Sõidutehnikast ja ratta võimetest
Moderaator: Moded
-
Kameeleon
Teema algataja - Postitusi: 572
- Liitunud: 06 Dets 2003, 14:30
- Asukoht: Siin. Ratas- kah siin
Sõidutehnikast ja ratta võimetest
Kellel autokool värskemalt kellel hägusemalt meeles. Minul kui eesti keskmisel (loe: 80% sõidukijuhtidest peavad ennast üle keskmise heaks juhiks - seega mina vist seal alumise20% seas
) on juba igatahes tarvis enne hooaega mõned asjad üle küsida.
Esiteks - sõit märja ilmaga. Vat ei ole aru saanud kui palju see märg asfalt ratta pidamist vähendab. Mõnikord sõida nagu lehm libedal jääl ja ikka on tunne, et kohe lendad kurvis välja või hakkab pidurdades esimene ratas blokeeruma. Teinekord ei märkagi millal teekate märjaks on läinud ja kallad ikkagi usinalt kurvidesse. Mille kuradiga see seotud on ei tea.
Teiseks - kurvi kallamine. Põhimõtteliselt on ju kaks võimalust, kallutamine ja vastukeeramine. Ise kasutan pigem vastukeeramist. Vähemalt tundub, et ratas rohkem püsti sellisel juhul ja kui keset kurvi midagi juhtub (ootamatu takistus jne. ) siis saab kiiremini reageerida. Samas rippumine ehk kallutamine on teoreetiliselt kiirem moodus kurvi läbimiseks, aga krt koguaeg on tunne et pidamine saab kohe kohe otsa
M
Kes oskab kommida eeltoodud küsimustes ja kes kuidas ise talitab. Pange aga kirja aga olge head lisage põhjendused, muidu läheb jälle läbuks
(nagunii läheb
)
_________________________________
....hea on enne hooaega üle korrata
Esiteks - sõit märja ilmaga. Vat ei ole aru saanud kui palju see märg asfalt ratta pidamist vähendab. Mõnikord sõida nagu lehm libedal jääl ja ikka on tunne, et kohe lendad kurvis välja või hakkab pidurdades esimene ratas blokeeruma. Teinekord ei märkagi millal teekate märjaks on läinud ja kallad ikkagi usinalt kurvidesse. Mille kuradiga see seotud on ei tea.
Teiseks - kurvi kallamine. Põhimõtteliselt on ju kaks võimalust, kallutamine ja vastukeeramine. Ise kasutan pigem vastukeeramist. Vähemalt tundub, et ratas rohkem püsti sellisel juhul ja kui keset kurvi midagi juhtub (ootamatu takistus jne. ) siis saab kiiremini reageerida. Samas rippumine ehk kallutamine on teoreetiliselt kiirem moodus kurvi läbimiseks, aga krt koguaeg on tunne et pidamine saab kohe kohe otsa
Kes oskab kommida eeltoodud küsimustes ja kes kuidas ise talitab. Pange aga kirja aga olge head lisage põhjendused, muidu läheb jälle läbuks
(nagunii läheb
_________________________________
....hea on enne hooaega üle korrata
-
pacaan
- Postitusi: 974
- Liitunud: 25 Veebr 2005, 12:15
- Tsikkel: ZX12R turbo
- Asukoht: Tallinn / Eesti
- Tänatud: 1 kord
- Kontakt:
Re: Sõidutehnikast ja ratta võimetest
Kuna ise algaja ja pean ennast kindlasti samuti selle 20% kehva sõiduoskusega ratturite hulka kuuluvaks siis õpetussõnu minult ei kuule, kuulaks parem ise...Kameeleon kirjutas:
Teiseks - kurvi kallamine. Põhimõtteliselt on ju kaks võimalust, kallutamine ja vastukeeramine. Ise kasutan pigem vastukeeramist. Vähemalt tundub, et ratas rohkem püsti sellisel juhul ja kui keset kurvi midagi juhtub (ootamatu takistus jne. ) siis saab kiiremini reageerida. Samas rippumine ehk kallutamine on teoreetiliselt kiirem moodus kurvi läbimiseks, aga krt koguaeg on tunne et pidamine saab kohe kohe otsaM
...aga - kas oled proovinud kurvis mõlemat korraga, nii vastu keeramist ja kergemat küljel rippumist samaaegselt? Võiks nagu kõige kiirem olla. Vastukeeramist kasutades meeldib mulle just see, et tekib tunne, et saab ratta hästi kähku kaldesse (ja pärast kaldest välja) kui vaja...
...siiski - kui oleks õpetajahingega (amatöör)rinka huvilisi, kes viitsiks suvel (kasvõi Pärnus) minusuguseid mitteoskajaid veidi utsitada ka rajal, oleksin kohe käsi...
8,64 @ 1/4 - Kawasaki ZX12R turbo
9,09 @ 1/4 - Suzuki Hayabusa turbo
9,8x @ 1/4 - Kawasaki ZX6R
9,09 @ 1/4 - Suzuki Hayabusa turbo
9,8x @ 1/4 - Kawasaki ZX6R
-
davidsoniharald
- Postitusi: 1487
- Liitunud: 14 Mär 2006, 19:17
- Tsikkel: GasGas EC300
- Asukoht: Eesti, mu kodu.
- Tänanud: 13 korda
- Tänatud: 7 korda
- Kontakt:
Re: Sõidutehnikast ja ratta võimetest
Niisiis asfaldist oskan veidi kirjutada:)Kameeleon kirjutas:
Esiteks - sõit märja ilmaga. Vat ei ole aru saanud kui palju see märg asfalt ratta pidamist vähendab. Mõnikord sõida nagu lehm libedal jääl ja ikka on tunne, et kohe lendad kurvis välja või hakkab pidurdades esimene ratas blokeeruma. Teinekord ei märkagi millal teekate märjaks on läinud ja kallad ikkagi usinalt kurvidesse. Mille kuradiga see seotud on ei tea.
_________________________________
....hea on enne hooaega üle korrata
Asfalt on kõige libedam alati saju alguses. Esimestel hetkedel kui märjaks hakkab muutuma. Asfaldile koguned ikka igasugu sodi ja tolmu, niiskusega muutub see millegi pori sarnaseks. Hiljem, kui sadu juba natuke kestnud uhub vesi suurema sodi minema ja pidamine paraneb oluliselt.
Veel siis, et suvine asfalt millest pigi on palju välja sulanud on samuti vihmaga väga-väga libe. Proovi mõnel vihmamärjal pigilaigul pidurdada ja saad aru kui libe see olla võib:S Samuti tasuks vältida pidurdamist/kiirendamist ülekäiguraja valgel kattel, see võib ka ootamatult libe olla, taaskord vihmaga veelgi libedam.
Samuti oleneb asfaldi või siis õigemini teekatte pidamine selle tüübist.
"Pigine" asfalt on väga libe, asfaltbetoon on kare ja hoopis parema pidamisega. Pinnatud asfalt on päris OK, välja arvatud juhul kui seal on lahtist kruusa, selle peal käib vägakergesti külili:S
Loodan, et oli väheke abiks, kes paranda midagi oskab, andku tuld:)
kameeleon, sulle võiks soovitada kyll randmeväänet lugeda, eriti kurvide läbimist. Kallutades iseenesest sa kyll kiiremini kurvi ei läbi, lihtsalt teatud kiirustel on kallutamine vajalik, et kurvi läbida. See on algaja viga: tugev kallutamine kiirustel kus selleks vajadust pole.
Vastujuhtimisega viid tsikli kaldesse. Nagu ütlesin raamatus on kõik kirjas.
Vastujuhtimisega viid tsikli kaldesse. Nagu ütlesin raamatus on kõik kirjas.
ZX-9R. Vahel sõidan kiiresti aga rullnokk ei ole 
-
Kameeleon
Teema algataja - Postitusi: 572
- Liitunud: 06 Dets 2003, 14:30
- Asukoht: Siin. Ratas- kah siin
Oehh....nääd siis...olen veel lollim kui ma arvasin. Mina vana loll arvasin, et kallutamine on vajalik suutel kiirustel kurvi läbimisel sõitjale mõjuva inertsjõu vähendamiseks või pigem suunamiseks, samuti raskuskeskme nihutamisega saavutatava väiksema pöörderaadiuse ning kurvis rehvi ja teepinnase kontaktpinna suurendamiseks samuti nagu gaasi kasutamine tagaratta kontaktpinna suurendamiseks.stonefree kirjutas:kameeleon, sulle võiks soovitada kyll randmeväänet lugeda, eriti kurvide läbimist. Kallutades iseenesest sa kyll kiiremini kurvi ei läbi, lihtsalt teatud kiirustel on kallutamine vajalik, et kurvi läbida. See on algaja viga: tugev kallutamine kiirustel kus selleks vajadust pole.
Punamütsikesel on punane mütsstonefree kirjutas:Vastujuhtimisega viid tsikli kaldesse.
Sellest ma nüüd küll aru ei saanud. Seda teavad kõik, et vastujuhtimine on lihtsam moodus kiirelt kaldesse saamiseks. Samuti on selge, et teatud kiirusest alates ei ole ainult vastujuhtimisegavõimalik kurve läbida. Kuna klassikalise vastujuhtimise (counter steering) korral jääb juht vertikaalseks ning lendab tänu füüsikale ratta seljast otse edasi.
Seega küsimus oli pigem selles, millistel kiirustel ja millise raadiusega kurvides kaotab vastujuhtimine oma kurvisuutlikuse. Ning kes millist kurvitehnikat kasutab.
_____________________________
oskab kah teoritiseerida
Re: Sõidutehnikast ja ratta võimetest
Rahu rahu... Kolmandaks on võimalus tulla Pärnusse ja ise oma ratta käitumist katsetada.... Pole ka karta, et kurvi taga miski ootamatu takistus teepeal ees vedeleb...Kameeleon kirjutas:Teiseks - kurvi kallamine. Põhimõtteliselt on ju kaks võimalust, kallutamine ja vastukeeramine. Ise kasutan pigem vastukeeramist. Vähemalt tundub, et ratas rohkem püsti sellisel juhul ja kui keset kurvi midagi juhtub (ootamatu takistus jne. ) siis saab kiiremini reageerida. Samas rippumine ehk kallutamine on teoreetiliselt kiirem moodus kurvi läbimiseks, aga krt koguaeg on tunne et pidamine saab kohe kohe otsaM
Msport kirjutab....
Võistlejate hooajaeelne koolitus
Praktiline osa kahel nädalavahetusel esialgse plaani järgi Pärnus: 29.-30. aprill ja 6.-7.mai
Sõida... ja ära MÖLISE!!!
No võistlejate hooajaeelne koolitus, aga amatööridele? Tean, et seda Survivali tehakse ka, kuid ajaks seda joru, mis "märka mind!" teemas ajasin, paneks pundi kokku ning palkaks kellegi asjaliku juhtnööre andma? Õpetussõnad ei jookse kellelgi mööda külgi maha...
Ja teemasse teooriat; libeda ehk märjaga on nii, et rehvid on mõeldud pidama nn otse sõitmiseks. Kui libedat pole märganud ja sõit õnnelikult lõpenud, siis järelikult oled ratast korralikult otse hoidnud ja vältinud järske liigutusi alateadlikult. Meile õpetati kõiksugu libedusi ühesugustena võtma.
Ja teemasse teooriat; libeda ehk märjaga on nii, et rehvid on mõeldud pidama nn otse sõitmiseks. Kui libedat pole märganud ja sõit õnnelikult lõpenud, siis järelikult oled ratast korralikult otse hoidnud ja vältinud järske liigutusi alateadlikult. Meile õpetati kõiksugu libedusi ühesugustena võtma.
Õigekirjaoskus massidesse!
Loomulikult ongi see mõeldud AMATÖÖRIDELE, kellel ÄKKI huvi hakata ka ringrajal kimama... Praktilise koolituse päev maksis eelmisel aastal 500.- .... sisaldas rajarent + kohtunike töötasud + meditsiinikute kohalolek...pritsu kirjutas:No võistlejate hooajaeelne koolitus, aga amatööridele?.
Sõida... ja ära MÖLISE!!!
vastukeeramine
heips.
vastukeeramine aitab sul ratta kaldesse viia, kasutades ratta enda massi, mis inertsi mõjul soovib alati otse liikuda.
kui sa juba kallutama hakkad, siis peavad su kiirused üsna suured olema.
ja seda sulle enam raamat ei õpeta, vaid annab vaid otsa kätte, mida harjutama hakata.
mine Pärnu rajale, seal harjutavad igasuguse sõiduoskusega inimesed. ja tavaliselt toimub see kogenud sõitja instrueerimisel.
proovi sama kurvi erineva kiiruse ja kalde ja gaasiga läbida. sul hakkavad kohe tekkima küsimused, miks ratas kord nii ja kord naa käitub. ja kui juba küsimused tekivad, saad ka teistelt uurida ja välja selgitada, miks see nii juhtub. praegu jääb jutt liiga õhku rippuma ja seletamine abstraktseks.
Sverre
vastukeeramine aitab sul ratta kaldesse viia, kasutades ratta enda massi, mis inertsi mõjul soovib alati otse liikuda.
kui sa juba kallutama hakkad, siis peavad su kiirused üsna suured olema.
ja seda sulle enam raamat ei õpeta, vaid annab vaid otsa kätte, mida harjutama hakata.
mine Pärnu rajale, seal harjutavad igasuguse sõiduoskusega inimesed. ja tavaliselt toimub see kogenud sõitja instrueerimisel.
proovi sama kurvi erineva kiiruse ja kalde ja gaasiga läbida. sul hakkavad kohe tekkima küsimused, miks ratas kord nii ja kord naa käitub. ja kui juba küsimused tekivad, saad ka teistelt uurida ja välja selgitada, miks see nii juhtub. praegu jääb jutt liiga õhku rippuma ja seletamine abstraktseks.
Sverre
sorry, kui ei jagand matsu välja
küsisid kahte asja.
esimene: pidamine märja ilmaga
rusikareegel: sõida 60% sellest, mis kuiva ilmaga. selline on pidamise vahe.
(siinkohal märgin, et ei tea, mis rehviga sõidad... mina sõidan märja ilmaga vihmarehvidega)
teiseks: kurvitehnika.
mis rippumisest ja vastupööramisest sa räägid "tänavakiirusel"? või mida sa "tänavakiiruseks" pead? tänavakiirus on 60 km/h... maanteel ja ringrajal tänavaid pole...
ära ripu ega keera vastu. sõida kurvid rahulikult läbi ja jälgi, et kõrvalteel teisi liiklejaid ette ei sõida.
(aga kui sa kavatsed 60 km/h kusagil "rippuda", kutsu mind palun vaatama, ma tahan seda nalja ise näha)
kui sinust valesti aru sain, anna andeks.
S.
esimene: pidamine märja ilmaga
rusikareegel: sõida 60% sellest, mis kuiva ilmaga. selline on pidamise vahe.
(siinkohal märgin, et ei tea, mis rehviga sõidad... mina sõidan märja ilmaga vihmarehvidega)
teiseks: kurvitehnika.
mis rippumisest ja vastupööramisest sa räägid "tänavakiirusel"? või mida sa "tänavakiiruseks" pead? tänavakiirus on 60 km/h... maanteel ja ringrajal tänavaid pole...
ära ripu ega keera vastu. sõida kurvid rahulikult läbi ja jälgi, et kõrvalteel teisi liiklejaid ette ei sõida.
(aga kui sa kavatsed 60 km/h kusagil "rippuda", kutsu mind palun vaatama, ma tahan seda nalja ise näha)
kui sinust valesti aru sain, anna andeks.
S.
-
kris.
- Postitusi: 2349
- Liitunud: 23 Mär 2004, 18:11
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 6 korda
- Tänatud: 15 korda
Pärnu ringrajal võib ju ka tänavakiirusega kurvitehnikat katsetada ...
Üldiselt tasub sellist teemat arendada kas a) vahetult peale mõningaid sõidukatsetusi, või b) vahetult enne rajale minekut. Muidu kisub suvaliseks mölaks niikuiniii!
Teemat esialgu kinni ei hakka panema, aga silma hoian peal küll
.
terv
kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light
Üldiselt tasub sellist teemat arendada kas a) vahetult peale mõningaid sõidukatsetusi, või b) vahetult enne rajale minekut. Muidu kisub suvaliseks mölaks niikuiniii!
Teemat esialgu kinni ei hakka panema, aga silma hoian peal küll
terv
kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light
Riding with a King!
-
Kameeleon
Teema algataja - Postitusi: 572
- Liitunud: 06 Dets 2003, 14:30
- Asukoht: Siin. Ratas- kah siin
Re: sorry, kui ei jagand matsu välja
Palju abi. Seda 60% reeglit polnud ennem kuulnud.Sverre kirjutas:küsisid kahte asja.
esimene: pidamine märja ilmaga
rusikareegel: sõida 60% sellest, mis kuiva ilmaga. selline on pidamise vahe.
(siinkohal märgin, et ei tea, mis rehviga sõidad... mina sõidan märja ilmaga vihmarehvidega)
teiseks: kurvitehnika.
mis rippumisest ja vastupööramisest sa räägid "tänavakiirusel"? või mida sa "tänavakiiruseks" pead?
(aga kui sa kavatsed 60 km/h kusagil "rippuda", kutsu mind palun vaatama, ma tahan seda nalja ise näha)
kui sinust valesti aru sain, anna andeks.
S.
Tänavakiiruseks pean siiski 100 kuni 140 ja kui kena kurvilist teed sõita (lahemaal on palju selliseid ilusaid teid kui kedagi huvitab) siis on kurve kus paljast lenksukeeramisest ei aita. See pärast selline küsimus.
Äkki sobib enne hooaja algust ikka kahkris kirjutas: Üldiselt tasub sellist teemat arendada kas a) vahetult peale mõningaid sõidukatsetusi, või b) vahetult enne rajale minekut. Muidu kisub suvaliseks mölaks niikuiniii!
Kommionu says:
Rahu rahu... Kolmandaks on võimalus tulla Pärnusse ja ise oma ratta käitumist katsetada.... Pole ka karta, et kurvi taga miski ootamatu takistus teepeal ees vedeleb...
Seda asja tahan mina ka proovida...,
kas selliseid Valeri Rossin´aid ka rajale lastakse, kes teeks ainult koolituse kaasa ja kes ei oma ega plaani ka taotleda motospordi föderatsioonilt litsentsi?
Rahu rahu... Kolmandaks on võimalus tulla Pärnusse ja ise oma ratta käitumist katsetada.... Pole ka karta, et kurvi taga miski ootamatu takistus teepeal ees vedeleb...
Seda asja tahan mina ka proovida...,
kas selliseid Valeri Rossin´aid ka rajale lastakse, kes teeks ainult koolituse kaasa ja kes ei oma ega plaani ka taotleda motospordi föderatsioonilt litsentsi?
Viimati muutis loonik, 02 Apr 2006, 18:45, muudetud 1 kord kokku.
Rahu rahu.... Rajale lastakse ikka kõik soovijad, kes just päris sääreka või taburetiga ei tule...loonik kirjutas:Kommionu says:
Rahu rahu... Kolmandaks on võimalus tulla Pärnusse ja ise oma ratta käitumist katsetada.... Pole ka karta, et kurvi taga miski ootamatu takistus teepeal ees vedeleb...
Seda asja tahan mina ka proovida...,
kas selliseid Valeri Rossi´naid ka rajale lastakse, kes teeks ainult koolituse kaasa ja kes ei oma ega plaani ka taotleda motospordi föderatsioonilt litsentsi?
Koolituslink sähh siin... http://www.msport.ee/index.php?PHPSESSI ... app_id=180
Kommionu@Läheb_Taimaale_taburetisõitu_Harjutama....
Sõida... ja ära MÖLISE!!!
Nii... on seal ka riidekombega sõitjaid nähtud... Ainus nõue rattale on vist see, et seisujalg ja tuled kinni mätsitud.... ja loomulikult maksab see koolitus miskise raha... eelmisel aastal oli 500.- Päev/tsikkelRennes kirjutas:Kas sinna selliseid tavalisi tänavaaffe, nagu mina ka rajale lastakse? Kuskil pole nõudeid kirjas, aga ma olen kuulnud, et näiteks nahkriietus on kohustuslik, ei? Ja ratas võib täitsa tänavaratas olla?
Sõida... ja ära MÖLISE!!!
-
Whitebalance
- Postitusi: 493
- Liitunud: 04 Juun 2005, 00:04
- Asukoht: Saue
- Kontakt:
:D
Ok sellest ma ei saa aru miks tuled peavad olema kinni mätsitud ? Sa võid nad lihtsalt off panna ju !!
-
HeitiKender
- Postitusi: 450
- Liitunud: 24 Nov 2004, 08:32
1. Sõidutehnikast:
Vastukeeramine on ainus juhtimismoodus, et kaherattalist sõiduvahendit keerata. Mingit kallutamisjuhtimist pole olemas.
http://www.popularmechanics.com/automot ... 68501.html
Käisin ka ise selle kooli läbi ja proovisin seda riistapuud. Kallutamisjuhtimist pole olemas.
Väljavõte ka nende kodulehelt:
BS vs CS
Keith's No BS Bike invention has really stirred up the CounterSteering/Body Steering controversy. BS vs CS is the longest running and most hotly contested point in motorcycling, and one that is still being argued, until now. The BS has now hit the fan. Newsgoups are alive with both praise and criticism for Code's invention.
Without naming names, at this writing, only one nationally recognized BS proponent has actually dared to try the bike. The result? After riding it, staring at the tank and shaking his head-- his quote says it all. "I really thought I could do it."
See, et mootorratas kaldub (ning suurematel kiirustel rohkem) on järelprodukt, kompenseerimaks jõude mis kurvi võttes tekivad. Kes on veidi mõelnud ja jälginud, siis kurvis olles mõjub resultaatjõud täpselt risti tsikliga, täpselt nagu siis kui tsikkel sõidab sirgelt. Eeldus, et mingit "maharonimist" sõitja ei tee. Kui teeb, siis on telgjoon läbi mootorratta ja sõitja ühise massikeskme.
Ka Lahemaa teedel ei ole maharonimist vaja rakendada. Kui kiirused ületavad lubatu, siis tule ikka kenasti ringrajale. Ringiaeg on üks väga objektiivne number, mis näitab, kui hea sõitja sa oled. Mida väiksem number, seda parem.
Maharonimine, vähemalt meile surelikele, ei mõjuta tsikli füüsikat. Kuid kahtlemata aitab enda kurvi sissepoole liigutamine maha rahustada meie alalhoiureaktsioone. Seespool on turvalisem.
Põlve väljasirutamine. See on hea selleks, et teada kui palju olete tsiklit juba kallutanud. Kui põlv on kenasti külje peal ning põlvekaitse kriibib asfalti siis see annab märku, et kaldenurgaga on selleks korraks piirini mindud. Ja fotodel paistab väga sheff välja
Variatsioonid teemal:
http://www.superbikeplanet.com/image/20 ... t-march/1/
2. Ratta võimetest
Eelpool soovitatud 60% tundub päris mõistlik olema. Jällegi - testimiseks soovitan ringrada. Vihmas sõitu on peetud läbi aegade indikaatoriks, kui hea ja sujuv sõitja tegelikult on. Tõsi, 7-kordne maailmameister V. Rossi peab vihmas sõitu loteriiks. Mis ei takistanud tal Doningtoni 2005 sõidus kus kallas nagu oavarrest, olla 2,5 sekundit ringi peale kiirem kui teised. Loterii peavõit
?
Ning eks kõik sõltu rehvist, teekattest, sademete hulgast, tee puhtusest, piduritest ja tosinast muust muutujast.
Vastukeeramine on ainus juhtimismoodus, et kaherattalist sõiduvahendit keerata. Mingit kallutamisjuhtimist pole olemas.
http://www.popularmechanics.com/automot ... 68501.html
Käisin ka ise selle kooli läbi ja proovisin seda riistapuud. Kallutamisjuhtimist pole olemas.
Väljavõte ka nende kodulehelt:
BS vs CS
Keith's No BS Bike invention has really stirred up the CounterSteering/Body Steering controversy. BS vs CS is the longest running and most hotly contested point in motorcycling, and one that is still being argued, until now. The BS has now hit the fan. Newsgoups are alive with both praise and criticism for Code's invention.
Without naming names, at this writing, only one nationally recognized BS proponent has actually dared to try the bike. The result? After riding it, staring at the tank and shaking his head-- his quote says it all. "I really thought I could do it."
See, et mootorratas kaldub (ning suurematel kiirustel rohkem) on järelprodukt, kompenseerimaks jõude mis kurvi võttes tekivad. Kes on veidi mõelnud ja jälginud, siis kurvis olles mõjub resultaatjõud täpselt risti tsikliga, täpselt nagu siis kui tsikkel sõidab sirgelt. Eeldus, et mingit "maharonimist" sõitja ei tee. Kui teeb, siis on telgjoon läbi mootorratta ja sõitja ühise massikeskme.
Ka Lahemaa teedel ei ole maharonimist vaja rakendada. Kui kiirused ületavad lubatu, siis tule ikka kenasti ringrajale. Ringiaeg on üks väga objektiivne number, mis näitab, kui hea sõitja sa oled. Mida väiksem number, seda parem.
Maharonimine, vähemalt meile surelikele, ei mõjuta tsikli füüsikat. Kuid kahtlemata aitab enda kurvi sissepoole liigutamine maha rahustada meie alalhoiureaktsioone. Seespool on turvalisem.
Põlve väljasirutamine. See on hea selleks, et teada kui palju olete tsiklit juba kallutanud. Kui põlv on kenasti külje peal ning põlvekaitse kriibib asfalti siis see annab märku, et kaldenurgaga on selleks korraks piirini mindud. Ja fotodel paistab väga sheff välja
Variatsioonid teemal:
http://www.superbikeplanet.com/image/20 ... t-march/1/
2. Ratta võimetest
Eelpool soovitatud 60% tundub päris mõistlik olema. Jällegi - testimiseks soovitan ringrada. Vihmas sõitu on peetud läbi aegade indikaatoriks, kui hea ja sujuv sõitja tegelikult on. Tõsi, 7-kordne maailmameister V. Rossi peab vihmas sõitu loteriiks. Mis ei takistanud tal Doningtoni 2005 sõidus kus kallas nagu oavarrest, olla 2,5 sekundit ringi peale kiirem kui teised. Loterii peavõit
Ning eks kõik sõltu rehvist, teekattest, sademete hulgast, tee puhtusest, piduritest ja tosinast muust muutujast.
Re: :D
Naljamees....Whitebalance kirjutas:Ok sellest ma ei saa aru miks tuled peavad olema kinni mätsitud ? Sa võid nad lihtsalt off panna ju !!
Sõida... ja ära MÖLISE!!!
Kallutamine
Keegi võiks aidata arutleda teemal kallutamine ja kehaasend..
Nimelt sain Veldi jutust aru, et kallutaja ja tsikli vahele peaks tekkima V-täheline kujund ehk kui iste ja sõitja tagumik on otsapidi koos, siis sõitja pea ja gondli esiosa üksteisest eemal. Tundub loogiline - tsikkel seisab rohkem püsti ning sõitja keha on see, mis raskuskeskme madalamale ning kurvi sisekülje poole viib.
Antud praktikat puudutab põgusalt ka järgneva lingi taga olev video alates 60. sekundist:
Kui nüüd Valentino Rossyt vaadata, siis kohati on tema keha paralleelselt tsikliga ning kohati hoopis nii, et tagumik tsiklist eemal, aga ülakeha ning pea lenksu suunas. 50. sekundist peale algab vaadatav osa.
Eelnevat üle korrates - esimese video 1:35 kandis seletab tüüp seda, et ülakeha ei tohiks olla lenksu suunas, sest raskuskese on pea sama, mis enne ning seega tuleb sama palju ratast kallutada, kui ilma võimlemata ning asjal puudub iva. Samas, Moto GP'd vaadates on näha, et nii mõnigi vend, Rossy sealhulgas, kohati just nii sõidabki. Lühike näide:
Küsimus - kas Rossy ja teised sõidavad kohati "valesti" (mitte kõige efektiivsemal viisil), kuid kompenseerivad selle oma muude oskustega või on sellel keha asendil ja kallutamisel tiba rohkem iva ja keerukat tausta sees kui (alati õige ja kehtiv) ühte või teistpidi V-täht?
Teine küsimus - sama kurvi võtavad eri tüübid nii, et ühel vaid pool kanni istmelt maas ning keha kergelt kurvi poole kaldu, teised aga nii, et pool tagumiku istmelt maas ning sisuliselt ripuvad tsikli kõrval. Kurvi läbivad mõlemad sama nobedalt. Kas nüüd üks stiil peaks teoorias olema parem kui teine või on tegemist eeldatava kehakaalu, rehvi pidamise jms erinevusega, mis mängib rolli selles, kui palju keegi tsiklist eemale turnima peab?
PS! Üldse ei välista, et asi võib jõuda tõdemuseni, et igaüks sõidab nii, kuidas tal mugavam on..
Nimelt sain Veldi jutust aru, et kallutaja ja tsikli vahele peaks tekkima V-täheline kujund ehk kui iste ja sõitja tagumik on otsapidi koos, siis sõitja pea ja gondli esiosa üksteisest eemal. Tundub loogiline - tsikkel seisab rohkem püsti ning sõitja keha on see, mis raskuskeskme madalamale ning kurvi sisekülje poole viib.
Antud praktikat puudutab põgusalt ka järgneva lingi taga olev video alates 60. sekundist:
Kui nüüd Valentino Rossyt vaadata, siis kohati on tema keha paralleelselt tsikliga ning kohati hoopis nii, et tagumik tsiklist eemal, aga ülakeha ning pea lenksu suunas. 50. sekundist peale algab vaadatav osa.
Eelnevat üle korrates - esimese video 1:35 kandis seletab tüüp seda, et ülakeha ei tohiks olla lenksu suunas, sest raskuskese on pea sama, mis enne ning seega tuleb sama palju ratast kallutada, kui ilma võimlemata ning asjal puudub iva. Samas, Moto GP'd vaadates on näha, et nii mõnigi vend, Rossy sealhulgas, kohati just nii sõidabki. Lühike näide:
Küsimus - kas Rossy ja teised sõidavad kohati "valesti" (mitte kõige efektiivsemal viisil), kuid kompenseerivad selle oma muude oskustega või on sellel keha asendil ja kallutamisel tiba rohkem iva ja keerukat tausta sees kui (alati õige ja kehtiv) ühte või teistpidi V-täht?
Teine küsimus - sama kurvi võtavad eri tüübid nii, et ühel vaid pool kanni istmelt maas ning keha kergelt kurvi poole kaldu, teised aga nii, et pool tagumiku istmelt maas ning sisuliselt ripuvad tsikli kõrval. Kurvi läbivad mõlemad sama nobedalt. Kas nüüd üks stiil peaks teoorias olema parem kui teine või on tegemist eeldatava kehakaalu, rehvi pidamise jms erinevusega, mis mängib rolli selles, kui palju keegi tsiklist eemale turnima peab?
PS! Üldse ei välista, et asi võib jõuda tõdemuseni, et igaüks sõidab nii, kuidas tal mugavam on..
CarbTune karburaatorite sünkronisaator: http://nagi.ee/photos/harimal/7766255/in-set/125775/
ColorTune küttesegu kontrollija: http://nagi.ee/photos/harimal/7776475/in-set/125775/
Kaupo Toom kaupo.toom@gmail.com 50 90 643, 52 20 897
ColorTune küttesegu kontrollija: http://nagi.ee/photos/harimal/7776475/in-set/125775/
Kaupo Toom kaupo.toom@gmail.com 50 90 643, 52 20 897
-
mx77
- Postitusi: 7572
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, XV 750 Cafe Racer
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 180 korda
- Tänatud: 253 korda
- Kontakt:
Re: Sõidutehnikast ja ratta võimetest
Viimase postituse kokkuvõtteks ütleks, et ei maksa eriti neid tippsõitjaid vaadata.
Andetud sõidavad nagu raamatus õpetatakse ja andekad nii nagu neile parasjagu õige tundub. Mootorispordis on piisavalt näiteid võidusõitjatest, kes on kõike teinud valesti ja ikkagi olnud kiireimad.
Aga õigeim lahendus on muidugi kinnisel rajal proovida ja proovida ja proovida ....
Andetud sõidavad nagu raamatus õpetatakse ja andekad nii nagu neile parasjagu õige tundub. Mootorispordis on piisavalt näiteid võidusõitjatest, kes on kõike teinud valesti ja ikkagi olnud kiireimad.
Aga õigeim lahendus on muidugi kinnisel rajal proovida ja proovida ja proovida ....
-
Vint
- Mode/Toetajaliige
- Postitusi: 1639
- Liitunud: 06 Apr 2008, 09:30
- Asukoht: Soome-Riihimäki
- Tänanud: 92 korda
- Tänatud: 90 korda
Re: Kallutamine
Tegelikuses lähtub juht enda kogemustest/ harjumustest, kuidas ta hindab kurvi keerukust ja kiirust.harimal kirjutas:Keegi võiks aidata arutleda teemal kallutamine ja kehaasend..
Vastavalt sellele ka siis raskuskese muutmine ( Jällegi oma harjumus) ratta kallutamine koos endaga, enda suurem kaldenurk jne.
Mull ei ole just rinka kogemust, kuid olen asfaldil proovinud (parklas enda ja tsikli manööverdusvõimet testides ) Teha erineva raadiusega kiireid pöördeid, kusagilt nagu jookseks se piir pöörde raadiuse, kiiruse ja kaldenurga vahel kus tunned et inerts hakkab juba suruma.
Nagu mainisin, et ma pole mingi rinka spets just, toetun enda kogemustele, ning arvan et se tunnetus on täiesti individuaalne - oma kogemused, sõiduvõtted ja harjumused.
-
motoratsutaja
- Postitusi: 1192
- Liitunud: 03 Juul 2006, 12:59
- Tsikkel: Yamu FJR 1300, Yamu WR 450
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 1 kord
Re:
ja kuidas veel on kallutamisjuhtimine olemasHeitiKender kirjutas:1. Sõidutehnikast:
Vastukeeramine on ainus juhtimismoodus, et kaherattalist sõiduvahendit keerata. Mingit kallutamisjuhtimist pole olemas.
Kallutamisjuhtimine: http://ffden-2.phys.uaf.edu/211_fall200 ... steer.html
ja vastukeeramine: http://ffden-2.phys.uaf.edu/211_fall200 ... steer.html
Yaaa-maaa-haaa......
