Olles ise saanud selles rollis õite mitmel korral olla, leian, et oleks viimane aeg küsida sõitjate käest, mida nad kaasreisijalt ootavad, nõuavad, vajavad seoses üheaegselt ratta peal olemisega. Oodatud on asjalikud kommentaarid nii juhtidelt endilt kui ka "kaaskannatajatelt", kes olude sunnil või omal soovil on jäänud tagumist istmeosa täitma.

Õpetussõnad, näpunäited, keelud, käsud - kõik, mis aitab üheaegselt ratast jagades sõitu turvalisemaks ja seega ka meeldejäävamaks muuta.

Andrez..... see on sinu võimalus kõik välja öelda.

Kui viitsid otsida/lugeda, siis "Kuidas sõiduhirmust üle saada?" teemas oli sellest päris palju juttu. Kui keegi viitsib, võib ühe kena kokkuvõtte teha küll :)

Vaatasin viimati mainitud teema läbi. Seal tõepoolest juttu ka sellest, mida silmas pidasin, kuigi põhiteemaga segamini ning konkreetseid terasid üles leida tülikas. Küsin siis sedasi: kas keegi on rohkem kursis selliste kursuste toimumisega, mis mõeldud just kahekesi koos sõitmise õppimiseks? Olen kuulnud, et selliseid läbi viiakse, aga ega rohkemat ei teagi. Lisaks võiksite siin kirjeldada oma värvikamaid kogemusi kaassõitjana/-ga.

mina sel aastal elu esimese ratta omanikuna julgesin seljakoti alles kuu aja pärast lubade saamist peale võtta, alguses oli hirmus küll, ma kartsin ikka tunduvalt rohkem kui seljakott, suurim üllatus oli see kui palju tagaistmelt on võimalik ratast juhtida, lisaks see et kui ta minust kinni ei hoidnud vaid sellest sangast siis pidin koguaeg käega katsuma et on ikka alles . Öeldi et kui kintsu tahad katsuda siis jäta ratas seisma ja katsu isu täis, muidu tegele juhtimisega

Ma väga tihti rahvast sabale ei võta, aga kui vahel siiski tarvis on, siis enne sõitu mainin kolm kõige olulisemat:
1) Kurvis vaata üle kurvipoolse õla ja kalluta juhiga samale poole.
2) Hoia normaalselt põlvega kinni, et pidurdamise ajal selga ei sõidaks.
3) Kui mingi mure on, siis koputa õlale.

joel kirjutas:

2) Hoia normaalselt põlvega kinni, et pidurdamise ajal selga ei sõidaks.
.

Eem, kuskohtast kaassõitja peaks nende põlvedega kinni hoidma?

Kursused on järgmised, enne kui keegi algaja tagaistmele võtad, ütled talle nii: tahad elada istu nagu robot- ei kalluta(kui just mingi hullult kogenud baigiseljakott võtab kurvi põlvega vasta maad:) ), ei tõuse püsti, ei lehvi jalgadega jms. Samas seleta ka elementaarsed asjad kohe ära: kiivririhm kinni ja ei näpi sõidu ajal, kõik võimalikud lahtised taskud kinni ja käekott kindlalt kinni, lehvivad riideesed kinni, peatamiseks märguanne (patsutus õlale vms et ei hakkaks sulle silmi kinni panema või pähe koputama ja karjuma), kui sul sissibari pole siis hoidku korralikult kinni, seleta seisma jäämise protseduur- kui tsikkel peatab ristmikul hoidku oma jalad paigal (kui te just kukkuma ei hakka, kogemusteta seljakott võib seismise ajal väga kergelt põhjustada tasakaalu kaotamist) ja kui tsikkel pargib siis ronigu enne kallutamist maha (mitte enne peatamist ) või siis kallutamisel lasku õige jalg alla.
Küll väikese ajaga ära õpib ja siis ei pea kartma (ei sina ega tema).
edu

...toeta kätega paagile (sportlikumad rattad). Tunned kohe ära kuidas rattas kaldub ja ei sõida ka selga.

Mina tavaolukorras ümber juhi väga kõvasti kinni ei hoia. Põlved (ka reie sisekülg) on tõepoolest just need kehaosad, mis suurimat tuge pakuvad. Kuna sõitja enda jaoks on oluline kaasreisija poolt saadav tagasiside tema kindlalt istmel püsivuse kohta, siis jalgade haarde tugevuse põhjal peaks seda kerge hinnata olema. Püüdes juhti sõidu ajal võimalikult vähe segada (vältides liigset libisemist ette, koksakaid kiivrite vahel, järske haardeid kiirendustel), kasutan paagi toetavat tuge ja seda nii järsematel pidurdustel kui ka teravamatel startidel ning käiguvahetustel. Kui sagedamini selles rollis olla ja püüda "lugeda" juhi tegevus (nt tunneteda ette käiguvahetamise hetke), siis tekib ühel hetkel tunne, nagu sõidaks ise. See eeldab muidugi sobivust sõitjapaari vahel. See, et sõidusuunas eriti midagi ei näe, seab sind tegelikult fakti ette, et tuleb tunnetada ratta liikumist, mis omakorda nõuab õiget kaalujaotust (iseenda raskuskeskme optimeerimist vastavalt isteasendile, kiirusele ja järgnevale tegevusele), et toimuvast aimu saada (sportlike rataste puhul on see isegi lihtsam, sest kehaasend võimaldab seda ilma suurema pingutuseta). Küll aga on just ebatasasused teel need, millest kangesti tahaks teada saada varem, kui siis, mil pead juba jalaraudu otsima hakkama.

Kole tark jutt sai nüüd, aga minul on siiani toiminud.

Enamasti vedanud kogenud kaaslast, kuid neli põhipunkti on alati olnud:

• kaasa ei kalluta
• kui kaassõitjale midagi ei meeldi, siis pigistagu 3 korda, käed ju niikuinii koguaeg ümber (minu) keha.
• kui ennast ette kallutan, siis tuleb kõvemini kinni hoida, sest järgneb kiirendus.
• ärgu võimelgu tagaistmel, kui just pole vajadust metsapeatuse järele.

Üldiselt on ka kogu sõidustiil kahekesi sõites tunduvalt ettevaatlikum.
Kogu jutt siis vaid juhi seisukohalt bike´i seljas ja reisijaga, kes natukenegi on kaasa sõitnud.

PS Juba mõnesaja koossõidetud kilomeetri järel tekib mingisugune omavaheline tunnetus ja lisaselgitusi pole enam vaja.

RaPtile kirjutas:

joel kirjutas:

2) Hoia normaalselt põlvega kinni, et pidurdamise ajal selga ei sõidaks.
.

Eem, kuskohtast kaassõitja peaks nende põlvedega kinni hoidma?

Juhist.

Mul on üks tuttav, kellega mul on ühine sõber. Kui minu IZ veel tema kuuri all seisis, siis olin talle (minu jaoks esimest korda elus) seljakotiks ja ta ütles, et oskan paremini olla kui meie ühine sõber- kes oma aruga tasakaalu hoiab, kurvis valele poole kallutab ja pidurdades selga lendab. Kui IZ minu kuuri alla sai, siis oli tema mulle seljakotiks ja ei olnud ka viga midagi. Küll aga hakkas meie mõlema sõber seljakotina taga tõmblema: tuttavatele lehvitas (kahe käega !!! ), järsu gaasiandmise peale saatis put*i, pidurdamise ajal lendas selga (tänu suht korralikule kehakaalule olid inertsjõud muidugi suured), keset sõitu tuli suitsunälg peale ja süüdati sigaret... Jalgu kippus kohati sumpside peal hoidma, kinni hoidis vabsee istme tagumisest äärest...

Ma ütlen, et seljakott olgu rahulik ja tehku juhi järgi. Nagu numan ütles- ole nagu robot. Mitte ära hakka kurvis masinat otseks kallutama või siis pidurdamisel ise lenksu taha trügima...

Sõbrale tegin kord meelega esimese käiguga järsu gaasikeeramise- sellele jrgnesid kaks sõna. Fantaseerige eelneva jutu põhjal, mis need olid!

Numan ütles kõik ilusti ära. Vast kõige suurem eksiarvamus ongi see, et peab kuhugi "kaasa kallutama". Ei ole vaja seljakotil kuhugi kallutada. Istugu ilusti taga, hoidku juhist kinni ja olgu juhiga n.ö. "ühes tükis". Teine eksiarvamus on see, et need kaared ja sangad tagaistme taga on kinni hoidmiseks. EI OLE! Need on iluasjad ja neid saab kasutada ka pagasi kinnitamiseks aga iga füüsikaseadusi jagav inimene peaks aru saama, et vähegi tugevama kiirenduse või järsema manöövri puhul ei suuda kaassõitja nendest olematu jõuõla tõttu kinni hoida.

Ülejäänu on juba mugavusteema (mitte selga vajumine, mitte hingetuks pigistamine jne.)

Julge

Nad võiks vähem karjuda

M2 kirjutas:

Olles ise saanud selles rollis õite mitmel korral olla, leian, et oleks viimane aeg küsida sõitjate käest, mida nad kaasreisijalt ootavad, nõuavad, vajavad seoses üheaegselt ratta peal olemisega. Oodatud on asjalikud kommentaarid nii juhtidelt endilt kui ka "kaaskannatajatelt", kes olude sunnil või omal soovil on jäänud tagumist istmeosa täitma.

Õpetussõnad, näpunäited, keelud, käsud - kõik, mis aitab üheaegselt ratast jagades sõitu turvalisemaks ja seega ka meeldejäävamaks muuta.

Andrez..... see on sinu võimalus kõik välja öelda.

asi lihtne- voodis pead hea olema, kõik muu on huinaa

Endal alles esimene hooaeg (peaaegu) seljataga ja ca 7000 km sõidetud. Umbes pool sellest seljakotiga. Ja peale mõne meessoost sõbra välja arvata siis on kõik väga kenasti käitunud. Kuttidel on see foobia et ümbert kinni hoidmine veidi.. noh.. kuidas nüüd viisakalt öelda.. gei. Aga see häirib ikka väga kui sealt tagant toest kinni hoiab. Siis ei ole üks raskuskese vaid kaks asja pendeldavad nii nagu ise tahavad. Eriti kui teine kurvis ma ei tea kuhu liikuma hakkab. Siis lausa eluohtlik see värk. Peamine ikka see, et kindlalt ümbert kinni ja muud nagu polegi. Peamine et suudaks saavuta selle "2become1" tunde.

Julge kirjutas:

Vast kõige suurem eksiarvamus ongi see, et peab kuhugi "kaasa kallutama". Ei ole vaja seljakotil kuhugi kallutada. Istugu ilusti taga, hoidku juhist kinni ja olgu juhiga n.ö. "ühes tükis".

Teine eksiarvamus on see, et need kaared ja sangad tagaistme taga on kinni hoidmiseks. EI OLE! Need on iluasjad ja neid saab kasutada ka pagasi kinnitamiseks aga iga füüsikaseadusi jagav inimene peaks aru saama, et vähegi tugevama kiirenduse või järsema manöövri puhul ei suuda kaassõitja nendest olematu jõuõla tõttu kinni hoida.

1) Kurvis vaata üle kurvipoolse õla ja kalluta juhiga samale poole.
2) Hoia normaalselt põlvega kinni, et pidurdamise ajal selga ei sõidaks.
3) Kui mingi mure on, siis koputa õlale.

Kaasakallutamine oleneb seljakotist. Mõni julgeb mõni mitte.
Mul õnneks kogenud seljakott, kes kohati järgmiseid välja koolitab.

Kommentaarid siis:
a) Kallutagu kaasa, kui julgeb või püsigu sirge. Ärgu vaid vastu hakaku kallutama.
b) Kaared ja sangad tagaistuja kõrval või taga on tugevatele ja julgetele.
Kiirendusel 100-220 peab istme taga olevast sangast hoides korralik triitseps olema. Ise sain hakkama, piigadele peale Inna Uidi ei soovitaks.
b1) Kui kahe istme vahel kinnihoidmisrihma pole, hoidku jope vööst (kui on), kui sõit lühike, siis parim koht on eessõitja krae, kui muud üle ei jää, siis eessõitjalt ümbert kinni (ebamugav ja halva juhi korral = järsk kiirendus, on vaja karu haaret, et kinni püsida)
c) muud soovitused eelnevate postitajate poolt olemas

Märguannetest olen ise väga edukalt kokku leppinud järgmised:
1 patsutus küljele = tähelepanu! ehk vahi ringi, kas on midagi ilusat näha või mingi jama hoopis
2 patsutust küljele = võta hoogu maha
3 patsutust küljele = jää seisma

Unustasin veel mainida juhi märguanded:
1 patsutus kaassõitja reiele = tähelepanu! hoia kõvemini kinni ja silmad lahti
2 patsutust = hoia kõvasti kinni, läheb kiirendamiseks
3 patsutust = jään seisma

NB! Eelmises postituses ajasin tiba jura ümbert kinni hoidmise osas - kui läheb kiirendamiseks kuni 250 km/h ja üle, siis tagaistuja hoidku kiiver vastu kiirendaja selja ning ise hoidku karuhaarde ning kümne küünega juhi ümbert, kui mingi jama, siis jällegi 2 või 3 pigistust - patsutused suurtel kiirustel tähendavad seda, et kaassõitja käsi eemaldub tast ning tagasi keha juurde seda saada on õhutakistuse tõttu suht raske.

[quote="hr.mnd"] Aga see häirib ikka väga kui sealt tagant toest kinni hoiab. Siis ei ole üks raskuskese vaid kaks asja pendeldavad nii nagu ise tahavad. Eriti kui teine kurvis ma ei tea kuhu liikuma hakkab.quote]

Hoidku juhist jalgadega kinni, siis ei vaju ega pendelda.

Mul hoiab kogenud seljakott end vaid jalgadega kinni ning sõidu ajal on käed taskus. Nii sõidame linnas ja pikki otsi, siiamaani pole probleeme olnud. Pikematel otstel, kui magama jääb, siis viskab käed enne ümber (mõni kord). Muidugi võtab kraest kinni siis, kui kiirendamise eest hoiatan.

Kui juht seljakotist hoolib, siis sõidab sujuvalt ning ei tekita ohtu, et seljakott selga lendab või istmelt minema lendab.

Üks väike link siia..

Mina seda juhina ilma ettehoiatamata kunagi ei teeks. Ette hoiatades ning kui kaassõitja hoiab kraest kinni, pole probleemi, mõlema jaoks lõbus ja adrenaliinirikas.

Kui sellest ei piisanud, siis tulemus on siin:
http://www.kontraband.com/show/show.asp?ID=1594

Oi krt, seljakotid, KRAEST või õlgadest või üldse ülakehast ärge küll kinni krabage. Nii võib juhtuda, et jääte mõlemad eemalduvat tsiklit jälgima. Iseäranis ootamatu krabamine toob suure tõenäosusega kaasa selle, et juhi käed rebitakse lenksust lahti.
Kätega juhi ümbert kinni ja jalgadega tsiklist kinni. Muus osas peab "seljakott" olema nagu päris seljakott, st teeb sama mida juhtki. Kaasa arvatud liikluse jälgimine, et tõesti pidurdusel selga ei sõida vaid ka ise end tugevamini paigal hoiab. Baigiga on niikuinii suur osa elust käte peal ja seljakotist tulenev lisamass on väsitav. Erit oluline kõik see, kui seljakott juhtub juhist suurem olema.

harimal kirjutas:

Unustasin veel mainida juhi märguanded:
1 patsutus kaassõitja reiele = tähelepanu! hoia kõvemini kinni ja silmad lahti
2 patsutust = hoia kõvasti kinni, läheb kiirendamiseks
3 patsutust = jään seisma

NB! Eelmises postituses ajasin tiba jura ümbert kinni hoidmise osas - kui läheb kiirendamiseks kuni 250 km/h ja üle, siis tagaistuja hoidku kiiver vastu kiirendaja selja ning ise hoidku karuhaarde ning kümne küünega juhi ümbert, kui mingi jama, siis jällegi 2 või 3 pigistust - patsutused suurtel kiirustel tähendavad seda, et kaassõitja käsi eemaldub tast ning tagasi keha juurde seda saada on õhutakistuse tõttu suht raske.

hr.mnd kirjutas:

Aga see häirib ikka väga kui sealt tagant toest kinni hoiab. Siis ei ole üks raskuskese vaid kaks asja pendeldavad nii nagu ise tahavad. Eriti kui teine kurvis ma ei tea kuhu liikuma hakkab.quote]

Hoidku juhist jalgadega kinni, siis ei vaju ega pendelda.

Mul hoiab kogenud seljakott end vaid jalgadega kinni ning sõidu ajal on käed taskus. Nii sõidame linnas ja pikki otsi, siiamaani pole probleeme olnud. Pikematel otstel, kui magama jääb, siis viskab käed enne ümber (mõni kord). Muidugi võtab kraest kinni siis, kui kiirendamise eest hoiatan.

Kui juht seljakotist hoolib, siis sõidab sujuvalt ning ei tekita ohtu, et seljakott selga lendab või istmelt minema lendab.

Üks väike link siia..

Mina seda juhina ilma ettehoiatamata kunagi ei teeks. Ette hoiatades ning kui kaassõitja hoiab kraest kinni, pole probleemi, mõlema jaoks lõbus ja adrenaliinirikas.

Kui sellest ei piisanud, siis tulemus on siin:
http://www.kontraband.com/show/show.asp?ID=1594

Vähe liiga tõsiselt ei võta seda seljakotindust? Ma lugesin siit mingi 6 eri patsutamist välja... Kui nii palju omavahel suhelda on vaja sõidu ajal, siis äkki tasuks kiivrite vahele side orgunnida? Ja mis puudutab seda õigele poole kaasa kallutamist versus vastu kallutamist, siis seda minu arvates just vaja ei olegi. Kui hoitakse juhi ümbert kinni ja ollakse temaga üks, siis ei ole vaja oma pead mingite kallutamistega vaevata. See läheb võhikul niikuinii sassi.... Kui, siis võib mainida, et kurvides ei ole vaja seljakotil üritada tsiklit püsti hoida.

Mis aga puutub sellesse ainult jalgadega ja käed taskus kinni hoidmisesse, siis soovin edu... Arvan, et see on ainult aja küsimus, millal su seljakott mõne ootamatu järsema manöövri tagajärjel ära kaob... Ma tean ainult üht naissoost seljakotti, kes niimoodi turvaliselt taga oleks - see on see tibi, kes mingis James Bondi filmis oma ohvreid voodis reite vahel ära kustutas... Kui ei usu, võime kihla vedada - võtan su tahaistmele, seotme su käed taskutesse kinni ja minutiga oled läinud sealt.

Mnjah, asi oleneb ka rattast. Goldwingil olev seljakott võib teha küll kõike mis süda ihaldab - võtta napsu, kuulata muusikat jne

minu arvates omab väga suurt tähtsust see millise ratta tüübiga on tegu. on rattaid mis on mõeldud kahekesti sõitmiseks ja rattaid mis ei ole. minu arvates on bike puhtalt üksi sõitmise ratas (räägin bikest kuna sellega kogemusi enam) kuigi tal teine sadul ja jalatoed on a need on nagu autol kitsas tagavararatas et hädast aitab välja a sõitmiseks pole otseselt mõeldud. kuid kui vaja bikega kedagi vedada siis mina soovitaksin juhil istuda pigem küürus ja tagumik taga nagu kiirel sõidul et juhi ja seljakoti vahele jääks võimalikult vähe tühja ruumi. seljakott hoidku jalgadega juhist kinni nagu ratsutades hobusest(surud jalad vastu külgi) ja toetugu kindlalt jalatugedele mitte tagumikule et vältida sadulas hüppamist. käed peavad olema ümber juhi ja käed rusikas et pidurdades oleks võimalik toetuda bensupaagi vastu(nõutud kaitsmetega kindad!). nende rataste puhul millel on taga kinni hoidmiseks miski käepide peaks ühe käega hoidma sealt ja nii et sõrmeotsad ülespoole ja teisega ümber juhi. kui sõrmeotsad hoida ülespoole ja võimalikult ette kummarduda saab ka kahe käega tagant hoides suht jõudsalt end paigal hoida kiirendades. juhi selja vastas ei tohi tagaistuja väga olla et oma pendeldamisega juhti mitte segada sest hoia kinni tugevalt tahes päris liikumatult edasi tagasi suunas sa seal ikka ei püsi. kõige tähtsam on et seljakott vööst allapoole edasi tagasi ei liiguks!
kallutamisest niipalju et kui kinnihoidmis soovitusi järgida peaks ka see kenasti välja tulema ilma punnitamata a noh kui juht on selline kes kaasreisijaga sõites päris kallutama hakkab soovitaks kolm pigistust ja peale seismajäämist laks kuklasse!
ps ducatil on spets kahekohaline gp bike millega tehakse soovijatele sõitu. sellel rattal on kütusepaagi küljes käepidemed tagaistuja tarvis! nii et bike meestele kel ilgelt vaja kahekesti sõita väike vihje;) veits modimist ja kannatab ka rada sõita

tsikkelröövlile niipalju et kui sa sõidad bikega nii et enamus raskusest kätel on su sõiduasend vale bikega sõites tuleb leida asend mil kätel just võimalikult väike koormus et "ratast sõidu ajal võimalikult vähe segada" (eriti kurvides). mulle soovitati seda ja ma leian nüüd et see on õige!

tere,

huvitaval kombel ei ole minul ühtegi negatiivset kogemust olnud. Isegi täiesti motovõõrad inimesed on selja taga ennast hästi üleval pidanud. "Hästi" all pean silmas seda, et tema tegevus ei sega juhtimist.
Ise oman ka ühte seljataga sõitmise kogemust ja võin kätt südamele pannes öelda, et see jääb ka viimaseks. Sys vist käib ikka veel psühhiaarti juures

Kunagi kui mürsikuiga lõppema hakkas oli ikka vahva küll autos, kas kõrval või taga istuda, kui keegi sõitis ja mõnikord siis ka vähe kiiremaid ja järsemaid kurve teha üritas. Aga nüüd, kus pisut üle 7 aasta on endal load olnud ja olles näinud, milliseks on kujunenud meie liikluskultuur, siis ega ma ennast kõrvalistmel enam turvaliselt ei tunne küll. Usaldan ainult ennast.

Motopaksult tahaks küsida, kas see seostub kuidagi sinu kui seljakoti kogemusega?

Erko kirjutas:

Motopaksult tahaks küsida, kas see seostub kuidagi sinu kui seljakoti kogemusega?

Jah, ei ole mul nii elu koledat kogemust olnud ja Sysil arvatavasti sama. R6-e tagumine iste on nagu hoki litter, istu seal siis... kuskilt pole kinni ka hoida...

väinz, aga ehk viitsid ka jutustada, mis juhtus kui sys kiirendas ja mis siis kui ta pidurdas.

Nu jah... Kui kiirendasin, siis oli kogu aeg selline tunne, et isand kaob seljatagant ära, kuna ta otsustas, et kinni hoida pole eriti vaja... piisab kui natuke sümboolselt jope servast kinni hoida. Pidurdamisel vajus kõik see 130kg mulle otsa ja vajutas mind enda ja paagi vahele, kuna (nagu juba öeldud) härra ei viitsinud ennast üldse kinni hoida ega ka mitte toetada. Pärast vigises nagu plika, et tema küll seal enam ei sõida... Jube.

Patsutused ja pigistused küll, aga mõni ei sobi nii või teisiti seljakotiks. Minule nt. sobib seljakott kõige paremini siis, kui ta on vastu mind, hoiab käsi minu ümber (mitte tagant kinni või käsi paagil pidurdustel). Nii on endal kõige mugavam ning mitte mingit tohutut raskust minu kätele ei kandu pidurdades.

Ja veel: mu kõige parem seljakott on see, kellega olen sõitnud kõige vähem, halvim aga see, kellega olen sõitnud kõige rohkem. Ei tea miks see nii on, mõni lihtsalt ei sobi vist seljakotiks.

Ja veel2: kui pikemat otsa sõita seljakotiga, küllaltki üheülbalist teed mööda, veenduge enne äkilisemat kiirendust (tavaliselt möödasõiduks), et seljakott magama pole jäänd!

Sooja novembrit!

olen seljakotina juba ikka sõitnud ja veits pikemaid vahemaid ka!Sõidu ajal kahekäega ümber kinna ja pidurduse ajaks panen käed paagile et selga ei vajuks ja muidugi jalgade haare on tugevalt juhi küljes..üritan olla ratta ja juhiga üks..siiamaani on välja tulnud:)
Ja kui on miskit teel millele tahan juhi tähelepanu juhtida siis patsutan jalae..kui vaja seisma jääda siis patsutan küljele