Viibisin nädalapäevad Rootsis. Autoga, kuna naine ja laps olid ka kaasas. Paak sai üsna ruttu tühjaks, kuna vahemaad on suht-suured. Keerasin Statoili tanklasse, lasin paagi tavalist 98't täis. Mõne aja pärast tundsin, et minu 104kw S60 on tõeline race-car! Krt sellist minekut pole asjal elus olnud! Ja samas väiksema kuluga!

Tekib küsimus, kuidas nimetada seda vedelikku, mida meie tanklatest (ka Eesti Statoilist) kalli raha eest paaki niristatakse?!

Paneks äkki seljad kokku ja võtaks ajakirjanduse ka punti ja teeks mingi uuringu. Võtaks Eesti nimekamatest tanklatest 98 proovid ja võrdleks neid Rootsis ja Soomes sama nime kandva tankla poolt pakutavaga? Või annaks ajakirjanikele hea kondi hambusse, siis ei peaks ise ekspertiise kinni maksma?

Ühesõnaga, kops on nac üle maksa, et meid siin nõnda huiatakse.

Tre,

Jah. Teada tuntud tõde. Isegi seda kogenud välisreisi ajal. Samas mida sa ikka teed. Oleks midagi mida saaks selle vastu teha, oleks seda ammu tehtud ma arvan. Tõestada ilmselt on suht raske kui võimatu. Kuid mine tea.
Ma arvan, et meil topitakse teatud otstarbelisi kemikaale küttele juurde.

Equ

Misasja te nüüd jamate? Küsige suvalise kütusemüüja käest ja kõik nad väidavad kui ühest suust, et nende kütus on täiesti kvaliteetne ja vastab kõikidele nõuetele. Järelikult ei saa lihtsalt olla muud võimalust, kui et õhk on väljamaal parem

aga kas eestis ja rootsis need normid erinevad pole äkki sellest selline muutus ?!

vaata ka http://www.epl.ee/artikkel_325830.html

vat diisliga on näiteks lood sedapsi , et 75% (või oli isegi 90%) kütusest , mis meil siin müügil , pärineb venemaalt. erinevad tanklaketid ostavad samalt maaletoojalt ja panevad oma logo peale . mine võta kinni , mis meil bensuga toimub.

See nüüd küll Ameerika avastamine ei ole, kahjuks. Tuttav oma ametiautoga (diisel Mazda), mis 3 a. vana ja miski 130+ tuhat km läbisõitu ning pidevat teeninduse hooldust ja stati kütust tarbinuna, ei saanud ülevaatusel heitgaasi norme vastavaks. Proovisid küll igasugu müüdavat imekeemiat, abi ei miskit, näidud miski 25...30 % lubatust suuremad. Sai siis töökaaslase tuttava rekkamehe käest Rootsis tangitud kütust 50 liitrit, millest umbes poole läbi kärutas ja siis uuele ülevaatusele läks, ning näe imet, heitgaasid igati korras ja jäi veel varugi. Bensuga olen ise kogenud (kahjuks vaid paar korda ), et mõnikord võib tanklasse sattuda ke sellist kütet, mis annaksid autole nagu teise hingamise ja paarkümmend lisahobust juurde.

Midagi olulist juurde lisada polegi.
Ainult niipalju, et eestis kulub mul maanteel 6-7l / 100-e
Prantsusma otsaga oli keskmine kulu 7l / 100-le. Ainus erinevus selle juures oli see, et eestis on siiski keskmine kiirus 100 või alla, siis prantsusmaa otsal see eriti alla 150 ei läinud. Ja ratas oli täislastis. Minek ka oluliselt teisem.

Siin tundub, et see Nitro 3000 on siiski kuskilt teisest kraanist võetud, erilist statistikat pole teinud.

Kui ajakirjandus, siis tasub ilmselt autolehega rääkida.

harrastaja kirjutas:

vaata ka http://www.epl.ee/artikkel_325830.html

krt.. küll... väga hää, et esmaspäeval täispaagi panin.

Probleem on jah olemas. Andke andeks mu pessimism, aga ma arvan ,et Eestis on kütusefirma omanikud ja need kes tegelevad kütuse transiidiga, selliseks (finants-) jõuks, et isegi mitte üleriigiline ajakirjanduses kajastatud skandaal et teeks olukorra parandamiseks mitte midagi. Võrdluseks võiks tuua selle jama, mis siin Tallinnas nende kütuserongidega toimub. Kopli sadamas seisvad ning läbi Tallinna kesklinna transporditavad tsisternid on pidevaks ohuks kogu Tallinnale ja ikka keegi ei lahenda seda probleemi- lihtsalt on sujuvalt maha summutatud. Kuskilt lugesin siis kui need liiprid seal põlesid, millised tagajärjed sellel plahvatusel oleksid. Jube.
Sry for OT

eestis on seda täiesti aru saada kas ma tangis mahtas 98 või lähen lukoili tangin 98... tõmme on teistsugune ja vennal oli kah sama moodi ei saanud oma autoga läbi heitgaaside tõttu ja käis kuidagi autoga soomes ja tagasi tulles käis uuesti ja sai läbi!

mnjah...

See on ammu teada tõde, et kütused "vanas Euroopas" ja Ida-Euroopas on erinevad.

Erinevad ka kütuse valmistajatehased ning tihtilugu ka tooraine mis tehastesse läheb.

Ida tehased lihtsalt ei suuda paremat kokku keeta oma tehnoloogilis/toorainelise baasi tõttu - samamoodi ei tule ju AvtoVAZ-i tehasest BMW kvaliteediga sõidukeid

Samas - korralik, kaasaegne tehas suudab ka vene toorainest üsna tarbitavat kaupa vorpida (nt. Soomes müüdav kaup...)

Ka nö lääne päritolu jaemüügi ettevõtted tarnivad siia ikkagi ida päritolu toodet - põhjus suuresti logistilis-majanduslik, lääne tehaste kvaliteetkaubaga lihtsalt ei püsiks siin hinnakonkurentsis.

Kvaliteedinõuetest - kütusele on kehtestatud mingi kogus füüsikalis/keemilisi nõudeid. Neid on võimalik täita vabalt ka niiviisi, et kannatavad teised omadused, mida ei normita. Ehk - ühe nõude ajan paika teise arvelt - kui tooraine ja tootmistehnika/R&D on s...tt siis ega sellest rosinasaia ei tee.

Ehh, mis siin ikka jahuda... Peab kvaliteetkütuse importijaks hoopis hakkama.

to piiks: ma söön oma kiivri ära kui nitro3000 bensiin on oluliselt parem kui tavaline, keskmine siinmüüdav 95

minge võtke Kreekast kütust ning te kuulete alles tõelist klapiklõbinat ning näete kuidas muidu 5 l/100 km peale võttev auto hakkab 13-14 l/100 km peale võtma:)
Samas Rumeenias tangitud 92 tegi auto kütusekulu lausa olematuks ja mootor nurrus väga ilusasti.