Kuidas tegeletakse jäämäe veealuse osaga ehk CO2 reostus?

[Lembit]

0,01% planeedi biomassist on jagunenud erinevatesse fraktsioonidesse, kes jagelevad omavahel teema üle "mis on planeedile parim"...
Ma pakuks, et planeedil on sügavalt savi sellest, kui palju CO2 või mingeid teisi gaase on tema atmosfääris, kuhumaale ulatub maailmamere tase, või kui suured loomad tema pinnal ringi vudivad.

[Luik]

Globaalses mastaabis on Eurooplaste sisepõlemismootoritest loobumisel umbes sama suur mõju, kui oleks Tartus hapukapsaste ja ubade müügi ja tarbimise keelustamisel Eesti õhu puhtama hoidmise eesmärgil.

Just my 0,02$

A kuidas sa siis alustaksid? Kas tõesti ainult EU asjad lähevad rohelisemaks viimasel ajal?

Mina alustaksin (ja tegelikult olen juba isiklikult ka alustanud) tarbimise vähendamisest. Juba ainuüksi kõikide Eestis tarbitavate Hiina kaupade transport sealt siia tekitab täiesti arvestatava koguse reostust, rääkimata nende tootmisest seal ja hilisemast utiliseerimisest siin. See on teema, millest keegi väga ei julge rääkida, sest läheb vastu pidevat hädavajalikku majanduskasvu (s.h tarbimise kasvu) propageerivale filosoofiale. Pakun täiesti lambist, et kui jätaksime kõik ostmata näiteks iga teise kiirmoe rõivaeseme, mobiiltelefoni, televiisori, auto jne. siis suudaksime summaarselt vähendada CO2 emissiooni umbes samas suurusjärgus sisepõlemismootoritest loobumisega. Ja see kehtib loomulikult kogu arenenud maailma, mitte ainult Eesti kohta. Loomulikult oleksid sellisel tarbimise muutusel laialdased mõjud kogu globaalsele majandusele, mida on pea võimatu modelleerida. Aga vaevalt, et ka sisepõlemismootoritest loobumise kogumõju (lisaks ökoloogilisele ka sotsiaal-majanduslikku) oskaks keegi tänapäeval ligilähedaseltki ette ennustada. Minu jaoks on sisepõlemismootorite demoniseerimisel praegusel kujul tugev rohepesu lõhn juures. Loomulikult asenduvad mingil ajal fossiilseid kütuseid kasutavad sisepõlemismootorid mingil ajal mõne teise tehnoloogiaga ja muutuvad maailma liigutavast jõust hobinokitsejate ja retrofriikide pärusmaaks. Aga praeguste loosungitega, et keelame 2035-ndaks ära ja siis ongi kõik hästi, ma nõus ei ole. Kui sedasama saasta tuuakse meile tulevikus üha suurenevates kogustes diiselrekkade asemel elektrirekkadega, siis IMHO ei lahenda see päris probleemi.

Another 0,02$

[Madlobster]

No neid ei keelata ju ära. Lihtsalt 2035 on siht, et sa ei saa uut "hallmetallikdinopõletajat" osta. Ja noh mõnda kesklinna nendega sõita.
Põllumajanduses ja raskeveomaailmas läheb aga veel palju pikemalt enne kui ära kaovad. Konteinerlaevad lähevad järjest üle gaasile.

See sama hunnik Co'd ja kõik muud on siis tgelikult pöörelnud sadu miljoneid aastaid. See meite vaevalt sada aastat "dinopõletamist" ei ole kindlasti planeedihukus süüdi. vaevalt 15k aastakest tagasi laiusid siin kenad liustikud. Sulasid need ilma pahade kilekottide ja dinopõletajateta. On need liustikud samamoodi paikenenud enne seda ümber ühes servas põleb ja upub, teises servad jäätub. Suisa terved mandrid on sõitnud mööda seda lapikut kera edasi tagasi. Tulevad korralikumad vulkaanipursked ja meie "pasa" tootmise võimekus suisa kahvatub olematuks selle kõrval.

Loomulikult ei ole halb, et uued normid tulevad ja lokaalselt õhk puhtamaks saab (no vanasti mosuga mõne nõukogude masuudipressi taga tln pärnu otsa tegid siis pidi peale seda pool tundi mere ääres hinge tõmbama, et värv sihverplaadile tagasi tuleks. Nüüd ei saa varsti enam kinnises garages suitsiidigi teha.
Kas meie ühest otsast niidipingutusest (särtsuliikurid) ja teisest otsast jämedate köite lohistamisest (aasia tööstused) ka globaalselt tolku on? Tea kas meite foorumis on piisavalt datat ja coputing powerit et seda ka tegelikult välja öelda. Arutada võib ju ikka. Aga suureks nutuks väga põhjust ei näe.

[Luxor]

Tubli seltsimees Luik! Maailma majandus laias laastus on tarbimispõhine - pandeemiaga oli see twitch hetkeks hästi jälgitav!
Teine braavo rohepesu pihta - kui kunagi viitajaid naeruvääristati, siis nüüd on kui metastaasi keskmine faas. Uurige takka!

[Prets]

Spoiler

Globaalses mastaabis on Eurooplaste sisepõlemismootoritest loobumisel umbes sama suur mõju, kui oleks Tartus hapukapsaste ja ubade müügi ja tarbimise keelustamisel Eesti õhu puhtama hoidmise eesmärgil.

Just my 0,02$

A kuidas sa siis alustaksid? Kas tõesti ainult EU asjad lähevad rohelisemaks viimasel ajal?

Mina alustaksin (ja tegelikult olen juba isiklikult ka alustanud) tarbimise vähendamisest. Juba ainuüksi kõikide Eestis tarbitavate Hiina kaupade transport sealt siia tekitab täiesti arvestatava koguse reostust, rääkimata nende tootmisest seal ja hilisemast utiliseerimisest siin. See on teema, millest keegi väga ei julge rääkida, sest läheb vastu pidevat hädavajalikku majanduskasvu (s.h tarbimise kasvu) propageerivale filosoofiale. Pakun täiesti lambist, et kui jätaksime kõik ostmata näiteks iga teise kiirmoe rõivaeseme, ...

Another 0,02$

Off-topic, aga kust Eestis üldse enam saab mitte kiirmoerõivaid niiväga? Baltika grupp pani ju pillid kotti, muidu mitu ülikonda sealt saanud ja neid on saanud küll aastaid kanda, aga lõpuks needki läbi (kui 4-5 päeva nädalas ülikonnas olla, siis lõpuks kuluvad pükste tagumikud, põlved ära ja venivad välja, pintsaku küünarnukid samamoodi)... Kaubanduskeskustes on praktiliselt ainult kiirmoodi, ma olen küll üritanud viimasel ajal nii, et ostan kodumaist pesu ja muud vastavalt äärmisele vajadusele ka tõesti korralikku, aga see ajab oma hindadega ainult nutma. Stockmannid ja Kaubamajad on samasugune kiirmoekaup, Made in Bangladesh asemel Made in Romania või Portugal ainult võib-olla. Kes peale Sangari üldse teeks lähedal ja loodussõbralikult kestvat kraami? Varem sai võtta Fjällrävenit kui marki, kes tegi asju igaveseks, aga nüüd nemadki Bangladeshis ühest tehasest sama saast...

[Luxor]

Spoiler

Globaalses mastaabis on Eurooplaste sisepõlemismootoritest loobumisel umbes sama suur mõju, kui oleks Tartus hapukapsaste ja ubade müügi ja tarbimise keelustamisel Eesti õhu puhtama hoidmise eesmärgil.

Just my 0,02$

A kuidas sa siis alustaksid? Kas tõesti ainult EU asjad lähevad rohelisemaks viimasel ajal?

Mina alustaksin (ja tegelikult olen juba isiklikult ka alustanud) tarbimise vähendamisest. Juba ainuüksi kõikide Eestis tarbitavate Hiina kaupade transport sealt siia tekitab täiesti arvestatava koguse reostust, rääkimata nende tootmisest seal ja hilisemast utiliseerimisest siin. See on teema, millest keegi väga ei julge rääkida, sest läheb vastu pidevat hädavajalikku majanduskasvu (s.h tarbimise kasvu) propageerivale filosoofiale. Pakun täiesti lambist, et kui jätaksime kõik ostmata näiteks iga teise kiirmoe rõivaeseme, ...

Another 0,02$

Off-topic, aga kust Eestis üldse enam saab mitte kiirmoerõivaid niiväga? Baltika grupp pani ju pillid kotti, muidu mitu ülikonda sealt saanud ja neid on saanud küll aastaid kanda, aga lõpuks needki läbi (kui 4-5 päeva nädalas ülikonnas olla, siis lõpuks kuluvad pükste tagumikud, põlved ära ja venivad välja, pintsaku küünarnukid samamoodi)... Kaubanduskeskustes on praktiliselt ainult kiirmoodi, ma olen küll üritanud viimasel ajal nii, et ostan kodumaist pesu ja muud vastavalt äärmisele vajadusele ka tõesti korralikku, aga see ajab oma hindadega ainult nutma. Stockmannid ja Kaubamajad on samasugune kiirmoekaup, Made in Bangladesh asemel Made in Romania või Portugal ainult võib-olla. Kes peale Sangari üldse teeks lähedal ja loodussõbralikult kestvat kraami? Varem sai võtta Fjällrävenit kui marki, kes tegi asju igaveseks, aga nüüd nemadki Bangladeshis ühest tehasest sama saast...

Baltika tegi häid travel-ülikondi. Kuid koos Virulasega (Herold/MasCara) ammu ajalugu. Samuti Sangar, Marat - tootmine kõik kaugel lõunas. Norrison jutu järgi meite maal oma asjad koob. Niisamuti Velmard. Papusid jätkuvalt Lenska maanteel tallutatakse, kuid võõramaa märgile. Scheckmann/ Kriuks panid ka tallanaelad sahtlisse tagasi. Samelin/ GalviLinda/ OmaKing toimetavad.
Polaarrebane ka puhta tšaina. Kuid kvaliteet üsna sama, mis varemgi. Tahad head triiksärki Brooks Brothers, eriti meidinamalaisja.
Pärnu linna veel alles jäänud 2 meie poolkera parimat meesterätsepa. Kes teevad riided (peale peakatete ja särkide) valmis, mitte ei kohenda lihtsalt made to measure asju parajaks. Kunagi oli Tartus ka Küütri tn analoogne asutus.
Kindlasti on meil sedalaadi tegijaid kusagil veel....

[Kristjan...]

Kõige põhilisem ongi tarbimise vähendamine ja pideva majanduskasvu tagaajamise lõpetamine. Need el. autod jms on mõttetu jama. Nende tootmine on keskkonnale isegi kahjulikum. Kõik need muldmetallid jms, mida on vaja akude jaoks, saastab keskkonda julmalt. Inimesi on ka liiga palju. Kõik need 3 maailma riigid, kes reostavad ja prahi jõkke lasevad on tänu meile, me ju ise tahame odavalt toota nendes maades ja tarbida. Lisaks on veel kalastamisega kaasnevad kahjud ja reostus. Põllumajandus, mida ka enne viidati. See kõik taandubki sellele, et liigne tarbimine ja planeedi ülerahvastatus ning inimese kasvav ahnus keerab kõik suht kiirelt tuksi. Järeltulevatele põlvedele ei mõtle eriti keegi, kõik tahavad praegu ja kohe maru hästi elada. Biden on ka vana m**n*, kes rääkis enne valimisi rohelisemast USA-st, aga mis ta just tegi? Krdi naftaliivade töötlejatele andis lubasi välja.

[tito]

Kõik maakera noorukid töllavad ringi kui kesksoolised PTS liikmed! (siin oleks lahe kui keegi mingi diagrammi leiaks mu jutu pidavusele)
Kust see tuleb? Ületarbimises on süüdi ntks FB, Insta, sinutoru jne. Seega mitte dinosaurustesi*t ei tuleks ära põlata, vaid massimeedia kanalid.
#eestinokiaruulibainultetmeilpolenokiat

[will111]

Kristjan, üldjoontes nõus kuid ma päris nii ei ütleks, et "kõik on tänu meile". Eks "me tarbime" ikkagi ka selle pärast, et pakutakse. Selles asjas päris üheselt ja lõplikult neid süümedalaid välja anda ei saa. Süü jaguneb väga paljude vahel, alates ahnetest ärimeestest ja lõpetades lollide tarbijatega, kes ostavad kokku kõike ja veel natuke. Aga no ma isegi ei ütleks, et küsimus on niiväga asjades/tootmises/tarbimises. Probleem on rohkem tarbimiskultuuris ja kultuuris on general. Kui ikkagi niinimetatud "arenenud maailma" (biggest joke ever!) elu ja elamise ideaal tänasel päeval on see, et kuskil krdi instagramis toimub lihtsalt päevast päeva ja hommikust õhtuni mingi näitamine ja näitlemine - millega kaasnab iseenesest mõistetavalt absoluutselt kõige ületarbimine, raiskamine ja lihtsalt konkreetselt täiesti idiootsete valikute tegemine elus...siis mida rohkemat paremat sa ikka oskad oodata

[Turist]

Kõik maakera noorukid töllavad ringi kui kesksoolised PTS liikmed! (siin oleks lahe kui keegi mingi diagrammi leiaks mu jutu pidavusele)

Clipboard01.jpg (21.58 KiB) Vaadatud 1967 korda

[urmas66]

Off-topic, aga kust Eestis üldse enam saab mitte kiirmoerõivaid niiväga? Baltika grupp pani ju pillid kotti, muidu mitu ülikonda sealt saanud ja neid on saanud küll aastaid kanda, aga lõpuks needki läbi (kui 4-5 päeva nädalas ülikonnas olla, siis lõpuks kuluvad pükste tagumikud, põlved ära ja venivad välja, pintsaku küünarnukid samamoodi)... Kaubanduskeskustes on praktiliselt ainult kiirmoodi, ma olen küll üritanud viimasel ajal nii, et ostan kodumaist pesu ja muud vastavalt äärmisele vajadusele ka tõesti korralikku, aga see ajab oma hindadega ainult nutma. Stockmannid ja Kaubamajad on samasugune kiirmoekaup, Made in Bangladesh asemel Made in Romania või Portugal ainult võib-olla. Kes peale Sangari üldse teeks lähedal ja loodussõbralikult kestvat kraami? Varem sai võtta Fjällrävenit kui marki, kes tegi asju igaveseks, aga nüüd nemadki Bangladeshis ühest tehasest sama saast...

meeste triiksärke teeb Tallinnas Ewald-i nime all kohalik ettevõte. Pood asub paldiski mnt. 29 https://ewald.ee/ Väga kvaliteetsed ja kestvad särgid. Mul neid kohe palju sealt ostetud. Meestele on päris korralikke riideid ka Debenhamsi-l pakkuda. Olen mitu pintsakut ja pükse sealt ostnud. Kestavad. Baltmani asju on pärsi palju veel Veerenni tn-l nende poes saada. Ostin mitte ammu sealt just need travel sarja viigipüksid ja mantli.

[urmas66]

Sõber Uku on kirjutanud väga hea artikli elektriautodest ja sellega kaasnevast
https://www.accelerista.com/arvamus/fak ... konnamoju/

[Madlobster]

Globaalses mõttes on el auto täna jah tiba küsitava väärtusega. Lokaalses mõttes aga on suur vahe, kas kesklinn on täis "dinopõletajaid" või akukaid. Õhu- ja mürasaaste vahe lokaalses mõttes on üüratu.
Akutehnoloogiad arenevad pidevalt samuti ka nende ümbertöötlemise võimekus. El tootmises samuti on oluliselt rohkem võimalus "green" olla kui dinoõli tootmises. Tuul, päike, lained, tuuma (eriti jäätmetel (madala radioaktiivsusega) toimivad väiksed jaamad, mida võib peaaegu portatiivseteks nimetada. Ja siis samuti tuumasünteees. Noh jah võime ju vaielda, kas tuleb või ei tule. Aga väidetavalt on praegu valmimas esimene, mis annab rohkem kui kulutab (elame näeme)
Samuti on akupillides määrdeainete kasutamine oluliselt väiksem ja seega ka selle utiliseerimise vajadus. (Transmissiooniõlid on peaaegu igavesed)
Särtsumaailm on tulevik igaljuhul.
Ma pigem küsiks, mis on nutupõhjus selle suunaga? Ei plärise? Ei haise? Ei ole kroomitud torusi näha?
Jah tänase seisuga on taristu nõrk ja laadimisajad ebamugavalt pikad. Aga see on täna ja pole täna veel kellelgi õlipresse käest ära võetud ka ju. Kunagi polnud järelkäruga veetava telefoniga ka suurt midagi teha, va üksikud piirkonnad, kus levi oli. Tänane elu ilma kaapelauata on enamusele võimatu
Elektri automatiseerimise ja juhtimise võimekus on way better, mis tahes muust tänasest tehnoloogiast. Samuti el-mootori dünaamika.

St kui taristu ja tehnoloogia on tasemel mugavusele, mis on võrreldav tänaste õlipresside mugavusele, siis ma ei näe ühtegi põhjust, et ma peaks nutma oma liikurite vahetusega. Pigem tundub mugavust ja dünaamikat olulises koguses juurde tulevat. Samuti kulutuste vähenemist hooldusele ja kütusele. Müra- ja õhusaaste vähenemine magalarajoonides on samuti puhas pluss.
Kui iga stagnantne nutt oleks resultaadiga, siis võiks täna alles eeslile oksakimpe selga siduda. Ja kes seda soovib leiab ka täna veel sobiva elukoha. Jah Globaalses reostuse mõttes oleks see eesmärgile jõudmiseks kõige suurema resultaadiga.

Neid, kes on võimelised omale autot soetama tuleb igapäev kohutavas koguses juurde (ja potensiaalseid on veel oi oi oi kui palju) ei näe võimalust, et see kõik dinoõli peal välja mängiks. Ja ükspäe tuleb reset nii kui nii, oleme me siis võimekusega uusi "kivitükke" asustama või mitte näitab ka aeg.

[Vint]

Sõber Uku on kirjutanud väga hea artikli elektriautodest ja sellega kaasnevast
https://www.accelerista.com/arvamus/fak ... konnamoju/

Asjalikult on kirjutanud, soovitan lugeda.

Muus osas kaldun arvama, et üks kartell proovib teist tillist tõmmata. Ainuke vahe, tarbjal on võimalus jätta raha kodumaale, makstes kohalikule elektri tootjale. Me oleme liiga väikesed mutrid suures pildis, näiteks Sakslased tahtsid ja said enda gaasi toru. Oli kõva kisa jne aga kellegi poliitilised huvid läksid täide.

[villy]

Mina alustaksin (ja tegelikult olen juba isiklikult ka alustanud) tarbimise vähendamisest. Juba ainuüksi kõikide Eestis tarbitavate Hiina kaupade transport sealt siia tekitab täiesti arvestatava koguse reostust, rääkimata nende tootmisest seal ja hilisemast utiliseerimisest siin. See on teema, millest keegi väga ei julge rääkida, sest läheb vastu pidevat hädavajalikku majanduskasvu (s.h tarbimise kasvu) propageerivale filosoofiale. Pakun täiesti lambist, et kui jätaksime kõik ostmata näiteks iga teise kiirmoe rõivaeseme, mobiiltelefoni, televiisori, auto jne. siis suudaksime summaarselt vähendada CO2 emissiooni umbes samas suurusjärgus sisepõlemismootoritest loobumisega. Ja see kehtib loomulikult kogu arenenud maailma, mitte ainult Eesti kohta. Loomulikult oleksid sellisel tarbimise muutusel laialdased mõjud kogu globaalsele majandusele, mida on pea võimatu modelleerida. Aga vaevalt, et ka sisepõlemismootoritest loobumise kogumõju (lisaks ökoloogilisele ka sotsiaal-majanduslikku) oskaks keegi tänapäeval ligilähedaseltki ette ennustada. Minu jaoks on sisepõlemismootorite demoniseerimisel praegusel kujul tugev rohepesu lõhn juures. Loomulikult asenduvad mingil ajal fossiilseid kütuseid kasutavad sisepõlemismootorid mingil ajal mõne teise tehnoloogiaga ja muutuvad maailma liigutavast jõust hobinokitsejate ja retrofriikide pärusmaaks. Aga praeguste loosungitega, et keelame 2035-ndaks ära ja siis ongi kõik hästi, ma nõus ei ole. Kui sedasama saasta tuuakse meile tulevikus üha suurenevates kogustes diiselrekkade asemel elektrirekkadega, siis IMHO ei lahenda see päris probleemi.

Another 0,02$

Olen väga nõus tarbimise, eriti saasta tarbimise osas aga miks peaks 1 meede välistama teist?

Oled käinud kuskil tiheda liiklusega arengumaades, kus ei ole mingeid "euronõudeid heitgaasidele"? Iga õhtu nuuskad ninast tõrva välja nagu oleks 8h siselasketiirus järjest olnud 100 osalejaga võistlustel. Ses suhtes on kasu ikka küll ja õhk on kohapeal puhtam ja nagu eelnevalt siin öeldud, et elektri roheliseks tootmiseks on palju rohkem võimalusi ja küll akude tehnoloogiad/korduvkasutamine muutuvad ka rohelisemaks. Selleks on kõigepealt nõudlust vaja, et asi areneks.

Eks eesmärke tulebki seada, muidu ei jõua ju kuskile. Raskeveondus läheb pigem vesiniku teed. Akuauto efektiivsus treilat suurel kiirusel järele vedades on ikka palju väiksem võrreldes tema linnasõiduga. Ja akude mass oleks meeletu.

[urmas66]

....
Ma pigem küsiks, mis on nutupõhjus selle suunaga? Ei plärise? Ei haise? Ei ole kroomitud torusi näha?
...

Kas sa kirjutad selle lingitud artiklis oleva teema valguses või lihtsalt lasid mõttel lennata?
Seal artiklis kirjutab Uku,kes ise on suur elektriauto ja kõige uue tehnoloogia fänn, teemal auto tootmise ja kasutuse(nullist nullini) jalajälg maailmale. Ehk hetkel on akuautost tekkiv reostus suurem, kui tavlisest õlipõletajast ja neid veel ei saagi nulliks tagasi(Li akude utiliseerimise tehnoloogiat polegi olemas) samas kui sisepõlemismootoriga auto on sisuliselt 100% taaskasustatav. EV tehnoloogiat,mis ei ole hetkel küll ideaalilähedanegi mitte, üritatakse statistikat väänates paremaks teha. Mul pole kaugelti midagi elektriautode vastu, aga auto peab olema kiirelt tangitav-laetav ning sõiduulatusega vähemalt 500-700 km iga ilmaga. Ma olen 100% kindel, et sellise moel elektri autod ei saa olema kunagi laiatarbe kaup ja veondusse nad ei kõlba üldse. Kuidas siis kaubad veetakse? Tulevad kas uued tehnoloogiad või pigem on see eelmäng vesiniku kasutusele võtuks.

[Macintosh]

Urmas viidatud artikkel siin
https://www.accelerista.com/arvamus/fak ... konnamoju/

[franz125]

Vesinikule üleminekul on veel paraku ka see konks sees et kui seda ei toodeta ainult tuulest ,päikesest ja veest saadava energiaga siis on see samasugune rohelise seebiga pesemine nagu praegu särtsukad.
P.S.Kuskilt lugesin(tõenäoliselt Huvitavast Teadusest)et maakeral on statistiliselt kauem olnud soojem kui selline suht jahe kliima kui praegu.See et see kahejalgsetele kunnidele ei sobi on hoopis teine teema ja nagu eelpool mainitud on keral sellest pohh.

[yeekim]

Vesinikule üleminekul on veel paraku ka see konks sees et kui seda ei toodeta ainult tuulest ,päikesest ja veest saadava energiaga siis on see samasugune rohelise seebiga pesemine nagu praegu särtsukad.
P.S.Kuskilt lugesin(tõenäoliselt Huvitavast Teadusest)et maakeral on statistiliselt kauem olnud soojem kui selline suht jahe kliima kui praegu.See et see kahejalgsetele kunnidele ei sobi on hoopis teine teema ja nagu eelpool mainitud on keral sellest pohh.

CO2'e tase atmosfääris on olnud üle 3X suurem kui praegu ja seda täitsa ilma inimeseta!
99% kõikidest liikidest maamunal on välja surnud!
Faktorid, mis seda põhjustasid, on kõik ka praegu olemas: kliima, asteroidid, supervulkaanid jne.
Loomulikult ei meeldi see Homo Sapiensile ja siis otsitakse meeleheitlikult lahendusi, adumata, et neid jõudusid ei saa suunata ega muuta....

Mis ei tähenda, et olemasolevasse ei võiks lugupidavamalt suhtuda

[Turist]

Puidu (jms) põletusseadmetega seoses räägitakse ka variandist CO2 kinni püüda ja maha matta. Ei tundu olema variant, mida reaalselt kasutama hakatakse?

[urmas66]

Urmas viidatud artikkel siin
https://www.accelerista.com/arvamus/fak ... konnamoju/

Ma viitasin ise sellele paar posti eespool

[Lembit]

• Vesiniku tootmiseks kulutatakse rohkem energiat, kui saadavas vesinikus seda on.
• Valdav enamus vesinikust toodetakse maagaasist (lihtsalt nii on odavam) ja selle käigus eraldub iga kg vesiniku tootmise juures ca 10 kg CO2. Sama energeetilise väärtusega koguse bensiini (₂,6kg) põletamisl tekib _8kg CO2
• Vesinik on kallis ja energiatihedus mahuühiku kohta on suhteliselt hapu. Näiteks kuuesajas liitris 200 bar'i rõhu all olevas vesinikus on umbes samapalju energiat kui 35l bensiinis. Ja maksab see 600l täna eestis ca 1400€. Pole nagu väga pointi, kui 35l bensiini maksab ca 50€ ja sellest omakorda on väga suur osa aktsiisil.

Seega vesiniku kasutamine (majanduslikult mõistliku) alternatiivse energiaallikana on minu arust palju reaalsem kontekstis deuteerium + triitium -> tuumasüntees, kui sisepõlemismootorites või kütuseelemendis

[urmas66]

• Vesiniku tootmiseks kulutatakse rohkem energiat, kui saadavas vesinikus seda on.
• Valdav enamus vesinikust toodetakse maagaasist (lihtsalt nii on odavam) ja selle käigus eraldub iga kg vesiniku tootmise juures ca 10 kg CO2. Sama energeetilise väärtusega koguse bensiini (₂,6kg) põletamisl tekib _8kg CO2
• Vesinik on kallis ja energiatihedus mahuühiku kohta on suhteliselt hapu. Näiteks kuuesajas liitris 200 bar'i rõhu all olevas vesinikus on umbes samapalju energiat kui 35l bensiinis. Ja maksab see 600l täna eestis ca 1400€. Pole nagu väga pointi, kui 35l bensiini maksab ca 50€ ja sellest omakorda on väga suur osa aktsiisil.

Seega vesiniku kasutamine (majanduslikult mõistliku) alternatiivse energiaallikana on minu arust palju reaalsem kontekstis deuteerium + triitium -> tuumasüntees, kui sisepõlemismootorites või kütuseelemendis

CO2 kui vesiniku kõrvaltoode on ka vajalik ja üha enam on sellele kasutust leitud just teiste kahjulikumate gaaside asemele. Ehk see kuidas täna(pigem siis üleeile vesiniku tehti) ei ole võibolla enam teemaks 10a pärast. Täna pannakse suured jahutus süsteemid aina enam just CO2 peale ja pole võibolla kaugel ka aeg, kui auto konditsioneer sellega töötab.

[will111]

Ometi, kui see 1400 vs. 50e võrdlus on ka päriselt pädev (ütlen kohe, et isiklikult pole aimugi...pole kunagi uurinud vesikunu hinda) siis on ikka suht keeruline kujutada ette kuidas ta saaks lähiajal reaalselt asendama hakata bensiini ja muid sääraseid vedelikke

[zombi]

See CO2 on täiesti marginaalne muu jama kõrval. Kõigepealt, et seesinane maapall on ikka rõvedalt ülerahvastatud ja väga varsti ei jõua enam toita suuremat osa asunikest. Aga arengumaade asukad sigivad endiselt kui rotid, laks ja pesakond valmis. Ning siis trügivad sinna, kus inimesi vähe hõredamalt.
Siis kogu see Aasia läburikas tootmine, meie suitsukoni merreviskamine on köömes selle kõrval, mis seal jõgede kaudu ookeanitesse jõuab.
Aafrika kui maailma ohtlike jäätmete prügikast. Kah tore asi.
Ja siis kukume siin kivisütt keelama ja sisepõlemismootoreid halvustama. Vale puu all haugutakse, kuid selle puu all, kus sellest teoorias kasu võiks olla, ei julge/taha/tohi keegi haukuda, kuna - nagu ka eelpool vihjati, tarbida on vaja.Ja et tarbida, tuleb kuskil toota. Et toota odavamalt, tuleb reostada. Ja nii ta läheb.
See kuradi rohepööre on kõik üks paras palagan ja kampaania. Otsitakse loll Rootsi koolitüdruk pasundama ja asi nummi. Nagu ikka alati uleks küsida - kellele on see tegelikult kasulik? Money talks, bullshit walks, as usual.

Üldiselt kipubki planeet soojenema ja jahtuma tsüklite kaupa. elavad selle peal siis inimolendid või mitte, peeretavad loomolendid või mitte.
Ja nagu eelpool mainitud, purtsatavad paar vulkaanikest korraks ja kogu inimkonna poolt tekitatud CO2 on nagu tite peer vannis.

[urmas66]

Ometi, kui see 1400 vs. 50e võrdlus on ka päriselt pädev (ütlen kohe, et isiklikult pole aimugi...pole kunagi uurinud vesikunu hinda) siis on ikka suht keeruline kujutada ette kuidas ta saaks lähiajal reaalselt asendama hakata bensiini ja muid sääraseid vedelikke

Ma ei tea kust selline hind võetud,aga see on mingi kosmose hind. Äkki Marsil maksab seda hinda. Mõned aastad tagasi oli hind 3-7 $/kg ja siis ennustati, et langeb 10 aasta jookusul 1,4-1,5$/kg peale ja teemaks oli vesiniku tootmise viimine fossilsete kütuste kasutamiselt vee elektrolüüsile. 1kg vesinikuga sõidab auto a´100km. Teemaks on just taastuvenergiast vee lõhustamise teel vesiniku tootmine. Ja vesinikule oleks ka muudes majandus harudes palju kasutuskohti,kui seda oleks piisavalt ning mõistliku hinnaga. Maagaasist selle tootmine ei oleks just see peamine arengusuund.

[randel]

Pakun, et see 600 liitrit ja 1400€ on võetud mõne Eesti gaasimüüja hinnakirjast 12x50 liitrise vesinikupaketi hind, mis ongi reaalne vesiniku hind Eestis tänaste tarbimiste ja tarneahelate korral. Ma küsiks pigem, kust tuleb see 3-7$/kg hind? Vesiniku kasutamiseks autodes on puudu kogu vajalik infrastruktuur, võrreldes tänaste kiirlaadijatega oleks vesinikujaamade väljaehitamise kulu ikka suurusjärkide võrra suurem. Lisaks on vesiniku tootmine elektrist, seejärel selle transport tanklatesse, autodesse pumpamine ja seejärel autodes kütuseelemendi abil taas elektriks tegemine väga ebaefektiivne elektri kasutamise viis. Oluliselt lihtsam tundub mulle seesama elekter otse autode akudesse salvestada ilma vahepeal seda vesinikuks moondamata.

[Madlobster]

Siis kogu see Aasia läburikas tootmine, meie suitsukoni merreviskamine on köömes selle kõrval, mis seal jõgede kaudu ookeanitesse jõuab.
Aafrika kui maailma ohtlike jäätmete prügikast. Kah tore asi.

Ainuke asi, mis selles suhtes teha saama on mitte tarbida. Aga no seda me ju teha ei saa

Kuidas toota ja elada, seda me paraku teistele öelda ei saa. Seda saame ainult endale öelda.

Ja kui vaadata meie ümbrust, siis on ju hea, et öeldakse. Kas sellest peale lokaalse heaolu ja esteetilisuse ka suurem tolk on, noh jah pigem marginaalne aga midagi ikka. Oleme siis vähemalt eeskujuks ja pikemas perspektiivis kui just me ära ei upu enne võib isegi tolku olla

[joel]

Vesiniku kasutamiseks autodes on puudu kogu vajalik infrastruktuur, võrreldes tänaste kiirlaadijatega oleks vesinikujaamade väljaehitamise kulu ikka suurusjärkide võrra suurem. Lisaks on vesiniku tootmine elektrist, seejärel selle transport tanklatesse, autodesse pumpamine ja seejärel autodes kütuseelemendi abil taas elektriks tegemine väga ebaefektiivne elektri kasutamise viis. Oluliselt lihtsam tundub mulle seesama elekter otse autode akudesse salvestada ilma vahepeal seda vesinikuks moondamata.

Oleks vesiniku kasutamine (või minupärast ükskõik milline alternatiiv vedelkütusele) lihtsalt ja odavalt tehtav, oleks see juba ammu teoks saanud. See, et mingi asi tundub hetkel keeruline ja kallis ei tähenda veel, et tegu on perspektiivitu tehnoloogiaga. Palju esimesed arvutid maksid? Kui lihtne ja odav oli vedelkütuste tanklate võrku ja tarneahelat arendada? Selge see, et vesiniku kasutuselevõtul on palju puudusi, aga vähemalt tänaste teadmiste juures on see globaalses mastaabis sõidukite energiasalvesti ja -allikana igal juhul realistlikum lahendus kui akud. Kuni mingit täiesti uut ja revolutsioonilist akutehnoloogiat välja ei mõelda, millega lahendatakse tooraineprobleem ja aeglane laadimine, ei ole akuautod kindlasti suuteliselt täielikult sisepõlemismootoriga liikureid asendama. Ja kui kogu autopark oleks akudega, siis talutava ajaga akude kiirlaadimise jaoks oleks jällegi arutult võimast elektri ülekandevõrku ja tipptundide tootmisvõimsust tarvis, mis pole samuti odav lõbu.

[Macintosh]

Ma viskaks sellesse vestlusesse veel ühe aspekti sisse: sünteetilised kütused.
Näiteks selline ettevõte nagu Carbon Engineering (https://carbonengineering.com/) väidab, et nemad suudavad täna toota eksperimentaalses mahus kütuse valmis selle hinnaga, mis USA-s täna bensiinijaamas müügil on. Seega, kui päris ja tegeliku tootmiseni jõuda siis võiks eeldada tunduvalt madalamat kulu. Siuliselt on tegemist nulltsükliga sest kõik, mis ära põletatakse saab uuesti kütuseks teha. Plusspoolelt vaadates pole vaja enam asuda uusi tehnoloogiaid välja mõtlema, sest tänane sõiduk sõidab sama kütusega. Olemasolevaid saab samas tõhusamaks ikka muuta. Lisaks pole sünteetiliselt kütusel kõiki neid kahjulikke lisandeid, mis naftast toodetud kütusel põlemisel atmosfääri lenduvad.
Loomulikult on ideaallahendus CO2-te üldse mitte toota ja püüda kokku korjata seda, mis me maast üles kaevanud oleme (negatiivne emissioon) ja sinna tagasi pista aga mulle tundub, et see kuulub pigem soovunelmate valdkonda. negatiivsel emissioonil pole täna teatvasti turgu aga seni on asja