Kuidas pingeregulaatorid (ja akud) surevad?

[Macintosh]

Palju õnne mulle! Mul on kahel järjestikusel talvel õnnestunud oma tsikli aku ära tappa. Väike parasiitvool on peal ja imeb vähehaaval aku tühjaks. Sellel aastal oli eriti nõme: teadsin, et probleem on ja selle asemalt, et lahti ühedada viskasin ikka sügisel kiirustades "targa" laadija külge ja kevadeks oli aku surnud (jaa, ma tean, nii ei tohi teha aga no ma ei mõelnud tol hetkle piisavalt selgelt).
Aga see selleks, ka pingeregulaatori tapsin möödunud aastal ka ära. Ja see on see osa, millest ma aru ei saa. Elektiasjas kodus olev sõber kinnitab, et probleem oli poolpidune aku. Et see tapabki regulaatori ära. Esilagu kõlas minu jaoks loogiliselt. Aga siis hakkasin mõtlema, et ikka ei kõla.

Lihtsustatud-loogiline arutluskäik:
* genekas toodab vahelduvvoolu
* pingeregukaator muudab selle 12V alalisvooluks
* 12V alalisvooluga laetakse akut
* mooorrratas võtab töötades akust vajaliku "hulga" X
* ärakasutatud "kogus" X "asendatakse" pingeregulaatori poolt jooksvalt
* see mida pingeregulaator "liiast toodab" muudetakse soojuseks
* kuna poolpidune aku ei suuda piisavalt vastu võtta siis sureb pingeregulaator ülekuumenemise tõttu lõpuks ära

Ja siin jookseb minu jaoks loogiline konstruktsioon kokku: kui tsikkel tarvitab ära koguse X ja nii korralik, kui poolpidune aku suudavad jooksvalt ära anda ja vastu võtta tsikli poolt ära tarvitatava koguse X siis kuidas saab üks neist pingeregulaatori tuksi keerata?
Oskab keegi seletada?

P.S. Kui keegi tahab nüüd öelda, et "kuradi oinas, sa ei saa üldse maailma asjadadest aru" ja "kuidas saab nii loll olla" siis jäta ütlemata, ma olen oma piiratusest piisvalt teadlik. Selle toonitamine ei tee mitte kedagi siin targemaks.

[randel]

Ma ei oska seda teooriat kinnitada või ümber lükata, küll aga on mul päriseluline lugu KTMi arendusosakonnast 2015.aastal. Valisime 790 Adventure jaoks sobivat pingeregulaatorit ja elektriosakonna insener ütles, et "Paneme selle 950/990 Adventure oma. See on küll veidi väiksema lubatud võimsusega, kui generaator välja annab, aga siiani pole meil nendega probleeme olnud". Ma ei hakanud ütlema, et internet on täis KTMi pingeregulaatori hädasid ja ka mu enda 950 SE pingeregulaator põles läbi. Igatahes võin selle baasilt öelda, et tihti võib ka koonerdav tootja olla pingeregulaatori lühikese eluea põhjuseks. Muidugi loeb ka regulaatori asukoht, kui lisaks aladimensioneerimisele paigutada see väljalasketorustiku kohale, on lood topelt kehvad nagu näiteks oli tehtud 950SE puhul.

[Vint]

Poolpidune aku tapab, viletsad ühendused (<<<<<<Tähtis! ) ja loomulikult ülekuumenemine.
Kui nüüd õigesti mäletan siis saast aku ei võta enam nii hästi voolu sisse, st pingeregulaator peab rohkem energiat soojuseks muutma.

[will111]

Lihtsustatud-loogiline arutluskäik:
* genekas toodab vahelduvvoolu
* pingeregukaator muudab selle 12V alalisvooluks
* 12V alalisvooluga laetakse akut
* mooorrratas võtab töötades akust vajaliku "hulga" X
* ärakasutatud "kogus" X "asendatakse" pingeregulaatori poolt jooksvalt
* see mida pingeregulaator "liiast toodab" muudetakse soojuseks
* kuna poolpidune aku ei suuda piisavalt vastu võtta siis sureb pingeregulaator ülekuumenemise tõttu lõpuks ära

punkt 2, põhimõtteliselt õige, aga see pinge ei ole muidugi päris jäigalt 12v. samuti nagu ka punkt 3 puhul, akut kindlasti ei laeta 12v pingega, vaid ikka kuskil nii ~14v, ja seda pinget peab siis genekas ning sellele järgnevad pudinad suutma tekitada.
punkt 4, ei võta tegelikult akust seda vajalikku hulka energiat. võtab tsikli vooluringist. see on muidugi poolenisti selline sõnademäng aga siiski - korrektne on öelda nii, et aku on lihtsalt üks vooluringi ühendatud komponent ja suurema osa ajast on ta siiski tarbija (ehk võtja). vooluallika rollis on aku põhimõtteliselt vaid käivitamise ajal. muul ajal (ehk tsikli töötades) on ta suurem või väiksem tarbija. mootorratas võtab töötamiseks vajaliku hulga energiat siiski genekast ehk vooluallikaks on genekas.
läbi pingeregulaatori toimib kogu see tarbimine jooksvalt, nii süüte, tulede jaoks kui ka aku laadimiseks (mis põhimõtteliselt toimub koguaeg kui tsikkel töötab, aga korras aku puhul on üsna pea pärast käivitamist see väga väike vool, st. väga minimaalne laadimine - float charge)

pekkis akut ei pruugi tõesti olla võimalik enam hästi laadida (ehk laadimisvool on suht väike) aga mina ei kujuta küll ette kuidas see saab pingeregulaatori kohe lausa ära tappa. muidugi aku võib minuteada olla pekkis ka niipidi, et vool laadides püsib pikalt üsna suur, kuid aku lihtsalt ei võta laengut vastu (toimub lihtsalt aku soojenemine ja kui õigesti mäletan siis mingil hetkel ka vee välja keemine). kui sul näiteks on ratta peal täiesti uus, korralik ja ilusti täislaetud aku ja teed pikema sõidu siis ega kogu selle sõidu jooksul ei toimu samuti sisuliselt mitte mingisugust aku laadimist, teisisõnu voolu tarbimist aku poolt. voolu võtavad aga siiski ratta tuled ja süüde, ja see kindlasti ei saa olla põhjus miks pingeregulaator peaks ära surema. täis aku puhul lihtsalt pole midagi laadida kuna aku ei võta ju rohkem laengut vastu. see tähendab, et laadimisvool on olematult väike.
Mac, sa peaksid oma sõbrale ütlema, et ole meheks ja selgita ära ka, et miks sa nii arvad ja väidad. Öelda ja kinnitada võib igaüks ja igasuguseid asju, põhjendada ja seletada peaks ka oskama. Võibolla seal ongi mingi väga hea ja selge põhjus...aga tahaks isegi ja täpsemalt teada, et mis see põhjus siis on

pingeregu tapab: 1) kuumus - nii väline kui asja enda tekitatud, ja nende kahe kombo 2) kehvad ühendused 3) kehv/nõrk komponent või vooluahela disain -ehk lihtsalt tootja on kasutanud sitta ja odavat osa ja/või disaininud, arvutanud ja arvestanud selle asja valesti. tihtipeale esinevad need tegurid kõik korraga ja not failing is not an option

[urmas66]

Ei oska elektriinseneeria sügavustesse siseneda, aga mul on 2 autot, mis seisavad ja mõlemal on peal GPS trakker mis koguaeg töös olles tarbib nii palju, et 3-4 nädalaga on akud tühjad. Need autod on nö varu autod ja töötavad harva( vähem kui kord kuus) ehk akusid pidi kogueag laadima, kas tõõtava mootoriga või laadijaga laadides.Tulemuseks oli 1-2a ja akud pekkis. Nüüd on mõnda ega peal nö targad laadijad mõlemal autol ja akud alati täis ning siiani ka töökorras.
Pingekaga oli enda rattaga kunagi olukord, kus hakkas laadima 16-18V vooluga. Puhastasin ära kõik ühendused geneka ja starterirelee juures ning massi ühendused ka. Midagi ei muutunud. Pingeka enda pistik ja klemmid olid silmaga vaadates ilusad ja puhtad. Igaks juhuks lasin sinna peale Oxid clean spreid ja siis veel lihtsalt Contact spareid. Peale seda töötab sama pingekas juba 4-5 aastat ja laadimine stabiilne 14,3V Aku on ka siiani sama ja sellel on igal aastal taga nutikas laadija,mis ühendatud läbi tsikli voolupesa (otse vooluga akule). Aku on AGM Varta. Pingeka pistiku klemme olen igal aastal spreiga üle lasknud hoolduse käigus.

[will111]

See tuleneb sellest, et tavalist pliiakut ei saagi tsükeldada eriti palju kordi täis-tühi-täis-tühi. Lihtsalt ei ole sellise asja jaoks mõeldud ning surebki kiirelt ära.

[Ain]

Mul on ainult üks küsimus- miks peaks tehnikal mis seisab pikemalt akut peal hoidma? Ise võtan alati maha, hoian soojas toas ja aegajalt panen laadija peale. Kelgu aku on sedasi toimivana 11a. vana ja töötab korralikult. Muidugi olen eemale hoidnud igasugustest tundmatutest akudest. Valdavalt yuasa ja prooviks mõni exide

[urmas66]

Mul on ainult üks küsimus- miks peaks tehnikal mis seisab pikemalt akut peal hoidma? Ise võtan alati maha, hoian soojas toas ja aegajalt panen laadija peale. Kelgu aku on sedasi toimivana 11a. vana ja töötab korralikult. Muidugi olen eemale hoidnud igasugustest tundmatutest akudest. Valdavalt yuasa ja prooviks mõni exide

Kõigil ratastel ei ole aku mahavõtmine lihtne. Minu rattal on see ikka tõsine ettevõtmine. Olen seda teinud ühe korra,kui akut vahetasin ja järgmine kord saab see siis jälle akuvahetusega koos olema. Nii pool tunnikest putitamist, kui enne teinud oled.

[morse]

Ma arvan, et 11 aastat kestab ainult Yuasa… Ja see on ka paras ime. 5 aastat oleks juba hea tulemus.

[will111]

tänase kohta enam nii täpselt ei tea, et kuidas on või kuidas peavad aga aastat kümme tagasi oli eksnaisel üks bemm (auto), mis oli kuskil 15a vana (tol hetkel) ning sellel sai vahetatud ühel hetkel originaalaku välja. seega originaalaku pidas vastu ikka päris palju aastaid ja minuteada nad bemmidel päris tihti umbes nii pidasidki.
eks see paljuski sõltu, et kui kvaliteetne tükk tehasest auto peale tõstetud on ning kui mõistlik on kasutusreziim/hoiustamisreziim. ega see konkreetne auto kindlasti ka suuremat osa oma elust eestis ei olnud veetnud aga no läbisõitu oli tal vahetamise hetkeks sellegipoolest vist kuskil nii 250k ikka.
ka enne ja peale seda on endal olnud muid - mitte originaal - sõidukite starteriakusid, mis ikka ligikaudu 10a ära peavad. ja kõik need on ikka olnud sellised pigem tihema kasutusega akud. tsikli peal olen ise vahetanud ühe, mis toodetud 7+a tagasi, päris täpselt muidugi ei tea mis hetkel see sinna tsikli peale pandi kuna ise sain ratta juba koos sellega, aga kindlasti oli seda vahetamise hetkeks kasutatud üle 5a.

[ranel]

Aga see selleks, ka pingeregulaatori tapsin möödunud aastal ka ära.

Vaata üle õhuvool pingeregule (et ega mõne ümberehitusega pole hakanud õhku eemale juhtima) ning lisaks tasub pingeregu ribisid ka puhastada.

[AzA]

Mida pingeregulaatori all silmas peame? AC-DC konverterit ka? Tsiklitel üldiselt nad kombineerituna.

Põhiviga miks nad surevad on üle kuumenemine, aga millest see tuleb?
Üks asi on kehva jahutus, eriti kuumal suvel kõrges pöördes aeglaselt sõitmine, aga hästi oluline on ikkagi aku ja massiühendused - sealt tulevad enamikud surmad, kuigi sümptomiks on ülekuumenemine.
Pekkis aku tekitab igasugu põnevaid anomaaliaid vooluringis ja nii need pirnid, regulaatorid-konverterid kärvavadki.

Iga kevadine võiks olla massiühenduste hoolikas kontroll ja puhastamine. Jätab nii mõnegi peavalu olemata.
35-e eurine nimesid ei nimeta aku võiks ka pigem õlivahetuse tasemel varuosa olla, kui miski äkki peab 5 aastat jupp.

[hmm]

Osadel pingeregulaatoritel puuduvad enda kaitse süsteemid lühiste või valetpidi ühendamise eest.
Tahaks eeldada, et valetpidi voolusüsteemi ühendamine võiks regulaatori disainimisel olla üks kindel asi, mida arvestada, kuid... kõikidel pole seda tehtud.

Tagurpidi aku ühendamine võib samuti mingis osas regulaatorit kahjustada. AC juhtmete lühistamine raami jne...

Kõik elektri seadmed töötavad ikkagi suitsuga - kui see väljub seadmest, siis uut suitsu sinna tagasi panna enam ei saa.

[will111]

Mac ei ole mdiagi kirjutanud asjade lahti ja taas kokku ühendamisest (nagu aru sain siis ta ei viitsinud isegi talveks akul juhet maha tõsta). Nii et igasugused valetpidi ja valede asjade kokku ühendamised võivad küll tekitada igasuguseid probleeme, aga antud juhul see kõik ju siiski kuidagi teemasse ei puutu.

ma ootan siiski siiamaani, et keegi nüüd võtaks ja täpselt ning arusaadavalt selgitaks ära ka, et 1) mis täpselt on pekkis aku - ehk et mis hetkest või tingimuste täitumisest alates me siis räägime pekkis akust ning kuidas täpselt see kindlaks tehakse. Ja peamine ehk 2) et mismoodi siis see pekkis aku ikkagi täpselt selle pingeregu ära tapab?
ja ma eeldan, et pekkis akut (tegelikult algne väljend oli vist hoopis poolpidune) ei võrdsustata TÄIESTI surnud akuga, mis ei võta mingit voolu sisse ja ammugi ei käivita enam tsiklit mitte mingist asendist

[Vint]

Will, ma olen sinus tõsiselt pettunud. Lootsin et hoopis valkustad meid armutu täppisteaduse ja faktidega.

[will111]

Kuidas ma saaksin seda teha...ja miks ma peaksin seda tegema kui mina isiklikult olen teistsugusel arvamusel (nagu ka juba varem selgelt väljendasin)?

Küll aga näen, et sina Vint oled eelpool kirjutanud "Poolpidune aku tapab, viletsad ühendused (<<<<<<Tähtis! ) ja loomulikult ülekuumenemine.
Kui nüüd õigesti mäletan siis saast aku ei võta enam nii hästi voolu sisse, st pingeregulaator peab rohkem energiat soojuseks muutma"

See on loomulikult väga tore, et sa ütled, et poolpidune aku tapab pingeregulaatorit ära. Aga äkki selgitad ka, et kuidas? Minupoolest tee seda armutu täppisteaduse, faktide või rahvaluuluga...aga mingi adekvaatse põhjuse võiksid oma väite juurde siiski välja mõelda. Või sa arvasid, et juba tegid seda? Sel juhul oli su selgitus küll uskumatult ebapädev. Poolpidune aku ei võta hästi voolu sisse? Aga kas korras ja täis aku tsikli või mõne muu sõiduki peal võtab siis muudkui koguaeg seda "üle toodetavat" voolu sisse, lõputult ja jätkuvalt? Oled kunagi näinud/kasutanud ampermeetriga akulaadijat ja sellega akut laadinud? Oled näinud, mida see ampermeeter näitab siis kui aku on täis või peaaegu täis?

[Vint]

Oh Will, loe ridade vahelt. Minu eelnev postitus oli puhtalt sinu saagimise himu ohjeldamiseks.
Ma ei viitsi millegi nii tühise pärast vaielda.

Põhiküsimus sulle- miks peaksin sinu siinse trollimisega minema kaasa?

[AzA]

ma ootan siiski siiamaani, et keegi nüüd võtaks ja täpselt ning arusaadavalt selgitaks ära ka, et 1) mis täpselt on pekkis aku - ehk et mis hetkest või tingimuste täitumisest alates me siis räägime pekkis akust ning kuidas täpselt see kindlaks tehakse. Ja peamine ehk 2) et mismoodi siis see pekkis aku ikkagi täpselt selle pingeregu ära tapab?
ja ma eeldan, et pekkis akut (tegelikult algne väljend oli vist hoopis poolpidune) ei võrdsustata TÄIESTI surnud akuga, mis ei võta mingit voolu sisse ja ammugi ei käivita enam tsiklit mitte mingist asendist

Tegelikult on ta selline huinjaa:
https://www.homemade-circuits.com/wp-co ... Wiring.png

Mis siis on pekkis aku? Lühises näiteks ... või siis näiteks juht, kus aku ei hoia enam pinget, tulemuseks on see, et teda püütakse pidevalt maksimaalselt laadida .... millega see meie pingekas-alaldi seal siis tegeleb? Täpselt, üles sulab. Sama juhtub halva massiühenduse korral, sest aku vooluring teatavasti on ring ja kui see katkeb või on kehva pole ringi

Aku konditsiooni kindlaks tegemisest ma jahuma ei hakka - toksi ise kuklisse näiteks: how to test, if battery is bad.

[Assamait]

...
Aku konditsiooni kindlaks tegemisest ma jahuma ei hakka - toksi ise kuklisse näiteks: how to test, if battery is bad.

Ikka selle 5 rutsise akutestriga, mis foorituledega näitab, kas aku on ok Oksele ajas, et auto margiesindus võttis sellise türbli kasutamise eest raha - et tuvastada, et aku on korras - aku oli jumala surnud.

[Ain]

Üldjuhul on margiesindustes korralikud testrid mis kontrollivad koormusega aku seisukorda. Kuigi jah ka testriga saab esmase diagnoosi. Korras akul peaks olema ~12,6V

[ranel]

Üldjuhul on margiesindustes korralikud testrid mis kontrollivad koormusega aku seisukorda. Kuigi jah ka testriga saab esmase diagnoosi. Korras akul peaks olema ~12,6V

Täis laetud akul on 12,6V. Aku, mis on mahtuvuse kaotanud, saad ka kenasti mõõta 12,6V, aga esimese käivitusega teeb pool tiiru ja akus pinge kukub kolinal.

[AzA]

...
Aku konditsiooni kindlaks tegemisest ma jahuma ei hakka - toksi ise kuklisse näiteks: how to test, if battery is bad.

Ikka selle 5 rutsise akutestriga, mis foorituledega näitab, kas aku on ok Oksele ajas, et auto margiesindus võttis sellise türbli kasutamise eest raha - et tuvastada, et aku on korras - aku oli jumala surnud.

Nu see on jah pigem "võtame üksikult koduperenaiselt papi ära" teema.
Mina pean silmas ikkagi mõõtmisi, tähelepanekuid, happetaset jne. Visuaalne olukord muidugi ka.

[will111]

Aza, nii pekkis aku muidugi enam tsiklit ei käivita ka, isegi mitte läbi häda...aga kindlasti mitte regulaarselt ja normaalselt. Seega sellist akut ei saa enam tsikli peal kasutada ja kui seda ei saa enam tsikli peal kasutada, siis ei saa see ka pingeregu ära tappa? Aga no kasvõi puht teoreetiliselt - kui aku on tõesti päris pekkis ja laadimisvool püsib suur siis tsikli elektrisüsteem võimaldab seda laadida ikkagi suhteliselt väikse ja piiratud voolutugevusega. Erinevad allikad mainivad erinevaid numbreid ning eks see oleneb ka tsiklist, aga eks ta kuskil selline paari kuni viie ampri kanti jääb. Kogutarbimine samal ajal on siiski kuskil 10+ amprit. Juba puhtalt tuled, elektroonika ja süüde võtavad nii palju ära. Ja see kõik peab olema igal tsiklil ning on igal ajahetkel töös, suht muutumatu tarbimisega. Kui sa nii vaatad ja võrdled siis see aku laadimine seal kõrval on ikkagi suht tühine, sõltumata sellest kas see on suure vooluga või väikse. Ja see nö. muutuv tarbimine siis lähebki läbi regulataatori kas soojuseks (aku ei vaja laadimist) või siis kasutusse (aku laadimiseks). Kui läheb kasutusse siis regulaator hajutab vähem sooja.

"millega see meie pingekas-alaldi seal siis tegeleb? Täpselt, üles sulab" miks ta üles sulab? genekas ei anna välja piiramatult voolu. mis seda üles sulamist põhjustab?

Küll aga on tõsi, et pekkis pingeregu keerab pekki aku...näiteks ülelaadimisega.

[Ain]

Olen ise kokku puutunud juhusega kus tsikkel seisis üle talve. Omanik andis töömehele ülesande aku ära laadida. Aku laetigi ära. Kui hakati proovima tagus kaitsmeid läbi jne... Juba jõuti plastikute maha koorimisele ja juhtmekimpude lahtikiskumiseni. Andsin nõu proovida teise aku pealt ja voilaa... masin ärkas ellu.. Töömees oli täiesti tühja aku valepidi polaarsusega üles laadinud..

[will111]

kuna teadust ja fakte nõuti, mis siis ikka...tuleb kirja panna

pingeregulaatoreid on tsiklitel kahte tüüpi, shunt ja series. tööpõhimõte on neil täiesti erinev aga minule teada olevalt shunt tüüpi on selgelt enamlevinud. omakorda on 2 tüüpi shunt regulaatoreid, mis erinevad selle poolest millist "lülitit" seal sees kasutatakse, kõige tavalisem on scr (türistor) ja uuemad ning efektiivsemad kasutavad mosfet transsi nö. ümber lülitamiseks.
ümber lülitamine ongi shuntimine ehk staatori toodetava voolu maandamine. seda tehakse kaitsmaks akut ning muid komponente ülepinge eest, mis tõuseks vastasel juhul liiga kõrgeks ja keedaks ära aku, põletaks läbi pirnid. (kõrgemad mootori pöörded=kõrgem väljundpinge)
edasi on see koht, kus ilmselt enamus inimesi pingeregulaatori tööpõhimõttest valesti aru saab. nimelt arvatakse (ekslikult), et regulaator ise muudab staatorist nö. ületoodetud energiat lihtsalt soojuseks, umbes nagu mingi lihtne takisti. midagi sellist ei tee aga ei vanakooli shunt regulaator ega ka mitte uuemat tüüpi mosfet. tegelikult muutub see staatori "üle toodetud" energia soojuseks staatoris endas + juhtmestikus + connectorites. mingis osas ka regulaatoris, kuid regulaator vaid lülitab/suunab vooluringi ümber kas akule või siis maha, kui pinge liiga kõrgeks kasvab. kuna lülitusi teostab transistor ja transistorid kuumenevad justnimelt voolu ümber lülitamise tulemusena siis regulaatori toodetud soojus tulenebki nendest lülitustest ning selle sagedusest.
scr tüüpi transsi kasutavad regulaatorid lülitavad aeglaselt ja suure vooluga, seega on "ebaefektiivsemad" ehk toodavad ise sisemiselt rohkem sooja selle lülituse ebaefektiivsuse tõttu. mosfet tüüpi regulaatorid lülitavad palju kiiremini ning efektiivsemalt ehk väiksemate nö. kadudega. seega on need oluliselt jahedamad, kuid seetõttu peab ka staator hajutama veel natuke suurema koguse sooja.
väikse video leidsin ka illustratsiooniks



series tüüpi regulaatorid lülitavad staatori vooluringi lahti, mitte ei lühista seda maha. seega nende tööpõhimõte on hoopis teistsugune ja selliseid regulaatoreid saab kasutada väga erineva/kõikuva koormuse puhul...näiteks rinkatsiklid, millel tuled täielikult puuduvad ja mitte mingit üleliigset elektrit peal ei ole.

seega, mis on kokkuvõte? pingeregulaator on tegelikult sisemiselt väga lihtne asi. mis seda kahjustada võib ja saab...kuumus, ülekoormus, aladimensioneeritus ja kehv jahutus ehk tootja enda kehv tehniline disain. ülekoormus tekitab kuumust, kuumus omakorda võib tekitada ülekoormust. täiesti läbi aku võib samuti kindlasti tekitada mingisuguseid "soodsaid tingimusi" ülekoormuse ja liigse kuumuse genereerimiseks. samas ühtegi otsest ja selgelt defineeritavat põhjust ei ole miks üks niinimetatud poolpidune aku (see on selline aku mis veel toimib, käivitab, on laetav aga on selgelt halvenenud seisus ja vajab varsti vahetust) peaks pingeregulaatori läbi põletama.

ja Vint, ära end nüüd liiga meelitatult ka tunne...ma panin selle jutu siia kirja eelkõige iseenda jaoks kuna otsustasin natuke värskendada mälu ja paari kolme aasta pärast on hea vaadata ning kiire vastus saada, selle asemel, et pikemalt googeldada

[AzA]

Aza, nii pekkis aku muidugi enam tsiklit ei käivita ka, isegi mitte läbi häda...aga kindlasti mitte regulaarselt ja normaalselt. Seega sellist akut ei saa enam tsikli peal kasutada ja kui seda ei saa enam tsikli peal kasutada, siis ei saa see ka pingeregu ära tappa? Aga no kasvõi puht teoreetiliselt - kui aku on tõesti päris pekkis ja laadimisvool püsib suur siis tsikli elektrisüsteem võimaldab seda laadida ikkagi suhteliselt väikse ja piiratud voolutugevusega. Erinevad allikad mainivad erinevaid numbreid ning eks see oleneb ka tsiklist, aga eks ta kuskil selline paari kuni viie ampri kanti jääb. Kogutarbimine samal ajal on siiski kuskil 10+ amprit. Juba puhtalt tuled, elektroonika ja süüde võtavad nii palju ära. Ja see kõik peab olema igal tsiklil ning on igal ajahetkel töös, suht muutumatu tarbimisega. Kui sa nii vaatad ja võrdled siis see aku laadimine seal kõrval on ikkagi suht tühine, sõltumata sellest kas see on suure vooluga või väikse. Ja see nö. muutuv tarbimine siis lähebki läbi regulataatori kas soojuseks (aku ei vaja laadimist) või siis kasutusse (aku laadimiseks). Kui läheb kasutusse siis regulaator hajutab vähem sooja.

"millega see meie pingekas-alaldi seal siis tegeleb? Täpselt, üles sulab" miks ta üles sulab? genekas ei anna välja piiramatult voolu. mis seda üles sulamist põhjustab?

Küll aga on tõsi, et pekkis pingeregu keerab pekki aku...näiteks ülelaadimisega.

Nujah, sellest va elektrist ei saa tänapäevalgi enamik spetse aru ... igatahes mul oli üks armas triumph, mille pingeregulaatorit suretas 2x järjest maha aku, mis pealtnäha oli ok .... võimalik muidugi, et halvad ühendused ... neid seal sai ikka vehitud kinni-lahti.
Igal juhul peale teist pingekat vahetasin aku ja sõidab see küna siiamaani.

[will111]

eile kui lugesin nende pingekate kohta siis ühes välismaises foorumis jäi silma mingi post, kus tüüp vahetas mitu aastat seisnud rattal välja aku, uue ja ilusti laetud aku vastu...ning väidetavalt põletas see protseduur tal ka pingeka maha nii et who knows jah, halvemal päeval võib ilmselt ka viltu vaatav vanatädi mõne pingeka maha põletada oma needusega
mulle tundub, et kui pingekas on tootja poolt aladimensioneeritud (loe: pandud piiripealne ja muidu odav käkk, et kokku hoida) siis võib selle läbi põlemise põhjustda küll pikalt suure vooluga aku laadimine - ja noh, eks selle voolutugevuse määrab siis aku olek. kui ta on omadega suht tühi siis kestab see suure vooluga laadimise protsess kaua ja ilmselt saab pingeregu kõvasti seda suurt voolu seal ümber lülitada, mis genereerib suure koguse sooja. kui samal juhtub regu olema tsiklil kehva jahutusega kohas, ilm päris soe ning sõit ka selline linnas 25ga ummikus tiksumine siis võib "viltu vaatava vanatädi needus" juba reaalsuseks saada

[AzA]

eile kui lugesin nende pingekate kohta siis ühes välismaises foorumis jäi silma mingi post, kus tüüp vahetas mitu aastat seisnud rattal välja aku, uue ja ilusti laetud aku vastu...ning väidetavalt põletas see protseduur tal ka pingeka maha nii et who knows jah, halvemal päeval võib ilmselt ka viltu vaatav vanatädi mõne pingeka maha põletada oma needusega
mulle tundub, et kui pingekas on tootja poolt aladimensioneeritud (loe: pandud piiripealne ja muidu odav käkk, et kokku hoida) siis võib selle läbi põlemise põhjustda küll pikalt suure vooluga aku laadimine - ja noh, eks selle voolutugevuse määrab siis aku olek. kui ta on omadega suht tühi siis kestab see suure vooluga laadimise protsess kaua ja ilmselt saab pingeregu kõvasti seda suurt voolu seal ümber lülitada, mis genereerib suure koguse sooja. kui samal juhtub regu olema tsiklil kehva jahutusega kohas, ilm päris soe ning sõit ka selline linnas 25ga ummikus tiksumine siis võib "viltu vaatava vanatädi needus" juba reaalsuseks saada

Jah nii ju ongi. Pingekas põleb maha ülekuumenemise tõttu, küsimus on, mis selle üleliigse soojuse tekke põhjustab.
Laias laastus nagu sa ütlesid kõrged pöörded ja kuum ilm + mitte vähem olulisena vooluringi vead.
Kasvõi pingeka enda ühenduspesa, maandused, niru "sisekliimaga" aku jne.

Ehk kokkuvõttes: nimesid ei nimeta aku lihtsalt 2-e aasta tagant emexisse viia, massikablasid tasub üle käia, akukablasid tasub puhastada ja määrida, pingeka enda ühendusi puhastada jne.

[Virks]

Kehva aku ja pingeka suremisest väheke teise nurga alt.
Kui on teada, et aku on kehva, siis lülitatakse tarbijaid vähemaks (tuled maha) käivitamise ajaks. Kuna pidune aku sisetakistus on piisavalt suur, siis ei suuda see arvestatavat koormust (pinget maha tõmmata) tekitada ja pingeregulaator peab praktiliselt kogu geneka võimsuse mätasse lülitama.
Teades, et aku on kehva, ei lülitata tulesid põlema ja lastakse "akul laadida".

Ehk pingeka läbipõlemine ei pruugigi akus olla vaid omaniku käitumises.

[romulus]

Kas kellegil on kogemusi, kas pingekas võib nö "vähehaaval" ka surema hakata ja suvalistel hetkedel probleeme tekitada (kuid mitte pidevalt)?

Mul siin nv sõidul mingi hetk näitas laadimise indikaator vahepeal ülelaadimist (vilgutab värve, ei näita numbrit). Ja mingi hetk läks ise korda. Korrata enam ei suuda olukorda mingi nipiga. Siis kui jama hakkas, oli suurem koormus ka taga, tuled ja kätesoojendused. Aku on sügisel ostetud Motobatt, pingekas on R1 pealt ja peaks olema MOSFET tüüpi.

Kas on nii, et kui pingekas lendab, siis lendab ja seal mingit sellist kord-töötab-kord-mitte limbot olla ei tohiks? Siis võiks kahtlustada hoopis laadimise indikaatori kala.