Tere!

Selline probleem Suzuki RF600R tsikliga, et aku hape keeb üle. Ja ei lae kah akut. Akus ei usu et probleem oli, sest sai uus soetatud ja sellega paar nädalat sõidetud ja siis avastasin, et enam ei käivitu ning siis nägin, et akul hape üle keenud. Proovi mõttes täitsin uuesti happega. Käivitasin kasutades teist tsiklit, tegin tiiru ja asi nagu töötas. Siis isegi laadis - sain ilma teise tsikli akuta käivitada. Kuid siis hakkas samamoodi käimise ajal aku hape nn "üle keema" ja seejärel jälle tööle ei läinud.
Milles võib probleem olla?
Ise eeldan, et pingeregulaator metsapoole ja asi laeb nn "üle".
Mis arvate?

Jääme ilmselt otsustamisega hätta kui küsid meie käest, palju sinu RF600R-i generaator pinget välja annab ... elik alustada võiks pinge mõõtmisest ja siis edasi küsida.

terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

Mul oli ka pingeregulaator läbi,mis väljendus aku tühjaks imemises-kui süüde väljas ja liiga väikeses laadimisvoolus(11-12v). Võimalik,et keedab ka üle sellepärast..

ReneK kirjutas:

Tere!

Selline probleem Suzuki RF600R tsikliga, et aku hape keeb üle. Ja ei lae kah akut. Akus ei usu et probleem oli, sest sai uus soetatud ja sellega paar nädalat sõidetud ja siis avastasin, et enam ei käivitu ning siis nägin, et akul hape üle keenud. Proovi mõttes täitsin uuesti happega. Käivitasin kasutades teist tsiklit, tegin tiiru ja asi nagu töötas. Siis isegi laadis - sain ilma teise tsikli akuta käivitada. Kuid siis hakkas samamoodi käimise ajal aku hape nn "üle keema" ja seejärel jälle tööle ei läinud.
Milles võib probleem olla?
Ise eeldan, et pingeregulaator metsapoole ja asi laeb nn "üle".
Mis arvate?

ilmselt laeb jah üle. ja teadmiseks sulle, et akusse ei lisata hapet, vaid dest-vett. välja keeb sealt vesi, mitte hape. happe lisamisega keerad ise oma aku peeti. mõõda laadimis pinge ära ja asi selgem. ja su jutu järgi tundub, et see uus aku on ka otsa saanud ülepinge tagajärjel.

Enne lisasingi dest vett ja siis natukene hapet kah juurde, sest sealt oli seda kah puudu natukene. Aga jah püüan selle pinge asja teada saada. Eks näis. Ega keegi ei tea kust seda jubinat saada oleks ( kasutatud või uus ) ja mis hinnaklassis.

www.elfaelektroonika.ee

igasuguseid testreid seal....

Üldjuhul ikka mõtlesin, et kust pingeregulaatorit saada.

ReneK kirjutas:

Üldjuhul ikka mõtlesin, et kust pingeregulaatorit saada.

Küsi motodepoost

Nagu juba öeldud, siis keeb välja ainult vesi ja seda, kas hapet "natuke" puudu on ei saa sa kahjuks ühegi mõõteriistaga mõõta. Lisatakse ikka ainult vett ja kui see ei aita, siis on aku õhtal.

Andrez kirjutas:

...seda, kas hapet "natuke" puudu on ei saa sa kahjuks ühegi mõõteriistaga mõõta...

Saab Akuvedeliku tihedust mõõtes saab üsnagi täpselt teada, kas happe kontsentratsioon on õige v mitte ja sellised riistapuud on suuremates autopoodides täitsa müügil: http://www.automaailm.ee/index.php?lang ... ct_id=2029

Hans

Hans kirjutas:

Andrez kirjutas:

...seda, kas hapet "natuke" puudu on ei saa sa kahjuks ühegi mõõteriistaga mõõta...

Saab Akuvedeliku tihedust mõõtes saab üsnagi täpselt teada, kas happe kontsentratsioon on õige v mitte ja sellised riistapuud on suuremates autopoodides täitsa müügil: http://www.automaailm.ee/index.php?lang ... ct_id=2029

Hans

Akuhappe tiheduse mõõtjaga ehk vist õige nimetus areomeetriga on lihtne. Paned otsa sisse ja pumpad happe areomeetrisse. Kui pulk areomeetris üldse ei kerki siis on happest saanud vesi.

Aga mina pole kindel, et ainult vesi sealt välja pritsib. Või ongi nii, et akus on kaks kihti vedelikke - hape ja vesi? Ja vesi on peal?

Üldiselt, kui aku saab liialt laadimisvoolu siis ta keeb ehk mulle tuleb sorinal ja sellest ka pitsitab välja kust saab. Ja plaadid kiputakse"läbi keetma" ehk sellega aku lähebki peeti. Keemiajutu võib keegi juurde kirjutada mis tsink ja mismuu seal iganes ka teevad.

Nii akule happa lisamine... see selleks. Seda tegi üks autodest (mitte küll tsiklitest ) teadlik inimene. Ja nüüd oli nii, et kui täna lõuna ajal käivitasin, siis hakkas tsikkel töötama. Ja laeb igati normaalselt. Kuid vaikselt ikkagi nagu ( palju vaiksemalt kui enne ) keeb sealt destvett välja. Kuid selline konkreetne küsimus, et kui nüüd saan vajaliku mõõteriista, et see pinge seal ära mõõta ja selgub, et ongi ülelaadimine, kas siis on kindel, et asi on selles pingeregulaatoris või on veel miskeid muid võimalusi?

Kuna ise ei jaga sellisest asjast nagu pingeregulaator muud peale selle, et ta seal olemas on, siis küsimus veel, et kas seda võimalik ise remontida on võimalik ?

Ma arvan, kui võimalik soeta omale teine aku, kasvõi kasutatud, et näha kas tekib sama probleem. Viga võib olla halvas akus ka. Või siis pingerelees.

Üldiselt releed oem osadena nii tehtud, et lammutada seda pole võimalik või mõttetu. Seda juhul kui pingerelee eraldi karbina.
Osadel tsiklitel relee geneka küljes ja sel juhul annab remontida, saab dioodid kõik üle testida ja vajadusel asendada uutega.

Tellisin oma regulaatori sealt: http://www.electrexworld.co.uk/
Sain 2k regulaatori ,mis originaalina oleks 6k maksnud.

..Kui peaks vaja minema..

Tere.

Usu nüüd ikka vanemaid tegijaid ka.
Mõõda kõigepealt pinge aku klemmidel töötava mootoriga. Ka suurematel pööretel ei tohi pinge ronida üle 14,5 voldi. Üle selle hakkab üle keetma, rikub aku ja hakkab ka pirne läbi põletama.
Mõõta saad suvalise testriga, mis ikka töökorras. Võiksid ka omale soetada, sest odavad ja tavakasutajale sobivad testrid maksavad suts üle saja krontsi!
Muide, happe tihedus(1,27) on vaid korras ja laetud akul! Kui aku pole täis laetud, on tihedus kohe väiksem, kuid siis ei tohi ikkagi hakata kohe hapet lisama! Liiga vänge hape lagundab aktiivaine plaatidelt ja sadestub see möga põhja, mille tagajärjel plaadid omavahel lühistuvad ja aku kutu.

Nüüd küll juba puus ette tehtud ja kes soovib, võib veel punaseks ka värvida!

Noh, mine juba mõõtma!

BikeWarrior kirjutas:

Hans kirjutas:

Andrez kirjutas:

...seda, kas hapet "natuke" puudu on ei saa sa kahjuks ühegi mõõteriistaga mõõta...

Saab Akuvedeliku tihedust mõõtes saab üsnagi täpselt teada, kas happe kontsentratsioon on õige v mitte ja sellised riistapuud on suuremates autopoodides täitsa müügil: http://www.automaailm.ee/index.php?lang ... ct_id=2029

Hans

Akuhappe tiheduse mõõtjaga ehk vist õige nimetus areomeetriga on lihtne. Paned otsa sisse ja pumpad happe areomeetrisse. Kui pulk areomeetris üldse ei kerki siis on happest saanud vesi.

Nagu koi juba mainis ei kao see hape sealt kusagile ja areomeetriga mõõdetud tihedus näitab aku laetust. Muide kas teadsite, et kas-või tutikas laadimata aku külmub juba -10 juures, laetuna, aga kannatab -70.

spidomeetriga mõõdetakse vatsa ümbermõõtu jne...
elektrolüüdi erikaal ei näita aku laetust. seda saad kontrollida ampermeetriga.

Mingi point ikka vist on , et tihedus muutub tibake...osa hapet kolib laadimisel aktiivaine sisse ja tekib mingi ühend..ja vool saadakse selle ühendi lagunemisel tagasi millekski.

Tegelikult on ikka mage targutada küll, kui mehel konkreetne jama
Ja mõni elektrikujope haigutaks ja ütleks kohe mis on kus ja mis toimub... äkki küsidki nõu ja süda rahulikum, erit kui ise kindel pole

wicked kirjutas:

spidomeetriga mõõdetakse vatsa ümbermõõtu jne...
elektrolüüdi erikaal ei näita aku laetust. seda saad kontrollida ampermeetriga.

Jah, elektrolüüdi erikaal näitab hallolluse sagarate arvu ning teadmiste korelatsiooni
Eks näita mulle seda ampermeetrit, mis kannatab ära aku lühisvoolu (teadupärast on see 300-400A). Vähe sellest, et aku klemmid juba ennem ära sulavad ning kogu krempel vastu taevast ähvardab lennata.
Ainus viis saada teada, kui täis on aku, on mõõta tema elektrolüüdi tihedust. Samuti saab sedasi diagnoosida, kas aku on korras või ei. Kui purkide elektrolüüdi tihedused erinevad tublisti, on aku õhtal.

jah willem su jutt on õige. kuid alati on olemas kuid.
hakkaks pihta ikkagi lihtsamast otsast. koi andis ammu järeleproovitud ja toimiva lahenduse, mis ei ole keeruline ega kallis teada saamaks milles viga. kui kukud omal põlve katki ei lähe sa mitte tipplaborisse uurimaks mis sorti batsillid võisid sul haava sisse sattuda. pigem puhastad haava ära, plaaster peale ja edasi.
tuumafüüsikud...

Villem kirjutas:

wicked kirjutas:

spidomeetriga mõõdetakse vatsa ümbermõõtu jne...
elektrolüüdi erikaal ei näita aku laetust. seda saad kontrollida ampermeetriga.

Jah, elektrolüüdi erikaal näitab hallolluse sagarate arvu ning teadmiste korelatsiooni
Eks näita mulle seda ampermeetrit, mis kannatab ära aku lühisvoolu (teadupärast on see 300-400A). Vähe sellest, et aku klemmid juba ennem ära sulavad ning kogu krempel vastu taevast ähvardab lennata.
Ainus viis saada teada, kui täis on aku, on mõõta tema elektrolüüdi tihedust. Samuti saab sedasi diagnoosida, kas aku on korras või ei. Kui purkide elektrolüüdi tihedused erinevad tublisti, on aku õhtal.

Sellised ampermeetrid on olemas ja neid kutsutakse ampertangideks. Lühisvoolu kaudu saab teada aku mahtuvuse, ehk siis kui mitu ampertundi tema sisse mahub - annab hea ülevaate aku tervisest
Ei suuda hetkel ühtegi linki leida, kus oleksid justnimelt akude testimiseks mõeldud tangid, kuid olen selliseid asju näinud Varta esinduses

Elfas müügil näiteks need http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/ ... =76-813-98

Hans

Jah, seda küll, sest neid sa ei ühenda aku pooluste külge, vaid mõõdavad voolu induktsiooni kaudu. Ja siiski oleks vaja aku lühistada, et näha mitu amprit ta suudab välja anda. Ilmselgelt käib julm kärakas, klemmid hakkavad sulama (kui on piisavalt jäme jube, mis ise ennem läbi ei põle) ning on suur oht, et aku võib lõhki minna.
Kui mitu ampertundi aku mahutab, mõõdetakse siiski teistmoodi, tarbijaga, mitte akut lühistades.

Okei, jah, elektrolüüdi tiheduse mõõtmine ei ole ainus viis. Kuid tavainimesele on see kõige lihtsam. Ma ei hakka ju omale katseseadmeid üles seadma ja akut koormama, et teada saada kas ta on täis või ei. Mõõdan purkides elektrolüüdi tihedused ära ja pilt selge. Kuigi kahjuks tänapäeva akud enam kuskilt otsast lahti ei käi. Esimesed külmad ööd võivad tuua üllatuse, kus hommikul masin enam ei käivitu. Suvel soojaga võib üks purk ka täiesti läbi olla ja sa ei saa sellest aru. Kuid kui külmemaks läheb on kohe probleem käes.

EDIT: Kisub jah läbuks ära.

Jah, tegelt siiski päris lühisesse ei lasta, vaid tekitatakse umbes käivitusvoolule sarnane koormus 50-70A.

Läheb jube teoreetiliseks see jutt, millest teemaalgatajal vast suurt tulu polegi

Hans

Selleks, et mõõta aku tervist on olemas testrid. See näitab pinget ja mitu amtertundi on akus olemas. Suhteliselt täpsed riistad ja annavad hea ülevaate. Hind on küll kallis, kuid kellelgi ikka on olemas. Tartus võin pakkuda soovijatele.

Reio

Hans kirjutas:

Sellised ampermeetrid on olemas ja neid kutsutakse ampertangideks.
Hans

selliseid asju nimetati vanasti koormusharkideks, millega aku lühisvoolu mõõta saab, otse aku klemmidelt ja veel nii, et ei plahvatagi aku juures suurt midagi

vene ajal oligi päris hark, tänapäevane näiteks:
http://www.stokker.ee/products/product/521431

No nüüd käib kära aku tervise ümber, aga asi algas sellest, et vennal keetis aku üle. Ma siin vaikselt mõtlen ikka, et isegi tuksis aku ei tohiks üle keeda, kui ratta elektrisüsteem on korras. Alustaks siiski sealt, siis püsib ehk aku ka korras (konkreetne eksemplar on ikka kohe ilmselt tuksis, iseäranis kirjeldatud jandamise järel).