Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?

[urmas66]

PS See väga palju suurem kompenseerimise näide on ehe tõestus sellest, kuidas vesipõrandaküttega "optimeerides", saad suurema kulu kui pidevalt kütet sees hoides.

https://weather.ee/index.php?520471

See on nüüd see näide, kus kõiki õigeid eeldusi omades jõutakse millegipärast ikkagi totaalselt valedele järeldustele
Aga pange rahad kokku ja ostke Urmasele see optimeeritav küte lõpuks ära, siis ei pea siin jahuma rohkem.
EDIT: Kalli elektriga ajaks juhe seinast oli päris kindlasti õige käik kui oli soov elektriarve suurust mõjutada. Minul näiteks oli nende jaanuari 4ja kallima päeva summa ~25% elektriarvest.

Aga palun käi õiged järeldused ja ka tõestus neile välja. Kogu asja point on ainult kulude kokkuhoid. Ma oleks selle ammu ostnud,kui sellist oleks olemas. Ja siis palun ka viide sellele optimeerivale küttesüteemile,mis hoiab kokku raha. Kokkuhoid siis ikka ka süsteemi hinda ja tagasitootlust arvestades. Mitte,et ma ostan päikesepaneelid summas 20k ja saan aastas kokku hoitud 200-300€.
Seega palun lase tulla, reaalselt toimiv soodsmat kulu pakkuv küttelahendus oleks kõigile vajalik.

[claw]

PS See väga palju suurem kompenseerimise näide on ehe tõestus sellest, kuidas vesipõrandaküttega "optimeerides", saad suurema kulu kui pidevalt kütet sees hoides.

https://weather.ee/index.php?520471

See on nüüd see näide, kus kõiki õigeid eeldusi omades jõutakse millegipärast ikkagi totaalselt valedele järeldustele
Aga pange rahad kokku ja ostke Urmasele see optimeeritav küte lõpuks ära, siis ei pea siin jahuma rohkem.
EDIT: Kalli elektriga ajaks juhe seinast oli päris kindlasti õige käik kui oli soov elektriarve suurust mõjutada. Minul näiteks oli nende jaanuari 4ja kallima päeva summa ~25% elektriarvest.

Aga palun käi õiged järeldused ja ka tõestus neile välja. Kogu asja point on ainult kulude kokkuhoid. Ma oleks selle ammu ostnud,kui sellist oleks olemas. Ja siis palun ka viide sellele optimeerivale küttesüteemile,mis hoiab kokku raha. Kokkuhoid siis ikka ka süsteemi hinda ja tagasitootlust arvestades. Mitte,et ma ostan päikesepaneelid summas 20k ja saan aastas kokku hoitud 200-300€.
Seega palun lase tulla, reaalselt toimiv soodsmat kulu pakkuv küttelahendus oleks kõigile vajalik.

Sa just ise kirjutasid, et hoidsid selle välja tõmbamisega raha kokku. Ja siis kirjutad järgi et kulusid ei hoia kukku nii. No hoiad ju, nahh sa siis välja tõmbasid? Loe ise ka oma teksti ja siis täpsusta. Et kas raha või kwh kokkuhoiust käib jutt. Mõlemad on kulu! Aga need on kaks eri asja, sest kwh hind kõigub. On arusaadav?

Ja see sinu numbrid on ka imelikud, kompenseerimise osa on liiga suur. Midagi ei ole sul normaalselt seadistatud vms.

[urmas66]

Ja see sinu numbrid on ka imelikud, kompenseerimise osa on liiga suur. Midagi ei ole sul normaalselt seadistatud vms.

Aga palun ja tule seadista siis õigesti kui tead, et midagi on valesti. Kirjuta PM ja lepime kokku.

Ja veekord siis tuletan meelde ja ka eespool oli sellest juttu, et see toimis sel viisil AINULT sellise ektreemse hinnakõikumise korral. Tava oludes sellise sisse välja plõksimisega kokku ei hoia. Lihtsalt tundide lõikes on hinna vahed selleks liiga väikesed. Kui punktuaalselt võtt,siis kindlasti 2-3€ kuus on võimalik alati kokku hoida, aga see pole muude kulutustega võrreldes kokkuhoid.

[oil]

A miks lihtsalt fix paketti ei tee? Praegu saab 12-sendise. Kulub 2000 kwh - maksad 240 €. Kulub 1000 - maksad 120.
Suvel kulutad vähem ja maksad vähem.
Jääb ära igasugune ajatamine, kompunnimine, seadmete juurde soetamine, üllatumine arvet nähes.

[MustVälk]

A miks lihtsalt fix paketti ei tee? Praegu saab 12-sendise. Kulub 2000 kwh - maksad 240 €. Kulub 1000 - maksad 120.
Suvel kulutad vähem ja maksad vähem.
Jääb ära igasugune ajatamine, kompunnimine, seadmete juurde soetamine, üllatumine arvet nähes.

Mul on 12senti fix. 1492kw jaanuari tarbimine ja koos muude kuludega arve 274.

[oil]

A miks lihtsalt fix paketti ei tee? Praegu saab 12-sendise. Kulub 2000 kwh - maksad 240 €. Kulub 1000 - maksad 120.
Suvel kulutad vähem ja maksad vähem.
Jääb ära igasugune ajatamine, kompunnimine, seadmete juurde soetamine, üllatumine arvet nähes.

Mul on 12senti fix. 1600kw jaanuari tarbimine ja koos muude kuludega arve 274.

Muid kulusid pole mõtet siin foorumis juurde tuua, kuna need sõltuvad tarbimiskohast, ampertasust ja mõnest muust faktorist, mida väga muuta ei saa.

[Turist]

A miks lihtsalt fix paketti ei tee? Praegu saab 12-sendise.

Mõni päev tagasi pakuti koguni ööpäevaringset hinda 9,99 sendiga (ikka koos käibemaksuga). Praeguseks on see rong läinud, tänane parim pakkumine on päeval 11, öösel 10 senti: https://elektrihind.ee/paketid/ (pakkuja kodulehel: https://www.220energia.ee/elekter/220-f ... tud-hind-0 )

[claw]

Ja see sinu numbrid on ka imelikud, kompenseerimise osa on liiga suur. Midagi ei ole sul normaalselt seadistatud vms.

Aga palun ja tule seadista siis õigesti kui tead, et midagi on valesti. Kirjuta PM ja lepime kokku.

Ja veekord siis tuletan meelde ja ka eespool oli sellest juttu, et see toimis sel viisil AINULT sellise ektreemse hinnakõikumise korral. Tava oludes sellise sisse välja plõksimisega kokku ei hoia. Lihtsalt tundide lõikes on hinna vahed selleks liiga väikesed. Kui punktuaalselt võtt,siis kindlasti 2-3€ kuus on võimalik alati kokku hoida, aga see pole muude kulutustega võrreldes kokkuhoid.

Ma ei tegele küttesüsteemide seadistamisega enam ca 15 aastat vist, ammu juba teisel erialal. Tehnoloogia on muutunud, palju, aga termodünaamika ja füüsika mitte väga palju. Ja mul puudub huvi kellegi süsteemi ka üldse süvenema hakata.
Põhjuseks on see, et mind tegelikult ei häiri see, et sul palju kulub, olgu siis elektrit või raha. Kulub palju kulub. Iga mehe oma asi.

Aga palun mitte ainult oma näite põhjal mingit tõde kuulutada. Et vot mul kulus nii ja nii ongi. Ei ole. Sõltub. Valikutest.

Sama nagu nende päikesepaneelidega. Üks mees teeb sest tahab - teine tegustseb ainule exceli tabeli tasuvuse põhjal. Kumb neist loll on? Mitte kumbki? Mõlemad? Või sõltub? Millest?

[urmas66]

Ma ei tegele küttesüsteemide seadistamisega enam ca 15 aastat vist, ammu juba teisel erialal. Tehnoloogia on muutunud, palju, aga termodünaamika ja füüsika mitte väga palju. Ja mul puudub huvi kellegi süsteemi ka üldse süvenema hakata.
Põhjuseks on see, et mind tegelikult ei häiri see, et sul palju kulub, olgu siis elektrit või raha. Kulub palju kulub. Iga mehe oma asi.

Aga palun mitte ainult oma näite põhjal mingit tõde kuulutada. Et vot mul kulus nii ja nii ongi. Ei ole. Sõltub. Valikutest.

Sama nagu nende päikesepaneelidega. Üks mees teeb sest tahab - teine tegustseb ainule exceli tabeli tasuvuse põhjal. Kumb neist loll on? Mitte kumbki? Mõlemad? Või sõltub? Millest?

OK,ei tegele enam, aga siis oma termodünaamika alaste (mis pole ju muutunud) teadmiste põhjal saab öelda, et millises osas ja mis on valesti. Või kui ei saa seda öelda,siis on ka kriitika tühja kohapealt. Või siis tegid kriitikat teadmata täpseid parameetreid ehk lahmisid niisama.

Mina panin siia reaalsed numbrid(faktid) ja saan nende reaalsust ka takka järgi tõestada.

[urmas66]

A miks lihtsalt fix paketti ei tee? Praegu saab 12-sendise. Kulub 2000 kwh - maksad 240 €. Kulub 1000 - maksad 120.
Suvel kulutad vähem ja maksad vähem.
Jääb ära igasugune ajatamine, kompunnimine, seadmete juurde soetamine, üllatumine arvet nähes.

Mul on aastaringne keskmine ikka palju väiksem siiani olnud.
Alles mõned päevad tagasi oli päeva keskmine 3,74 ja siis 7,48
Jaanuari keskmine oli 14,37 ja dets 10,6 Nov 12,6 okt 10,49 ja mõned kuud olid enne ka seal 7 kandis.
Ma ei kõhkleks,kui keegi pakuks fix 8-9 sendi kanti,aga üle selle maksab suurema tarbimisega liigselt peale.
Ja fix hinda 5-7 pakutakse ettevõtetele tähtajaga 10a tuulelenergia ehk roheline ka veel

[will111]

1) kas ma väitsin, et sa mõtlesid need numbrid ise välja? vastus lihtne ja lühike - ei väitnud. ütlesin, et ebaloogilised numbrid on ja pakkusin välja põhjuseid, millest need võisid tulla.
2) kui ilmad on suhteliselt muutlikud nende päevade lõikes, mil sa selliseid numbreid vaatad ja võrdled siis olgem ausad, tegelikult ongi need numbrid antud juhul suhteliselt võrreldamatud ehk mingeid põhjapanevaid järeldusi teha ei saa.
adekvaatset testi/võrdlust ei olegi tõesti päris nii lihtne teha, üllaülla. tuleb valida periood kui ilm püsib enamvähem üks ja sama ikka nende paari päeva jooksul. minul siin praegu näiteks on juba 3ndat päeva järjest väga stabiilne -8 -9 õues. ideaalne testimise/võrdluse aeg kui oleks vaja seda teha.
3) see mis mingi tootja kirjutab "kütab ära kuni blabla ruutu" - vabanda väga aga selliseid reklaamjuttu küll tõsiselt võtta ei saa. enamus õ-õ soojuspumpade puhul kirjutatakse ka kuidas need kütavad ära kuni 120 ruutu. jah tõepoolest, kliiimas kus temp ei lange kunagi alla -2 on see pump tõepoolest võimeline hoidma mingit enamvähem elatavat keskmist temperatuuri 120 ruudusel pinnal, uhades koguaeg oma maksimaalsel võimsusel.
reaalsus on see, et kui reklaamitekse 120 ruutu siis jaga see esiteks kohe tuimalt pooleks ning saad umbes tegeliku eesti karmimate talvepäevade jaoks. ning optimaalne reziim on sellest pooleks jagatud numbrist omakorda umbes pool. maasoojuspumba puhul ei kehti ilmselt täpselt sama valem, aga võiks näiteks aru saada, et maasoojuspumbal on seal süsteemis sees need tennid, õ-õ pumpadel selliseid asju ei ole! siit saab edasi teha juba loogilisi järeldusi.

kui sul läksid otseelektriga tennid töösse, mida nad päris kindlasti ka läksid...JA lisaks sellele olid külmad päevad siis ongi see müsteerium tegelikult ju lahenenud. loomulikult kui võrrelda tegelikkuses täiesti võrreldamatuid asju siis saab tulemuseks igasuguseid segaseid numbreid. soojumpump sul töötab kasuteguriga vast midagi 3+. tenni kasutegur on 1. külmem ilm vajab rohkem sisendenergiat kui soojem ilm. ega edasi pole vaja palju arvutada, et miks järgi kütmine nii ebaefektiivne oli.

mida sa oleksid pidanud tegema? ma ei tea, ja ma pole ka öelnud et oleksid üldse pidanud midagi teistmoodi tegema. kui ilmad oleksid pigem leebemad ja need R;L;P oleksid olnud kõik suht sama leebe temp siis mina näiteks oleksin proovinud tennid välja lülitada. aga üldiselt nagu ma aru saan siis selle manuaalse ajastuse liigutusega sa ju ikkagi kokkuvõttes hoidsid päris arvestatava summa raha kokku?! seega...TÄPSELT see, mida ma olen siin teemas sulle lehekülgede kaupa üritanud selgitada ja tõestada, osutus sinu enda näitel 100% tõeks. ehk siis sa tegid selle liigutuse, et lülitasid kütte õigel hetkel välja ja õigel hetkel sisse. ning sellest oli kokkuvõttes kõvasti rahaliselt kasu, isegi arvestades asjaolu et su küttesüsteem pidi pärast otseelektriga "järgi võtma".
kui filosoofilisel tasandil rääkida, et mida sa võiksid või oleksid võinud teha millalgi minevikus siis noh näiteks puuküttel korraliku ahju oleks võinud teha. või puudega köetava küttekolde, mille väljundi saab lülitada sinu veeringlusel põhinevasse kontuuri. kui sul on tõesti 220 köetavat pinda siis mina isiklikult ei oleks never ever projekteerinud ega lasknud omale projekteerida süsteemi, kus ongi kütteallikaks vaid üksainus soojuspump. kuid ega ma ei ürita sinu eest elada...eks igaüks teeb nii nagu ta heaks arvab. kui sa usud, et ühe soojamasinaga on hea ja optimaalne ja kõige parem siis las ta olla. minul on 2 ja olen ka väga rahul. varsti lisandub vast kolmas veel juurde

[claw]

Ma ei tegele küttesüsteemide seadistamisega enam ca 15 aastat vist, ammu juba teisel erialal. Tehnoloogia on muutunud, palju, aga termodünaamika ja füüsika mitte väga palju. Ja mul puudub huvi kellegi süsteemi ka üldse süvenema hakata.
Põhjuseks on see, et mind tegelikult ei häiri see, et sul palju kulub, olgu siis elektrit või raha. Kulub palju kulub. Iga mehe oma asi.

Aga palun mitte ainult oma näite põhjal mingit tõde kuulutada. Et vot mul kulus nii ja nii ongi. Ei ole. Sõltub. Valikutest.

Sama nagu nende päikesepaneelidega. Üks mees teeb sest tahab - teine tegustseb ainule exceli tabeli tasuvuse põhjal. Kumb neist loll on? Mitte kumbki? Mõlemad? Või sõltub? Millest?

OK,ei tegele enam, aga siis oma termodünaamika alaste (mis pole ju muutunud) teadmiste põhjal saab öelda, et millises osas ja mis on valesti. Või kui ei saa seda öelda,siis on ka kriitika tühja kohapealt. Või siis tegid kriitikat teadmata täpseid parameetreid ehk lahmisid niisama.

Mina panin siia reaalsed numbrid(faktid) ja saan nende reaalsust ka takka järgi tõestada.

Ehk ma väljendasin ennast halvasti. "valesti all" pean silmas, et kompenseerimise kulu on liiga suur selle kohta, et sul põrandaküte (maaküttega + suur soojainerts) on. Miks see nii, ma ei tea ja uurida ka ei taha/viitsi. Võimalik, et Will on siin põhjuse ära öeldnud, aga võib ka mingi muu põhjus olla.

S.t. midagi pole valesti, kui tuba ju soe on. Aga numbrid on ebaloogilised ja saaksid (peaksid?) olema paremad. Minu arvates on komenseerimise kulu liiga suur.
Ja räägin kwh-dest, mitte rahast.

Rahaliselt ju tasus ikkagi ära, vaatamata sellele, et numbrid on imelikud. Nii et sa kogemata tõestasid, et ikkagi tasub optimeerida.
Aga igasuguse optimeerimise aluseks on see, et küttesüsteem on korras, tasakaalus, läbimõeldud ja õigesti projekteeritud + sama ka soojustuse kohta.
Kui mingi a'la basseini kütmine käib, siis see ei allu enam tavapärasele loogikale nagunii.

[will111]

Just, sama point oli ka minul. "valed" tundusid lihtsalt need numbrid enne kui oli teada või vähemalt osaliselt teada täpsem kontekst (erinevad välistemperatuurid, tennide järele lülitumine...võibolla midagi veel, a'la laupäeval käis terve 7 liikleline pere igaüks 3 korda pesemes ja õhtul veel kõik koos saunas )

[ranel]

Ma ei tegele küttesüsteemide seadistamisega enam ca 15 aastat vist, ammu juba teisel erialal. Tehnoloogia on muutunud, palju, aga termodünaamika ja füüsika mitte väga palju. Ja mul puudub huvi kellegi süsteemi ka üldse süvenema hakata.
Põhjuseks on see, et mind tegelikult ei häiri see, et sul palju kulub, olgu siis elektrit või raha. Kulub palju kulub. Iga mehe oma asi.

Aga palun mitte ainult oma näite põhjal mingit tõde kuulutada. Et vot mul kulus nii ja nii ongi. Ei ole. Sõltub. Valikutest.

Sama nagu nende päikesepaneelidega. Üks mees teeb sest tahab - teine tegustseb ainule exceli tabeli tasuvuse põhjal. Kumb neist loll on? Mitte kumbki? Mõlemad? Või sõltub? Millest?

OK,ei tegele enam, aga siis oma termodünaamika alaste (mis pole ju muutunud) teadmiste põhjal saab öelda, et millises osas ja mis on valesti. Või kui ei saa seda öelda,siis on ka kriitika tühja kohapealt. Või siis tegid kriitikat teadmata täpseid parameetreid ehk lahmisid niisama.

Mina panin siia reaalsed numbrid(faktid) ja saan nende reaalsust ka takka järgi tõestada.

Ehk ma väljendasin ennast halvasti. "valesti all" pean silmas, et kompenseerimise kulu on liiga suur selle kohta, et sul põrandaküte (maaküttega + suur soojainerts) on. Miks see nii, ma ei tea ja uurida ka ei taha/viitsi. Võimalik, et Will on siin põhjuse ära öeldnud, aga võib ka mingi muu põhjus olla.

S.t. midagi pole valesti, kui tuba ju soe on. Aga numbrid on ebaloogilised ja saaksid (peaksid?) olema paremad. Minu arvates on komenseerimise kulu liiga suur.
Ja räägin kwh-dest, mitte rahast.

Rahaliselt ju tasus ikkagi ära, vaatamata sellele, et numbrid on imelikud. Nii et sa kogemata tõestasid, et ikkagi tasub optimeerida.
Aga igasuguse optimeerimise aluseks on see, et küttesüsteem on korras, tasakaalus, läbimõeldud ja õigesti projekteeritud + sama ka soojustuse kohta.
Kui mingi a'la basseini kütmine käib, siis see ei allu enam tavapärasele loogikale nagunii.

Seadistuse teema. Kompressorile lisaks on elektritenniga otse kütmine ka juures, kui maakontuurilt tagasivoolu temp läheb liiga madalaks. Osadel saab häire piiri nihutada. Osadel lükkab häire ette ja selleks, et kliendid pidevalt ei helistaks, et pumbal häire ees, panedki elektritenni pigem varem rakenduma kui hiljem, kuigi pumba parameetrid lubaks veel hulga temperatuuril langeda, kui kriitiline häire tuleb. Seda teemat kohtab, kui maakontuuri on pandud pigem vähem, kui rohkem. Selline 2-4h ööpäevas väljas pole midagi hullu põrandaküttes soojemate ilmadega, aga kui ikka suure külmaga päev otsa väljas istub, siis tekivad soojuspumba eripära tõttu teised probleemid, mis on seotud juba soojusmahtuvusega. Lisaks veel soojuspumba puhul tähendab üleskütmiseks kõrgem temperatuur madalamat kasutegurit. Temperatuuri hoidmine saaks aga madalama küttetempiga hakkama, mis annab suurema kasuteguri. Madalam temp madalsurve poolelt taas vähendab kasutegurit. See kallimate hindade välja lõikamise teema pole päris nii lihtne nagu mõned müügiinimesed üritavad seda välja reklaamida, aga spetsialistile, kes jagab soojusõpetust, soojuspumpade ehitust ning natuke elektroonikat ei tohiks üle mõistuse keeruline olla. Seda siis maasoojuspumba puhul. Õhk-vee puhul on see veel oluliselt keerulisem.

[urmas66]

Tänastes uudistes oli teemaks ülikõrged kütte arved kaugküttega korterites jaanuaris, sest oli keskmisest külmem kuu. Kuidas siin kokkupuude selliste asjadega on? Kas on üle mõistuse kõrged keskkütte arved jaanuari eest?
Minul majas oli keskmisest pea poole suurem arve ja minu kulu küttele oli ilmselt (teoreetiline suurus) 1700kwh elektrit ehk suurusjärk 340€ ja ruutmeetri kütmise hinnaks siis umbes 1,5€/m2

[Turist]

Tänastes uudistes oli teemaks ülikõrged kütte arved kaugküttega korterites jaanuaris, sest oli keskmisest külmem kuu. Kuidas siin kokkupuude selliste asjadega on? Kas on üle mõistuse kõrged keskkütte arved jaanuari eest?
Minul majas oli keskmisest pea poole suurem arve ja minu kulu küttele oli ilmselt (teoreetiline suurus) 1700kwh elektrit ehk suurusjärk 340€ ja ruutmeetri kütmise hinnaks siis umbes 1,5€/m2

Kaugküttega majades 1,5 €/m2 võibolla mõnedes majades on, aga pigem vist kipub rohkem olema. Ma ise kaugküttega majas ei ela, lihtsalt ühe Hrustšovka (~20 a. tagasi renoveeritud) kohta saan öelda, et oli ~1,8 €/m2. Samas linnas ja sama kaugkütte hinna juures ühes teises (ka teise projekti järgi tehtud) majas oli juba detsembris üle 3 €/m2, ilmselt jaanuaris tuli 4 ära. Kindlasti see ei ole veel nö. lagi, usun et kehvemini soojustatud vanemates majades esineb kõrgemaidki hindasid.

[ranel]

Kaugküttega hoonetes on hetkel päris karm MWh paika fikseeritud(vahepealse energiahinnaralli tulemus). Seevastu, kui teised ägisesid, siis nemad nautisid oma madalamale määrale fikseeritud energia hinda. Hetkel on vist keskküte vist kõige kallim kütteliik (arvestamata seadmete maksumust)

https://tartu.postimees.ee/7873408/tart ... ind-langeb

[Maaks]

Utilitasel on hinnad lehel väljas
https://www.utilitas.ee/kliendile/hinnad-ja-lepingud/
Tallinn-Maardu =79,04€/MWh +km (et oleks mugavam elektriga võrrelda, siis see teeb ~9,65c€/kWh (koos käibega))
EDIT: Kodus (korter) gaasiga küttes tuli soojuse arve 1,489€/m2, kui kedagi huvitab (01.2023 oli 1,775€/m2 ja 01.2022 oli 1,26€/m2)

Minul majas oli keskmisest pea poole suurem arve ja minu kulu küttele oli ilmselt (teoreetiline suurus) 1700kwh elektrit ehk suurusjärk 340€ ja ruutmeetri kütmise hinnaks siis umbes 1,5€/m2

See 20c€/kWh sul siis ikka koos kõigi maksude ja ampritasudega?

[Turist]

Kaugküttega hoonetes on hetkel päris karm MWh paika fikseeritud(vahepealse energiahinnaralli tulemus). Seevastu, kui teised ägisesid, siis nemad nautisid oma madalamale määrale fikseeritud energia hinda. Hetkel on vist keskküte vist kõige kallim kütteliik (arvestamata seadmete maksumust)

https://tartu.postimees.ee/7873408/tart ... ind-langeb

Põhimõtteliselt jah, vaid otsene elektriküte võib kallim olla. Selles mõttes kindlasti ongi kallim, et kWh/MWh hind on kallim, aga reaalselt võib siiski otsene elektriküte soodsam olla, oleneb majast ja elanike harjumustest (kui sooja keegi tahab). Mul on otsene elektriküte ja üsnagi tõenäoliselt oleks kaugkütte arve suurem, kuigi kaugkütte kWh on soodsam. Asi on selles, et elektrikütte korral igaüks kütab ainult oma korterit ja täpselt nii nagu tahab ja ka maksab ainult selle põhjal kui palju oma korterit kütab. Ei toimu trepikodade ja keldrite kütmist. Kaugküttega majades keldrid on väga soojad kuna seal paiknevad torud, harilikult ka trepikodasid köetakse. Lisaks siis kütte eest maksmine ei toimu selle põhjal kui palju reaalselt ise kütet kulutasid, vaid isegi kui radiaatorite küljes on individuaalsed küttekuluarvestid, siis enamus arvestust toimub ikkagi lihtsalt m2 järgi.

[joel]

Kaugküttega hoonetes on hetkel päris karm MWh paika fikseeritud(vahepealse energiahinnaralli tulemus). Seevastu, kui teised ägisesid, siis nemad nautisid oma madalamale määrale fikseeritud energia hinda. Hetkel on vist keskküte vist kõige kallim kütteliik (arvestamata seadmete maksumust)

Parandage mind kui eksin, aga see kaugkütte kallis MWh hind on selles mõttes petlik, et sinna lisandub ainult käibemaks ja ongi kogu kulu. Ei ole mingit võrgutasu, ampritasu, aktsiisi, taastuvenergiatasu, strateegilise varu maksu, börsipaketi korral müüja marginaali jne, mis näiteks elektril ja gaasil täiesti arvestatava osa (mul jaanuaris näiteks umbes kolmandiku) kogusummast moodustavad.

[romulus]

Jaanuar 2024, mõlemad Tartu kaugkütte võrgus:
- korter (2006.a ehitatud maja) - 1.59 eurot/m2. See on ainult küte, ilma tarbevee soojendamise kuluta.
- eramu - 1.8 eurot/m2. See on küte koos tarbevee soojendamisega, eraldi ei mõõdeta. 4-liikmeline pere, minu hinnang on et sooja vett laristatakse :p

Kaugkütte eelis on ikkagi mugavus. Liikuvaid osi vähe, hoolduskulusid praktiliselt pole (kord aastas filtri puhastus). Miinuseks võib tuua, et soe vesi ei saa kunagi otsa...

[kiilas]

- korter (2006.a ehitatud maja) - 1.59 eurot/m2. See on ainult küte, ilma tarbevee soojendamise kuluta.

Korter 1980 majas, kaugküte, 74,5 m2, ainult küte 3,55€/m2

[urmas66]

Utilitasel on hinnad lehel väljas
https://www.utilitas.ee/kliendile/hinnad-ja-lepingud/
Tallinn-Maardu =79,04€/MWh +km (et oleks mugavam elektriga võrrelda, siis see teeb ~9,65c€/kWh (koos käibega))
EDIT: Kodus (korter) gaasiga küttes tuli soojuse arve 1,489€/m2, kui kedagi huvitab (01.2023 oli 1,775€/m2 ja 01.2022 oli 1,26€/m2)

Minul majas oli keskmisest pea poole suurem arve ja minu kulu küttele oli ilmselt (teoreetiline suurus) 1700kwh elektrit ehk suurusjärk 340€ ja ruutmeetri kütmise hinnaks siis umbes 1,5€/m2

See 20c€/kWh sul siis ikka koos kõigi maksude ja ampritasudega?

See on jah koos kõigega.
Kuid kui nüüd võtta siin võrdluseks need korterite kulud,siis ma ei tohi midagi kobiseda.
Kui minna ajas tagasi siis on minul,võrreldes selle nö eelneva odava perioodiga kui elekter maksis 2-4senti/kwh, kogu kulu tõusnud umbes 100%. Jaanuar oli rohkem,aga keskmine aasta kulu on umbes selline. Kunagi oli mul kogukulu suurusjärk 0,7€/m2 ja see siis sisaldas ka muu elektritarbimise. Jaanuaris on 1,5€/m2 arvestuslik kulu ainult küttele maja kogukulu umbes 2,1€/m2

[Turist]

Kaugkütte eelis on ikkagi mugavus. Liikuvaid osi vähe, hoolduskulusid praktiliselt pole (kord aastas filtri puhastus).

Ma olen sellega palju aastaid kokku puutunud. Süsteeme on üsnagi erinevaid ja nende hoolduse vajadus on erinev, aga enamike kohta võib julgelt öelda, et kui nii lihtsalt üritada läbi ajada, siis hoolduskulu jääb küll olematuks, aga remondikulu suureneb (või süsteem vajab kiiremini välja vahetamist).

[ranel]

Jaanuar 2024, mõlemad Tartu kaugkütte võrgus:
- korter (2006.a ehitatud maja) - 1.59 eurot/m2. See on ainult küte, ilma tarbevee soojendamise kuluta.
- eramu - 1.8 eurot/m2. See on küte koos tarbevee soojendamisega, eraldi ei mõõdeta. 4-liikmeline pere, minu hinnang on et sooja vett laristatakse :p

Kaugkütte eelis on ikkagi mugavus. Liikuvaid osi vähe, hoolduskulusid praktiliselt pole (kord aastas filtri puhastus). Miinuseks võib tuua, et soe vesi ei saa kunagi otsa...

Keskküttega peaks tegelikult kord aastas tarbevee poole soojusvahetit läbi pesema muideks ...

[urmas66]

Maaküttega pole üldse mingit hoolde teemat peale selle, et vahel harva peab jälgima piirituse taset paisupaagis ja seda vajadusel lisama. Vesipõrandakütte hooldusvajadus on läbipesu, aga seda pole keegi isegi adekvaatselt suutnud välja öelda, et mis see õige ajaline faktor võiks olla. Olen kuulnud 5-st 10-st ja isegi 20-st aastast. Mul on siiani pesemata ja kohe 18a on süsteem töötanud. Olen mõelnud sellele ja järgmisel suvel võiks vist ära teha.

[romulus]

Jaanuar 2024, mõlemad Tartu kaugkütte võrgus:
- korter (2006.a ehitatud maja) - 1.59 eurot/m2. See on ainult küte, ilma tarbevee soojendamise kuluta.
- eramu - 1.8 eurot/m2. See on küte koos tarbevee soojendamisega, eraldi ei mõõdeta. 4-liikmeline pere, minu hinnang on et sooja vett laristatakse :p

Kaugkütte eelis on ikkagi mugavus. Liikuvaid osi vähe, hoolduskulusid praktiliselt pole (kord aastas filtri puhastus). Miinuseks võib tuua, et soe vesi ei saa kunagi otsa...

Keskküttega peaks tegelikult kord aastas tarbevee poole soojusvahetit läbi pesema muideks ...

Giga on iga aasta hooldanud oma müüdud seadet, väidetavalt iga aasta läbipesu teha ei ole vaja. Eks ma siis käin neile jrg kord peale et hoolsamini hooldaksid, spetsid soovitasid

[ranel]

Jaanuar 2024, mõlemad Tartu kaugkütte võrgus:
- korter (2006.a ehitatud maja) - 1.59 eurot/m2. See on ainult küte, ilma tarbevee soojendamise kuluta.
- eramu - 1.8 eurot/m2. See on küte koos tarbevee soojendamisega, eraldi ei mõõdeta. 4-liikmeline pere, minu hinnang on et sooja vett laristatakse :p

Kaugkütte eelis on ikkagi mugavus. Liikuvaid osi vähe, hoolduskulusid praktiliselt pole (kord aastas filtri puhastus). Miinuseks võib tuua, et soe vesi ei saa kunagi otsa...

Keskküttega peaks tegelikult kord aastas tarbevee poole soojusvahetit läbi pesema muideks ...

Giga on iga aasta hooldanud oma müüdud seadet, väidetavalt iga aasta läbipesu teha ei ole vaja. Eks ma siis käin neile jrg kord peale et hoolsamini hooldaksid, spetsid soovitasid

https://www.toruexpert.ee/sanitaartehni ... -labipesu/

Ei ole ise kuidagi antud lehega seotud, aga esimene googli vaste.

[Turist]

Vesipõrandakütte hooldusvajadus on läbipesu, aga seda pole keegi isegi adekvaatselt suutnud välja öelda, et mis see õige ajaline faktor võiks olla. Olen kuulnud 5-st 10-st ja isegi 20-st aastast. Mul on siiani pesemata ja kohe 18a on süsteem töötanud. Olen mõelnud sellele ja järgmisel suvel võiks vist ära teha.

Ühel koolitusel mainiti, et 10 aasta jooksul võiks ikka korra teha. Tihti ei ole ka ainult põrandaküte, vaid on põranda- ja radiaatorküte koos. Mulle on tundunud, et radiaatoritesse tuleb setteid rohkem ja kui need süsteemid ühe veega on, eks siis need setted saavad liikuda ka põrandakütte torudesse. Ei ole läbipesu tehes niimoodi konkreetselt aru saanud, aga väidetavalt põrandaküttetorustike puhul on läbipesu vajalik seetõttu, et põrandakütte temperatuur on soodne mingit sorti "elu" tekkimiseks. Näiteks kui vesi mingis anumas mõnda aega seisab, tekib anuma seintele ja põhja libe kiht. Torudes pidavat midagi sarnast tekkima. Vahel mõnda mudafiltrit lahti võttes kohtab ka sellist libedat kihti, mõnikord on see päris paks ja takistab vee läbivoolu, samas harilikult on filtrid üsna puhtad. Ega enne ei tea kui lahti ei võta, põrandakütte torustikuga/radiaatoritega sama- läbipesu käigus näeb kas ja kui palju midagi välja tuleb.
Saan läbipesu teha, aga Harjumaale on suhteliselt kaugelt sõit, minimaalselt 400 €-ga peaks arvestama. Kui on väga palju kontuure või on kontuurid mitme kollektori küljes, siis rohkem.

Giga on iga aasta hooldanud oma müüdud seadet, väidetavalt iga aasta läbipesu teha ei ole vaja. Eks ma siis käin neile jrg kord peale et hoolsamini hooldaksid, spetsid soovitasid

Reaalselt ei pruugi probleemi olla, aga soojusvahetiga on see asi, et sinna sisse ei näe ja läbipesu on probleeme ennetav tegevus. Oleneb vee karedusest, temperatuurist, tarbitud vee kogusest... Seal sees need plaadid on nii tihedalt koos, mõni mm on vahet ja juba suhteliselt õhuke katlakivi kiht võib mõjutada. Olen seda ka kogenud, et kui ühel hetkel katlakivist täiesti umbes on, ega siis läbipesuks kasutatav kemikaal sealt ka läbi ei lähe ja läbipesuga seda probleemi ei lahenda. SPA-des/veekeskustes ummistuvad nii kiirelt ära, et probleemide ennetamiseks pesevad mõne kuu tagant läbi. Kortermajal tavaliselt 1x aastas.

Ühe soojussõlmede tootja juhendist:

[urmas66]

Eile võtsin igaks petteks kõik kollektori mootorid maha ja proovisin, et klapid liiguvad kergelt ja kuulkraanid,mis vee sulgevad, sai ka kinni lahti vabalt keerata. Muud liikuvat ei oska seal leida. Temperatuuri näitas mõlemal kollektoril sisse 28-30 ja välja 25-27. Need on seieriga ehk silmaga vaadates oli kõik OK. Vesi on minul mingi keemiaga segatud ja see on sellises konsentratsioonis, et vett võib juurde lasta, sest survet peab ju aegajalt süsteemi lisama. Ülerõhuklappe keeran ka igal aastal ikka mõned korrrad ja siis lasen jälle surve õigeks.
Mul on suur süsteem, 2 kollektorit ja 13 kontuuri(6+7)