Küll aga loll küsimus, et miks ei pruugi mootoris nukkadel märgid kokku minna? Kui ketti hamba võrra liigutada, siis läheb teisipidi nihkesse. Hooratta poolt on märk paigas.

Murelaps transalp xl600v taas.

Kett liialt kulunud äkki?

Kas see kett pole ehk nö. kahes osas, st. kaks ketti mida keskel ühendab ülekande võll/rattad. Ja kas äkki alumise keti liigutamine 1 hamba jagu liigutaks nuka ratast just parajal määral st. vähem kui ülemise keti tõstmine. See on siiski puusalt tulistatud oletus !

Pinguti on vastas?

Kui kett on uus, siis on ilmselt pinguti poolt kett vastu surumata. Kui kett on vana, siis on nähtus normaalne aga normaalne pole kui peale sellist mootoriremonti vanad ketid mootorisse jätad.

StreetMoto kirjutas:

Kui kett on uus, siis on ilmselt pinguti poolt kett vastu surumata. Kui kett on vana, siis on nähtus normaalne aga normaalne pole kui peale sellist mootoriremonti vanad ketid mootorisse jätad.

Aga kui muud varianti ajaliselt pole, siis kumbapidi xl600v targem oleks panna, et hammakas jääks? Kett ise muidu väga korralikult peal ja 4-5mm lõtk vaid ehk üle viskamise ohtu ei tohiks olla.

Talvel vb saab moto dünosse ja eks siis teab ketiga arvestada.

ranel kirjutas:

StreetMoto kirjutas:

.

Aga kui muud varianti ajaliselt pole, siis kumbapidi xl600v targem oleks panna, et hammakas jääks? Kett ise muidu väga korralikult peal ja 4-5mm lõtk vaid ehk üle viskamise ohtu ei tohiks olla.

Talvel vb saab moto dünosse ja eks siis teab ketiga arvestada.

Veninud ketiga ei saagi,sellele peaks ka kett pea igas motopoes olemas olema. Manualist leiad keti venimise kontrollimise info, nii kokku panna on mõtetu.

Ja kui pole (pole veel ühtegi laokauba juppi saanud), siis kuidas tegutseda? Hiljemalt reede hommikuks oleks vaja sõitma saada.

ranel kirjutas:

Ja kui pole (pole veel ühtegi laokauba juppi saanud), siis kuidas tegutseda? Hiljemalt reede hommikuks oleks vaja sõitma saada.

Uuri kas mõne cbril vms on sama sammuga kett ja lase õige pikkuseks teha, need ketid venivad päris kergelt ja ketikolin selle mootori puhul on üsna tavaline mina vana ketiga kokku ei paneks.

The Lawbreaker kirjutas:

ranel kirjutas:

Ja kui pole (pole veel ühtegi laokauba juppi saanud), siis kuidas tegutseda? Hiljemalt reede hommikuks oleks vaja sõitma saada.

Uuri kas mõne cbril vms on sama sammuga kett ja lase õige pikkuseks teha, need ketid venivad päris kergelt ja ketikolin selle mootori puhul on üsna tavaline mina vana ketiga kokku ei paneks.

Aga see pole, mis küsisin ju kett ei kolise ja lõtk okei.

http://www.wemoto.com/bikes/honda/xl_60 ... alp/91-93/
Võta palju tahad,ainult reedeks vist küll ei saa.

Transalpi mootorikett on 1 tööpäevase tarneajaga. Täna tellid, homme StreetMotos kohal. Hind 62 eur/tk

Mis seal ikka, eks läheb hetkel nii kokku ära. Jah, keti vahetus oleks mõistlik, aga reedeks ratast nii sõitvaks ei saa. Kui hooaeg läbi, eks siis saab sellega tegeleda. Nagunii oli hooratas juba peal ka, mis eeldaks uuesti tõmmitsaga maha võtmist.

ranel kirjutas:

Mis seal ikka, eks läheb hetkel nii kokku ära. Jah, keti vahetus oleks mõistlik, aga reedeks ratast nii sõitvaks ei saa. Kui hooaeg läbi, eks siis saab sellega tegeleda. Nagunii oli hooratas juba peal ka, mis eeldaks uuesti tõmmitsaga maha võtmist.

Aga kuidas sa siis selle lõpuks tuvastasid, kumba hambasse ta jätta?

Transalpi foorumis mehed rääkisid, et oli 3 hammast valesti kett ja ei saanud arugi, et mootor väga valesti töötaks. Arvan, et see pool hammast on täitsa savi, kummale poole ta on.

Ei no kui ikka dünosse minnakse, siis pigistatakse sellest mootorist viimasedki sajandik hobujõud välja.

Kas kuskil pole antud linkide arvu mis märkide vahele jääma peab?

Kalapea kirjutas:

Ei no kui ikka dünosse minnakse, siis pigistatakse sellest mootorist viimasedki sajandik hobujõud välja.

On see kadedus või lihtsalt halb tuju, kui klassikalise käib kah asemel teistmoodi tehakse? Mul on ligipääs mõõteseadmetele, millest tavakodanik võib vaid unistada. Kunagi ammu vene kütet ostes sai isegi nn solgimüüjaid välja sorteeritud. Miks mitte siis seda kasutada neid võimalusi?

Ja varasemast, miks nii udupeeneks osa asju on läinud, sest varuosade müüjad ei oska anda õiget varuosa, vaid paluvad ise välja uurida ja tagasi tulla. Nii käib see elu kahjuks eesti vabariigis. Teine asi, mis on selgeks saanud, et kahjuks väga paljud nõuandjad polegi tsikli mootoritega tegelenud. Näiteks räägitakse remondisaaledest vändale jne. Tegelikult on ülivähe tsikleid, millel üldse sellist asja eksisteerib. Autodel on, tsiklitel mitte.

Jätame selle nukaketi nüüd kõrvale. Aeg ei võimalda hetkel oodata uut varuosa. Ainus asi, mis mootoris kahjuks haltuurat sai tehtud.

Võta seda kui sõbralikku tögamist, pole vaja ärrituda ja haamriga pähe taguma hakata.

Uus ja vana kett...
https://www.dropbox.com/sc/w0eu3jcgpvag ... c09gEBBfKa

ranel kirjutas:

Kalapea kirjutas:

Ei no kui ikka dünosse minnakse, siis pigistatakse sellest mootorist viimasedki sajandik hobujõud välja.

On see kadedus või lihtsalt halb tuju, kui klassikalise käib kah asemel teistmoodi tehakse? Mul on ligipääs mõõteseadmetele, millest tavakodanik võib vaid unistada. Kunagi ammu vene kütet ostes sai isegi nn solgimüüjaid välja sorteeritud. Miks mitte siis seda kasutada neid võimalusi?

Ja varasemast, miks nii udupeeneks osa asju on läinud, sest varuosade müüjad ei oska anda õiget varuosa, vaid paluvad ise välja uurida ja tagasi tulla. Nii käib see elu kahjuks eesti vabariigis. Teine asi, mis on selgeks saanud, et kahjuks väga paljud nõuandjad polegi tsikli mootoritega tegelenud. Näiteks räägitakse remondisaaledest vändale jne. Tegelikult on ülivähe tsikleid, millel üldse sellist asja eksisteerib. Autodel on, tsiklitel mitte.

Jätame selle nukaketi nüüd kõrvale. Aeg ei võimalda hetkel oodata uut varuosa. Ainus asi, mis mootoris kahjuks haltuurat sai tehtud.

Kui sul on nii täpsed mõõteriistad ja meeletu kogemuste/teadmiste pagas, siis ei tohiks ju olla mingi probleem välja arvutada kummas hambas see kett paremini toimib?

Sent from my SM-G935F using Tapatalk

ranel kirjutas:

Aeg ei võimalda hetkel oodata uut varuosa.

Sellest saavad ilmselgelt kõik aru. Igasugustes tegemistes on aeg üks võrrandi liikmeid, millega peab arvestama

Ainus asi, mis mootoris kahjuks haltuurat sai tehtud.

Aga teeme ikka nii, et sellist infot järeltulevatele põlvedele foorumist otsimiseks ei jäta!
Kui sa võtad endale positsiooni, kus sina oled foorumi kõige täpsem mõõtja ja oskad teiste koha öelda, kes on pädev ja kes mitte, siis pead paratamatult arvestama ka sellega, et sinu tegemised on vähe terasema tähelepanu all.

• See, et sa sitase mootori kokku ladusid ei ole isegi mitte haltuura, vaid sulaselge roppus. Korralikult tehes on mootoriremondi juures puhtuse standardid sellised, et kui koostamisele minev detail peaks ennem juhuslikult supipotti kukkuma, siis suppi sööd rahulikult edasi ja detaili pead uuesti puhastama!
  Enamus korraliku mootoriremondi ajast kulub puhastamisele, mõõtmisele ja defekteerimisele.

• Tänapäeval on klappide pastaga soveldamine selge haltuura. Klapi tööpinna ja klapipesa tööpindade nurgad peaks olema kraadi täpsusega õiged, ning kontaktpindade laius vastavalt kasutusele umbes kümnendiku täpsusega.

• Juhtpukside ning klapisäärte mõõtetulemusi sa meile ei postitanud. Kui need on mõõtmata, siis see on haltuura

• Samuti ka mitte kolvirõnga ja kolvi vahelise pilu mõõtetulemusi. Sama, mis üks punkt ülesse...

• Ilmselgelt on selle remondi juures haltuurat ikka üksjagu veel, kui sa kõik mootoriremondi operatsioonid detailidena üles paneks.

Solvuda ei ole vaja. Tavaline ju tegelikult, et KÕIKI asju ei tehta hästi. Kellel ikka seda ajalist ja rahalist ressurssi üle servade voolab.

No see ratas vist juba sõidus,kui reedeks oli vaja.Lembitu jutt väga õige,aga klapijuhtpuksid kui nad on visuaalslet korras,siis selle aeglase käiguga V2 mootori juures ilmselt ei mõjuta midagi.Samas ma muidugi tea tsikli mootoritest ka tuhkagi,sest pole neile tänapäevastele tõesti kunagi kap.remonti teinud

Klapi juhtpukside töö on tagada klapi sulgumine klapipesas õigesse kohta ja lisaks ka juhtida ära liigset soojust klapivarrelt.
Mõlemad nendest funktsioonidest kannatavad, kui juhtpuksi lõtk on liiga suur.
Samuti ei nimetaks ma mootorit, millel on max hp 8000 rpm juures ja redline 8750 eriti madalapöördeliseks. Jah, see on palju väiksem, kui mõne R4 13 000 või 15 000 aga siiski ligi 73 hz sagedusega liiguvad klapid enne piirajat. See on üsna suur kiirus.
Kui mingi asi "ei mõjuta midagi", siis miks ta üldse on mootorisse pandud ja miks talle kulumise maksimummäärad antakse?

Võimalused on, aga teadmiste pagas mitte. Kuna töö kõrvalt teeb veel ühe kõrghariduse juurde, siis ongi ligipääs hetkel veel igasugu seadmetele, mis tegelikult minu erialaga seotud polegi. Eks jooksvalt saabki uusi asju juurde õppida, mis endale ka praktiline ja kasulik. Viimse detailini tegelt ma polegi viitsinud siia üles panna, et mis täpselt tehtud ja mõõdetud on. Igasugu eraldi teemad nende küsimuste kohta on tegelikult moderaatorite poolt tehtud, kui on splittinud küsimusi rumalate küsimuste teemast. Haltuurat kindlasti veel leiab, aga nukakett oli lihtsalt selline, mida ise meelega sai tehtud. Näiteks see haltuura, et full gasket setis polnud klapikambrikaane ega ja jahutuse torudele uusi tihendeid, vaid peotäis ₀.1 eur maksvaid rõngastihendeid, mida saab igast suvalisest poest pm osta.

See eelnev post käis üldse Kalapea suunas, sest igasuguste mõõtmiste osas on varem ka ilkumistega silma hakanud.

Asjalik info on alati oodatud. Eriti äge oleks, kui keegi reaalselt pädev kirjutaks pm manuaali nullist alustajatele, et mida kõike tegema peaks, erinevatest töövõtetest ja seda just mootorratta mootoreid silmas pidades. Miks ka mitte muude sõlmede kohta. Küll aga olen ma saanud mitteasjaliku info pärast tühja joosta, mida olen ammutanud siitsamast foorumist. Eriti tuli seda moto alumise otsa kohta. Ei viitsi enam eraldi välja otsida, aga ilma mõõtmistulemusi teadmata olid juba soovitused, et kohe silkud ära puurida ning vänta lihvima jne. Lõpptulemus oli ikka, et sai kogu see info kokku võetud, mõõdetud tulemused olemas ja käidud inimeste jutul, kes sellega igapäevast leiba teenivad ja terad sõkaldest välja, et mida nüüd siiski mõistlik teha oleks.

Elu esimene nii põhjalik mootori lahti kiskumine ja tõsiselt loodan, et ka viimane. Hetkel proovisõit tehtud ja loodan, et jääb ka kestma.

No tegelikult see enda mitte nurka kinni värvimise oskus kannab pigem nime "projektijuhtimine", on üsna ükskõik kas parajasti on tegemist Honda mootori, luulekogu koostamise, majaehituse või mõne muu peenema ettevõtmisega. Seda läbi foorumi ei õpeta, mõned inimesed lihtsalt õpivad töö käigus ära ja teised jäävadki 13ndal tunnil mootorit suvalistest juppidest kokku lappama. Anoh samas teisest küljest on õpitu jälle üsna interdistsiplinaarselt rakendatav, tasub pingutada.

Mis puudutab juhendit, siis asjaliku info manual on sul ju olemas, ma küll pole seal leht-lehelt kõike järgi kontrollinud, aga üldise taseme mõttes tundub üsna adekvaatne materjal.

Iseenesest see kataloogi järgi originaalvaruosade tellimine on ju tore ja printsiibis ka väga õige, aga siiski soovitaksin otsida endale "ihuvaruosamüüja", kes viitsib ja oskab lisaks tuimale arvutis ringi klikkimisele su muredele kaasa mõelda ja loovaid lahendusi välja pakkuda. Ise päevad läbi asjas sees olemata ei tee seda värki endale mõistliku ajaga selgeks, rääkigu "palju odavamalt netist tellijate" tsunft mida tahab. Näiteks mu KTM koosneb küll 95% originaalvaruosadest, sest nende pood on pädev ja üleüldiselt see tsikkel on ka ehitatud nii, et lihtne inimene saab seda remontida. Aga Honda remonti sama lähenemisega ma ei kujuta ette, ilmselt lihtsam ja odavam oleks kohe CRF1000L sissemakse ära teha kui igat kulla hinnaga vidinat nädalate kaupa oodata.

Mina olen oma Yamule OEM asju saanud Streetmotost ka igati norm hinnaga ehk siis Yamu esinduses on nad samuti räige kirvega müügil ja mul seal tutvus puudub.Tagumise veovõlli mutri ostsin ükskord sealt ja maksis 40€.Samas sõber ostab oma Hondale enamus asjad esindusest ,sest ta saab sealt mõistliku hinna,tänu tuttavale kätte.Eks see remondi ja varuosa teema on meil turu väiksuse tõttu suht haige teema ja seda mitte ainult tsiklite vaid ka autode ja muu tehnika valkonnas.Kõige hullem ongi ebapädev varuosa müüja,sest kui pole asju kohapeal olemas,siis vale jupi tellimisega läheb palju aega ja vahel ka raha raisku.
Raneli saalede teema oleks ka kiirema lahenduse leidnud ,kui oleks kuskil kohapeal olnud mingid komplektid saalesid olemas ja oleks saanud sealt mõõta ja tähiseid uurida.Muidu sai tal ju asjad tehtud ja ilmselt jääb see asi ka tööle.Mina oleks samuti klapide ja muu sinna kuuluvaga samamoodi teinud,isegi silkud oleks hoonimatta jätnud.Ranelil pole kogemusi ja mõõdab,ma jälle oleks just visuaalse ja käega katsumise pealt ostuseid teinud.Pean neid otsuseid autode valdkonnas igapäevaselt oma kogemuse ja vaistu pealt tegema ja üldiselt olen hakkama saanud.Kui ikka detailil puuduvad silmaga nähtavad kulumis jäljed,siis tuleb otsus teha,sest esiteks pole aega ja teiseks pole ka uut juppi kuskilt kohe võtta(see nüüd üldine jutte,mitte Raneli silkude või klappide kohta).
Nüüd igaljuhul asi tehtud ja mis iin enam targutada.Ketiga läks nagu läks ja see on kooliraha.Peamine teema oli ,kui meenutada, vist õlikulu ja loodame,et see sai lahenduse.Kindlasti algul ikka võtab ja kannatab tagavaraks paar liitrit sama õli kaasa võtta.