mul tekkis seline küsimus et kas käiguga pidurdamine on tsiklile hea või mitte? autode puhul ma tean et see on kasulik aga rataste puhul? kas ketile midagi halba ei tee?

tänud
Pets

Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest. Selleks ju pidurid on, et nendega pidurdada.

mul puudub suurem kogemus tsiklitega, aga arvan, et märja ilmaga või halva haardumisega teekattel võib selline asi halvasti lõppeda... Tõmbad käigu järsul alla ja tagumine ratas tõmbab hetkeks blokki... edasine on teada mis juhtuda võib...

matukas kirjutas:

Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest.

Millest selline arusaam on tekkinud, kui küsida tohib? Mina pole veel näinud autot, mis 0-100 km/h teeb näiteks 10 sekundiga ja käiguga pidurdades 100-0 km/h kordades kiiremini.

Mis puutub libedal teel käiguga pidurdamisse, siis hetkeks võib ta küll tagumise ratta libisema võtta, aga kui seda just väga järsus kurvis ei tee, siis ei tohiks väga hullu juhtuda midagi, sest erinevalt piduriga ratta blokeerimisest, jääb käiguga pidurdades ratas ikkagi veerema.

miskipärast olen täheldanud, et mootoriga pidurdamist kasutades maanteedel näiteks on nii auto kui ka tsikli kütusekulu oluliselt väiksem kui siduri allavajutamine ning viimasel hetkel piduripedaali sõtkumine.
mismõttes koormused kordades suuremad? mootor/käigukast/veermik on paberist, et ei pea vastu või?

Kui vahe kaasiga pidurdada ei tohiks miskit hullu olla
ise pidurdan kogu aeg käiguga ja pole midagi juhtunud muidugi ploki oht võib tekkida 2-lt 1-mesele pidurdamisel.nagu näiteks oli vanal yamul fzr-il (JA MUIDUGI PIDURIGA KAASA AIDATES.)
Autoga sama lugu talvel soovitatakse käiguga pidurdada kõige tõhusam.

Credo kirjutas:

miskipärast olen täheldanud, et mootoriga pidurdamist kasutades maanteedel näiteks on nii auto kui ka tsikli kütusekulu oluliselt väiksem kui siduri allavajutamine ning viimasel hetkel piduripedaali sõtkumine.
mismõttes koormused kordades suuremad? mootor/käigukast/veermik on paberist, et ei pea vastu või?

Aga see ongi sellepärast nii, et käiguga pidurdades ei saa mootor sel hetkel üldse kütet peale ja kui sa terve paagitäiega ikka kogu aeg nii teed on päris suur vahe, kas lased vaikselt 5(6) käiguga hool raugeda või võtad vabale ( vajutad siduri alla) ja veered niisama tühikäigul tuksudes ( tühikäigul võtab keskmine auto ca 1,5-2,5 l tunnis - ratas saab siis ilmselt natuke vähemaga hakkama, aga vahe ikkagi:)

mingil vähesel määral võib ju
rattal kahjustada see kui raiud järsku tunduvalt madalama käigu sisse , et võid vast korra ketti venitada, aga ma arvan, et kiirendades venitad sa seda oluliselt rohkem. Niiet probleemi mina siin küll ei näe - ainus asi võib olla, et keegi võib tagant sisse sõita, kuna mootoriga pidurdades teatavasti pidurituled ei tööta.

Miks kütet peale ei jookse? Kütet peaks peale jooksma sama palju kui tuleb peale tühikäigul idledes.

tyyp88 kirjutas:

mul puudub suurem kogemus tsiklitega, aga arvan, et märja ilmaga või halva haardumisega teekattel võib selline asi halvasti lõppeda... Tõmbad käigu järsul alla ja tagumine ratas tõmbab hetkeks blokki... edasine on teada mis juhtuda võib...

Kõik sõltub sellest kui agressiivset sõidustiili seejuures harrastad. Käesoleval juhul siis mootoriga pidurdamise mõttes. Rahuliku sõidustiili korral võid ootamatut suitsu ja vilinat tagaratta alt saada ka siis, kui näiteks mahapöördel maanteelt vahetad kaks-kolm käiku alla ja siduri kokku laskmisel hindad oma kiiruse nn maantehüpnoosi mõjul tegelikust väiksemaks või siis oled alateadvuses "käikude lugemisega" eksinud ning astme võrra liiga madala käigu sisse lülitanud.

Raigo kirjutas:

Miks kütet peale ei jookse? Kütet peaks peale jooksma sama palju kui tuleb peale tühikäigul idledes.

Pritse puhul tõenäoliselt keeratakse kütuse pealevool päris kinni. Karburaatoriga on lugu keerulisem. Ma arvaks, et käiguga pidurdades jookseb peale ikkagi rohkem, kui tühikäigul, aga päris kindel ei ole.

Pritsungil ei jookse midagi peale, ja uuematel karpadel ka mitte.
Alates "veneaegsetest" nullviitest ja nullkaheksatest oli karpas selline magnetiline klapp mis tõmbas pealejooksudüüsi kinni. Ma pole küll ühtki lääne ratta karpat lähemalt uurinud, kuid olen suht kindel, et neil oli see süsteem juba palju varem olemas.
Igivanadel karpadel jookseb jah tühikäigudüüsist kogu aeg peale.

joel kirjutas:

Raigo kirjutas:

Miks kütet peale ei jookse? Kütet peaks peale jooksma sama palju kui tuleb peale tühikäigul idledes.

Pritse puhul tõenäoliselt keeratakse kütuse pealevool päris kinni. Karburaatoriga on lugu keerulisem. Ma arvaks, et käiguga pidurdades jookseb peale ikkagi rohkem, kui tühikäigul, aga päris kindel ei ole.

Käiguga pidurdamine on ökom kui niisama sidur alla ja mootor samal ajal põksub.

olen kasutanud käiguga pidurdamist nii vene tsiklitega kui ka praeguste bikedega - pole siiani midagi lõhkunud.

Tagaratta võtab loha ainult siis kui liiga madala käigu paned antud kiiruse jaoks.

Kokkuhoid pole mitte ainult bensiinis vaid ka piduriklotsides ja ketastes.

Enamasti kasutan mõlemat korraga - mootoriga pidurdamist ja pidureid - kõige kiirem ja turvalisem. Ei blokeeri tagaratast nii kergelt.

matukas kirjutas:

Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest. Selleks ju pidurid on, et nendega pidurdada.

Ära aja lolli juttu! Näiteks suured veokid pidurdavadki mägedes põhiliselt mootoriga, kuni 40t täismassi pidurdamisel põleksid pidurid lihtsalt ära.

Kiire Putukas kirjutas:

Autoga sama lugu talvel soovitatakse käiguga pidurdada kõige tõhusam.

Kalduks korra teemast kõrvale. Kindlasti sõltub autost millega seda teha, aga üldjuhul RWD'ga seda mina ei soovitaks, võite proovida ju, aga küll aru saate, miks see tõhus ei ole. FWD ja AWD võib isegi sellest abi olla kui autol on ABS mis talvise libedusega lihtsalt pikendab pidurdus teekonda võrreldes ima ABSita autoga. Hm, aga ärge nüüd näkku lööma kohe hakake, kui minu jutt kellegile väga vastu karva on see oli lihsalt minu tagasihoidlik arvamus

Tsikliga sõites ei tasu kunagi hoogu maha võtes lihtsalt sidurit sisse tõmmata ja pidurdama hakata. Õigem oleks, et mootor veaks pidurdamisel kaasa.
See aitab ka selle vastu, et tagaratas nii kergelt ei blokeeru. Ja hoo maha võttes tuleks vahegaasiga käike alla panna-
nii et mingit raksatust ei käiks See lihtsalt mootorile kasulik.
Mõndadel uuema malli masinatel on aga nn libisev sidur, mille abil saab ka suurematel kiirustel näiteks esimest käiku sisse panna. (ilma suuremate põrutusteta käigukastile)
Mis puutub bensiini kinni keeramisse gaasi maha laskmisel sõidu pealt, siis minu teada on ainult uuema tüübi Ducatidel selline sissepritse süsteem.
Võib-olla on mõnel veel

Kasutan ise koguaeg käiguga pidurdamist ja pidurit koos.
Tsikliga sõitmist alustades juba harjutasin selle endale sisse ja enam muudmoodi ei pidurdagi kui käiguga ja piduriga koos.

tyyp88 kirjutas:

kui autol on ABS mis talvise libedusega lihtsalt pikendab pidurdus teekonda võrreldes ima ABSita autoga.

Ikka täpselt vastupidi.

Suzumen kirjutas:

Vastupidi üldlevinud arusaamale, nagu ABS lühendaks pidurdusteekonda siis tegelikult ta pikendab seda. Kuid ABS-ga säilib auto võime manööverdada.

Näääääh! Läks lahti... Lõputuid öid on selle teemaga õlle ja viina taga veedetud ja tulemus ikka üks : võrrelda tuleb võrreldavaid olukordi, st :
1. blokeeritud ratastega jääl liuglevat lihtpiduritega sõidukit rakendunud ABS-ga jääl pidurdava sõidukiga. Siin peaks võitma ABS-ga isend. (Ja mõlemal juhul on võimalik survet pedaalile leevendada ning jätkata vastavalt näide 2 allpool.)
2. pidamise piiril pidurdavat ABS-ta sõidukit pidamise piiril pidurdava ABS-ga sõidukiga ( ABS rakendub alles siis kui ratas seiskub). Siin ei tohiks mitte mingit vahet olla.

Vaidlustes kiputakse võrdlema ikka ragistava ABS-ga sõidukit ja pidamise piiril pidurdavat sõidukit. Loomulikult jääb sellisel juhul võit viimasele. Aga see viimane võib samuti olla ABS-ga varustatud isend ju

Teema edasiarenduseks küsin, et kuidas pidurdada käiguga neid järjest alla lapates (vahegaasiga) ning samas ka esimesega intensiivselt pidurdades. Kuidas on parema käe asend ja sõrmed, et see üheaegselt võimalik oleks? Näpunäiteid harjutamiseks?

Suzumen kirjutas:

Vastupidi üldlevinud arusaamale, nagu ABS lühendaks pidurdusteekonda siis tegelikult ta pikendab seda. Kuid ABS-ga säilib auto võime manööverdada.

Jah nii ta on talvel, aga näiteks suvisel ajal kuivaga saab just ABS'iga tunduvalt LIHTSAMALT ja lühema maaga pidama kui ilma ABSita autoga, kuna kõigile neljale rattale antakse optimaalne pidurdus jõud niiet ratas ei blokeeruks. Ja kindlasti on ka võimalik ABSita pidama saada peaaegu samahästi, aga mitte niivõrd efektiivselt ja see omakorda sõltub ka palju juhist.

Space kirjutas:

Teema edasiarenduseks küsin, et kuidas pidurdada käiguga neid järjest alla lapates (vahegaasiga) ning samas ka esimesega intensiivselt pidurdades. Kuidas on parema käe asend ja sõrmed, et see üheaegselt võimalik oleks? Näpunäiteid harjutamiseks?

Mina sõidan koguaeg mõlema käe kaks sõrme heeblitel. Harjunud sellise asendiga ja mugav on ka.

Kuulge ABS-i mehed, ma tahan näha, kuidas te ABS-iga masinal seal libisemise piiril pidurdate, kui ABS rakendub ikka (ilmselt pisemagi blokeerumise kahtluse korral) tunduvalt varem, kui ilma ABS-ita pidurdades.
Loomulikult on erinevaid ABS-e, aga miskipärast sportautodel pole ABS nii levinud, kui pereautodel - ei tea küll, miks?

Aarne kirjutas:

ilmselt pisemagi blokeerumise kahtluse korral tunduvalt varem, kui ilma ABS-ita pidurdades.
Loomulikult on erinevaid ABS-e, aga miskipärast sportautodel pole ABS nii levinud, kui pereautodel - ei tea küll, miks?

Ei ABS ratta andur peaks ikka tundma ainult kahte olekut : 1= ratas pöörleb ja 0= ratas ei pöörle. Seega kahtlustada ei oska ta midagi.
Aga ma kolisin tegelikult selle teemaga ES juba , mine tea, äkki olengi valel teel.
Ja siin peaks jutt mootoriga pidurdmisest käima

Ja vahepeal sain teiste abiga ja ka iseseisvalt targemaks - tõepoolest ABS pikendab pidurdusmaad. Tulevad uued ja veelgi pikemad ööd õlle ja viina taga vaielda

Auto ja ABS.
Tegin jää peal "loomkatseid" ajendatuna eelmisel talvel tehtud avariist (sõitsin ABSiga peateele liikuvale autole külje pealt sisse).
Niisiis:
Autoks oli Skoda Octavia 2006 aasta masin. Kõvakstambitud lume ja jää segu peal uute naastrehvidega kiiruselt ca 50km/h. ABSiga tuli pidurdusmaa ca 2x pikem kui ABSita. Minu talupojamõistus ütleb, et ABSita blokeerunud naastrehv vajutab naastud mõnuga jäässe sisse ning ei soovi pikalt lohiseda (proovi panna kass naturaalparketi peale ning lase tal küüned reipalt parketi sisse vajutada. nüüd proovi seda kassi edasi või tagasi lükata vastupidiselt tema enda liikumissoovile. ega ei liigu küll).
Aga kui ABSiga lasta naastrehvil rõõmsasti veereda, siis ei soovi ta seisma jääda, vaid veereb ja veereb. Aga juhitavus säilib ja pagana hästi.
Nii et ABS ja naastrehv jäistel oludel ei sobi kokku pidurdusteekonna lühendamise osas. Lamellrehvi osas ma ei kommenteeriks, kuna kogemus puudub.
On see nüüd siis linnalegend või mitte, aga 40% avariidest juhtuvat sellest et pidurdusteekond jäi liiga lühikeseks ning 60% sellest, et auto kaotab pidurdamisel juhitavuse. Seega statistiliselt on ABS kasulik küll talviti. Mina toona jäin tuttuue autoga statistika valele poolele.

Mootoriga ratas ja pidurdamine.
Mootoriga pidurdamine on mõnus. Tagaratas ei lähe asfaldil lohisema. Minusuguse algaja jaoks väga hea lahendus igatahes. Ja isegi kui see peaks mootorit ja ketti kurnama, siis on see parem lahendus kui ühel hetkel end liiga entusiastliku pidurdamise tõttu külili maast leida. Mis seal salata, korra olen leidnud ka juba, kruusateel, reipalt kõikvõimalikke pidureid vajutades. Avastades et kiirus kurvi läbimiseks on mulle ebasoodsaks osutunud.

Vaat selline lugu siis minu sulest.

spinna kirjutas:

Aarne kirjutas:

ilmselt pisemagi blokeerumise kahtluse korral tunduvalt varem, kui ilma ABS-ita pidurdades.
Loomulikult on erinevaid ABS-e, aga miskipärast sportautodel pole ABS nii levinud, kui pereautodel - ei tea küll, miks?

Ei ABS ratta andur peaks ikka tundma ainult kahte olekut : 1= ratas pöörleb ja 0= ratas ei pöörle. Seega kahtlustada ei oska ta midagi.
Aga ma kolisin tegelikult selle teemaga ES juba , mine tea, äkki olengi valel teel.
Ja siin peaks jutt mootoriga pidurdmisest käima

ulmo kirjutas:

matukas kirjutas:

Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest. Selleks ju pidurid on, et nendega pidurdada.

Ära aja lolli juttu! Näiteks suured veokid pidurdavadki mägedes põhiliselt mootoriga, kuni 40t täismassi pidurdamisel põleksid pidurid lihtsalt ära.

Pole vaja nii personaalseks ka nüüd minna! Võib-olla Sa ei tea suurte veoautode ehitusest mitte essugi ja lahmid siin niisama. Vanasti olid raskeveokid varustatud selliste asjadega nagu 'retarder'. Äkki nüüd on teisiti . Sel puhul toimib pidurdamine teistel põhimõtetel. Sõidukijuht, kes tahab oma sõiduki remondiarveid lõppkokkuvõttes väikestena näha, pidurdab piduritega. Kui soovitakse sõidukit ebastabiilseks muuta, pidurdatakse siduriga ja ilma vahegaasita. Kes ellu tahab jääda, see muretsegu Hummer ja kinnitagu turvavööd.

mul on olnud õnne et olen see "uuekooli" autokooli lõpetanud kus talvine libesõit kohustuslik... ja seal tehti puust ja punaseks.. abs vs ilma abs'ita ... abs'iga oli pidurdusteekond 30-40% pikem kui abs'ita...

see nüüd maitse asi kas tahad ruttu pidama saada või tahad, et auto oleks juhitav...

maitse üle ei vaielda..

/ja pealkirjaga on siin topicus küll vähe teemasse juttu..

matukas kirjutas:

Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest. Selleks ju pidurid on, et nendega pidurdada.

Aga samas kui käiguga pidurdada enamuse kiirusest maha, siis sa ju ei kuluta pidureid

Artemide kirjutas:

matukas kirjutas:

Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest. Selleks ju pidurid on, et nendega pidurdada.

Aga samas kui käiguga pidurdada enamuse kiirusest maha, siis sa ju ei kuluta pidureid

ja kui tuledeta sõita, hoiab pirni eluiga kah kokku

Piduriklotsid, -kettad on samasugune normaalne kuluosa nagu esitulede pirnid, vedelikud jne. Selle eesmärgiga kaob ju igasugune sõidulõbu kui märkmik kaenlas kalkulli teed terve tee

Oeh ....

MIKS pidurdatakse tsiklit (ja ka autot) suurte esipidurite ketastega? Sest pidurdamisel kandub raskus esirattale.
Ehk siis väited a la "mootoriga pidurdamisel tekivad palju suuremad ülekoormused kui kiirendamisel" on valed. Kuna raskus kandub ette (ka ainult mootoriga pidurdades), pidurdab tagarehv ehk mootor kuni piisavalt raskust on ees ja/või piisavalt tugevalt, et rehv hakkab läbi libisema. Mootori pidurdusjõu suurusjärk on võrreldav tagapiduri pidurdusjõuga - mõlemad suudavad tagaratta libisema ajada, pidur ka blokeerida.
Võidusõidus kasutatakse seda regulaarselt - ei ole midagi paremat kontrollitud läbi-libimisest (väljaarvatud seks jaapani kaksikutega, mõnedel andmetel) kurvi minnes. See hoiab tsikli stabiilsena ning haardumine taastub sujuvalt.

ABSi ja ilma-ABSita kohta: praegu peaks olema ABSi 5 põlvkond. Ehk siis ei ole 0 ja 1 vaid võrreldakse impulsside sagedust, samuti on olemas edev asi nagu pidurdusjõu jaotus. Uued kuumimad süsteemid on BMW X5-l, Lexus GS ja LS seerial ja ilmselt ka Mercedese lipulaevadel, Audist rääkimata (või siiski rääkides). Eelmine talv jäi proovimata kuid kindlasti huvitaks, mida need autod teevad koos ja ilma ABSita.

Ja ma nüüd natuke toibun ja siis küsin meistersportlase käest järgi, kuidas see vahegaasi ja käiguvahetusega pidurdamine käib