Mõtlemisest (ei oska paremat pealkirja panna)

Postitus Postitas **Villem** » 24 Nov 2006, 08:24

Tsiteerides Võsapetsi: Mina elan küll 300 aastaseks, mitte et mul tervis hea oleks aga ma tahan oma raha riigilt kätte saada.

Aga kõik need õnnetused ratturitega teevad meele mõruks küll. Igakord, kui jälle mingist matsust kuulen, jään korraks mõttesse, et kas ikka tasub omale tsiklit osta. Kuid kampaania "Arvesta ka tsiklistiga!" tuleks kasuks küll.

spinna · Postitus Postitas **spinna** » 24 Nov 2006, 08:42

Cyberdyne kirjutas:PS. Üldsegi arvan, et sinu tervis on sinu enda kätes, ja seda ei peaks seadusega sinule pähe suruma ... kiivrit nuuh

Ära arva nii! Tuleta meelde ajakirjanduses pikalt kajastatud Marge Valdmanni lugu, kellele öeldi haigekassa poolt mitte väga läbi lillede "raha ei ole, sure ära!" ja selliseid on tegelikult palju. Nii et parem ära raiska seda vähest raha asjatute tegemajätmiste läbi, las see raha läheb parem neile kellel seda tõepoolest väga vaja on. Samuti mõtle oma vanemate-õdede-vendade-naiste-laste-sõprade-sugulaste peale. Mida need inimesed peaksid tundma, kui sind kuskilt sandina või hukkununa kuskilt ära tuuakse. jne, jne, jne

Kokkuvõtlikult : ei ole see oma tervis ja oma elu ikka oma asi küll. See tuleb endale lihtsalt selgeks mõelda, siis saad aru milles point. Mina olen oma sõpradele ja ka lähedastele kolme peaotäit visanud ja tean mida räägin.

Postitus Postitas **AzA** » 24 Nov 2006, 09:03

Mis on riik?
Riik oleme meie koi, mitte Ansip, Savka ja co.

kantossi ju topitakse varakult uksest aknast sisse, elik surutaksegi peale, samuti võideldakse narkotsi ja konitamise vastu.
inimene kui selline on esmajärguline, kuna terve inimene toob kasu riigile, haige aga kahju.
riigile läheb maksma lapse tööealiseks kasvatamine - kõikvõimalikud soodustused, lasteaiad, haridus jne jne.
Miks on põhiharidus kohustuslik?

Üks suur jutu veeretamine, aga üks on kindel - 1 noore tööealise mehe surm on kahjulik, mulle sulle ja minu lastele. See mees maksaks 100 tonni aastas makse, millest saab söönuks 2 penskarit ja 1 tõrjuja tuld kustutada või siis mõni minister oma mesa liisingut maksta - vahet pole.
Kui riik pole äri, mis ta siis on? Olema peaks ta ehk MTÜ, ehk siis organisatsioon, mis töötab otsese kasumita nii, et tema klientidel ehk rahval oleks elu aina parem

to koi: miks sa peaks saama kui sa räägid nö õiget juttu, muidugi oleme oma asjad kinni plekkinud, edasi plekime oma ühiskonna kõntsa ja tuleviku eest.
ega siis mõistlik peremees raha ära anna, investeerib näiteks uutesse projektidesse.

Lõppkokkuvõtteks: sõidan kiivriga, ninaotsani ce kaitsmetes, turvavööga, piirkiirusega, rohelise tulega jne. mitmel põhjusel:
esiteks ma tahan oma tütrele isa olla, teiseks ma tahan panustada kasvõi kaudselt enda ja pere kaitsmisele tule, kuritegevuse ja haiguste eest ning haridusse jne.
Ehk siis mina olengi see loll truu kodanik, kusjuures truu ühiskonnale, mitte konkreetsele riigile.

oh seda hapukurgi hooaega.

Tsikkelröövel · Postitus Postitas **Tsikkelröövel** » 24 Nov 2006, 09:39

Ma arvan, et AzA ütles kõik ära ja riigi teemaga oleme ehk ühel pool.

Postitus Postitas **AzA** » 24 Nov 2006, 09:48

Tsikkelröövel kirjutas:Ma arvan, et AzA ütles kõik ära ja riigi teemaga oleme ehk ühel pool.

viimase lausega?
nõustun ning teema riik virtuaalselt lukus.

piiks · Postitus Postitas **piiks** » 24 Nov 2006, 10:08

Rein kirjutas:Mind paneb küll mõtlema. Kui sõidad maanteel ja keegi sõidab risti ette, siis on ikka olluline vahe, kas kiirus on 150+ või siis 90-110.

Aga kas te sellist asja olete mõelnud? Sõidad maanteel 150-ga, keegi tuleb ette kõrvalteelt või kits või mis iganes. Pidurdad, kõik laheneb õnnelikult.

Aga, kui ma oleksin tulnud 250-ga, kas siis oleksin ma kohtunud kitse/autoga samas kohas suurema kiirusega ja teinud laksu või oleksin ma sellest kohast juba ammu möödas selleks ajaks, kui kits tee peale sööstab või .....

Ma mõnekorra olen mõelnud, aga tulemusele pole jõudnud

Aga teemasse niipalju, et minu sõidustiili ja sõidetud kilomeetreid ei ole õnnetusjuhtumid kõigutanud. Ja ilmselt ei kõigutaks ka endaga juhtunud õnnetus. Seepärast ei ole ka kunagi võtnud sõna teemal, et pani mõtlema ja mina enam nii ei tee jne.

Ei ole ka kunagi väitnud, et minuga selliseid asju ei juhtu. Kõik me eksime.

Postitus Postitas **AzA** » 24 Nov 2006, 10:18

piiks: et saatusele vastu ei saa? tagajärgi saab kindlasti kergendada.
kõige ohutum on jah toas istuda ja seent toksida, aga meeldivaga tegeledes võiks ju siiski tagajärgede raskust vähendada.
ehk 150 põtra tappa on valusam kui 90-ga (ehk jõuab reageeridagi adekvaatselt), kas nüüd põder tuleb või ei tule ei puutu tõesti meisse

piiks · Postitus Postitas **piiks** » 24 Nov 2006, 10:19

AzA kirjutas:piiks: et saatusele vastu ei saa? tagajärgi saab kindlasti kergendada.
kõige ohutum on jah toas istuda ja seent toksida, aga meeldivaga tegeledes võiks ju siiski tagajärgede raskust vähendada.
ehk 150 põtra tappa on valusam kui 90-ga (ehk jõuab reageeridagi adekvaatselt), kas nüüd põder tuleb või ei tule ei puutu tõesti meisse

Ma olen su väidetega 100% nõus.

Postitus Postitas **AzA** » 24 Nov 2006, 10:31

mitte just head tuju tekitav lugu:

Sõitis üks armas neiu mõni aasta tagasi jalgrattaga Pärnu linnas, ristmikul äärekivilt alla laskudes kukkus, kukkus peaga vastu äärekivi, kiivrit ei olnud, kiirust ei olnud, jalad ees läks koju, isa jäi tütrest ilma, vend õest, keegi armsamast.
Mina istusin selle äärekivi peale ja otsustasin saatust mitte kunagi narrida.
Üks miljonist on ka võimalus, saada rikkaks ja saada surma.
Isiklikult ajavad kiivri vastased laused sita keema ja toovad pisarad silma, aga see on minu isiklik tragöödia.

petz · Postitus Postitas **petz** » 24 Nov 2006, 12:06

jah.täpselt nii.see, millest me siin räägime,see on saatus. kui on ikkagi ette nähtud , siis, kes kurat seda teab mille või kelle poolt, siis see laks ka tuleb.

Tort · Postitus Postitas **Tort** » 24 Nov 2006, 13:19

Mulle see saatuse jutt kuidagi ei istu kohe. Mis mõttes "on ette nähtud"? Nii on ju natuke nadi elada, kui uskuda seda juttu, et kõik on ette planeeritud ja endast eriti midagi ei sõltu. Kogu elu on üks suur juhuste kokkulangemine. Näiteks, kas ma otsustan bensukas kusel ja suitsul käia või mitte, esimesel juhul sõidan põdrale otsa, teisel mitte seekord, sest põder läks üle tee juba, kui ma bensukas olin. Ärge stressake nii palju.

Sam55 · Postitus Postitas **Sam55** » 24 Nov 2006, 13:23

saatus saatiski sind äkki kusele bensukasse

spinna · Postitus Postitas **spinna** » 24 Nov 2006, 14:00

sammal55 kirjutas:saatus saatiski sind äkki kusele bensukasse

Ja kuna põdral veel mineku päeva ette nähtud ei olnud, siis sundis saatus sind bensukas kolonka kõrval suitsu kah veel tegema.
Niikuinii pidi see bensukas lammutamisele minema ja sinna pidi uus linnavalitsus tulema.....

Tsikkelröövel · Postitus Postitas **Tsikkelröövel** » 24 Nov 2006, 14:40

Saatus saatuseks, aga milleks teda narrida? Mõni sigatseb eluaeg ja pääseb. Mõni saab süütult surma. Aga keskmiselt saab surma siiski rohkem neid, kes ise saatust narrivad. Kasvõi kiivrita sõiduga. Milleks ise kurja kutsuda? Siin on ju hea hüpata, et oma elu, ise tean, mis teen. Aga kui laksu ajal annaks vanajumal veel võimaluse, oi küll vingerdaks, et seekord veel pääseks...

dubweiser · Postitus Postitas **dubweiser** » 24 Nov 2006, 14:57

...........
Aga, kui ma oleksin tulnud 250-ga, kas siis oleksin ma kohtunud kitse/autoga samas kohas suurema kiirusega ja teinud laksu või oleksin ma sellest kohast juba ammu möödas selleks ajaks, kui kits tee peale sööstab või .....

Ma mõnekorra olen mõelnud, aga tulemusele pole jõudnud

............

eks inimloom ikka vahest nii mõtleb jahh. kuigi see on kahjuks ainult enese piinamine. mis siis kui oleks hoopis täna koju jäänud või mis siis kui oleks hoopis eile grippi haigestunud.

tegelt on ju vist ikka nii, et eks ta saatus ole. ei tea kui palju ta varem paigas on aga nohh... samas on nii suhtkoht hirmutav mõelda, et kõigi stsenaariumid on juba kuskil kirjas. kes elab kaheksakümne kolme aastaseks, kes läheb loojakarja kuueteistkümneselt.

aga mõistlik ettevaatus ei ole vist küll kunagi liiast

bash · Postitus Postitas **bash** » 24 Nov 2006, 15:03

dubweiser kirjutas:...........
Aga, kui ma oleksin tulnud 250-ga, kas siis oleksin ma kohtunud kitse/autoga samas kohas suurema kiirusega ja teinud laksu või oleksin ma sellest kohast juba ammu möödas selleks ajaks, kui kits tee peale sööstab või .....

Ma olen ka vahel naamoodi mõelnud, et täiesti kaheotsaga asi.

petz · Postitus Postitas **petz** » 24 Nov 2006, 18:39

küll kardetakse põtra, kes teele jookseb, autot, mis ette keerata võib jne.mõni kardab äikest, mõni maailmalõppu... voodit ei karda keegi, kuigi enamik sureb just seal.

saatustega eal ei mängi...

Postitus Postitas **AzA** » 24 Nov 2006, 18:48

petz61 kirjutas:küll kardetakse põtra, kes teele jookseb, autot, mis ette keerata võib jne.mõni kardab äikest, mõni maailmalõppu... voodit ei karda keegi, kuigi enamik sureb just seal.

20-30 mnendates eluaastates ka voodis enamus surmi?
loogika ütleb, et voodit tuleb hakata peale 60 kartma, pealegi naguinii eriti va voodi poole sellises vanuses ei kipu

petz · Postitus Postitas **petz** » 24 Nov 2006, 22:50

mida tähendab, et naguinii eriti va voodi poole selles vanuses ei kipu.kas alates kuuekümnendast eluaastast tekib hirm voodi, kui potensiaalse suremiskoha ees.no ega see eesti meeste keskmine suurt kõrgem pole. statistikud, paluks protsente.

asi on maitses.

Primo · Postitus Postitas **Primo** » 24 Nov 2006, 23:00

Aga tegelikult on statistika maailma suurim vale

Flatu · Postitus Postitas **Flatu** » 25 Nov 2006, 14:04

Eesti meeste keskmine oli 66,3 aastat.

Postitus Postitas **AzA** » 25 Nov 2006, 19:56

petz61: pidasin silmas, et siis magatakse juba raudselt diivanil.

petz · Postitus Postitas **petz** » 25 Nov 2006, 22:03

sain vihjest aru.õnneks kuuekümnendani veel aega.ja siis saab veel 6,3 aastat diivanil magada.

pensionisambaid ka ei ehita.

Postitus Postitas **simp** » 25 Nov 2006, 22:14

Suzumen kirjutas:
Flatu kirjutas:Eesti meeste keskmine oli 66,3 aastat.
Sorry, et teemast täiesti mööda, aga sellest keskmisest elujeast tulenevalt on kõik pensioni indlustuse sambad kasulikud kõikidele teistele (riik, pangad, fondid jne) kui meile- meestele

aga kuidas naistega on?

Hans · Postitus Postitas **Hans** » 25 Nov 2006, 22:26

Suzumen kirjutas:
Flatu kirjutas:Eesti meeste keskmine oli 66,3 aastat.
Sorry, et teemast täiesti mööda, aga sellest keskmisest elujeast tulenevalt on kõik pensioni indlustuse sambad kasulikud kõikidele teistele (riik, pangad, fondid jne) kui meile- meestele

Esimene jah riigile. Ja pinsile mineku aega tõstetakse korrelatsioonis keskmise eluea tõusule

2. ja 3. jäävad peresse - päranduvad meie naistele-lastele. Naiste keskmine vist ca 10a kõrgem

Hans

Sry for OT to OT

petz · Postitus Postitas **petz** » 25 Nov 2006, 22:30

naistega on riigil kui pankadel jne. kehvemini kui meestega, sest naised erinevalt meestest on palju visama hingega ja neile peab riik pensioni maksma hakkama. samuti peavad pangad ja kindlustused ikkgi mingi summa nendest sammastest loovutama. kui uskuda statistikat.

ja teemast pole siin möödas midagi.

Flatu · Postitus Postitas **Flatu** » 27 Nov 2006, 13:59

aga kuidas naistega on?

Naiste keskmine on 77,8 aastat.

k6vataja · Postitus Postitas **k6vataja** » 27 Nov 2006, 15:43

Pole küll ise eriline tsiklist, seega on mul sellest kiivri teemast, millest eelpool juttu oli hoopis oma visioon... Asi on jah mõtlemises ja eelkõige tesitega arvestamises... Kui mina paadunud autojuht ei pane kõrvalteelt peateele sõites mootoratturit tähele ja toimub kolakas, siis on tõenäolisem see, et kiivriga vend jääb ellu. Ehk, et mina kui liiklusõnnetuse põhjustaja ei põhjustanud kellegi surma. Isegi, kui kohtumeditsiini ja mis iganes tegelased tõestavad, et sa surid, kuna kiivrit ei kandnud ja ma tõenäoliselt vangi ei lähe, siis mul on igavest sit* tunne ikkagi...
Sama on ka turvavööga ja mis iganes muu varustusega.

Whitebalance · Postitus Postitas **Whitebalance** » 27 Nov 2006, 18:27

Saage aru igakord, kui keegi meile ettepöörab või jookseb või käib oleme me niisamapalju süüdi !!! Jätame välja kõrvalteelt peateele pööramised ja sellised teistsugused autojuhid köhh...
Nimelt on kirjas, et igaüks peab sõitma valides kiirust oma sõiduoskusele! Nii igaüks peab valima kiirust vastavalt teeoludele ja ohtudele!

Küsimus ei ole selle kas sa nüüd ületab (150) 60 km/h kiirust või (250) 160 km/h vaid, et sa ületad sel juhul koguaeg. Ja isegi siis kui sa oled valinud teel 90km/h ja sulle jookseb kits ette oled ikkagi sina selles süüdi. Oleks sa sõitnud koguaeg 30km/ h siis peaksid ikka päris jobu olema, et kuhugi otsa sõitta. ( Kuigi ka selliseid leidub)

Teiseks oleme meie teinud loomade kodud pooleks, sõiduteedega ja süüdistage nüüd jälle ennast, kes tahab sõitta ja saada kiiresti ühest kohast teise kellel ei ole aega, kes tahab adrenaliini ?

Küsimus miks krdi pärast me sõidame, kui me suudame ennast tappa teisi tappa loodust tappa kodusid hävitada jne ?

Meile meeldib see, see on ühiskond. Igale inimesele meeldib hasartmängudega mängida! Elu on üks suur hasartmäng mida me ei saa kontrollida, aga kui oleme lenksus,

handelparis, roolis, sõidame lauda, rula, teeme langevarjuhüppeid saame natikenegi ise kontrollida enda elu, teada, et kui mina ei tõmba seda f--cing köit siis vari ei avane ja lendame maasse ! Kui me läheme 250 km/h ja valime vale trajektoori oleme puus! Kui me jääme lauda sõites laviini ette arvates , et laviini ja tavalise lume piiripeal on lahe sõitta siis kui tõsielt pange paneme oleme me ikkagi ise süüdi .....

Mulle meeldib ka selliseid hasartmänge mängida LIFE IS ONE BIg MYSTERY !!!! Statistikat ei ole olemas on alati 50%/50% äkki lendab homem lennuk kööh phüi phüi phüi kuhugi ja kits võib igakelle ette hüpata.. Aga me valime selle kiiruse, et saada adrenaliini sõitta 250 km/h me mängime mängu nimega elu ja meile meeldib see ja kui see loom, ette tuleb siis süüdista ainult ennast!!!!!!!!!!!!!!!!!

Kordan veel, et ma sõidan ka niimoodi ja naudin kiireid kurve ja tahan adrenaliini......

Kasuta sisselogimiseks või liitumiseks oma sotsiaalmeedia kontot

Mõtlemisest (ei oska paremat pealkirja panna)

:D