rm250 kirjutas:Kas krossirattale uue tagarattavõru ostmisel on suur vahe nendel kallimatel ja odavamatel?Kas harrastajal on mõtet kallimat osta või mitte?Andke soovitusi.
Üldiselt on ainult üks mark mida tasub osta - EXCEL. Isegi DID-i omad hakkavad kogemuse põhjal pragunema. Ei kujuta siis ette, mis mingi noname asi võib teha.
Mis nipiga te neid odomeetreid kontrollite? Mõtlen reaalset läbisõitu siis ja palju selline tegevus maksab? Teema oli küll linkide ja piltide all, aga vast võib siin ka jätkuda.Kontrolliks oma käula ka üle-näit on vaid 192 000 aga õli joob nagu vanamees. 
PS. Väidetavalt on auto saksast toodud.
Esinduses hooldeajalugu uurides (kui raamat puudub). Kui seal ikka 400 000 km peal mingi jubin vahetatud ja sul autol näitab 150 000, siis kuskil kala sees. ETV-s pealtnägija tegi pikema loo. Netist annab vanu saateid vaadata kui huvi pakub.
ducatist kirjutas:Mis nipiga te neid odomeetreid kontrollite? Mõtlen reaalset läbisõitu siis ja palju selline tegevus maksab? Teema oli küll linkide ja piltide all, aga vast võib siin ka jätkuda.Kontrolliks oma käula ka üle-näit on vaid 192 000 aga õli joob nagu vanamees.
Kusjuures see õlikulu ei pruugigi olla keritud odomeetri näitaja. Meil oli firmas enne ka posu VW marki autosid ja need sõidsidki kogu aeg õlikanku pagassis. Ja meil autosid tavaliselt üle 3 aasta ei peeta.
Oli meil ka pealikul millalgi VW Passat (bens), mis rüüpas õli uuest peast ja jäigi rüüpama.
Mootori seisukorra testimine??? kompressiooni mõõtmine pole probleem. Lõtkude mõõtmiseks vanasti oli sihukle 2 õhupaagiga riistapuu, millega siis mõõdeti ära väntmehhanismi + kolbide summaarne lõtk, mille järgi hinnati mootori kulumist - ma pole kursis, kas praegu midagi taolist ka tehakse. Lõppude lõpuks, tähtis on masina tegelik seisukord, mis võib sama läbisõidu juures erineda drastiliselt.
Ja kerivad tsikleid ka, et küü saab. Minu rattal oli tulles 23 000 ees. Pidurikettad jm atribuutika sellele eriti vastu ei vaielnudki, aga hiljem mootorit näppides selgus, et klappe on enne mindki reguleeritud (seibid kusagil teist pidi töötanud), aga välp on ca 30 000 km - seega läbisõit vähemasti 60 000 on raudselt. Nukkvõllid on ka pealt käinud ning tagasi pandud 180 kraadi pöördes, st mitte märkide järgi - no vähemalt viitab see asjaolule, et teinud oli seda oskaja, sest mootori töö osas ju vahet pole. Rattalaager kergelt kulunud, aga see polnud ka enam originaal - sellised väiksed märgid näitavad ära, aga ostes sa ju masinat pulkadeks ei lammuta, seega ikkagi tegu paljus põrsaga kotis. Mina olen siiski rahul, sest seda oli Saksamaal vähemalt asjatundja hooldanud.
Keegi suunaks mind õigele teele kuskohast saaks 2003 a. Z1000'le rooliamorti?
ducatist kirjutas:Mis nipiga te neid odomeetreid kontrollite? Mõtlen reaalset läbisõitu siis ja palju selline tegevus maksab? Teema oli küll linkide ja piltide all, aga vast võib siin ka jätkuda.Kontrolliks oma käula ka üle-näit on vaid 192 000 aga õli joob nagu vanamees.
Mõnel autol on läbisõit salvestatud kolme eri kohta, näiteks minu audi A3-l saab läbisõitu lugeda kliimablokist ja ka ajust ning lisaks veel armatuuris odomeetri näit. Kui diagnostika seadmega kontrollida ja need kõik näidud on sama väärtusega siis suure tõenäosusega seda keritud ei ole. Tavaliselt ei vaevuta kõikjalt kerima. Samas on minu masin auto24-s ka kõige suurema läbisõiduga selle mudeli ja aasta kohta.
mx77 kirjutas:ducatist kirjutas:Mis nipiga te neid odomeetreid kontrollite? Mõtlen reaalset läbisõitu siis ja palju selline tegevus maksab? Teema oli küll linkide ja piltide all, aga vast võib siin ka jätkuda.Kontrolliks oma käula ka üle-näit on vaid 192 000 aga õli joob nagu vanamees.
Kusjuures see õlikulu ei pruugigi olla keritud odomeetri näitaja. Meil oli firmas enne ka posu VW marki autosid ja need sõidsidki kogu aeg õlikanku pagassis. Ja meil autosid tavaliselt üle 3 aasta ei peeta.
Just nii ongi.
Tutikas VW Golf 1,4TSI ei suuda ilma min 1L pealekallamata serviseni vastu pidada.
Räägivad, et 50tuhhi pidigi uus auto öli vötma?!
üldiselt on see sissesõit (mootori töö ja kütusekulu järgi otsustades) mingi 2000-3000 km. jaapanlased suudavad teha ka selliseid mootoreid mis ei võta ei esimesed ja järgnevad 50 tuhhi õli. Isegi Opeliga õnnestus sõita ka standard 30 tuhhi vahetusvälp ilma peale valamata.
Uued Škodad võtavad näiteks kindlalt oma normi ära, kanku pagassis kogu aeg. Ja ei ole mingi naised-saunas-rääkisid jutt, meie uued tööautod kõik armastavad õli juua.
Mul on auto mis pärineb 94a. Läbisõidu näit 280 000km (ei tahaks uskuda ,et see päris)
Õli ei võtta mitte tilkagi.
Kui vahetada 5000km varem õli nagu soovitati spetsiaal õli eripärasusest ning sellest ,et vana auto. Saan sõita ilma peale valamata.
Mazda 6 vanemad selle eest pidid sööma seda õli nii innukalt ,et pikkemale sõidule ei julge minna 
mrt36 kirjutas:Räägivad, et 50tuhhi pidigi uus auto öli vötma?!
Mul tädimehe vanematel oli kunagi selline Lada, mis võttis 100 km kohta liitri õli. Vat see oli õlisöödik 
t***, sin ka mingi teema läbisõiduga... no nah, ma sis kirjutan siia ka... mitte, et mind ennast eriti huvitaks, a mu 94.a 1,9tdi passat on sõitnud 360tuh väidetavalt pole peale pumba midagi tehtud ja sõidab ilusti õlivahetusest õlivahetuseni. ca. 15000+-paartuhat
..aga kas Te pajuvitsaga vastu mune olete saanud 
yeekim kirjutas:..aga kas Te pajuvitsaga vastu mune olete saanud
Ei, aga mul on hea kujutlusvõime 
olen kuulnud ühe tüübi suust kuidas tal mingi poolearuline koolivend ühel peol sellesama kuti juures selliste tööriistaga nagu pildil, omal paar klambrit kottide külge installeeris. küsimus on, kes teist seda järele tegema oleks valmis?
t***, šarikuid pannakse teistmoodi
äkki on meieseas volkari teadjaid kes oskaks vastata:
kaks autot: 2007 caddy 2.0 51kw diisel ja 2004 touran 1.9tdi 77kw diisel. kas neil on veovõllid , välimised ja sisemised veovõlliotsad ühesugused ? tahan matsupannud caddylt tõsta touranile.
caddyl viis käiku touranil kuus
Pikkused ei sobi 
Teen "praktilist eksamitööd". Mul on on vaja järjestada erikaalu või tiheduse põhjal (ehk siis milline on raskeim ja vajub põhja) järgmised "vedelikud":
Milline kompott neist tekib ehk milline vajub kõige põhja, milline pinnale lähemale. Või otsustavad need kolm ollust kohe kiirelt kokku pannes üheks ühtlaste omadustega massiks seguneda? Ja lõppkokkuvõttes huvitab mind praktiline teadmine, et kui lisan näiteks ämbritäiele peldiku äravooluveele kilogrammi soola, kas see soolane osa vajub põhja või tekib mingis kihis suurem soolakonsentratsioon. Ei tõtta ise teatavatel põhjustel seda maitsma seega oleks teoreetiline info vajalik.
PS! püüan plastist kanalisatsioonitoru miski keemiaga lahti sulatada, sest toruabil on järts üle nädala... Külmumiskoht on mõõdetud ja teada: asub 80cm sügavusel õues maa all 2m kaugusel mõõdetuna maja välisfassaadist. Võite pakkuda ka alternatiivseid "huvitavaid", vähese haisusisaldusega ja teostatavaid ideid Läheneda saab asjale ääreni aromaatset vedelikku täis 100mm torusuudme kaudu, igasugune kaevetöö õues on välistatud.
See kihilise kokteili tegemine ei tundu eriti targa mõttena, sest külmunud kohas on jää. Kui sa üritad vedelaks jäänud osas mingit antifriisi moodi asja tekitada, siis eks ta vaikselt võibolla hakkabki sulatama aga kardan, et see protsess on maru aeglane, proovi kuskil topsikus järgi. Eks see sool lahustub terves vedelikus, tahke ollus vajub niikuinii alla.
Kas mingit peenikest voolikut ei anna sisse ajada ja kuuma vett läbi ajada? Mingid elektrilised küttekehad on ka vist olemas sisse ajamiseks.
Vaatasin kuidas garaazi juures külmunud toru üles sulatati.
Pisteti tavaline voolik toru sisse ning hakkati kuuma vett pumpama.
Üleliigne solk viidi koguaeg käsitsi ämbritega järgmisse kaevu.
2 tundi askeldasid aga asja sai
StreetMoto kirjutas:Teen "praktilist eksamitööd". Mul on on vaja järjestada erikaalu või tiheduse põhjal (ehk siis milline on raskeim ja vajub põhja) järgmised "vedelikud":
- Puhas kraanivesi
- Kanalisatsioonivesi
- Suure soolasisaldusega puhas vesi
Milline kompott neist tekib ehk milline vajub kõige põhja, milline pinnale lähemale. Või otsustavad need kolm ollust kohe kiirelt kokku pannes üheks ühtlaste omadustega massiks seguneda? Ja lõppkokkuvõttes huvitab mind praktiline teadmine, et kui lisan näiteks ämbritäiele peldiku äravooluveele kilogrammi soola, kas see soolane osa vajub põhja või tekib mingis kihis suurem soolakonsentratsioon. Ei tõtta ise teatavatel põhjustel seda maitsma
PS! püüan plastist kanalisatsioonitoru miski keemiaga lahti sulatada, sest toruabil on järts üle nädala... Külmumiskoht on mõõdetud ja teada: asub 80cm sügavusel õues maa all 2m kaugusel mõõdetuna maja välisfassaadist. Võite pakkuda ka alternatiivseid "huvitavaid", vähese haisusisaldusega ja teostatavaid ideid
StreetMoto kirjutas:PS! püüan plastist kanalisatsioonitoru miski keemiaga lahti sulatada, sest toruabil on järts üle nädala... Külmumiskoht on mõõdetud ja teada: asub 80cm sügavusel õues maa all 2m kaugusel mõõdetuna maja välisfassaadist. Võite pakkuda ka alternatiivseid "huvitavaid", vähese haisusisaldusega ja teostatavaid ideid
Kui sa soolveega üritad sulatada jääd 100mm torus, mille jäätunud koht on 2 kaugusel, siis see on maha visatud aeg ja vaev. Parima lahenduse plasttorudele pakkus välja zx12r välja mõned ajad tagsi, töötab kindlasti ka sinu lahenduse puhul aga sealt tuleva "veega" pead ikka tegelema, ehk siis käsi määrimata ei õnnestu.
Tere,
1.
Pakuksin ka elektrilist küttekaablit. Kui see õnnestub kasvõi mingi abivahendiga piisavalt kaugele sisse torgata, peaks sulatus kiirelt käima. Kuna kaabel pole tegelikult veel mõeldud töötama, siis on siin kerge elektrilöögioht. Äkki mingi vähese aga piisava ampriga kaitse vahele pista??
2.
Sobiva paksusega kummivoolik (selline, mis 100mm torus kahekorra keerates avatuks jääb) toppida torusse. Üks ots kuumavee kraani külge ja teine kraanikaussi tagasi. Kuuma vee (ca 55 kraadi vist) läbivool peaks päris kenasti soendama ja kogu torus olev vahva kraam ei liigu ega levita aroomi.
Sool alandab külmumispunkti ainult mõne kraadi võrra. Mõtekam oleks vast antifriisi- või aknapesu kontsentraati (-40) kasutada. Seda vooliku kaudu "tulekoldesse" juhtides.
Kui toru on külmunud siis on ka pinnas selle ümber külmunud ja võib toru uuesti kinni külmutada. Seega kui lahti saad pista kohe küttekaabel sisse.
Tänan vastuste eest ja uuendan infot. Juba nädal tagasi ajasin sinna sisse 50mm läbimõõduga painduva toru, mis on otsaga kensti vastu külmumispunkti (loe: jääklompi). Olen sinna kallanud sisse just keema läinud vett ehk siis u tirts alla 100 kraadi temperatuuriga. Siiani on tulemus olnud see, et olen käsi paar korda kõrvetanud ja tundub, et ka painduv plasttoru deformeerub 100 kraadise veega. Sinna on läinud u 5-6 järjestikkust 2 Liitrist kogust, seega u 10 liitrit peaaegu keevat vett vastu jääd juhtides tulemus null.
Antifriisi ei tahtnud sinna kallata aga klaasipesuvedelikku on ka mitu kankut juba kallatud. Ehk siis kokkuvõttes on täna pakutud ideed eelmise nädala lõpus juba realiseeritud ja siiani tulemuseta. Ja minu seedimine ei ole adapteerunud umbes kanalisatsiooniga. Iga päev kui hommikul tööle jõuan hakkab üks piin ja pean koju tagasi hädale kimama, sest Hiiu Pubi tehakse ka kõrval alles 11.30 lahti
100 kraadist vett ei tohi mitte mingil juhul kallata !
Toru võib vigastada saada sest ta on suht suure pinge all ! Eriti kui seda toru on paigaldanud mingid lambad. Tähtis on just ca60 kraadi temp ning pidev voolavus. Just see voolavus pikku mööda sulatab üles. Sest ta soojendab maapinna ning toru ümber ringi ja siis alles hakkab sulatama külmunud kohta.
Ehk siis näiteks lükka kraani otsa toru ning pane tunniks või kaheks vuhama ja koguaeg lükka edasi toru vastu külmunud kohta. Üleliigne vesi pumpa ühest kaevust teise või tassi ämbritega. Voolik mis lükkad sinna sisse võiks olla tavaline aia voolik. Liiga suur toru kaotab surve aga väiksem toru hoiab survet ning voolavust.
StreetMoto kirjutas:Tänan vastuste eest ja uuendan infot. Juba nädal tagasi ajasin sinna sisse 50mm läbimõõduga painduva toru, mis on otsaga kensti vastu külmumispunkti (loe: jääklompi). Olen sinna kallanud sisse just keema läinud vett ehk siis u tirts alla 100 kraadi temperatuuriga. Siiani on tulemus olnud see, et olen käsi paar korda kõrvetanud ja tundub, et ka painduv plasttoru deformeerub 100 kraadise veega. Sinna on läinud u 5-6 järjestikkust 2 Liitrist kogust, seega u 10 liitrit peaaegu keevat vett vastu jääd juhtides tulemus null.
Antifriisi ei tahtnud sinna kallata aga klaasipesuvedelikku on ka mitu kankut juba kallatud. Ehk siis kokkuvõttes on täna pakutud ideed eelmise nädala lõpus juba realiseeritud ja siiani tulemuseta. Ja minu seedimine ei ole adapteerunud umbes kanalisatsiooniga. Iga päev kui hommikul tööle jõuan hakkab üks piin ja pean koju tagasi hädale kimama, sest Hiiu Pubi tehakse ka kõrval alles 11.30 lahti
mina sain kunagi oma torud lahti soolaga. see Jääkoll või misiganes, töötab ka päris hästi. kanget lahust paar ämbrit sisse ja ootasin paar tundi, ära ta läks.
Korkele vastuseks:
Ei ole teostatav see lahendus mul hetkel käepäraste vahenditega. Puudub sitaveepump nimelt ja seega ei saa ma süsteemi tühjaks pumbata. Aga ütleme nii, et su idee pani mul siiski mõtte liikuma, sest kastmisvoolikut mul jagub ja kuuma kraanivee vaikne ja stabiilne juhtimine vastu jääd on ilmselt kõige mõistlikum lootustandev viis. Hetkeks siis teema maas ja asume tegutsema