kuna kogemusi napib siis sirvisin "randmeväänet." pidavat olema nii et valdavalt tuleb pidurdada esipiduriga, raamatu autor teeb seda koguni 100% (v.a garaaži sõites). siis veel kirjutatakse et tsikli ideaalkaalujaotus olevat 40/60 (60% tagarattal) mis on saavutatav pidevalt ja kergelt gaasi andes.
huvitav, just tagumise rattaga pidurdamine aitaks ju seda kaalujaotust säilitada, et suurem osa raskusest ikka taha jääks :S
ja üleüldse, miks siis just esipidurit kasutada? tegelikult kasutasin seda raamatutarkust isegi pidevalt, kuid küsimus tekkis kui olin kruusateel keerates külje mahapannud. seda on korduvalt juhtunud. kas tagumisega pidurdades ei juhtuks? kas esimesega pidurdamine on mingi advanced tehnika mida algaja ei peaks kasutama?

ärge kõvasti materdage, õpetage

Kruusal pidurdamisega isiklikult kasutan enamasti mõlemaid pidureid. Rõhk enamasti tagapiduril. Samuti peab kiiruse valikul arvestama asjoluga, et pidama seal raudselt sama moodi ei saa kui asfaldil. Ühte asja veel võin öelda kurvis ei pidurdata. Seda tehakse enne kui kurvi sisse kallatakse ning kurvis väike kiirendus, et ratas stabiilsena püsiks ja pidamine parem oleks. Juhul kui kurvis on vaja pidurdada siis tuleb seda teha ja ettevaatlikult. Kurvis pidurdamist oleks tark õppida, et ohtlikus situatsioonis ratast mitte alt ära pidurdada.

Istu nüüd rahulikult maha ja mõtle mis juhtub sinu endaga kui sa pidurdad. Kaldud ju ettepoole. Sama teeb ka tsikli raskus, ehk siis kaldub ettepoole, esirattale. Mistõttu kaalujaotus läheb esiratta kasuks. Sellepärast on ka autodel esimesed pidurid suuremad ja võimsamad ehitatud.

stiffler kirjutas:

küsimus tekkis kui olin kruusateel keerates külje mahapannud.

Äkki asi selles, et keerates pidurdasid. Ise ka algaja, alles esimene hooaeg ja olen nii aru saanud, et kurvis ei tohi pidurdada, kui muidu ei saa, siis enne tõstad tsikli otseks ja siis pidurdad. Kui tsikkel kaldes, on eriti kruusal või märja asfaldiga ratas kerge alt ära minema. Või pidurdad ehk liiga äkiliselt? Kuiva asfaldiga kasutan põhiliselt ainult esipidurit, kruusal või märjaga mõlemat aga tunduvalt õrnemini.

Tegelikult on esimene pidur tsikli kõige tähtsam pidamasaamise vahend. Sest esirattale pidurdamise ajal langeb kogu tsiklimass. Ja pidamasaamine on seda efektiivsem kui tagapiduriga. Kõige parem on muidugi kui vajutad algul esimest ja siis tsipa hiljem tagumist. Tagapiduriga pidurdamise oht on just ratta loha laskmisel, mis võib külje ette tõmmata ja siis edasi... Kruusateel on üldse omaette pdiurdamise nipid. Kuigi minagi sed eriti hästi ei oska. Sõidan suht aeglaselt ja piduritega olen väga ettevaatlik. sest nagu me teame on need kivikesed ratta ja teepinna vahel nagu kuullaagrid ja seda kergemini võtab ka ratta loha. Kõik oleneb ka kiirusest ja kui halb teekatte on.

See advanced tehnika on vast see, et ära kindlasti põhja vajuta. Aga mina soovitan, et pidurite paremkas tunnetamiseks, proovi erinevate kiiruste pealt pidurdamist ja see teeb tunnetust paremaks. Mina harjutasin ja vehpeal ikka teen ka, et saada paremat tunnetamist. Ja kuidas oleks just minul pidamasaamine parem oma rattaga. Sest kõik mehed ja tsiklid on erinevad. Igaühel omad sõiduvõtted ja erinevad pidurid.

Kui mina sõidan sajaga ja vajutan oma esipiduri heebli täiesti gripini välja põhja, siis teeb ratas sellise mõnusa peatumise, ikka meetreid läheb ka oma jagu, et kas see ei tohiks nii olla? Kas peab äkki õhutama pidurit või ok klotsid läbi?

Regula! Ei usu, et Hondal nii nirud pidurid võivad olla. Kas on õhk sees, kolvid kinni või voolikud otsakorral. Ega ma sellest rattast küll midagi ei tea, aga üsna usutav, et esiratas peaks plokki minema või tagaratas õhku tõusma, kui eebli gripini kinni vajutad.
Aga pidurdan mina isiklikul ikka veel lolli järjekindlusega mõlema piduriga korraga. Lihtsalt mida tugevamini pidurdan seda enam kaldub raskuskese ette ja seda enam annan jalgpidurit järgi. Plokki pole siiani veel läinud. Motosurvivalil nõuti küll tagapiduri plokki pidurdamist, aga see oli minu jaoks palju keerulisem tegevus kui õhkõrna tagarattaga ploki piiril pidurdamine. Teadlikult ma seda ei tee, ei tea kuidas noorusaegadest on se lihtsalt kuskile alateadvusse jäänud ja käed jalad toimetavad omasoodu. Kruusal tuleb lihtsalt ettevaatlikult pidurdada mõlema piduriga ja pidevalt olukorda tunnetada. Äkkpidurduse puhul läheb jah juba tagaratta plokki pidurdamiseks ja kruusavalli ärakasutamiseks. Tegu on siis minu isiklike tehnikatega. Kes on nõus, kes mitte...

aivo_ kirjutas:

Ühte asja veel võin öelda kurvis ei pidurdata. Seda tehakse enne kui kurvi sisse kallatakse ning kurvis väike kiirendus, et ratas stabiilsena püsiks ja pidamine parem oleks. Juhul kui kurvis on vaja pidurdada siis tuleb seda teha ja ettevaatlikult. Kurvis pidurdamist oleks tark õppida, et ohtlikus situatsioonis ratast mitte alt ära pidurdada.

Millegipärast kipuvad paljud autojuhid keset kurvi (!) avastama, et oleks tark pidurdada ja hoog maha võtta. Tsikliga kurvi kallutades on sellised eessõitjad üks häda ja viletsus. Nii et seda tuleks eelnevalt juba arvesse võtta, et keset kurvi võid näha auto piduritulesid

Minu arvates on Randmevääne II raamat asetanud rõhu pigem asfaltkattega teel sõiduvõtete õpetamisele

Ise kasutan vaid esipidurit ning kruusa peal sõites valin siis ka vastava sõidukiiruse, millega igasugune äkilisem pidurdusvajadus kaasaks vähem riske.

Ma kasutan vanakoolisõitjana nn "manuaal ABS-i": jõnksutan esipiduriga lastes kiiresti lahti ja kohe jälle pidurdan, et ei blokeeruks. Seejuures vilgub ka pidurituli ehk torkab taganttulijaile paremini silma. Mitte et ma vana tsiklisõitja oleks, aga enne ABS piduritega autode ilmumist oli see autojuhtide talvine nipike.

Ma ei tea kas see Sind lohutab, aga mina kruusateel pidurdades hoian õrnalt esipidurit peal ja taon käike alla nii kuis jaksan. Tagaratas blokeerub iga allatagumise peale ka rõemsaste aga juhitavus ei kao.
Ja pagana kiiresti jääb nii seisma ka. Minu meelest.

Kruusateel väliskurvis pidurdamisest loobusin, lasin ratta sirgeks ning püstise rattaga reipalt põllu peale siruli ära...

ma pakun, et kiirendamisel ja pidurdamisel on need ideaalkaalujaotused ikka veits erinevad,

pealegi tagumisega pidurdades kaldub raskus samamoodi ette.

stiffler kirjutas:

siis veel kirjutatakse et tsikli ideaalkaalujaotus olevat 40/60 (60% tagarattal) mis on saavutatav pidevalt ja kergelt gaasi andes.
huvitav, just tagumise rattaga pidurdamine aitaks ju seda kaalujaotust säilitada, et suurem osa raskusest ikka taha jääks :S

Regula kirjutas:

Kui mina sõidan sajaga ja vajutan oma esipiduri heebli täiesti gripini välja põhja, siis teeb ratas sellise mõnusa peatumise, ikka meetreid läheb ka oma jagu, et kas see ei tohiks nii olla? Kas peab äkki õhutama pidurit või ok klotsid läbi?

Kui ma oma xr-i ostsin, siis oli algul umbes sama jama esipiduriga. Tagapidur üldse ei võtnud. Aitas klotside ja pidurivedeliku vahetus. Kui peale seda (ja pidurite õhutamist) ikka link "läbi" vajub siis vast voolik annab järgi.

tänud vastajatele! eks seda pidurdamise teemat tule veel timmida.

veel palun näpunäiteid kuidas saab esirattaga pidurdades tagaratta maast lahti? ei tea kas asi on piduris, aga mul õnenstub pidurdada ainult kahte moodi, kas liiga sujuvalt või ratas blokki. viimasel juhul libiseb ratas alt ära ja jällegi
tekib juba mulje et ilma ABSita ei saagi

jawazaki kirjutas:

Kõige parem on muidugi kui vajutad algul esimest ja siis tsipa hiljem tagumist.

Ikka vastupidi. Pidurdamise algfaasis on veel kaalujaotus rohkem tagaratta kasuks.

jawazaki kirjutas:

Tagapiduriga pidurdamise oht on just ratta loha laskmisel, mis võib külje ette tõmmata ja siis edasi...

See oht on siis, kui ratas ei ole otse või ise otse sadulas ei istu. See on ka põhjus, miks kurvis peab väga ettevaatlikult pidurdama. Otse sõites võid tagumist väga pikalt loha lasta ja teatud määral ka esimest. Aga kui kurvis seda teed, siis blokeerunud ratas enam ei pööra, vaid jätkab liikumist otsesuunas. Sellega seoses kaob tsiklit pööramise ajal püsti hoidev tsentrifugaaljõud ja oledki külili maas. Tegelikult tagaotsa libisemist saab siiski vastupööramisega korrigeerida teatud piirides.


Soovitan soojalt teemaalustajal käia motosurvivali koolitusel. Seal õpetatakse päris põhjalikult pidurdamist nii asfaltil kui kruusal.

Esirattale pidurdamine sõltub teatud määral rattast ja rehvist. Näiteks minu ratas Haapsalu lennuvälja betoonil kõikus väga napilt tagaotsa kerkimise ja esiratta blokeerumise piiri peal. Aga igal juhul õige pidurdamine on selline, kus sujuvalt suurendad esiratta pidurdusjõudu vastavalt sellele, kuidas raskus esirattale kandub ja pidamine paraneb. Kui kohe täisjõuga heeblit kahmad, siis läheb üsna kergesti plokki ratas.

Tavaliselt kasutan esipidurit ning seejärel sujuvalt tagumist lisaks.
Kuna ratastel on ka ABS peal siis peatumisega ei ole probleeme tihedal pinnasel. Pigem on probleemiks tagant tulevatele sõitjatele harjumatult lühike peatumismaa. Küll on aga probleem kruusal. Õige oleks kasutada tagumist, kui kiirus on aga üle 60 siis ABS ainult kõriseb taga ja suurt ei pidurda. Vaja ikkagi ka kruusal õrnalt esi ja tagapidurit koos kasutada, Kui ABS- i ei ole rattal väljalülitatav( minul kahjuks ei ole) siis kruusal pigem ikka tagapidurit ja blokeerumise äärel. Mitte nii järsult, et külge hakkab ette viskama. Proovi ja õpi oma ratast ka kruusal ja liival tundma. Ainult esipidurit kasutades pidurdad ratta mingil hetel ikka kruusal/liival küljeli.
Olulist rolli mängib ka rehv. K1200S-il on all uus pehme rehv, R1200C aga suht vana ja kõva rehv( kuigi muster on ok). Pehme rehv hoiab ikka TUNDUVALT paremini teel. Kevadel cruiserile uus pehme rehv kindel ost.

Kurvis väääga sujuvalt esipidurit vajadusel kui liiv või kruus siis parem ära pidurda, läheb nii või naa küljele sõiduks. Raske soovitada mida teha, see sõltub olukorras ja teistest liiklejatest suuresti. Sellist pinnakatet peab oskama ette näha ning valima vastava sõidukiiruse. Kahtlen kas ka väääga kogenud sõitja suurema kiirusega liivasel või kruusasel kurvis pidurdades püsti jääb.

Edu!

Nonii pakuks ka välja moned näpunäited pidurdamisest:
1) Kurvis ära pidurda(kui siiski vaja siis ainult asfaltil ja tagapiduriga õrnalt, aga gaasi maha ei keera. Esipiduriga pidurdades koormad esirehvi üle ja see libiseb läbi kihtsalt või teine võimalus on et tagaots muutub liiga kergeks ja läheb see alt ära!)
2) Asfalteel pane rõhku esipidurile (isiklikult kasutan ka tagapidurit)
3) Kruusateel kasuta mõlemat, rõhk tagapiduril, hädapiduri korral lase tagaratas loha, et kasutada ära eelpool mainitud kruusavalli. Kurvis aga pidurda...kui siiski on hädasti vaja siis taaskord tagumisega ja väga õrnalt kuid ära gaasi maha keera!!!


Kuidas tagaots õhku saada? Enne pidurdamist võta asend selline et oled ettepoole kaldu. Alusta pidurdamist sujuvalt pidurirõhku kasvatades(mitte alguses tugevalt vajutades, see ongi põhjus miks blokeerub). Hetk enne kui oled saavutanud max pidurdusjõu kergita tagumik sadulalt ja kehaasend võta nagu tahaks üle ratta hüpata(siruta üle lenksu) Ole ettevaatlik ja kasuta selleks alguses kohta kus sa ei kujuta sellega teistele ohtu!

S.S.D.D. kirjutas:

Kurvis väääga sujuvalt esipidurit vajadusel kui liiv või kruus siis parem ära pidurda, läheb nii või naa küljele sõiduks.

Kui kurvis pidurdamise vajadus tekkist hirmust, et ei võta kurvi välja, siis esipiduri kasutamine on kindlaim garantii et kurv tõepoolest pikaks läheb ... Pehme kattega kurvis lõppeb nii esi kui tagapiduri kasutamine ühtviisi fataalselt. Parim variant on ka sel puhul tagapidur - küljele on madalam kukkuda kui üle ratta lennata .

terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue light

Loen ja mõtlen, kuidas mina pidurdan. Hea koht nüüd enda analüüsimiseks

Kruusal, kus veedan u. 50% ajast, kasutan alati ekstreemi lähedast pidurdamist, ehk järsku rattad peaaegu libisemise piirile ja siis korrigeerid kas rohkem või vähem pidurdusjõudu, vastavalt pidamisele.

Aga see miks te kukute pidurdades: Liiga palju pidurit ja pööramine korraga. Niikaua võib rattad loha pidurdada, kuni ratas sõidujoont muutma hakkab. Pidurdatakse alati sirge rattaga ja kohe gaasi kurvi pöörates! Kruusal kurvides on gaas alati kordades rohkem abiks kui pidur. Isegi kui on tunne, et sõidan välja ja midagi ei ole enam teha, tuleb üle saada Randmeväändes kirjeldatud ARist, ehk alalhoiureaktsioonist, mis tekitab krambi ja õige tegevuse asemel (gaas peale!) sunnib pidurdama. Randmevääne on küll rinkasõiduõpik, kuid alalhoiureaktsioonid on kõigil pinnasetüüpidel samad. (Tegelikult on ka sõiduvõtted aga see on teine teema juba. )


Kui muidu ei usu mind, siis kodusel muruplatsil võib sellise katse teha: sõida hästi väikese kiirusega ja keera äkki, nii et esiratas hakkab libisema. Kohe on tunne, et kukud ja laksad pidurit ja oledki õrnalt külili vajunud. Teine kord aga kui libisema hakkab, anna gaasi. Esiratas küll libiseb veidi pikema kaare kui algselt plaanitud, ent jääd püsti. Hästi oluline on siinkohal õige gaasikontroll!

Harjutage ikka ohtlikke olukordi , sest elus ei tea kunagi mis ette tuleb.

kris. kirjutas:

Kui kurvis pidurdamise vajadus tekkist hirmust, et ei võta kurvi välja, siis .... Parim variant on......

....väliskurvi poolset lenksu otsa enda poole sikutada ja mõõdukalt või rohkemgi GAASI. Hirm kaob kui käega pühitult... Ehk on hüperkiirustel teistmoodi, ei tea...

....väliskurvi poolset lenksu otsa enda poole sikutada ja mõõdukalt või rohkemgi GAASI. Hirm kaob kui käega pühitult...

??? krt kogemust liiga vähe et arusaada kas see oli peen tsiklihuumor või väärt nõuanne;) kui mul keset kurvi tekib hirm et ei keera välja, siis pidurdamise asemel sunnin end gaasi andma ja katsun rohkem kallutada. iga kord on tunne - no trra see kord oli küll napikas.
kui nüüd selle asemel peaks lensku kurvis väljapoole keerama kuhu niigi kõikvõimalikud jõuad mind tõmbavad ja mida tegelikult ju vältida üritan... raske praegu aru saada. [/quote]

....väliskurvi poolset lenksu otsa enda poole sikutada ja mõõdukalt või rohkemgi GAASI. Hirm kaob kui käega pühitult...

??? krt kogemust liiga vähe et arusaada kas see oli peen tsiklihuumor või väärt nõuanne;) kui mul keset kurvi tekib hirm et ei keera välja, siis pidurdamise asemel sunnin end gaasi andma ja katsun rohkem kallutada. iga kord on tunne - no trra see kord oli küll napikas.
kui nüüd selle asemel peaks lensku kurvis väljapoole keerama kuhu niigi kõikvõimalikud jõuad mind tõmbavad ja mida tegelikult ju vältida üritan... raske praegu aru saada. [/quote]

spinna kirjutas:

kris. kirjutas:

Kui kurvis pidurdamise vajadus tekkist hirmust, et ei võta kurvi välja, siis .... Parim variant on......

....väliskurvi poolset lenksu otsa enda poole sikutada ja mõõdukalt või rohkemgi GAASI. Hirm kaob kui käega pühitult... Ehk on hüperkiirustel teistmoodi, ei tea...

kas mitte sisekurvi poolset lenksuotsa endast eemale lükata hoopis ? Nimetatakse seda vastupööramiseks ja saad sedasi tsikli rohkem kaldesse ning kurvi järsemalt läbitud, kui muidu vällja ei vea

S.S.D.D. kirjutas:

spinna kirjutas:

....väliskurvi poolset lenksu otsa enda poole sikutada ja mõõdukalt või rohkemgi GAASI. Hirm kaob kui käega pühitult... Ehk on hüperkiirustel teistmoodi, ei tea...

kas mitte sisekurvi poolset lenksuotsa endast eemale lükata hoopis ?

Teeb ju sama välja?

scryth kirjutas:

S.S.D.D. kirjutas:

spinna kirjutas:

....väliskurvi poolset lenksu otsa enda poole sikutada ja mõõdukalt või rohkemgi GAASI. Hirm kaob kui käega pühitult... Ehk on hüperkiirustel teistmoodi, ei tea...

kas mitte sisekurvi poolset lenksuotsa endast eemale lükata hoopis ?

Teeb ju sama välja?

Mitte päris nii, proovi, sõites on suur vahe

tonytonn kirjutas:

Ma kasutan vanakoolisõitjana nn "manuaal ABS-i": jõnksutan esipiduriga lastes kiiresti lahti ja kohe jälle pidurdan, et ei blokeeruks. Seejuures vilgub ka pidurituli ehk torkab taganttulijaile paremini silma. Mitte et ma vana tsiklisõitja oleks, aga enne ABS piduritega autode ilmumist oli see autojuhtide talvine nipike.

vahepalaks, näiteks kruusal (ja lumes) pidurdab nii auto kui ka tsikkel paremini, kui rattad plokis.
P.S. Juhitavusest muidugi ei räägi

S.S.D.D. kirjutas:

Mitte päris nii, proovi, sõites on suur vahe

See on vist selline maitseasi. Mulle tundub enda poole tõmbamine turvalisem lihtsalt. Tunne on kuidagi tugevam.
Aga jah, stiffler, mine proovi kuskil ettevaatlikult mingi 50kmh pealt näiteks otse sõites lenksu ühte otsa pisut enda poole tõmmata või siis teist eemale lükata. Tulemused üllatavad. Ratas läheb jalamaid kaldu ja mitte sinna suunda mida sa praegu eeldaksid. Seda nimetatakse vastujuhtimiseks ehk countersteering oli vist inglise keeles. Net on sellest nähtusest ka ilmselt üsna tulvil. Kurvi läbimisel muidugi, kui hoog on ikka tõespoolest liiga suur, siis vist lõppeb asi slaidiga ja sealt edasi juba kas õnnelikult või siis üle või alt lendamisega. Aga harju keskmisel kodanikul nagu mulgi on tavaliselt kallutamiseks veel varu küll ja küll.

Stiffler mine kindlasti Motosurvivalile, vaata EMMK kodulehelt, ehk on veel sel suvelgi. Tartus või kuskil vist teeb mingi teine organiatsioon ka samalaadset asja. Ja peale seda veel Veldi koolitusele kah. Ja sealt edasi vist pead juba ühendust võtma sportlastega.

ma soovitaks Randmevääne II lugeda. Kurvis sõitmise trajektoor tekib vastavalt sellest kui kaua (kiiresti, tugevalt) vastujuhtimist rakendada. Ei ole vahet füüsikalises mõttes kas tõmbad ühte poolt või lükkad teist - tihti tehakse mõlemat, küll aga on vahe sõidumugavuses. Lükata on tunduvalt mugavam ning hoiab keha rahulikuma. Tõmmates kipume reeglina ka teise käega tõmbama ning see tähendab juba keha liikumist ettepoole.

SkyMax kirjutas:

1) Kurvis ära pidurda(kui siiski vaja siis ainult asfaltil ja tagapiduriga õrnalt, aga gaasi maha ei keera. Esipiduriga pidurdades koormad esirehvi üle ja see libiseb läbi kihtsalt või teine võimalus on et tagaots muutub liiga kergeks ja läheb see alt ära!)

Päris üldistada nüüd küll ei tasu. Asfladirattaga kurvis tagapiduri kasutamine on ikka üks päris loll tegevus. Mul võtaks ikka junni jahedaks, kui mul keegi käsiks tagapiduriga baigiga kurvis pidurdada .Üleüldse, ma pole tagapidurit vist ligi 3 nädalat kasutanud. Krt hakkab juba peale jääma kui vahest vajutada .Kui vaja pidurdada siis ikka esimesega. Kui peaksid kukkuma, siis esirattas kallutades blokki lastes on kahjustused tsiklile arvatavasti väiksemad, sest tsikkel hakkab väiksema tõenäosusega ennast loopima.

Kurvis ei tohi minuteada üldse pidurdada- ka õrnalt mitte.
Ennem kurvi sisenemist pidurdatakse hoog maha ja kurvist välja tuleb hoopis kiirendada.

kurvis pidurdavad ikka aint täis proffid ju, et saada kergelt tagaratas libisemisse.

aga muidu siiski õige pidurdada koigepealt tagapiduriga (kasvõi blokki), ning murdosa hiljem esipidur peale tunde järgi, et ei lähks päris blokki. (asja mõte siis selles et tagapiduriga pidurdades tõmbab esivedrustuse raskusjõuga kokku, ning esipidurit vajutades ei tekki sellist lolli momenti mis ehmataks esipiduri täiesti blokki vajutamist, ning tekkib mõnus sujuv pidurdus.)
Siiani ptui ptui ptui, ei ole ka kruusal probleemi olnud, mõlemad rattad päris hea hoo pealt blokki lasknud ning siiani püsti. Asi pigem ikka tasakaalus, ning selles et ratas saaks ise oma tööd teha, kui lenksus istuv inimene tõmbab krampi, ning ei lase rattal liikuda nii nagu tal füüsika seaduste järgi vaja on, siis oln kruus silmini ruttu.

teooria siis motosurvaivali korraldajatelt õpitu!