See arutelu eraldatud teisest lõimest, kui teemast mööda vestlus. Kes soovib, vestleb siin nüüd teemast mööda või uuel teemal edasi:
Algne teema Tuaregi esivedrustuse kohta leitav siit: viewtopic.php?f=1&t=113265

Snowhite kirjutas: ↑29 Okt 2023, 22:54

Mujalt maailmast pole esinduste poole pöördumine eriti millegi eduliseni viinud.
Kui saaksime kasvõi mõnd kohalikku aidata (või vähemalt kontrollida, kas on see üldse esinev mure kõigi rataste puhul) siis oleks ka juba hea.

See,et paljud esindused ei tee sinu sõiduvahendit hästi juhitavaks on paljuski kinni selles, et tehasest on antud teatud parameetrid mida saab ka muuta kuid kuna tehase parameetrid on paigas,siis ei muudeta.
Meil üldlevinud teema autode juures on sildade reguleerimine. Kui on tehase sedades, siis näiteks rehvid kuluvad palju kiiremini ja auto ei ole libedal ning kruusal juhitav. Tehase esindus sellise probleemiga ei aita ja nii on.

Millisel autol on "tehaseseades" rattakalded sellised, et rehvid laus kiiremini kuluvad? Millised saavad üldse olla "valed" seaded, et rehvid ÜHTLASELT kiiremini kuluvad? Et kas kõike mõtteid ikka tasub siia kirja panna ...

Seda sillateemat kuulen esimest korda aga ajudega ju sarnast asja tehakse.. Väidetavalt muudetakse seadeid nii, et mootor töötab paremini ja on ökonoomsem...

Maaks kirjutas: ↑30 Okt 2023, 09:55

Millisel autol on "tehaseseades" rattakalded sellised, et rehvid laus kiiremini kuluvad? Millised saavad üldse olla "valed" seaded, et rehvid ÜHTLASELT kiiremini kuluvad? Et kas kõike mõtteid ikka tasub siia kirja panna ...

See, et sina pole sellest teemast kuulnud ei tähenda,et seda ei eksisteeri. Minu isiklikel autodel on see olnud Volvo XC90-l ja kindlasti ka MB-l neid kahte tean omast kogemusest. Reanault ja Toyotal väidetavalt sellega probleeme pole. Renault on ka omal olemas ja juba teine ning tõesti probleemi pole.

Ain kirjutas: ↑30 Okt 2023, 10:46

Seda sillateemat kuulen esimest korda aga ajudega ju sarnast asja tehakse.. Väidetavalt muudetakse seadeid nii, et mootor töötab paremini ja on ökonoomsem...

Justnimelt - väidetavalt
Autotehaste arendusosakondades töötavadki ju ainult mingid ajuinvaliidid kes ei oska isegi väiksema kütusekuluga suuremat võimsust saavutada

urmas66 kirjutas: ↑30 Okt 2023, 11:46

Maaks kirjutas: ↑30 Okt 2023, 09:55

Millisel autol on "tehaseseades" rattakalded sellised, et rehvid laus kiiremini kuluvad? Millised saavad üldse olla "valed" seaded, et rehvid ÜHTLASELT kiiremini kuluvad? Et kas kõike mõtteid ikka tasub siia kirja panna ...

See, et sina pole sellest teemast kuulnud ei tähenda,et seda ei eksisteeri. Minu isiklikel autodel on see olnud Volvo XC90-l ja kindlasti ka MB-l neid kahte tean omast kogemusest. Reanault ja Toyotal väidetavalt sellega probleeme pole. Renault on ka omal olemas ja juba teine ning tõesti probleemi pole.

mul tekkis lihtsalt küsimus, et miks peaks autotootjad sellise jamaga tegelema?

Mb silla regull on nii jube töö, et kohalik Vianor ei tahtnud kuidagi ette võtta. Mõned teevad sportliku huviga aga tingimusel, et kõik neetud vardakesed oleksid uued ja sedagi nurina saatel.
Kolmandad on asja-armastajad, margi fanaatikud ja seal saab kõige parema tulemuse.
Veho on viimane koht kuhu raha kinkida.


Auto mälus olevad kütusekaardid ei ole mingi raketi teadus. Sisuliselt sarnane exeli tabelile, kus pihustite ja andurite mäng käib teatud numbrite järgi. Kui nüüd täpsemalt kütusekaarte sättida, saab teha valikuid, kuhu rohkem jõudu ja väänet suunata. ( näiteks madalatele pööretele, linna sõidul jne )
Mul hakkab kõvem vääne juba 1500 pöördest pihta ja pihustid järgivad turbo rõhku. Turbo ise on ehituselt VNT ja kui sobiv koormus leidub, laeb kasvõi 1000 pöördest alates.
Hetkel oleks vaja cooler ära vahetada. Max rõhk on 1,8 bari. 2'ga lendaks algupärane vahejahuti otstest laiali. Map andur originaal, st 2 bari. Kui paneks 3bar'ise oskaks auto ka rohkem suruda. ECU ja pihustid on võimelised söötma rohkem aga ta lihtsalt ei näe anduri tõttu suuremat rõhku kui 2bari.

Ah et miks tehased ei tee kohe sellist?
Neil on vaja teisi autosid müüa. Ja mõned maad maksustavad mootori mahu ja võimsuse järgi. Näiteks itaalia, Jaapan.
On loomulikult mootorite risti kasutamist ja osade sobivust, need kes teavad, kasutavad juhust ära.
Näiteks Mersu OM611, Om612 ja Om613 on suht sarnased.
Enda 220 cdi'le panin 2.7 turbo ja ksp. 3.2l mootori turbo ootab veel riiulis oma aega.

Natuke muljeid, mida mersudega tehakse.

Umbes nii ongi. Et esindus teeb sillatöid tükitööna. Ja kui seal vaid kinni olevad poldid, siis ei taha keegi peale asjaarmastaja sellega tegeleda.
Seda mitte vaid MB esindus vaid ka teised.

Teiseks pannakse esinduses kaabel järg mis võibolla uuendab tarkvara ja rikub kõik eelneva kodus tehtud kodeeringu.

Selles kogu teemas ei saa midagi isiklikku võtta. Autosid toodetakse nii nagu toodetakse. Tihtipeale on resursi rohkem kui veel ja spetsialist teeb hea tuuningu isegi midagi oluliselt autolt eemaldamata. Mul hea näitena oli VW Touareg niimoodi ära tehtud.

Vint kirjutas: ↑30 Okt 2023, 16:42

Enda 220 cdi'le panin 2.7 turbo ja ksp. 3.2l mootori turbo ootab veel riiulis oma aega.

Mul paljudel krossisõitjatest tuttavtel on MB Sprinter krossibussiks. Ning paljusid neist ühendab see, et nad on oma 2,2 CDI mootori välja vahetanud. Probleem kõigil üks ja sama - mootoribloki kõverdumine, mille tõttu vänt kinni jookseb.
Probleemsed mootorid on küll OM651, ma ei tea kas sama probleem on ka varasematel mootoritel

Maaks kirjutas: ↑30 Okt 2023, 11:54

Ain kirjutas: ↑30 Okt 2023, 10:46

Seda sillateemat kuulen esimest korda aga ajudega ju sarnast asja tehakse.. Väidetavalt muudetakse seadeid nii, et mootor töötab paremini ja on ökonoomsem...

Justnimelt - väidetavalt
Autotehaste arendusosakondades töötavadki ju ainult mingid ajuinvaliidid kes ei oska isegi väiksema kütusekuluga suuremat võimsust saavutada

Mine Järveotsa tee 54 Autospiritisse ja vaata kui äkki Margus Murakas seal hõivatud pole ning küsi tema käest. Ta on sel teemal väga suurte teadmistega ja osakb sulle selle ka taduslikumate terminitega lahti seletada. Peamine teema ongi autodel just mingite müra ja veere probleemide lahendamine ja ka teatud kiirusel ideaaltingimustes kütuse näitajate ilusamaks saamine. Aga päris elus ei sõida autod ainult otse ja siledal asfaldil ning sellega seoses peabki asja ka mõistusega võtma. Tehas annab kokkujookudele teatud parameetrid üldjuhul vahemikes siia-sinna ja lisab, et soovitav on selle vahemiku nö ühete serva see seada. Oskamatu reguleerija ei saagi aru, et miks just nii ja mitte kuidagi teisti. Ilmslet oled ka WRC-s kuulnud, et mõnel mehel mõnel päeval ei ole auto juhitav. Vot see ongi see teadus, mis aitab autod juhitavaks teha. Tavaautole tuleb lihtsalt leida optimaalseim seade ja väga oluline on 4x4 autode puhul.
Minu TDM-i täiesti korras esiamordid olid enne ühe mehe sekkumist ka suht kehvasti toimivad, aga ta seal midagi "näppis" nagu ka teemaalgataja on ilmselt selle Aprilia amordiga teinud ning asjad saab amorti vahetamata ka palju paremini tööle.

mx77 kirjutas: ↑30 Okt 2023, 12:22

urmas66 kirjutas: ↑30 Okt 2023, 11:46

Maaks kirjutas: ↑30 Okt 2023, 09:55

Millisel autol on "tehaseseades" rattakalded sellised, et rehvid laus kiiremini kuluvad? Millised saavad üldse olla "valed" seaded, et rehvid ÜHTLASELT kiiremini kuluvad? Et kas kõike mõtteid ikka tasub siia kirja panna ...

See, et sina pole sellest teemast kuulnud ei tähenda,et seda ei eksisteeri. Minu isiklikel autodel on see olnud Volvo XC90-l ja kindlasti ka MB-l neid kahte tean omast kogemusest. Reanault ja Toyotal väidetavalt sellega probleeme pole. Renault on ka omal olemas ja juba teine ning tõesti probleemi pole.

mul tekkis lihtsalt küsimus, et miks peaks autotootjad sellise jamaga tegelema?

Nad ei tegele jamaga vaid jätavad lõpuni tegelemata mõnede asjadega.

Maaks kirjutas: ↑30 Okt 2023, 09:55

Millisel autol on "tehaseseades" rattakalded sellised, et rehvid laus kiiremini kuluvad? Millised saavad üldse olla "valed" seaded, et rehvid ÜHTLASELT kiiremini kuluvad? Et kas kõike mõtteid ikka tasub siia kirja panna ...

1. gen. Volvo V70 seadsin pärast rooliotsa vahetust kokkujooksu vastavalt tootja juhistele ja mõne tuhande km-ga olid esirehvidel välimised servad siledad. Kulus paar jooksu kasutatud pastlaid, enne kui katse-eksitusega sain teada, et tootja soovitatud 20'±10' kokkujooksu asemel on 6' sobilik seadistus. Mõistagi polnud see värskelt poe uksest välja veerenud auto, nii et põhjusi võib olla erinevaid, aga konkreetselt selle auto jaoks igal juhul tootja soovitatud esisilla reguleering ei sobinud.

joel kirjutas: ↑31 Okt 2023, 10:51

Maaks kirjutas: ↑30 Okt 2023, 09:55

Millisel autol on "tehaseseades" rattakalded sellised, et rehvid laus kiiremini kuluvad? Millised saavad üldse olla "valed" seaded, et rehvid ÜHTLASELT kiiremini kuluvad? Et kas kõike mõtteid ikka tasub siia kirja panna ...

1. gen. Volvo V70 seadsin pärast rooliotsa vahetust kokkujooksu vastavalt tootja juhistele ja mõne tuhande km-ga olid esirehvidel välimised servad siledad. Kulus paar jooksu kasutatud pastlaid, enne kui katse-eksitusega sain teada, et tootja soovitatud 20'±10' kokkujooksu asemel on 6' sobilik seadistus. Mõistagi polnud see värskelt poe uksest välja veerenud auto, nii et põhjusi võib olla erinevaid, aga konkreetselt selle auto jaoks igal juhul tootja soovitatud esisilla reguleering ei sobinud.

Täpselt sama teema on al 2014 kuni tänaseni tootmises oleva MB V-klass Vito(W447) mudelitega. Kui tagaveolisena on see kulumine veits aeglasem, siis 4x4 versioon tõmbab paari kuuga servad maha ja kerge kalde üle rehvi ka. Mul on 4x4 ja sisuliselt ühe suvega saan esirehvid siledaks kui on tehase seades. Kui käin spetsialisti juures ära, siis saan 2,5 hooaega sõita ja kulub ühtlaselt. Sõidan nii +- 40tkm aastas
Meil on mõlemad autod ehk nii V-klass kui Vito sama 140kw aut ja kõik toimub sarnaselt kuigi erinevad inimesed sõidavad.

joel kirjutas: ↑31 Okt 2023, 10:51

Maaks kirjutas: ↑30 Okt 2023, 09:55

Millisel autol on "tehaseseades" rattakalded sellised, et rehvid laus kiiremini kuluvad? Millised saavad üldse olla "valed" seaded, et rehvid ÜHTLASELT kiiremini kuluvad? Et kas kõike mõtteid ikka tasub siia kirja panna ...

1. gen. Volvo V70 seadsin pärast rooliotsa vahetust kokkujooksu vastavalt tootja juhistele ja mõne tuhande km-ga olid esirehvidel välimised servad siledad. Kulus paar jooksu kasutatud pastlaid, enne kui katse-eksitusega sain teada, et tootja soovitatud 20'±10' kokkujooksu asemel on 6' sobilik seadistus. Mõistagi polnud see värskelt poe uksest välja veerenud auto, nii et põhjusi võib olla erinevaid, aga konkreetselt selle auto jaoks igal juhul tootja soovitatud esisilla reguleering ei sobinud.

OT: aga legendid räägivad, et kuskil Pässas olla olnud taat, kes ajas jookse paika platsi, nööri, mõõdulindi ja kriidiga ning tulemused olla olnud väga head nii, et s*tt meister hea stendiga vastu ei saanud.

Tuuletallaja kirjutas: ↑31 Okt 2023, 14:00

joel kirjutas: ↑31 Okt 2023, 10:51

Maaks kirjutas: ↑30 Okt 2023, 09:55

Millisel autol on "tehaseseades" rattakalded sellised, et rehvid laus kiiremini kuluvad? Millised saavad üldse olla "valed" seaded, et rehvid ÜHTLASELT kiiremini kuluvad? Et kas kõike mõtteid ikka tasub siia kirja panna ...

1. gen. Volvo V70 seadsin pärast rooliotsa vahetust kokkujooksu vastavalt tootja juhistele ja mõne tuhande km-ga olid esirehvidel välimised servad siledad. Kulus paar jooksu kasutatud pastlaid, enne kui katse-eksitusega sain teada, et tootja soovitatud 20'±10' kokkujooksu asemel on 6' sobilik seadistus. Mõistagi polnud see värskelt poe uksest välja veerenud auto, nii et põhjusi võib olla erinevaid, aga konkreetselt selle auto jaoks igal juhul tootja soovitatud esisilla reguleering ei sobinud.

OT: aga legendid räägivad, et kuskil Pässas olla olnud taat, kes ajas jookse paika platsi, nööri, mõõdulindi ja kriidiga ning tulemused olla olnud väga head nii, et s*tt meister hea stendiga vastu ei saanud.

Selline asi saab olla võimalik(ja pole üldse välistatud) tagumise talasillaga ja esisillaga, kus ainult kokkujooksu reguleeritakse. Autod,kus kõik 4 ratast igas suunas liigutatavad on, sellisel viisil korda ei saa, vesiloodi on ka lisaks vaja ;D

Tuuletallaja kirjutas: ↑31 Okt 2023, 14:00

OT: aga legendid räägivad, et kuskil Pässas olla olnud taat, kes ajas jookse paika platsi, nööri, mõõdulindi ja kriidiga ning tulemused olla olnud väga head nii, et s*tt meister hea stendiga vastu ei saanud.

Mart pere, aga tal vanakooli valgusega stend. Nööridega ei teinud midagi.
Ja reaalselt ikka pani auto korralikult jooksma nagu auto peab jooksma.

Pere Mart on vana Järve Autoteeninduse sillamees, tal salmid peas ja tantsud selged

Jälle üks müüt lahendatud... võis olla küll Pere Mart, mälu ja saunanaiste jutud teevad oma töö.