Endurotsikli rehvirõhk?

[Reimakas]

Noo nii. Teine sõit tehtud. Vinge rsk. Aga küsimus: mis see rehvi rõhk olema peab? Hetkel 2,2 ja kruusal nagu raudteel. Kas peab proovima ja katsetama või on mingi soovitus veel seaderes, et pehme oleks.


----
Teema poolitatud siit: viewtopic.php?p=871057#p871057

[villy]

Noo nii. Teine sõit tehtud. Vinge rsk. Aga küsimus: mis see rehvi rõhk olema peab? Hetkel 2,2 ja kruusal nagu raudteel. Kas peab proovima ja katsetama või on mingi soovitus veel seaderes, et pehme oleks.

2.2 kõlab nagu puuhobusel sõitmine. Ilma lukkudeta proovi nt 1,0-1,3BAR sõltuvalt teeoludest. Alla selle võid hakata siselohve lõhkuma või tõmbab rehvi ringi- Kui ainult offroad sõit soovitan Mousse peale mõelda.

[randel]

Mina sõidan enamasti kuskil 0,6-1 bar rõhuga, 2 bar on kaugelt liig nii kerge ratta jaoks. Rehvirõhk mõjutab pidamist, löökide amortiseerimist see eriti ei paranda. Kruusateel kipuvadki endurokad väga jäigad olema, kiired lühikesed löögid pole ilmselt prioriteet olnud tehaseseades. Mingil määral aitab kompressiooni vähendamine, kui ikka liiga jäik, siis tuleb vedrustus mõne spetsialisti kätte hääletamisele viia.

[will111]

arvestage härrad ka asjaoluga, et sõidumees oli vist 125 tühimassiga ning arvatavasti siis kuskil 135kg täismassiga!

eks selline asi siiski ka natuke ikka mõjutab seda sobivat rehvirõhku. ma ise kasutasin taga umbestäpselt 2bar päris pikka aega kuna kartsin, et ilma lukkudeta väga raju momendiga mootor muidu võib tõmmata mul nipli naksti minema mõnes kohas suvalises metsas ja siis olen omadega suures hädas. alles hiljem hakkasin katsetama rõhkudega alla 2 ning nüüd sõidan kuskil 1.5ga. sellest madalamaks laskmine ei anna küll enam mitte midagi tajutavat juurde, küll aga hakkab rehv siis kurvi võttes juba rullima. 2 ja 1.5bar vahe on ka päris ausalt öeldes suht minimaalne mumeelest, ükskõik kas siis kruusatee peal või kuskil mujal, aga natuke pehkem on sõita teatud pinnastel. alla 1 bari ma ise ei laseks rõhku kunagi sest siis ikka ratas juba täiesti ujub. aga võibolla mingi 50kg venna jaoks muidugi see on suht optimaalne

[randel]

Will, ka Eesti keskmine mees ei kaalu kindlasti 50kg, et su väide asjakohane oleks. Mina räägin oma kogemustest ja minu kaal koos suure paagiga Beta 390-ga ja vahel ka nädalavahetuse matkavarustusega saba peal on 135kg piisavalt lähedal, et ei pea mingit koefitsienti vahele panema. Seda, et jäiga seinaga endurorehv metsateel 1 bariga ennast veljelt maha rullima hakkab, tahaks täitsa näha.

[will111]

hmm, seda ma nüüd küll väita ei üritanud, et eesti keskmine mees 50kg kaaluda võiks...olen lihtsalt aru saanud (ja mingil määral ka vist oma silmaga näinud), et igasugused nö. kõvad krossimehed on tavaliselt pigem hästi lühikesed ja väiksed inimesed. 50kg on üks üsna suvaliselt võetud ümmargune number, mis pidi lihtsalt esindama nö. teist äärmust võrreldes siis näiteks kõigi selliste 110, 120kg jne meestega...võibolla päris 50 kiloseid sõidumehi on tõesti jah vähevõitu, kui noored välja jätta, aga näiteks 60-70kg kiloseid ilmselt on juba vägagi palju. ja keskmise eesti mehe kaal ei oma kõige selle juures minumeelest üldse mitte mingisugust tähtsust. anyway, kas väide, et sobiv rõhk sõltub kokkuvõttes ka kogu rehvidele toetuvast massist on vale ning kõikjal ja kõigi jaoks on optimaalne justnimelt üks ja seesama rehvirõhk? kui nii siis nii, kuigi isiklikult pole sellist teooriat nagu varem kuskilt kuulnud.


ma ei tea milline see jäiga seinaga endurorehv täpsemalt on, ise kasutan pigem krossirehve ja mingisugusest veljelt maha rullimisest pole ma midagi rääkinud vaid ütlesin seda, et väga madala rõhuga sõites on tunda kuidas rehv kurvis "rullib" - teisisõnu kogu rehvi karkass deformeerub ning paindub selliselt, et tekib tunne nagu ratas ujuks seal rehvi otsas. seejuures olgem täpsed, ma ütlesin, et see ujumine muutub minu jaoks liiga räigeks rõhkudega, mis jäävad juba 1 barist ka allapoole. kuni 1 on veel sõidetav, lihtsalt ma ei näe sellel mitte mingisugust eelist 1.5 ees. puudusena näen suuremat võimalust nippel pikapeale küljest rippida või siis lihtsalt teatud kohtades asjatult velge vigastada, või isegi siselohv lõhkuda.
võibolla mõnele (või lausa kõikidele inimestele siin foorumis...peale minu) see ujumise tunne väga meeldib või sobib ja võibolla see on jälle mingi supereepiline tehnika, millega võidetakse kõik maailmameistritiitlid oma kodu ümber metsas tiirutamise meistrivõistlustel. sel juhul ei muud kui tuult tiibadesse, minu jaoks on ja jääb see ebamääraseks ja ebameeldivaks, ei anna (minu!) sõidule kohe päris kindlasti mitte midagi juurde ja seetõttu ma lihtsalt nendel übermadalatel rõhkudel pointi ei näe. kui oleks otsesõidul vaja võimalikult laia tagarehvi footprinti siis oleks ilmselt teine asi...aga ei ole vaja. kas teemaalgatajal on või ei ole, seda ei oska ennustada, küll aga soovitaks lihtsalt proovida sõita erinevate rõhkudega ja saada ise teada, mis mõistlik tundub.

[randel]

Minu viide oli sellele, et kui 2 foorumi kasutajat soovitab rehvirõhuks +/-1 bar, siis tundub kummaline sinu väide, et selline rõhk sobib vaid 50kg sõitjale.
KTM manuaal soovitab 350 enduurokale nii:
Offroad tire pressure
front 1.0 bar (15 psi)
rear 1.0 bar (15 psi)
Street tire pressure (All EU/AR/ASEAN/BR/CN models)
front 2.0 bar (29 psi)
rear 2.0 bar (29 psi)

[will111]

Ei saa aru, mis selle sõnade väänamise ja suhu panemise eesmärk peaks olema...aga mida iganes, ausalt öeldes ei viitsi vaielda.

Mina rääkisin (teadmata seejuures, mida manual soovitab sest pole sealt kunagi otseselt rõhkude kohta infot otsinud), et olen kasutanud rehvirõhkusid 1 barist 2 barini ning et minu jaoks jääb optimaalne nende kahe vahele. KTM manual näeb aga ette hoopis kasutada rõhkusid 1 kuni 2 bari....täiesti P*tsis kuidas ma ikka nii rämedalt mööda sain panna. Laske mind maha, et julgesin jälle taolist lollust levitada

[Reimakas]

Jep. Lugesin ka manuali läbi ja seal täitsa kirjas... Aga kes neid manuale ikka lugeda viitsib Lasin hetkel rõhu 1,5 ja lähen katsetan.

[Ain]

Sellisel rattal läheb mousse sisse ja vat siis alles läheb sõitmine lõbusaks!

[mx77]

Noo nii. Teine sõit tehtud. Vinge rsk. Aga küsimus: mis see rehvi rõhk olema peab? Hetkel 2,2 ja kruusal nagu raudteel. Kas peab proovima ja katsetama või on mingi soovitus veel seaderes, et pehme oleks.

Tavalise sisekummiga 1,0 bar +/- 0,2 bar

[mx77]

► Näita Spoilerit

Noo nii. Teine sõit tehtud. Vinge rsk. Aga küsimus: mis see rehvi rõhk olema peab? Hetkel 2,2 ja kruusal nagu raudteel. Kas peab proovima ja katsetama või on mingi soovitus veel seaderes, et pehme oleks.

2.2 kõlab nagu puuhobusel sõitmine. Ilma lukkudeta proovi nt 1,0-1,3BAR sõltuvalt teeoludest. Alla selle võid hakata siselohve lõhkuma või tõmbab rehvi ringi- Kui ainult offroad sõit soovitan Mousse peale mõelda.

Enduurokal on lukud tehasest peal.

[Reimakas]

No nii. Järjest hullemaks läheb. Kuidas need lukud toimivad? automaatselt või pean mina ka midagi tegema. Oman 12 aastast MTB rattaga sõitmise kogemust ja eile sõites sain au, et tasakaalu tunnetus selle hobiga tegeledes tuleb enduros ainutl kasuks. Kahjuks täna sõitma ei saanud ja 1,6 rõhku proovida ei saanud. Lasen homme 1,2 peale kohe ja proovoin seda.

[yeekim]

pilt.png (42.65 KiB) Vaadatud 2559 korda

[will111]

reimakas, sa ei pea nendele lukkudele mõtlema ega nendest mitte midagi teadma...kui sa ise oma tsikli rehve ei vaheta vaid lased seda teha ametlikus hoolduses ja ostsid tsikli uuena kohaliku edasimüüja käest.
lukud on sul tehasest sees ja funktsionaalsed, nii et võid soovi korral sõita ka 0.1 bar rõhuga kui nii tundub eriti hea

Teemaväline

siin on üks rehvirõhu kalkulaator, kuigi see on mägi(JALG)ratastele mõeldud ehk väljastatavaid numbreid ei saa võtta ja teisendada päris üks ühele tsiklile siis annab väga hästi aimu, mis ja miks käib rehvis erinev rõhk sõltuvalt sõitja kaalust, rehvi enda mahust, sõidustiilist ning muudest asjadest (seal saab valida kõikvõimalikke "optioneid"). võid näiteks panna sisse sõitja kaalu 60kg vs. 120kg ja vaadata, millisel määral erinevat rõhku kalkulaator soovitab
https://bikefaff.com/mountain-bike-tyre ... alculator/

[Macintosh]

@will111 Kuidas me nüüd sujuvalt jalgratasteni jõudsime.
Jalg- ja mootorratta rehvirõhkude nõuded on märksa erinevad. Suisa nii erinevad, et sealt ei saa isegi ligilähedaselt malli võtta võtta. Kui pole spetsiifiliselt tegu jalgrattateemaga siis ära palun pane täiendava hoiatuseta üles teemavälist juttu, see võib tekitada korraliku segaduse.

[villy]

► Näita Spoilerit

Noo nii. Teine sõit tehtud. Vinge rsk. Aga küsimus: mis see rehvi rõhk olema peab? Hetkel 2,2 ja kruusal nagu raudteel. Kas peab proovima ja katsetama või on mingi soovitus veel seaderes, et pehme oleks.

2.2 kõlab nagu puuhobusel sõitmine. Ilma lukkudeta proovi nt 1,0-1,3BAR sõltuvalt teeoludest. Alla selle võid hakata siselohve lõhkuma või tõmbab rehvi ringi- Kui ainult offroad sõit soovitan Mousse peale mõelda.

Enduurokal on lukud tehasest peal.

OK, lahe. Pole kunagi uut ostnud ja viimasel olid lukkude asemel moussed.

[will111]

Mac, täpselt seda ma ju väga konkreetselt täpsustasingi, et rõhud on jalg ja mootorrattal erinevad ehk et sealt kalkulaatorist saadud numbreid ei saa rakendada otseselt mootorrattale. Kui minu postitus läbi lugeda siis ei saa see küll kuidagi segaseks jääda.

Mõlemad asjad on siiski kaherattalised sõidukid ning mõlema otsas istuvad samasugused sõitjad, ka kohad kus sõidetakse on tihtipeale täpselt ühed ja samad. Rõhud ei transleeru üks ühele aga ei ole ka mitte kuidagi õige väita, et seal pole absoluutselt mitte mingisugust seost. Raskem sõitja on raskem sõitja, nii jalgratta kui mootorratta otsas. Kui jalgratta puhul tähendab see näiteks 2 korda suuremat rõhku või ütleme 1.2bar suuremat rõhku (1.2 vs. 2.4bar) siis mootorratta puhul a'la 50% suuremat või siis 1.2bar vs. 1.8 bar. See on muidugi ümmargune näide ja kalkulaatori mõte oli lihtsalt näidata, et sõitja mass mängib rolli, ei rohkem ei vähem. Kes tahab seda fakti ignoreerida muidugi vaba valik ja mul on ükskõik, mis rõhuga keegi ringi paarutab. Kuid ärme palun tee nägu nagu füüsikaseadused taaskord ei kehti

[mx77]

No nii. Järjest hullemaks läheb. Kuidas need lukud toimivad? automaatselt või pean mina ka midagi tegema. Oman 12 aastast MTB rattaga sõitmise kogemust ja eile sõites sain au, et tasakaalu tunnetus selle hobiga tegeledes tuleb enduros ainutl kasuks. Kahjuks täna sõitma ei saanud ja 1,6 rõhku proovida ei saanud. Lasen homme 1,2 peale kohe ja proovoin seda.

Keerad mutri õige momendiga kinni

[mx77]

Mac, täpselt seda ma ju väga konkreetselt täpsustasingi, et rõhud on jalg ja mootorrattal erinevad ehk et sealt kalkulaatorist saadud numbreid ei saa rakendada otseselt mootorrattale. Kui minu postitus läbi lugeda siis ei saa see küll kuidagi segaseks jääda.

Mõlemad asjad on siiski kaherattalised sõidukid ning mõlema otsas istuvad samasugused sõitjad, ka kohad kus sõidetakse on tihtipeale täpselt ühed ja samad. Rõhud ei transleeru üks ühele aga ei ole ka mitte kuidagi õige väita, et seal pole absoluutselt mitte mingisugust seost. Raskem sõitja on raskem sõitja, nii jalgratta kui mootorratta otsas. Kui jalgratta puhul tähendab see näiteks 2 korda suuremat rõhku või ütleme 1.2bar suuremat rõhku (1.2 vs. 2.4bar) siis mootorratta puhul a'la 50% suuremat või siis 1.2bar vs. 1.8 bar. See on muidugi ümmargune näide ja kalkulaatori mõte oli lihtsalt näidata, et sõitja mass mängib rolli, ei rohkem ei vähem. Kes tahab seda fakti ignoreerida muidugi vaba valik ja mul on ükskõik, mis rõhuga keegi ringi paarutab. Kuid ärme palun tee nägu nagu füüsikaseadused taaskord ei kehti

Ära aja kelbast. Keskmise jalgratta kaal on vahemikus 10-15 kg. Keskmise enduuroka kaal vahemikus 100-150 kg. Nüüd võid ise vabalt välja arvutada, kui suure protsendi moodustab sõitja kaal jalgratta ja enduuroka puhul.
t***, sa ei pea igas issanda teemas sõna võtma, kui ei jaga muhvigi.

[M.T.]

► Näita Spoilerit

Mac, täpselt seda ma ju väga konkreetselt täpsustasingi, et rõhud on jalg ja mootorrattal erinevad ehk et sealt kalkulaatorist saadud numbreid ei saa rakendada otseselt mootorrattale. Kui minu postitus läbi lugeda siis ei saa see küll kuidagi segaseks jääda.

Mõlemad asjad on siiski kaherattalised sõidukid ning mõlema otsas istuvad samasugused sõitjad, ka kohad kus sõidetakse on tihtipeale täpselt ühed ja samad. Rõhud ei transleeru üks ühele aga ei ole ka mitte kuidagi õige väita, et seal pole absoluutselt mitte mingisugust seost. Raskem sõitja on raskem sõitja, nii jalgratta kui mootorratta otsas. Kui jalgratta puhul tähendab see näiteks 2 korda suuremat rõhku või ütleme 1.2bar suuremat rõhku (1.2 vs. 2.4bar) siis mootorratta puhul a'la 50% suuremat või siis 1.2bar vs. 1.8 bar. See on muidugi ümmargune näide ja kalkulaatori mõte oli lihtsalt näidata, et sõitja mass mängib rolli, ei rohkem ei vähem. Kes tahab seda fakti ignoreerida muidugi vaba valik ja mul on ükskõik, mis rõhuga keegi ringi paarutab. Kuid ärme palun tee nägu nagu füüsikaseadused taaskord ei kehti

Ära aja kelbast. Keskmise jalgratta kaal on vahemikus 10-15 kg. Keskmise enduuroka kaal vahemikus 100-150 kg. Nüüd võid ise vabalt välja arvutada, kui suure protsendi moodustab sõitja kaal jalgratta ja enduuroka puhul.
t***, sa ei pea igas issanda teemas sõna võtma, kui ei jaga muhvigi.

Jeerum, see on nüüd küll foorumi kõige lollim väide üldse. Kui kõikide foorumlaste teadmised summeerida, siis on ju üldteada fakt, et Willi teadmised on veel x2.

[mx77]

Siin on üks hea kokkuvõttev artikkel rehvirõhkudest off-road sõitmisel
https://www.dirtrider.com/gauging-pressure/

[will111]

ja siis on on näiteks sellised video kujul artiklid, mis actually selgitavad, et miks madalam/kõrgem rõhk. millised ohud, miinused ja plussid kaasnevad ühe või teisega jne.


aga muidugi kui ei saada aru niivõrd lihtsast asjast, et IGAL JUHUL, IGA REHVI ja IGA SÕIDUVAHENDI puhul määrab optimaalse rehvirõhu või rehvirõhu vahemiku ära see kui palju summaarset massi seal rehvi peal parasjagu sõidab siis ilmselt pole eriti mõtet üritada sellistel teemadel kaasa mõelda, veel vähem sõna võtta või kellegile nõu anda

[KIBU]

Fim enduro rehvide hea pidamine algab 0,8bar i juurest. kiiresti sõiduks 0,6-1,5bar. erinevad pinnased ja sõidustiil eeldavad erinevaid rõhkusid, katsetama peab lihtsalt. mida suurem rõhk seda väiksem läbilöögi oht, seega alusta 1,2 bari pealt ja lase vaikselt vähemaks. väga töss rehv muutub lõpuks "vedelaks" ja ujuvaks, eriti kurvides. Sinnamaani (nii suurte kiirusteni) läheb aga ilmselt aega ja selleks ajaks saad juba ise aru kuidas ja mis.
Minu kogemus ütleb, et pidamise jaoks on vedrustuse seade siiski palju olulisem kui rehvid. kui tahad hästi sõitma saada siis katseta ja õpi seadistamist, nii vedrustuse kui rehvidega. kui 6 käiguga järjest sõitmist pikalt ei ole ja peamiselt metsas sõidetakse, tasub mousse peale mõelda, vahe siselohviga on väga suur. esiteks saab sõita "madala rõhuga" ilma läbilöögi ohuta aga peamiselt mousse EI PÕRKA nagu siselohv ja samas ei ole ka "tühi" nagu tubeless vms. mousse valik on aga omaette teema.

[will111]

kuidas selle mousse'ga on metsas või näiteks mingi sellise endise karjääri põhja pinnasel kiireid suurema raadiusega kurve sõites, kas ta kipub ka olema pigem vedel ja ujuv nagu madala rõhuga tagarehv või ta peab sedapidisele deformatsioonile paremini vastu?

[villy]

kuidas selle mousse'ga on metsas või näiteks mingi sellise endise karjääri põhja pinnasel kiireid suurema raadiusega kurve sõites, kas ta kipub ka olema pigem vedel ja ujuv nagu madala rõhuga tagarehv või ta peab sedapidisele deformatsioonile paremini vastu?

Kusjuures täitsa oleneb moussest. Neid on erinevaid ja tavalist tootjale märgitud ka kui "pehme" on BAR skaalaga võrreldes ja see on reeglina juba tootel müügikuulutuses välja toodud.

Oma kogemuse põhjal selline 1-1.2 mousse vs 0.6-0.8 oli tõesti tunne, et madalam ujub vahetult ühelt rattalt teisele hüpates. Eks see sõltub sellest ka kui palju on kasutatud. Samal ajal siis inimene, kes oli 0.6-0.8-ga sõitis pikalt, ütles, et tema arust küll ei uju. Ju siis harjumise asi kokkuvõttes.

[KIBU]

kuidas selle mousse'ga on metsas või näiteks mingi sellise endise karjääri põhja pinnasel kiireid suurema raadiusega kurve sõites, kas ta kipub ka olema pigem vedel ja ujuv nagu madala rõhuga tagarehv või ta peab sedapidisele deformatsioonile paremini vastu?

mousse on stabiilsem kui siselohv madala rõhuga. aga siin on mõned nüansid millega peab arvestama. mousse tõmbub aja jooksul/kasutades kokku mahult (läheb ka pehmemaks) mistõttu on "tühjust" rehvi sees rohkem. eriti just odavama otsa medium moussed (0,8bar). Mida rohkem on tühja, seda suurem osa jääb kanda rehvi karkassile. (ka karkassid kannavad erinevatel rehvidel eritevalt) . teiseks peab mousse ja rehv kokku sobima. eri tootjate rehvide siseruumalad on erinevad ka sama rehvimõõdu juures. 140 80 18 Michelin enduro medium on tuntavalt suurem kui näiteks samas mõõdus Metzeler 6days. osadel mousse tootjatel on olemas sobivustabel erinevate rehvide järgi.
kiiresti sõitjad kasutavad enamasti medium moussesid, hardenduros soft ja supersoft. hard (ca 1bar) mousse on juba rohkem rally teema.
päriselus kannatab siiski väga kiiresti kurve sõita ka soft või vana ja kokkutõmbunud medium moussega. Kiired kutid sõidavad ka tagumine "rim vastu maad" lötsiga kurvides eest ära. Esirehvi puhul on rõhk vähe olulisem aga tagumise puhul... mitte nii väga.
mida vähem on rehvis "tühja" seda "konkreetsem" on tunne sõites. ma ise kasutan AirMousse 0,5bar softi mis on rämedalt suure mahuga (tagumine). uuena on vaat, et keeruline mousse rehvi sisse ära mahutada, aga samas väga pehme ja "nätske". sellise komboga on rehv igas olukorras "täis" mis sest, et väga pehmet kraami. Aga tagarehvi puhul seda siiski teravate kivide, juurikate jne löökide, mitte kurvistabiilsuse pärast. kuna sama esimene mousse on jällegi väga väikese mahuga siis on lisaks pehmele moussele mul veel 4mm siselohv, selleks et rehv rohkem "täis" oleks. muidu oli kurvides nutune.
135kg sõitja kaalu puhul... kui minu tsiklipeal oleks teine mina veel lisaks, et mis seade siis paneksin... hui tean

[will111]

väga hea info. selle sisemise ruumala asja peale ei osanudki ise mõelda varem, aga loogiline ta muidugi on jah. mingi aeg peaks selle mousse värgi ära proovima, nüüd siis teab ka enamvähem mida sihtida. aga põhimõtteliselt tasuks siis vist ettenägelikult hankida selline mousse, mida alguses ikka "annab toppida" rehvi sisse? et noh, hiljem tõmbab nagunii kokku ja ruumale väheneb?

kindlasti see kurvis ujumise teema ongi üsna inviduaalne asi ka. või kasvõi võttes täpselt identsed rehvirõhud siis eks erinevad rehvid iseenesest juba "tunduvad" ka erinevad sõites/kurvides. ja lõpuks muidugi sõidetud saab ka seal "ujuva tunde" otsas, jälle personaalne värk aga minul isiklikult ei ole nagu kuskil niiväga vaja seda maksimaalselt suurt tagarehvi kontaktpinda otsesõidu jaoks. seepärast pole ka osanud leida head põhjust miks ei võiks pigem sõita natuke suurema rõhuga ja vähem ujuda + boonusena väiksem tõenäosus ka siselohv lõhkuda või velge muljuda. polegi õnneks vist kunagi veel flati saanud ega ka ühtegi velge lõhkunud.

[KIBU]

väga hea info. selle sisemise ruumala asja peale ei osanudki ise mõelda varem, aga loogiline ta muidugi on jah. mingi aeg peaks selle mousse värgi ära proovima, nüüd siis teab ka enamvähem mida sihtida. aga põhimõtteliselt tasuks siis vist ettenägelikult hankida selline mousse, mida alguses ikka "annab toppida" rehvi sisse? et noh, hiljem tõmbab nagunii kokku ja ruumale väheneb?

Mainin ära, et minul kogemus vaid enduro 18" mõõduga. 19", krossiteemaga pole kokku puutunud.
Kõik mousse-id uuest peast tahavad "toppimist". tavalise sirge heebliga uue moussega naljalt rehvi peale ei aja. niisama metsas sõitmiseks soovitan medium mousse-i. hardenduro (turnimine, järsud tõusud, halva pidamisega pinnas) jaoks soft ja supersoft. just need väga pehmed on pigem jämedamad, aga see ka tootjatel erinev. metzeleri soft ja supersoft on näiteks sama bar reitinguga aga supersoft on ristlõikelt suurem kirja järgi. (ma ise pole proovinud)
Metzeleri medium on väga hea ja julgen omast kogemusest soovitada, sissesõidu aeg on lühike ja kestab kaua. ei lagune ära, lihtsalt tõmbub liialt kokku lõpuks. kui ei tea mida valida, siis kindlapeale minek on panna sama tootja mousse ja rehv. need on ehitatud koos töötama. üks parimaid kombosid minu arvates on metzeler medium mousse ja metzeler 6days medium. ega väga katsetada ei tasu kui head tulemust mõistliku hinnaga tahta. Michelini asjad on paremad ilmselt aga kõvasti kallimad. kui sõita oskad ilma mõtetult ratast ringi ajamata siis tasub ehk ka rahaliselt aga selleks peab sidurinäpp ja rutska käsi nii treenitud olema ja see tuleb õppides ja ajaga. selleks ajaks ilmselt teab iga sõitja juba ise milline sett talle parim.
üks väärinfo mida tahan selgitada, kuna nett seda pilgeni täis, on mousse määrde panek "mida rohkem seda uhkem". kindlasti ei ole see õige. üleliigne määre pressitakse lihtsalt kodaraaukudest ja velje/ rehvi vahelt välja, muutes kontaktpinna libedaks. kui rehvilukk ei pea, on kellas. üks asi on see rõve läga mööda ratast aga pidurikettale sattudes (mul on endal nii juhtunud) on jama.
Määret võiks panna umbes nagu värviks paksu värviga puitu. tuubitäis määret tuleb moussega kaasa aga esimeseks määrimiseks on seda pigem liiga vähe, tasub lisaks varuda. uue mousse määrin kummikindad käes käsitsi üleni määrdega kokku nii, et pind on ühtlaselt kaetud aga ei lädista. rehvi seest määrin pintsliga (nagu värviks, hõõrud laiali mitte ei võta juurde pidevalt). tasub arvestada, et mousse määre on päris rõve kraam, ma ei ole leidnud ühtegi ainet mis seda lahustaks. seega pesta seda liiga hästi minu teada ei saa, nühid/kulub maha. rehvi vahetada moussega on lihtsam kui siselohviga aga see määrdega jändamine üleliia mõnus ei ole. kui rehv kaua kestab, siis ala korra hooaja jooksul peaks määret lisama. mousse pind ei tohi kuivaks muutuda.
Mousse teema kokkuvõtuks, rehvirõhu teemas , moussega on sõita parem aga jändamist on rohkem kui siselohviga. igaühele oma.

[Dusterx]

Ma ikkagi kiidaks tublissi: Pole sellist mäkerdamist ja hooldamist nagu moussedega, saad kiirelt rehvirõhku muuta vajadusel ja ratta tasakaalususe kohapealt pole miskit rääkida ning kui rehvilukk saba annab, siis jookseb rehv muudel juhtudel paigast, mida tublissiga eriti juhtuda ei saa. Võistlustel, kus rehvilõhkumisel on tagajärjed, siis ala tetti töristades saad tublissiga kaskvõi 0 rõhuga turvaliselt koju. Jäärajal, kus kiirused suured, on täitsa tunda, kui vokid tasakaalust väljas, nendel, kes tänaval ka suuremaid kiiruseid harrastavad, võiks see täitsa argument olla.
Rõhkudest: Krossi sõidan 0,8-1bar, enduurotan 0,3-0,6 bar. Madala rõhuga ujub küll veidi, kuid pidamise vahe näiteks kivihunnikutes on ikka metsik.