lähen poodi, ostan motika ja .. siis kukun, ja kogu mu kallis varandus on kole nagu jüri-öö. mis on meie tingimustes põhilised vead tänu millele juhtub mootorratastega avariisid ? mida peaks eriti jälgima, et tervis alles jääks ja sinu imeilus kroomitud elukas mõlki ei läheks ? jättes kõrvale variandi, et sa sõidadki keset tallinna 85 km/h ja aju ei oma ..

erilise hoolega on vaja jälgida autojuhte! sest need ei võta bikerit kui võrdväärset

Seda küll pidevalt keeratakse ette ja venitatakse möödasõite. Veel tuleks arvestada meie niisket kliimat mis muudab ka teed libedaks ja loomulikult tuleb olla hoolas ja mõistuse piires sõita

spencer kirjutas:

...ja kogu mu kallis varandus on kole nagu jüri-öö...

aga sa nüüd Mari Öö käest peksa saad !!!!

asi mida mina vihkan on trammi rööpad

Tähele võiks panna ja ettevaatlik järgmiste suhtes: autojuhte, kes sõidavad keset teed, silmis ainult valge triip (ei tea kas pean mööduma vasakult või paremalt). Traktoriste ja teisi kaasliiklejaid, kes ees liiguvad kui lähenemas on kõrvaltee vasakut kätt. Metsavahe (metsloomad ja seenelised , seda eriti veel pimedas). Märga ilma ja Järvevana ülesõitu ja tegelikult kõiki selliseid raudtee ja trammitee ülesõite. Pikkirööpad teedel (võib tunduda sellise vastiku ujumisena) ja ristirööpaid (Pärnu mnt ja Kaarli või Estonia pst ristmik). Tuvisid. Eesliikuvaid rekkaid ja kallureid, mis transpordivad killustikku, kuid unustanud katte peale visata. Spidomeetrit ja tahhomeetrit. Teisi autojuhte ja vahel ennast kõrvalt.
Teised jätkavad

kindlasti suure ja "abistava" käe ulatavad ka sõbrad-tuttavad kes kaunist ja võimast masinat ise ka proovida tahavad. Kui tegemist ei ole ratturitega siis on enamvähem kindel, et nad natuke on võimeid üle hindavad ja mõne vahva viguri rattaga korda saadavad.
Ja ära unusta, et dräägiga kukkumisest tekkivad kahjud hakkavad 30 000'st eekist

tean


motopaks

spencer kirjutas:

mida peaks eriti jälgima, et tervis alles jääks ja sinu imeilus kroomitud elukas mõlki ei läheks ?

Minu kogemused ( mida ma paaniliselt hiljem paaniliselt kartsin) :
1) Raudteeülesõidukohad, kus rööpad ei ristu teega täisnurga all - Järvevana ülesõidul leidsin ennast poolest saadik MAZ kalluri esiotsa all pikutamas, koos rattaga.
2) Õlilaigud teel, ka tühiselt väikesed - tuttav tegi väga haleda maandumise ringliiklusega ristmikul just selle pärast.
3) Höövlivall kruusateel
4) Pidurite kasutamine kruusateel
4) Üleskeev pigi suvisel asfaldil võib ka üllatada
5) Maanteedel sõitmisel metsatukkade vahelt lagedale sattumine tuulise ilmaga
6) Raskeveokite ja busside tekitatud õhuvallid ja ka järelkeerised
7) Parkivad autod ( lähedalt möödudes võib keegi sind märkamata just sinu ees ukse lahti lüüa)
Uuema aja mure - asfaldiroopad võivad kohati olla väga sügavad ja väga järskude servadega

Soultrain kirjutas:

asi mida mina vihkan on trammi rööpad

täiesti nõus, lisaks mustad plaadid rööbaste vahel - eri kuradi libedad raisk, isegi kuiva ilmaga

veel tuli meelde :

9) paksu valge värviga tehtud teekattemärgistus, eriti vihmaga ja vihmajärgselt

10) Liiva tolm asfaltkattel(teeparandustööd nt.)

jah, tuleb olla eriti ettevaatlik ülekäiguradade märgistustel(ca.3-4mm plastikut) pidurdamisega,isegi kergelt pidurdamisega.esiratas on nobe alt ära libisema. oli kogemus ühel suvel tipi ringil,kui eessõitev auto otsustas ringilt maha sõites järsult pidurdada- külg maas,rattal mahlad väljas,endal riided ja käed-jalad lõhki.
teine asi on veel ka taksistide suhtumine,neil on lihtsalt vaja p***.
"a taksistõ u nas eshjo piderastõ!"(kreisiraadio)
järvevana tee ülesõit. lahedad jalakäijad,kes arvavad,et valgusfoor on ainult liiklusvahenditele ja ronivad täie rahuga punase all vöötrajale.krt,ega mul tank ole,et matsust kohapeal seisan kui keegi ette töllerdab!
lisaks veel asfaldis olevad pikirööpad,eriti kui need on vett täis-tahab ratas vägisi käest ära minna.
veel freesitud asfalt,st. selline piki teed triibuline-kisub soonte järgi.

kurat, nii ei saa rallit sõita, ega see vist ikka nii jube ka ei ole, see liikluse asi, või peab kohe motikapoes ütlema, et pange mulle terve seeria kerejubinaid valmis, et niikuinii teen avarii ..

kasko ja elukindlustus milli peale ei jookse ikka mööda külgi maha

tegelt on olemas kõikvõimalike kaitseraudasid mis vigastusi vähendavad ja enda vigastusi ka aitavad vähendada. Küsi yamust raudasid.

ise veel kukkund pole
motopaks

Eriti hull teema on Truck tüüpi üle 17m veoautod, kelle jaoks sina oma kaherattalisega ei olegi liikleja. Vahest tekib selline tunne, et nad lausa sihilikult hakkavad su ees vingerdama ja tee äärest kruusa üles keerutama, et näha kas sa suudad nendest meteoriitide suurustest kivilahmakatest, mis ratta alt kui kuradid su suunas lendavad, slaalomi laadset sõidustiili harrastades, mööda põigelda. шофер teab, et reeglina on tema juhitav sõiduk liikluses kõige suurem, seega kehtib tugevama õigus. Või siis mäng, mida ma hellitavalt "vene ruletiks" kutsun seisneb selles, et juhtidele on vist õpetatud, et autole-haagisele installeeritud suunatuled on lisavarustus mida ei tohi mitte mingi hinna eest ise näppida, seega ei vaevuta otsimagi salongi paigaldatud kangi, mida siis vastavas suunas liigutades (üles-alla, ette-taha,vm) peaks see suunatuled põlema süütama, kui pööret sooritad või rida vahetad. Siit meenub kohe ka üks juhtum sõjaväest: meil oli üks poiss, kes muidu suhteliselt hea juht aga ainuke asi mida ta suisa paaniliselt kartis oli suure autoga reastumine, sest ta ei osanud peeglist hinnata tagant tuleva sõiduki kaugust. Sellel ajal olid armees valdavas enamuses Zil 131 tüüpi autod, millede kaaluks erinevalt otstarbest oli kuni 12000 kg. Kuna C-kat-i omanikke oli meil vist ainult viis poissi aga pataljoni välilaagrisse sõiduks kulus iga juht marjaks ära, saigi mehepojaga liiklusesse sööstetud õpetussõnadeks vaid lause: kui pöörama hakkad, pane suunatuli sisse loe kolmeni ja keera..... Eks mõnigi mees-naine saab siit vastuse miks vahel tundub, et ees olev juht justkui sind ei märka.

spencer kirjutas:

kurat, nii ei saa rallit sõita, ega see vist ikka nii jube ka ei ole, see liikluse asi, või peab kohe motikapoes ütlema, et pange mulle terve seeria kerejubinaid valmis, et niikuinii teen avarii ..

Ei nii jube ta nüüd ka ikka ei ole. Need on asjad millega pead arvestama, millede esinemist pead jälgima/ette aimama ja oma käitumist/suhtumist/sõiduvõtteid nende järgi kohendama, siis ei juhtu midagi. Eks selle maanteega ja liiklusega on sama lugu nagu merega : teda ei tohi karta (narrimisest rääkimata), teda peab austama, siis austab tema sind ka.

Kord on tulnud sooritada tõsiseid tasakaaluharjutusi rekkast möödumisel: istusin tuulekotis ja vastutulev SUUR LOOM (rekka) tekitas imeliku tuuletõmbuse. Tee oli kuiv, sile ja kiirus alla saja. Siis tundus, et paremalt minek oleks olnud tervislikum lahendus. Ratas oli siis Jawa 638.

Väljavõte Nowhere leheküljelt: Enamus mootorratastega toimunud avariidest toimub lühikestel sõitudel, näiteks poeskäikudel, töösõitudel, sõprade külastamistel, lõbusõitudel ja avariid toimuvad suure tõenäosusega üsna sõidu alguses.
Seega võtke ette pikemad reisisid. Või olge äärmiselt tähelepanelikud kodu ümbruses, sest tuttav ümbrus võib vähendada tähelepanu ja ongi pumm!
Ja Motopaksu sõnad on tõesed. Pisike häirekell peaks hakkama peas helisema, kui keegi tuleb ja ütleb: "oot, las ma ka proovin".

võin lisada ohtlike kohtadena veel:

Kõnnitee äärekivid mis on kõrgemad kui 10cm. Ära neist nurga all üles sõida, võib tagaratta alt ära visata :d Otse pole ka 20 cm eriti probleem. Ja treppidel ole ettevaatlik. Ja metsas kui esiratta ja tagaratta erinevasse rööpasse viskab on ka parem hoog maha lasta

Just my .02 cents

Eriti ebahuvitavaks muutub olukord, kui rehv sõidu ajal puruneb. Mäest alla, vasakule kurv ja pauguga lõhkenud tagarehv ei olnud sugugi meeldiv kooslus.

Ise lisaks ühe eriti ohtliku kategooria. Bussijuhid.
Krt kui buss ette ei keera, on midagi viga., kui buss suvatseb vastutulles oma teepoolele ära mahtuda on haruldus ja kui bussist möödasõites ta 2/3 dikuga vastasuuna vööndis pole on kah ime.
Jutt käib siis eelkõige kohalikke liine sõitvatest, pikamaa bussijuhid on justkui kultuursemad.
Alailma tekib mul kohutav soov minna tellitava võtmega nr 46 mõne bussijuhiga liikluseeskirju täpsemalt arutama.

Millegipärast pole mul eriti halbu kogemusi rullnokkade ja teiste sellistega, keda alati kirutakse, vaid just bussijuhid on need, keda ma kõige rohkem kardan.

lisax ka katekooria taksojuhid ... siin tartus just ...:S puhta lollix läind.. neil peeglite olemasolust mingit aimu pole need on juhid keda ma kardan ja kirun kõige rohkem...

ja lisaks veel et suuremat palki ületades saab 21 tolli yle aga tagaratas võib mitte yle ronida kohe hooga, siis oled kõhuli üle lenksu ja samuti äärekivide otse või nurga all yletamisel jälgida et kiirus liialt suur poleks, on ebameeldiv tunne kui 50 pealt ntx äärekivi yletades rehv kokku surutakse ja velg paugu saab..

ning metsas sõites niiske ilmaga vältida kooreta mahalangenud ca 10 cm läbimõõduga puude yletamist diagonaalselt, mida suurem on kiirus seda kiiremini võib jääda jalg maa ja tsikli vahele..

üks halb kogemus oli veel pärnu-rakvere maanteel,kui ca.110-ga sõites järsku kusagilt taluhoovist suur hundikoer välja jooksis ja otse ratta ette. käis esiratta alt läbi(ime ,et krt ülespoole ei lennanud) ja hirmsa kolakaga vastu mu jalga.tahtis vist sadulast maha tõmmata. õnneks juhitavust ei kaotanud ja jäin püsti. koerast ei tea rohkem midagi,lendas viljapõllule.
veel öösel nahkhiir(arvan). lendas vist esitule valguse peale.vaatan,et mingi asi laperdab eespool ja juba oligi kolaki vastu paremat õlga.päris valus.
ettevaatlik tasub olla ka teekatte aukudega. aluveljed on kerged lömmi minema.taastamine ca.1000eeku.

liivakarjääris baigiga, uuh

Jah, LIIV !!!! Tänavasõidurattaga väldi (paksu ja pehmet) liiva kui vähegi võimalik. Olen sattunud grupiga sõites teeremondi lõigule, kus oli paks liiv. Tagaistuja oli sunnitud järgi jooksma mingi 2 km, mitmedki grupist leidsid end neljakäpukilt ratta kõrvalt maast. Ise olin ka üdini läbihigistatud ja puruväsinud, kui lõpuks liivast läbi rabelesime. Mingi juhuse tõttu ei kukkunud tookord, krossisõitja tüüpi inimene ma küll ei ole.

biohazard kirjutas:

liivakarjääris baigiga, uuh

No seelepeale PEAB IKKI TULEMA, ET bike,ga liivakarjääri ronida!...

tõmbame selle teema kokku, muidu mul kui praktikat mitteomaval mootorratta huvilisel tuleb hirm nahavahele .. lõpetuseks paar järeldust:
1. iga ratas on mingisse keskkonda mõeldud, see jutt, et ma oma 300 kg kaaluva kruiseriga metsavahele keeran ja 20cm läbimõõdus vihmamärgasid leparonte ületama hakkan, ei tundu isegi minu jaoks loogilisena, iseasi on muidugi mingid teeparandus jupid ja jutt liiva ohtlikusest.
2. 90% vigastusid nii endale kui rattale tehakse ise, ma eile õhtul mitu tundi vaatasin veebist wheelisid ja stoppisid ja nende kombosid ja muid kukkumisi, algul oli jäle vaadata, aga kui ma aru sain, et praktiliselt kõik kukkumised olid tingitud aju puudulikusest, läks tuju paremaks, kui ma tahan mõnusa soundi saatel oma kroomitud elukaga pühapäeval päikesepaistelise ilmaga teise linna otsa kohvikusse sõita arvestades põlise tallinnlasena kaasliiklejate kultuuritusega, siis on tegelikult suht suur lootus, et ma ei saagi esimese nädalaga surma.
3. motopaks on palju maininud kuidas korraks ülemus laenas, 6 sekki ja 30keek, siis kuskilt jutust lipsas läbi, et ta ise pole oma kruiseriga kukkunud, loo moraal: pane kiiver pähe, viin jäta koju ja enne mõtle kui teed - tulemus: pikk eluiga ja rõõmus meel.