Tsikkel: 1965 Jawa 250/559
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 7 korda
Kas on olemas ainult kaks äärmust, et sõrm kas ei liigu puksis üldse või siis on puks jälle liiga suur? Jawa remondi raamatud väidavad, et õlikihiga kaetud kolvisõrm peab kepsupuksi minema pöidlaga kerget survet avaldades, ehk siis küllaltki tihkelt kuid samas ka piisavalt lõdvaltmargus014 kirjutas:kui te stretch olete vanade jawadega kokku puutunud siis teate, et kui puks kulub või kui sa ise selle suremaks hõõritsaga teinud oled (seda varjanti ma juba proovisin) siis hakkab jawa mootor tohutult klõbisema!
Kolv on ju alumiinjum ja kui sõrm seal sees ligub siis kulutab ta selle kiiresti ära, kepsupuksid on aga palju palju tugevamast pronksist mis nii kiiresti ei kulu!
Mis klõbinasse või pigem peenikesse tirinasse puutub, siis seda tean väga hästi ja see tekib alles siis, kui sõrm istub puksis täiesti vabalt ehk pöidlasurvest on asi juba kaugel. Sellisel juhul aitab ainult remontsõrm (mida vist praegusel ajal kuskilt eriti võtta ei ole) või puksi vahetus. Tinakihiga katmine nagu eespool nõu anti tundub küll väga kahtlase lahendusena, hea veel et sinist isoleerpaela ümber mähkida ei soovitata. Uus või liiga tihke (nii et sõrm kiilub kinni) puks soovitatakse töödelda hõõritsaga, nagu ma juba mainisin, samas leidub ka teisi alternatiive. Hõõritsatega on nimelt see jama, et vähemalt nõukogude päritolu isendid on 0,25 mm sammuga, mis on ilmselgelt liiga suur. Jawa 360 puhul ei ole näiteks 14,75 mm hõõritsaga midagi teha, samas 15 mm ei mahtunud ka kulunud puksi ära. Nagu Su jutust aru võib saada, siis ilmselt selle 15 mm-sega Sa juba mootoril kallal käisid? Ma muidugi ei ole päris täpselt kursis praegusel ajahetkel saadaolevate hõõritsatega aga vähemalt mõni aasta tagasi olid taskukohased küll ainult nõukaaegsed. Seetõttu kasutasin oma Jawa 559 juures peale puksivahetust hoopis trummipulga ümber keeratud peenikest liivapaberit, millega sai ka suhteliselt edukalt asi lahendatud. Ainuke probleem, mis sellega tekkida võib on see, et puks saab ebaühtlaselt töödeldud (keskelt vähem ja servadest rohkem). Samas oli uus puks suhteliselt täpselt treitud, mistõttu seda eriti palju nühkima ei pidanud. Igatahes lõpuks see sõrm sinna pöidlasurvel sisse läks ja tirin ära kadus ja umbes 2500 kilomeetriga tagasi pole tulnud.
Kui nüüd kolvisilmadest rääkida, siis nagu Tsikkelröövelgi kirjutada jõudis, päris lõdvalt sõrm nendes nüüd siiski istuda ei tohiks, sest arvestada tuleb ka soojuspaisumist. Raamatute andmetel tuleb kolbi enne sõrme paigaldamist kuumutada 80-90 kraadini. Täpse istu tagamiseks olid kolvid ja sõrmed isegi kahte klassi jaotatud. Samas ka minu Jawal istub sõrm kolvis küll üsna lõdvalt ja ei ole nagu siiamaani midagi juhtunud, isegi mingit kõrvalist heli see ei tekita, tirin tekkis just kulunud puksi tõttu. Nii et kahe otsaga asi.
-
stretch
- Postitusi: 221
- Liitunud: 28 Apr 2004, 20:44
- Tsikkel: 1965 Jawa 250/559
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 7 korda
spinna kirjutas:Pealekauba ei usu ma, et Jawa ISO standardite järgi tehti. Pigem ikka GOST ja selle hälbeid pole mul kuskilt võtta. Võib olla on mingi pull siirdeist või kombinatsioon kus mõlemil osapoolel on positiivsed tolerantsitsoonid ja kokku tuleb näiteks ping.
GOST oli minuarust ikka ainult liidus kasutusel? Kuidagi väheusutav, et tšehhid seda kasutasid, samas pead ei annaks.
-
Tsikkelröövel
- Postitusi: 1754
- Liitunud: 27 Dets 2005, 17:55
- Tsikkel: Kawa GPZ 550, W800, Jawa 350
- Asukoht: Tartu
- Tänatud: 27 korda
Parandan end: sõrme ja puksi vahel tekib tõesti tirin, mitte kilin. Kilin on sõrme ja kolvi vahel.
Reguleeritav hõõrits (tšehhi toodang) on müügil nt Tartus Pimedate Ühingu juures rauameeste poes. Maksis miski 200 - 300 juures vist. Sellega timmid, palju vaja on. Vaadake ainult, et puksi seest koonusesse ei hõõritse.
Sõrme timmida küll ei anna. Sellel on tsementeeritud pinnakiht, mis on õhuke. Ikka õige õhuke.
Reguleeritav hõõrits (tšehhi toodang) on müügil nt Tartus Pimedate Ühingu juures rauameeste poes. Maksis miski 200 - 300 juures vist. Sellega timmid, palju vaja on. Vaadake ainult, et puksi seest koonusesse ei hõõritse.
Sõrme timmida küll ei anna. Sellel on tsementeeritud pinnakiht, mis on õhuke. Ikka õige õhuke.
Kas Mees ostab tsikli, pole küsimus. Küsimus on: millal?
-
stretch
- Postitusi: 221
- Liitunud: 28 Apr 2004, 20:44
- Tsikkel: 1965 Jawa 250/559
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 7 korda
Tirin või kilin, mis vahet seal on
Sõrme ja puksi vahelist heli olen kuulnud, sõrme ja kolvi vahelist (veel?) mitte.
Reguleeritava hõõritsa kohta on hea teada. Mis selle rauapoe nimi võiks olla, kas Tallinnas ka midagi sarnast leidub?
Mul vist jäi midagi kahesilmavahele, aga kes sõrme timmimisest rääkis?
Reguleeritava hõõritsa kohta on hea teada. Mis selle rauapoe nimi võiks olla, kas Tallinnas ka midagi sarnast leidub?
Mul vist jäi midagi kahesilmavahele, aga kes sõrme timmimisest rääkis?
Ega ma täpselt tea, aga ma kardan, et Berliinis pani üks mees ühel pool müüri DIN'i järgi ja teine lasi 100m eemal, kuid teisel pool müüri GOST'i järgi laastustretch kirjutas:GOST oli minuarust ikka ainult liidus kasutusel? Kuidagi väheusutav, et tšehhid seda kasutasid, samas pead ei annaks.
Tšehhid vist olid sama suveräänsed kui baltlasedki, vormistus oli pisut teine.
Suzuki GSX 750 Inazuma
-
Vint
- Mode/Toetajaliige
- Postitusi: 1639
- Liitunud: 06 Apr 2008, 09:30
- Asukoht: Soome-Riihimäki
- Tänanud: 92 korda
- Tänatud: 90 korda
muidu
Vanadest "vurridest" jääb ültse mulje, et need on "kuidagi" tehtud ja asja
parandamiseks siit-sealt natuke lihvitud/ maha freesitud...
Nii-palju kui ise olen neid pidanud, on selgeks saanud, et mõni mootor on puhas kuld, kuid teine samasugune muld.
parandamiseks siit-sealt natuke lihvitud/ maha freesitud...
Nii-palju kui ise olen neid pidanud, on selgeks saanud, et mõni mootor on puhas kuld, kuid teine samasugune muld.
-
Tsikkelröövel
- Postitusi: 1754
- Liitunud: 27 Dets 2005, 17:55
- Tsikkel: Kawa GPZ 550, W800, Jawa 350
- Asukoht: Tartu
- Tänatud: 27 korda
-
Margusxx
- Mode
- Postitusi: 895
- Liitunud: 23 Veebr 2004, 12:28
- Tsikkel: GSX1300RZ K750 CRF1000l
- Asukoht: Rootsi
- Tänatud: 34 korda
Kas kuumas mootoris tina sulama ei hakka? 327.46 kraadi, pole väga palju, mis...?Tsikkelröövel kirjutas:Mh, jah. Keegi rääkis puksi tinutamisest, mitte sõrme lihvimisest. Et siis minu diagonaallugemise paha vili. Ai-vai.
A selle Tartu poe nimi on Serve äri, kust ma selle reguleeritava hõõritsa sain.
Hardcore,hardcore,hardcore,hardcore. Nothing less and nothing more...
Korraliku tinutustina sulamistemp on 296-301°C, ja egas seal kolvi all sellist kuumust nagunii ei saavuta, põlemisruumis vast, muidu sulaks ju plastmassist nõellaagri seperaatorid samuti ära, mida uutematel ratastel kasutatakse...Kas kuumas mootoris tina sulama ei hakka? 327.46 kraadi, pole väga palju, mis...?
Väljalaskegaasid peaks vist 500...800C kandis olema. Karterit jahutab karburaatorist tulev õhk ja kütusesegu, kuskil 200...300 ümbruses võiks teoreetiliselt seal kolvi all olla küll.matti kirjutas:Korraliku tinutustina sulamistemp on 296-301°C, ja egas seal kolvi all sellist kuumust nagunii ei saavuta, põlemisruumis vast, muidu sulaks ju plastmassist nõellaagri seperaatorid samuti ära, mida uutematel ratastel kasutatakse...
Tegin uudishimust veidi kiir-uurimistööd kah:
Vanal Jawal ilmselt nii lennukaid tulemusi ei saa, aga päris kuum on ta ikkagi. Tinamajandus tundub esmapilgul väga kahtlane.For example, with the 125 Sport Production Aprilia, the high-speed thermometer was placed around 10cm from the exhaust port (the display was mounted close to the RPM indicator) and the temperature reached 750-800°C.
Suzuki GSX 750 Inazuma

