Karpaga Norra

[Ronk]

Ehk siis kes käinud ringreisil Norras karburaator mootoriga. Kuidas ratas reageeris ja kuidas ellu jäi mägedes? Kas tasub juba kohe Eestis ümber konfida kõrguste jaoks või kannatada hambad ristis jõuetus ära? Või lihtsam laenutada FI ratas

[ranel]

1992.a xl600v aka transalp ja 1990. xrv750 aka africa twin käisid eelmine aasta kenasti ära. Max kõrgus, mis tee peal ette tuli, oli ~1000m, mis pole ju midagi hullu. Nagunii kohalik liiklus ja politsei väga üle 80 sõita ei lase.

[Ronk]

Loen ka mujalt et max kõrgus üldse Norras miski 2300m. Et ratas peaks kõik tegelt selle ilusti ära kannatama ilmselt...

[urmas66]

Alpides 2300+ käidud Yamaha TDM 850-ga ja ei olnud küll mingit tajutavat jõuetust. Kord oli ka üks yamu chopper koos meiega ,aga siis vist oli max 2100 ja ka sellel polnud mingeid probleeme.

[Ronk]

Ok, siis ei hakka selle peale pead vaevama

[Prets]

Norras tsikliga sõidetaval teel üle 1500m sattuda on juba ulme. Kui aus olla, tean ainult ühte kohta, kus mootorsõidukiga kõrgemale saabki ja see on juba Norra kõrgeima mäe jalamile turistimajja 1841m kõrgusele. Kõrgeim maantee kui selline jookseb kõrgeimas punktis veidi üle 1400m.

Kõrguse pärast niiväga seal ei tasu muretseda, kuna siiski nii palju põhja pool siis erinevalt himaalajatest ja kaukaasiatest ja pamiiridest on seal ka õhus hapnikku veidi rohkem ja temperatuur palju madalam, seega koormus mootorile väiksem.

[randel]

Gruusias KTM 950 tahtis 3000m peal veidi gaasi lisamist käivitamisel, muud midagi tõsisemat ei olnud. Jõudu kaotavad mägedes hõreda õhu tõttu karpade ja sissepritsega rattaid ühtemoodi, lihtsalt karpade puhul on seda rohkem tunda kuna mõjutab ka segu. KTM CV karpad taluvad kõrguseid päris hästi.

[Ronk]

Gruusias KTM 950 tahtis 3000m peal veidi gaasi lisamist käivitamisel, muud midagi tõsisemat ei olnud. Jõudu kaotavad mägedes hõreda õhu tõttu karpade ja sissepritsega rattaid ühtemoodi, lihtsalt karpade puhul on seda rohkem tunda kuna mõjutab ka segu. KTM CV karpad taluvad kõrguseid päris hästi.

Tänud randel.
Kui sama ratta kogemus olemas, siis minu jaoks võib teema lukku lüüa. Kui keegi tahab edasi arutleda, siis palun

[Sciev]

Suurte kõrguste korral tuleb mängu ka termostaadi vahetamise teema - kõrguse kasvades alaneb jahutusvedeliku keemistemperatuur. 2000 m peal keeb 93°C juures, 3000 m peal 89°C... Mount Everesti tipus 8848 m kõrgusel 72°C. See on siis atmosfäärirõhu juures, eks jahutusvedelik on väikese rõhu all ja seda peab ka arvestama, see veidi tõstab keemistemperatuuri.

[mx77]

Suurte kõrguste korral tuleb mängu ka termostaadi vahetamise teema - kõrguse kasvades alaneb jahutusvedeliku keemistemperatuur. 2000 m peal keeb 93°C juures, 3000 m peal 89°C... Mount Everesti tipus 8848 m kõrgusel 72°C. See on siis atmosfäärirõhu juures, eks jahutusvedelik on väikese rõhu all ja seda peab ka arvestama, see veidi tõstab keemistemperatuuri.

Mootorratta jahutussüsteem on kinnine ja keemise temperatuuri määrab ära ainult radikakorgi ülerõhuklapi vedru tugevus, ja selle tugevus on muutumatu kõrgusest olenemata.

[Sciev]

Eks autodel on ka kinnine süsteem, aga millegipärast olen mingit termostaadi vahetamise juttu kuulnud.

[vanalendur]

Suurte kõrguste korral tuleb mängu ka termostaadi vahetamise teema - kõrguse kasvades alaneb jahutusvedeliku keemistemperatuur. 2000 m peal keeb 93°C juures, 3000 m peal 89°C... Mount Everesti tipus 8848 m kõrgusel 72°C. See on siis atmosfäärirõhu juures, eks jahutusvedelik on väikese rõhu all ja seda peab ka arvestama, see veidi tõstab keemistemperatuuri.

Mootorratta jahutussüsteem on kinnine ja keemise temperatuuri määrab ära ainult radikakorgi ülerõhuklapi vedru tugevus, ja selle tugevus on muutumatu kõrgusest olenemata.

Kas pole mitte sedasi, et lisaks vedrule hoiab seda klappi kinni ümbritsev õhk ja mäe otsas avaneb klapp seetõttu madalama radikasurvega kui merepinnal. Sel juhul aitaks kangem kork mitte termostaadi vahetus muidugi.

[Jesper]

Tüüpilise jahutussüsteemi rõhk on 2,1-2,6bar, see 0,1 bari siia-sinna teisel pool ei mängi protsentuaalselt eriti suurt rolli...

[Sciev]

Ise ei tea, aga google ütles, et kork hakkab välja laskma 1,0 bar juures? 5000 m kõrgust mõjutab õhurõhku 0,5 bar, üsna märgatav muutus.

[Jesper]

Oeh, korgi peal on kirjas ülerõhk, ehk 1,0 juures hakkab ta välja laskma, kui väljas on vaakum. Ja palju edu Norrast või üldse maailmast selle 5000m mäe leidmisel, mille otsa tsikliga sõita saab. Vukking Mont Blanc on 4800m kõrgune...

[Sciev]

Ülerõhu all ei mõelda küll seda, et kui väljas vaakum oleks. Veetorul olev manomeeter näitab ka ülerõhku. Ehk seda kui palju on rõhk üle atmosfäärirõhust (normaalrõhust, ehk 1 bar-st).

[Jesper]

Ehk said oma veast aru küll, aga ikka jörised edasi

[mx77]

Kas pole mitte sedasi, et lisaks vedrule hoiab seda klappi kinni ümbritsev õhk ja mäe otsas avaneb klapp seetõttu madalama radikasurvega kui merepinnal. Sel juhul aitaks kangem kork mitte termostaadi vahetus muidugi.

Võta see kork korra maha ja pigista seda vedru kokku näppudega. Kuna sellisel juhul klapile mõjub igast suunast ühesuhune atmosfäärirõhk siis see ei mõju. sa saad kohe aru, et see vedru on ikka päris jäik.

[mx77]

Ise ei tea, aga google ütles, et kork hakkab välja laskma 1,0 bar juures? 5000 m kõrgust mõjutab õhurõhku 0,5 bar, üsna märgatav muutus.

1,1 - 1,2 tavaliselt
See 1,2 bar on sisemine ülerõhk, ehk siis sisemine rõhk miinus atmosfäärirõhk.

Räägi parem, millal endal enduuroka ostad?

[urmas66]

Proovige oma tsikkel 2500-3000m juures üldse soojaks saada,keemisest rääkimata.Siis võik seda korki ka näppima hakata. Sellisel kõrgusel on igal pool pigem külm kui soe,hea kui 10-15 kraadi päikselise ilmaga on,aga pigem on veel vähem.

[Sciev]

Räägi parem, millal endal enduuroka ostad?

Vaatab seda asja, tark ei torma.

[kurisookaru]

Proovige oma tsikkel 2500-3000m juures üldse soojaks saada,keemisest rääkimata.Siis võik seda korki ka näppima hakata. Sellisel kõrgusel on igal pool pigem külm kui soe,hea kui 10-15 kraadi päikselise ilmaga on,aga pigem on veel vähem.

Hahaha, minu Kolakas (XTZ750) ägises üle 4000 meetri peal õhu puuduse ja kuuma käes mis kole. Kedo.de-st tellitud karpa kaevude ja nõelte rem komplekt oli täielik saast, kaevud kulusid 5000 km-ga täiesti ära. Kuidagi ronis see ratas üle 4600 meetri esimese käigu ja täis gaasiga, temp oli pidevalt põhjas. 4000 meetri peal, kus veetsime nii 300 km kandis sai vahel ka kolmanda käigu sisse sirgetel
Teed seal muidugi ei olnud kõige paremad

Kuni 2500 meetrit ei ole üldiselt probleeme. Jamad hakkavad karpaga ratastel üle selle, oleneb muidugi rattast.
Transalp selles mõttes väärib oma nime!
Igatahes soovitan kõigil, kes plaanivad kõrgemale kui 3000 meetrit, enne reisi karpad ja õhufilter kindlasti üle vaadata!



Karu

[KIBU]

Õhurõhk ilmselt pole Norras mägedes probleemiks külla aga võib kütuse kvaliteet jama olla. Saltfjelleti kandis piiri lähedal (võibolla olime otsapidi Rootsi poolel) tanklast saime nii haput kütust et Gessudel pärast mootorid tirisesid.

[Dusterx]

Transalpil polnud 2100m kandis mitte mingit arusaadavat vahet. Radikakorgi asemel võiks väga kriitiliselt suhtuda hoopis piduritesse, kui kämmal vähe kangem satub olema. 1 pütane dominaator oli 2 kesi ka nendel kõrgustel juba suhteliselt jõuetu ja ajas mäkkeminekutel musta suitsu tagant

[bnd]

Õhurõhk ilmselt pole Norras mägedes probleemiks külla aga võib kütuse kvaliteet jama olla. Saltfjelleti kandis piiri lähedal (võibolla olime otsapidi Rootsi poolel) tanklast saime nii haput kütust et Gessudel pärast mootorid tirisesid.

Millal see oli, ehk mis aastal? Ise pesitsen just selles piirkonnas ja tangime eriti just talviti mõlemalpool piiri nii 95-t kui ka 98-t iga nädalavahetus.
Teenaväliselt veel niipalju, et seda vahet (NO-EE) pidevalt sõites, on läbisõidule kõige pärssivam just Soome kütus, ma ei saa Eesti kommentaariumites selle Soome kütuse kiitmisest kunagi aru.