Pritsega tsikkel on jah. Kütuse mõtlesin jah autosse valada, ning paaki uus värske.
Pritsega tsikkel on jah. Kütuse mõtlesin jah autosse valada, ning paaki uus värske.
Suzumeni jutt on küll õige, kuid arvestada tuleks ikkagi oma ratta iseloomu käivitamisel. Näiteks osad rattad tahavad pool gaasi peale, osadel väntad gaasi (et kiirenduspump peale annaks), toore asend jne. igal rattal on käivitumine erinev. Samas osad rattad ei käivitu 4-5 korraga isegi ennem seisma jätmist, kuigi kõik on korras.
No näiteks mina käivitasin päris kaua.
Alustuseks kävitasin erinevate intervallidega oma tsikli aku tühjaks.
Siis võtsin tavalise autoaku ja võtsin selle pealt voolu.
Ja siis lõpuks venna tsikli küljest.
Asi oli lõpuks ikka nendes Iridium küünaldes.
Võtsin maha ja puhastasin ära ja tööle ta läks.
Ei tea miks nendele Ir küünaledele see temp nii tähtis on.
Suvel küll probleeme ei ole.
Samas küünlad on parajalt vanad ka.
ei ole siin käima meelitanud ühtki ratast
stardiabi gaasi -eeterit -õhupuhastisse ja paugust käima
ja kõik korras
Minul läks väga lihtsalt. Ajasin ratta toast õue, süüde sisse, tooreklapp peale ja starterit! Käis nagu kellavärk
Ghost kirjutas:Sa mõtled siis nn. hooldusvaba akut ? Võiks ikka, endal on hooldusvaba aku ja laen korra või kaks talveperioodil oma akut ja enne seda laen ta kenasti tühjaks (juhtmetega lamp külge). Kord paari kuu tagant pidi olema kasulik seda teha kui tahad oma akule pikka eluiga
http://auto.howstuffworks.com/question219.htm
Seega pole need akud loodud lõpuni tühjendamiseks ja nende tühjendamine mõjub hoopis halvasti aku tervisele.
suzumeni jutul iva sees. oma ratas nagu -oma naine.Vältige jah ilmaasjata märjaks ajamist .
Ise pole kunagi konserveerinud,sest mõned kuud mis tsikkel seisab ,ei tee talle midagi Ja samas saab korra kuus ta ikka käima lasta ka. Muidugi mul on selleks võimalus aga kui ei ole siis ,suzumeni njutt peab paika.
Sa mõtled siis nn. hooldusvaba akut ? Võiks ikka, endal on hooldusvaba aku ja laen korra või kaks talveperioodil oma akut ja enne seda laen ta kenasti tühjaks (juhtmetega lamp külge). Kord paari kuu tagant pidi olema kasulik seda teha kui tahad oma akule pikka eluiga
Väga rumal tegevus. Kindlasti ärge sellest soovitusest järgmisel talvel lähtuge. Tsikliakude ehitus on selline, et lõpunitühjendamine reeglina nad tapab. Halvemal juhul võib muutuda ka polaarsus. Igatahes on lõpuni tühjenemine enimlevinud tsikliaku hävimise põhjus. Seega - ei mingit tühjendamist. Regluaarne laadimine või Optimate talveks külge. See hoiab ise akul elu sees.
Ilmselt on valearusaam tingitud laiatarbe fotoka-, mobiili või muuotstarbelistest NiCd akudest. Need on tõepoolest nn "mäluga akud" ja kui neid poole pealt laadida, siis vähenab nende mahtuvus. Suurima mahtuvuse saavad seda tüüpi akud kui nad lõpuni tühjaks laadida ja siis pikalt jälle täis. Aga veelkord - SEDA MEETODIT TSIKLIAKUDE PEAL MITTE KASUTADA!
Küsimus,
Kuna minu rattal keskhark puudub, kuidas siis oleks mõistlikum talvel teda hoida, kas küljejalal või siis panna seisma tagapukale http://www.estpresto.ee/pics/PPT0365_M_NL_b.jpg ?
Ise olin ratast talveks seisma jättes sama küsimuse ees ning kuna pukki veel polnud siis otsustasin kindlalt selle kasuks ja sai Matilt see soetatud. Seismine seismiseks aga see on ennast muul viisil mitu mitu korda ennast õigustanud. Kunagi keegi rääkis ka, et pane ikka puki peale, et siis ei pidavat jälg "ära väsima", vbla mõeldi siis selle all vedru vms.
See pigem nö "usuküsimus".
Kui ratas on kaheteistkümnest kuust üheksa jooksul kahel rattal, siis kolme kuu jooksul ühte neist üleval hoides küll mingit efekti ei saavuta. Kas selle aja jooksul (kui tsiklit üldse üles ei tõstaks) jõuavad ka amordivedrud ilma sõitjata ratta all niivõrd väsida, et kasutaja seda tajub?... selleks läheb vist palju talvesid vaja ja ratas saab enne mitut muud kanti remonditud ja ümber ehitatud. Pealegi peaks siis hoopis keskpuki abil ratta üles tõstma. Täielikult üles tõstetud tsikli korral saaks ka rehvides rõhku vähendada (ehk pikendab see nende eluiga), ilma et peaks kartma, et rehv ühe koha peal seistes loperguseks vajub. Küljejala vedru väsib? Kui see on ainuke probleem, siis ma ühendaks ta talveks ratast seisma jättes ühest otsast lihtsalt lahti - ta puhkab oluliselt rohkem, kui mittetoetuva külejala puhul, kus ta tegelikult on ikkagi pinges.
Mix kirjutas:See pigem nö "usuküsimus".
Kui ratas on kaheteistkümnest kuust üheksa jooksul kahel rattal, siis kolme kuu jooksul ühte neist üleval hoides küll mingit efekti ei saavuta. Kas selle aja jooksul (kui tsiklit üldse üles ei tõstaks) jõuavad ka amordivedrud ilma sõitjata ratta all niivõrd väsida, et kasutaja seda tajub?... selleks läheb vist palju talvesid vaja ja ratas saab enne mitut muud kanti remonditud ja ümber ehitatud. Pealegi peaks siis hoopis keskpuki abil ratta üles tõstma. Täielikult üles tõstetud tsikli korral saaks ka rehvides rõhku vähendada (ehk pikendab see nende eluiga), ilma et peaks kartma, et rehv ühe koha peal seisteks loperguseks vajub. Küljejala vedru väsib? Kui see on ainuke probleem, siis ma ühendaks ta talveks ratast seisma jättes ühest otsast lihtsalt lahti - ta puhkab oluliselt rohkem, kui mittetoetuva külejala puhul, kus ta tegelikult on ikkagi pinges.
Aga mida teha klapivedrudega, mis talvel kaua ühe koha peal seistes ära väsivad
Edu
ants01 kirjutas:Aga mida teha klapivedrudega, mis talvel kaua ühe koha peal seistes ära väsivad.
JUST! Seda minagi...
Ja unustasid veel sidurivedrud!
Mix kirjutas:ants01 kirjutas:Aga mida teha klapivedrudega, mis talvel kaua ühe koha peal seistes ära väsivad.
JUST! Seda minagi...
Ja unustasid veel sidurivedrud!
Nüüd läheb lahti üks suur vedrude otsimine, mida talveks lahti päästa
edu
Te hakkate juba rattaid ära panema?
Kuid minu arust oleks juba kasulikum sul soetada keskhark mida saad igal pool kasutada. Enda TDM-l olemas.
Painteddeath kirjutas:Te hakkate juba rattaid ära panema?
Kuid minu arust oleks juba kasulikum sul soetada keskhark mida saad igal pool kasutada. Enda TDM-l olemas.
Ei hakka veel ära panema, kuukese kulgen kindlasti veel. Keskhark on liialt kirve hinnaga, ma ostan selle raha eest parem bensiini paaki
Ahh eks ma siis vaatan, kuidas ruumiga on, kas panen puka alla või jääb külejalale seisma.
Mina muretsen simmerite vedrude pärast... ja muidugi bensupaagi puksid tuleks kah ikkagi survest vabastada...
..ja sadula nahk lõdvaks lasta
Eelmisel talvel tegin viimase sõidu nov alguses. Kuna talv oli suht olematu siis üritasin aegajalt paar pooletunnist tiiru teha lumevabadel teedel. Oleks te veel näinud neid järelevaatavaid nägusid Veidi külm oli aga seeeest fun. Aga see selleks. Aprillist alates kui võis nö sõiduhooaja avada polnud mitte mingeid probleeme tehnikaga. Mingit aku mahavõtmist ega laadimist ei teinud. Samuti ei konserveerinud mingeid detaile. Ainult kett sai õlitatud. Ratas oli 98' aasta 600-ne Fazer. Hoidsin teda kütteta garaazis, kus oli pidevalt üle 8-10 kraadi sooja.
Natuke füüsikast. Õhu niiskuse % millest igapäev räägitakse ei tähenda füüsiliselt õhus olevat vee hulka (sellest ka nimi relatiivne ehk suhteline õhuniiskus). Tegelikku niiskust ehk reaalset veehulka õhus mõõdetakse g (vett)/kg (õhu) kohta. Näiteks 100% õhuniiskus mingi X temperatuuri juures tähendab seda, et selle X temperatuuriga õhk ei suuda enam rohkem veeauru endas hoida ning iga hetk on vihma loota. Mida külmem on õhk seda vähem ta suudab niikust siduda ja mida soojem on õhk seda suurem on ka õhus olev vee hulk! Talvel on tegelik õhu niiskus väga madal, võimalik et kohati isegi madalam kui suvel suure kuumaga!
Teine omadus mis veeaurule meeldib teha on kondenseeruda. Seda just külmematele pindadele. Kui mootorratas on ühtlases külmas, ei ole mingit põhjust miks peaks silindrisse, sumpsi, ketile vms. kohta vesi kondenseeruma! Muide kastepunkt, millal õhus olev veeaur veeldub, oleneb ka suhtelisest õhuniikusest ja temperatuurist .. valemeid ei viitsi otsida, nii või naa on nad enamuses empiirilised ja ropult suurte igasugu teguritega.
Motikas sai sügisel kuuri alla. Pestud kere, vahatatud, paak pea tühi, kett õlitatud, mootoris vana õli sees ja silinder seest roostetama jäetud ...
PS! Aastaid tagasi leidsin maalt kuuri alt võrri (D-5 mootoriga veel!) Kirjas oli tootmisaasta 1963 vms. Minu teda oli ta 4..5 aastat tühjalt seisnud. Kui ma silindri maha keerasin vaatas sealt vastu kena haljas metallpind. Tõsi, uuem silinder mille ma rauahunnikust leidsin oli tõesti roostene, aga ta oli ka aastaid vees ligunenud ...
Laskumata igikestvatesse vaidlustesse, millised on tsikli puhkeasendisse jätmise eel kõige õigemad ja vajalikumad tegevused, teavitan et StreetMotos jälle saadaval legendaarsed MOTOKONSERVID. Liqui Moly sooduspakett 499 krooni ja seal vajalikku keemiat nii talviseks hoiustamiseks kui kevadel kasutusele võtuks (ketiõli, ketipuhastus näit). Saadaval Tallinnas StreetMotos ja üle Eesti võimalik tellida emoto.ee kaudu. http://www.emoto.ee/product_info.php?products_id=1127