ranel kirjutas:

Kui asjalikud need kukkumispunnid on?

Minu talupojaloogika ütleks, et need on asjalikud vaid siis, kui tegemist aeglaste kiirustega. Suurtel kiirustel tekib rohkem jõudu ja hakkab kere painutama või murdub üldse ära, olen ma õigesti aru saanud?

Ükski kukkumispunn ei suuda kere painutada. Kui ta just marsi-metallist tehtud ei ole
Suuremal kiirusel ta kas kulub kiirelt ära, murdub või lendab kildudeks juba kukkumisel. Kõik vastavalt milline punn on. Abi on neist alati. Kuku vaikselt, siis võib päästa kõik detailid. Kukud suurelt kiiruselt, võib päästa mootori kaaned, lenksud, jalarauad, gondleid, paaki...kõike.

Soovitan kukkuda aegluubis, siis saad keha vastavalt sättida ja tsikkel ka nii palju kahju ei saa.

Mis muutub vanas piduriõlis "pehmeks"?
Kes toob Eestis maale Acerbis tooteid?

http://www.acerbis.ee/Edasimuujad

Loff kirjutas:

Mis muutub vanas piduriõlis "pehmeks"?

Conventional glycol-based brake fluid is hygroscopic, which means that it absorbs water. This is important, in order to keep condensation in the brake system from causing corrosion. However, eventually, the fluid will absorb all the moisture it can hold, reaching its point of saturation. Several things can happen at this point. Unabsorbed moisture can begin to collect in the system, causing corrosion in critical areas; the water can cause seals to swell and deteriorate, further contaminating the fluid; and the boiling point of of the fluid drops beyond recommended levels. This means that under high-heat braking conditions, such as during hard braking or repeated brake application while descending a mountain, the fluid will start boiling sooner, which will reduce braking performance. The pedal can begin to feel spongy, and as braking efficiency drops, it takes longer to stop the vehicle

Loff kirjutas:

Mis muutub vanas piduriõlis "pehmeks"?

Ma pakun, et vesi. Piduriõli imab õhuniiskuse endase. Õli vahetades on värsket peale kallates näha ka kuidas suhkruseks läheb.

No aga vesi on ka vedelik, teatavasti vedelikke kokku suruda ei saa.

macintosh kirjutas:

Loff kirjutas:

Mis muutub vanas piduriõlis "pehmeks"?

Conventional glycol-based brake fluid is hygroscopic, which means that it absorbs water. This is important, in order to keep condensation in the brake system from causing corrosion. However, eventually, the fluid will absorb all the moisture it can hold, reaching its point of saturation. Several things can happen at this point. Unabsorbed moisture can begin to collect in the system, causing corrosion in critical areas; the water can cause seals to swell and deteriorate, further contaminating the fluid; and the boiling point of of the fluid drops beyond recommended levels. This means that under high-heat braking conditions, such as during hard braking or repeated brake application while descending a mountain, the fluid will start boiling sooner, which will reduce braking performance. The pedal can begin to feel spongy, and as braking efficiency drops, it takes longer to stop the vehicle

Ämmatossu jutt eesti keelde- kui keegi viitsib siis parandage, aga ilmselt suuri vigasid sees ei ole

Tavalised glükooli baasil piduriõlid on hügroskoopsed, st. absorbeerivad vett. Seda on oluline teada selleks, et vältida pidurisüsteemis rooste teket. Lõpuks imab ta kogu niiskuse endasse, saavutades küllastunud oleku. Selles punktis juhtuvad mitmes asjad- niiskus, mida enam endasse ei imeta põhjustab korrosiooni tähtsates piirkondades; niiskus võib põhjustada tihendite paisumist ja halvenemist, mis omakorda põhjustab piduriõli saastatust- selle kõige tulemus on keemispunkti oluline langemine.
Mis tähendab, tugeva pidurdamise tingimustes- näiteks jõuline pidurdus, või korduvad pidurdamised laskumistel, on pidurivedeliku keemispunkt oluliselt madalamal, mis põhjustab effektiivsuse olulist vähenemist. kokkuvõttes- liikuri seismajätmiseks kulub oluliselt rohkem maad!

Kri§to kirjutas:

Ämmatossu jutt eesti keelde- kui keegi viitsib siis parandage,

Vabandust, tõesti ei viitsinud tõlkida. Tõlge üldjoontes korrektne, muidugi võiks norida lauseehtuse kallal...

Kui sa löökaugu või vaalu pärast külje maha paned, siis hüvitab kahju kommunaalamet?

jbob kirjutas:

Kui sa löökaugu või vaalu pärast külje maha paned, siis hüvitab kahju kommunaalamet?

Teoreetiliselt, juhul, kui sul kasokindlustus on, siis jah. Muudel juhtudel plekid ikka ise.
http://www.das.ee/millal-tasub-aukliku- ... ist-nouda/

Ah? Et Kasko puhul plekib Kommunaalamet aga selle puudumisel mitte?
Kasko puhul maksab kindlustusselts ikka kinni ratta remondi.

macintosh kirjutas:

jbob kirjutas:

Kui sa löökaugu või vaalu pärast külje maha paned, siis hüvitab kahju kommunaalamet?

Teoreetiliselt, juhul, kui sul kasokindlustus on, siis jah. Muudel juhtudel plekid ikka ise.
http://www.das.ee/millal-tasub-aukliku- ... ist-nouda/

mihkel27 kirjutas:

Ah? Et Kasko puhul plekib Kommunaalamet aga selle puudumisel mitte?
Kasko puhul maksab kindlustusselts ikka kinni ratta remondi.

Ma lootsin, et kogu mõttekäiku pole vaja väljendadaa aga olgu ...
...Kasko maksab sulle ja nõuab selle linnavalitsueslt omakorda sisse, seega lõpptulemsuena maksab linnavalitus.
Iseseisvalt jäädki oma nõuet linna vastu edendama ja lõpuks ei suuda miskit kätte saada.

macintosh kirjutas:

mihkel27 kirjutas:

Ah? Et Kasko puhul plekib Kommunaalamet aga selle puudumisel mitte?
Kasko puhul maksab kindlustusselts ikka kinni ratta remondi.

Ma lootsin, et kogu mõttekäiku pole vaja väljendadaa aga olgu ...
...Kasko maksab sulle ja nõuab selle linnavalitsueslt omakorda sisse, seega lõpptulemsuena maksab linnavalitus.
Iseseisvalt jäädki oma nõuet linna vastu edendama ja lõpuks ei suuda miskit kätte saada.

Tasustamisele võid loota ainult siis kui pole hoiatavat märki väljas ja augu sügavus on piisav.
Kui oled risu pannud , tuleb kutsuda kohale miilits , kes fikseeriks selle et kukkumine on põhjustatud august , et ei ole märki ja auk on piisva suurusega . Kui need toimingud tehtud tuleb minna kahjud ette näidata pädevale asutusele , võtta politseist "asitõendid" ja trampida komase avaldust kirjutama .
Ja siis kodus hapun näoga istuda ja oodata - umbes paar kuud.
Eks see on iga kevadine nali aga viimane juhum oli oma tutvusringkonnast ca kuu aega tagasi Pääskülas Pärnu mnt ja Vabaduse pst. ristmikul . 8 autot oli rivis , kes vahetasid ratast ja miilitsa jutu järgi statoilis veel ca 5 tk. tuttavale hüitatakse 1 ! esirehv ja velje remondi raha . Aga sealjuures ei huvita kedagi et sa pead ära vahetama mõlemad esimesed ...

Gornholio kirjutas:

tuttavale hüitatakse 1 ! esirehv ja velje remondi raha . Aga sealjuures ei huvita kedagi et sa pead ära vahetama mõlemad esimesed ...

ma sain eelmine aasta kommunaalidest kaks uut rehvi ette. 3 kuud asjaajamist. rehvid sain õnneks ise kohe ära ostetud.
pärast plekiti kinni.

Sirk hiljuti ütles selle kohta telkus, et tisside märk ei vabasta vastutusest kui keegi seal kuskil augus endal rehvi ja velje puruks sõidab. Ja kui rahvi puruks sõidad osta ikka kaks rehvi ette või taha siis nad hüvitavad ka kaks.

Millised on ovaalsete kõlarite eelised ümarate ees? Kui rääkida nüüd autoaudiost, seal tunduvad ovaalid olevat ülekaalus.

Bastard kirjutas:

Millised on ovaalsete kõlarite eelised ümarate ees? Kui rääkida nüüd autoaudiost, seal tunduvad ovaalid olevat ülekaalus.

suurem pindala väiksema laiuse juures. Ehk auto aknalauale saab kõige paremini ovaale paigutada. Muud eelist polegi. Audiofiilid vihkavad ovaale minuteada. Ehk rohkem tõmpsu aknalauale

Ovaalse lairiba papist valjuka sagedusedastus madalatel sagedustel on ühtlasem kui ümargusel (sõltub muidugi difuusori materjalist).

Mis möga/vahendit kanda pistikutele, et nad vähekenegi vett kannataksid?
Nimelt jäävad ATV'l vahel mõned pistikud vee alla, nad on tehtud küll sellise lõdvikulaadse kaitsmega ag need kipuvad deformeeruma.
Lihtsast sprays't pole tolku olnud-ei kata piisavalt.

edu

Ma olen ise seda Valvoline Clean Tronicut kasutanud, viimane kord oli seda järvel Ben autotarvetes
http://www.valvolineeurope.com/english/ ... nformation
Ega muud ei oskagi sinna soovitada.
Järgmine variant oleks vist juba veekindlad pistikud

apteegist vaseliin ja elu on ilus. vaseliin elektrit ei juhi ja vett hülgab, nii et muud polegi vaja.

huvitav, kas kõigil on pohhui või tõesti sõidetakse kuni juuni lõpuni ja siis minnakse ARK-i pikkadesse järjekordadesse?
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/e ... d=64258645

Eks enamus mõtleb praegu, et laseb selle asja "üle". Pärast juunit on siniste asi sellega tegeleda- oleneb mis poliitikat rakendatakse. Kui 0- tolerants, siis ilmselt läheb regamine aktiivseks, kui sellele eriti tähelepanu ei pöörata, siis jääb see "üle laskmine" ilmselt pikalt probleemiks.

"Peale 1. juulit omandiõigust tõendavate dokumentideta mopeedi enam registreerida ei saa ja registreerimata mopeedi enam liikluses kasutada ei tohi."

saab huvitav olema jälgida kuidas varsti on kõik kohad kuulutusi täis imeodavatest triikraudadest

madone kirjutas:

"Peale 1. juulit omandiõigust tõendavate dokumentideta mopeedi enam registreerida ei saa ja registreerimata mopeedi enam liikluses kasutada ei tohi."

saab huvitav olema jälgida kuidas varsti on kõik kohad kuulutusi täis imeodavatest triikraudadest

Omandiõigust tõestav dokument on ju ka ostu-müügi leping. Mina ostsin sinult jne. Või mis?

Kaua Eduard Hodakov & co veel ilma sentigi maksmata võõras korteris saab elada Eesti seaduste järgi?

http://www.ohtuleht.ee/461606

Nii kaua, kuni mingi astme kohtuotsus lõpuks jõustub. Aga ilmselt ta jõuab veel apelleerida selle ja võidab veel aega. Seega, kui Ta kavalalt talitab, peaks ta seal veel paar aastat elada saama. Eks riigikohtuni jõudmiseks kulub korralikult aega. Silmipimestav lünk on ikka seaduses.

IMO on korteriomanik pisut saamatu( või üritab oma jonni ajada mitte ei huvita teda raha nagu ta räägib kui keeruline on ).
Ammu -20 C juures oleks pidanud tellima tõstuki, enda korteri aknad sisse viskama ja paaripäevase varitsuse maja ees korraldama, et uute akende paigaldajad sisse ei saaks.

Siis oleks lasknud ka veel radikad lõhki? + veel elektri arve ka, mida arvatavasti need jõmmid ei tasu.