bitter kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 12:35

roadriders kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 09:58

selline imevigur nagu soojustagastusega vent, samas võtab seegi vist arvestatava koguse elektrit.

Ventikate kulu on sada-paarsada W (võimsus). Suurema külmaga vist on vaja välisõhku ka kuigipalju ette soojendada. Ei oska täpsemalt kommenteerida.

Olenevalt seadmest on need eelsoojenduse küttekehad kuni 2000w ehk ikka võtab küll.

yeekim kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 12:41

https://www.kliimaseade.ee/abiks-alla/v ... ilatsioon/

Eramajades kasutatavad on vist natuke teised ehk väiksemad ja odavamad kuid elektriga eelsoojendavad.

Hetkel on detsembris kasutatud 1011kw elektrilevi poolt mõõdetud elektrienergiat (arvet pole veel saanud, kuid eletrumi kindel klõps paketiga peaks see jääma 100€ lähedale, 2020 dets 1042kw. NOV21 933kw ja 93,95€)
Elektri kasutus jaguneb enam vähem:
24h igal päevall: Maasoojuspump Thermia Diplomat Inverter M (3-12 kW) ja Soojustagastusega ventseade Airobot S1 (seadmete oma investeering jäi alla 8k€ + maja renoveerimisega muud nende toimimiseks süsteemide rajamine).
Lisaks majast eraldi garaazhis ~24-30h 4kw soojapuhur + garaazhi valgustus LED laelambid....
majavalgustusvool (kõik LEDid).. kodumasinad (elpliit, kohviaparaat, külmkapp, audio+ jõulutuled jne...)

Maja ise renoveeritud palkmaja 1 korrus 97m2 lagede kõrgus 2,9m kokku 282 m3, 2 korrus (viilkaatusealune) 43m2 kõrgus 2,5m2 maht ~100m3.
1. korrusel vesipõrandaküte, 2, korrusel 2x al. radiaatorit + el põrandaküte 2m2 vannitoas min sättes.
Toasooja 22 kraadi. Ventseade tõmbab 24,1 kraadist õhku majast välja.

Eks kokkuhoiu kohti ole, kuid praeguse el paketi osas ei kraabi ka hinge väga. Paketi kehtivus on kuni okt22... selleks ajaks pean midagi nuputama, kuidas edasi järgmine aasta minna. Ehk suurendama selle võrra sissetulekuid
Võib ju selle ventseadme ka ju välja lülitada, kuid siis vaja tuulutada... ehk akna lahti teha, et normaalset õhku saaks hingata... siis vaja ka pumbal temp tõsta... kokkuhoid!?
Puupliit on ju olemas, ning sellega saaks ju sooja järgi aidata aga pliit pole kütteallikas ning ahju ehitamise võimalus on ka olemas - pigem ei investeeri sinna oma 3-7tuh eurot, et 20...100€ kokku hoida (puid ju ikka vaja osta, hoiustada, tassida jne..).

Aga kus kohast jabur kõrge elektrihind tuleb - arvetelt üld juhul

urmas66 kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 13:34

bitter kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 12:35

roadriders kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 09:58

selline imevigur nagu soojustagastusega vent, samas võtab seegi vist arvestatava koguse elektrit.

Ventikate kulu on sada-paarsada W (võimsus). Suurema külmaga vist on vaja välisõhku ka kuigipalju ette soojendada. Ei oska täpsemalt kommenteerida.

Olenevalt seadmest on need eelsoojenduse küttekehad kuni 2000w ehk ikka võtab küll.

Peast ei tea kas mul on 2kW või väiksem aga päris kindlasti on seal nupuke, millest saab eelkütte rakendumist piirata või ka täiesti keelata. Nt rootorvahetid minu teada eelkütet ei vaja või vajavad minimaalselt.

M.T. kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 00:52

Korteri m2 kütmine on eramust ikka sitaks kallim.

Mitte sel juhul kui köetakse ainult oma korterit, nagu mul. Keldrit ja trepikoda ei köeta, igaüks ainult oma korterit. Küttekulu on u. 43 kWh/m2 aastas (see on siis ruumidesse antva soojusenergia kogus). Kui võtame näiteks 160 m2 maasoojuspumbaga (SCOP 3) maja, kas sel maasoojuspump saab aastas 2300 kWh elektriga hakkama, pigem vist mitte?

bitter kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 16:05

Peast ei tea kas mul on 2kW või väiksem aga päris kindlasti on seal nupuke, millest saab eelkütte rakendumist piirata või ka täiesti keelata. Nt rootorvahetid minu teada eelkütet ei vaja või vajavad minimaalselt.

Kuna soojustagastuse kasutegur on alla 1, siis eelküte on selleks, et sissepuhkeõhk väga külm ei oleks ja tuba ära ei jahutaks. Seda sõltumata soojusvaheti tüübist. Mina näiteks oma rootoriga seadmel keelasin menüüst elektrilise eelkütte ja teatud juhtudel väga külma ilmaga (ca -15 alates ja reeglina siis, kui inimesi toas pole ning CO2 anduri järgi õhuvoog maha keeratakse) jääb seade liiga madala sissepuhkeõhu temperatuuri veaga seisma. Pole viitsinud uurida, mis sissepuhkeõhu temperatuuril see viga tekib, aga kindlasti alla 10 kraadi.

Turist kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 16:38

M.T. kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 00:52

Korteri m2 kütmine on eramust ikka sitaks kallim.

Mitte sel juhul kui köetakse ainult oma korterit, nagu mul. Keldrit ja trepikoda ei köeta, igaüks ainult oma korterit. Küttekulu on u. 43 kWh/m2 aastas (see on siis ruumidesse antva soojusenergia kogus). Kui võtame näiteks 160 m2 maasoojuspumbaga (SCOP 3) maja, kas sel maasoojuspump saab aastas 2300 kWh elektriga hakkama, pigem vist mitte?

Vahet pole, kas trepikoda ja keldrit eraldi köetakse või mitte, kusagilt see soe tuleb ja kui seda radaatoritest ei saa siis tuleb see trepikoda ümbritsevatest korteritest ja keldri laest, vastasel juhul oleks trepikojas välistemperatuur aga nii eeldatvasti pole. Seda ei juhtu vaid juhul, kui sul on eraldi nn külm trepikoda, kus on välistemperatuur ja kledri lagi on eraldi alt soojustatud. Seega maksad sa igal juhul trepikoja ja keldri kütmise eest. Aga kas koos trepikojaga või ilma on sinu m2 küttekulu silmapaistvalt madal. A+ klass.

Turist kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 16:38

M.T. kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 00:52

Korteri m2 kütmine on eramust ikka sitaks kallim.

Mitte sel juhul kui köetakse ainult oma korterit, nagu mul. Keldrit ja trepikoda ei köeta, igaüks ainult oma korterit. Küttekulu on u. 43 kWh/m2 aastas (see on siis ruumidesse antva soojusenergia kogus). Kui võtame näiteks 160 m2 maasoojuspumbaga (SCOP 3) maja, kas sel maasoojuspump saab aastas 2300 kWh elektriga hakkama, pigem vist mitte?

Kui sa maksad ainult enda eest, siis on jackpot sul. Enamuses ikka jagatakse üldkulusid ka ja leidub ka selliseid, kus kasutatakse mingit lisatambovit. Et viimase korruse vennad ei tunneks end ebavõrdsena, kui katus soojustamata ja sealt soe välja lendub.
Mul 152 m2 ja viimase 3 aasta madalaim on 7300+ kWh, seal siis küte ja tarbevesi pumba poolt, sundvent ja kõik muu eluks vajalik. Palju sellest pump ainult kütteks kasutab, ei tea. Seni pole arvete tasumisega probleeme olnud ja pole huvi tundnud mida sealt pumba menüüst näeb.
Aga detsembri arvet ootan huviga, seni ikka veel arvutavad. Huvitav on see, et detsembris päevane osakaal kõrgem ja ka varasemad aastad, ka jaanuar kipub nii olema. Aga millest? Päikesetõus päeva külmim aeg ja kuna see läheb juba päevasesse, siis see põhjuseks? Kellelgi paremat selgitust? Oma elurütmi nagu ei muuda dets-jaan perioodil.

et noh, detsember on ju kõige pimedam kuu?! tundub üsna loogiline, et just sel ajal kerib päevane elektrikasutus kõige suuremaks. mitte ainult kütteseadmete tõttu vaid üleüldse igasuguse majapidamise elektrikasutuse graafiku tõttu. eeldan, et pimedal ajal kasutatakse kõige rohkem ka valgusteid, üleüldse ollakse kõige rohkem toas jne

will111 kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 17:38

et noh, detsember on ju kõige pimedam kuu?! tundub üsna loogiline, et just sel ajal kerib päevane elektrikasutus kõige suuremaks. mitte ainult kütteseadmete tõttu vaid üleüldse igasuguse majapidamise elektrikasutuse graafiku tõttu. eeldan, et pimedal ajal kasutatakse kõige rohkem ka valgusteid, üleüldse ollakse kõige rohkem toas jne

No see valgustite lugu nüüd silmatorkavaat seletust ei anna. Kui pidada 12W led lampi 24/7 kuu aega sees, mida vaevalt et keegi isegi talvel teeb siis keskmise kW hinnaga 0.5€ (minu arvetel oli detsembri keskmine 21senti) tulemuseks ikka vaid 4€ kulu. Kui oletada, et mul on 6 tuba ja igaühes põleb 12w pirn 24/7 siis on tulemuseks ikka vaevaline 24€.

Valgustid ei ole kindlasti põhjuseks, nagu Mac juba viitas, siis kõik on LED. See efekt sealt liiga väike selle 1000+ kWh üldkulu juures. Jõululaupäeval krt ei küpseta ka hommikust saati täisvõimsusel.
Tavaliselt on mul 55:45 öise kasuks. Aga dets-jaan on päevane suurem.

Valgustid ei olegi 100% põhjuseks. Kui inimesed on väga palju toas ja väga vähe õues siis kasutatakse ka kõige rohkem ja kõige kauem kõikvõimalikke koduseid seadmeid. Telekas, arvuti(d), mõnel võibolla näiteks mingid A/V või audiosüsteemid jne jne. Mul näiteks üks võimendi võtab (idle's) voolu kuskil 100w. Tavaliselt lülitan sisse kaks tükki (higher end helisüsteemi eripärad) ja kokku võtavad need juba siis üle 150w. Panen projektori ka tööle, lisame siia ~200-250w. Arvuti võtab seinast ilmselt kuskil 50-100w olenevalt mida parasjagu tegu.
Suurim põhjus on ikkagi ilmselt see, et mingit valget aega sisuliselt ei ole. päikest ei ole hetkekski, seega sealt ei tule mitte mingisugust küttekompensatsiooni. kõik ülejäänud kuud aastas, peale dets ja jaanuari on ikkagi veel võrdlemisi valged ning päikest näeb ka päris palju.
mingi 2a tagasi näiteks vist oli, kui ma käisin 28veebruar tsikliga sõitmas...ei mitte linnas, vaid 100% maanteel ja päris pikalt. päike paistis vihaselt ja soojendas päris hästi ikka, kuigi ega see ilm nüüd ilma igasuguse päikesepaisteta küll just kuigi soe ei oleks olnud

Macintosh kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 17:02

Vahet pole, kas trepikoda ja keldrit eraldi köetakse või mitte, kusagilt see soe tuleb ja kui seda radaatoritest ei saa siis tuleb see trepikoda ümbritsevatest korteritest ja keldri laest, vastasel juhul oleks trepikojas välistemperatuur aga nii eeldatvasti pole. Seda ei juhtu vaid juhul, kui sul on eraldi nn külm trepikoda, kus on välistemperatuur ja kledri lagi on eraldi alt soojustatud. Seega maksad sa igal juhul trepikoja ja keldri kütmise eest. Aga kas koos trepikojaga või ilma on sinu m2 küttekulu silmapaistvalt madal. A+ klass.

Kaudselt natuke jah köetakse keldrit ja trepikoda, aga trepikoja vastas oleva seina kaudu ei ole soojuskadu nii suur kui majas välisseina kaudu (vist... see vajaks juba täpsemt arvutamist, sest korteri ja trepikoja vaheline sein ei ole soojustatud, trepikoja välisein aga on). Ehk siis konkreetselt minu korteril on 2 välisseina, aga mõnes majas võib olla paljudel korteritel ka ainult 1 (näiteks meenuvad "Hrustšovkad", kus trepikojas on 4 korterit korrusel ja osadel korteritel on aknad ainult ühel pool maja).

Tegelikult päris nii ilus pilt ei ole (A+ klass), sest rääkisin ainult kütmisele kuluvast soojusenergiast, aga nende klasside aluseks vist võeti ka muud energiakulud (elekter, soe tarbevesi). Kui kõike arvestan, siis tuleb 100 kanti (hetkel arvutus viimase 5 aasta kohta andis 99,7 kWh/m2 aastas). Veidike võib ka erineda, sest kamina kasutegurit täpselt ei tea, arvestasin 70% (kamin annab umbes 1/3 küttest). Kui ainult oma korteri järgi arvestada, et millisele energiaklassile vastaks, siis selles osas on korter kindlasti halvemal positsioonil, et m2 on vähe. Põhimõtteliselt ju kui majas elaks (kus on võibolla 1,5...2x rohkem m2), ega siis sooja vee kulu ei muutuks, elektrikulu oluliselt ka mitte (1 inimene korraga kahes toas ei ole ja valgustust ei kasuta, arvuteid, külmkappe, pesumasinaid juurde ei tule...), aga kui see m2-ga ära jagada, tuleb väiksem kulu.

Üks teema kaks erinevat pealkirja.
Kust see hind tuleb (viitena nordpoolspoti flow-ile)- meie tarbeks läheb kõrgeks SE2 ja SE3 vahelt ning SE3 hinna ajab kõrgeks FI, kes maksimaalselt kõiki oma ühenduskaableid jätkusuutlikult koormab ning ostab maksimaalselt ka sõbralikult ida naabrilt. LT on ka päris nukker.
Elektriarve on käes ja arvestades eelnevat fix hinda ja pidades uut fixi kalliks ning liitudes börsiga siis hinna hüpe oli u 2,5x. Elame üle.
Eks see oma maja on selline mitte kasumlik projekt nagu hetkel panipaigas seisvad kaherattalised.
Kuludest. Aastane kulu küttele ja soojale veele 7-8t pelletit + tarbeks elekter 9000kwh. C-märgise saab kätte. Elektritarbijate osas on möödapääsmatu tarbimine u400w/h . Kui suvised jahutamised ja moosid tegemata jätta, saaks 7500kwh hakkama
Tänu pelletile on CO jalajälg väike ning taastuva energiaga saaks sisuliselt olematuks. käsi soe, kuna hiljuti CO jalajälg arvutatud ettevõttele.
Hoonel on erinevatel ajastutel olnud kütteks : kivisüsi/turbabrikett, diisel, ÕSP (vajadusel kasutusel siiani), pellet.
Tänase seisuga on pelleti hind +25%.
Vaatab, mis kevad toob ja kuhu hinnad liiguvad.

Kiks kirjutas: ↑07 Jaan 2022, 22:40

C-märgise saab kätte.

Kui sul köetav pind on vähemalt u. 270 m2, siis küll.

Sain nüüd ka arve kätte. Kuna riik ju otsustas, et ma oma niigi soodsa (hetkeolukorda arvestades) fikseeritud hinnaga pean liiga palju maksma ja on võrgutasu maksmisel abiks, siis tuli reaalseks hinnaks 8,9 senti/kWh.

100 ruutu korter, 67e elektriarve, novembris oli 37. Krdi jõulutuled ma ütlen

RasmusL kirjutas: ↑08 Jaan 2022, 17:43

100 ruutu korter, 67e elektriarve, novembris oli 37. Krdi jõulutuled ma ütlen

Jõulutuled on üks põhjusi küll, kuid kõige mõtetum kulu külmal talvel on elekter külmkapile.... see on sama nagu külmkambri põrandaküte.

oh olge nüüd, ma olen oma silmaga kohanud inimesi, kes kütavad põrandaküttega maja ning samal ajal lasevad konditsioneeril seinal käia, et liiga palav ei oleks okei, noh...tegelikult seal vist oli mingite erinevate ruumide ja erinevate temp soovide teema, aga sellegipoolest - selline asi reaalselt toimus

will111 kirjutas: ↑08 Jaan 2022, 18:09

oh olge nüüd, ma olen oma silmaga kohanud inimesi, kes kütavad põrandaküttega maja ning samal ajal lasevad konditsioneeril seinal käia, et liiga palav ei oleks okei, noh...tegelikult seal vist oli mingite erinevate ruumide ja erinevate temp soovide teema, aga sellegipoolest - selline asi reaalselt toimus

Seda vaktsiiniladu mõtled ?

hmm kirjutas: ↑08 Jaan 2022, 18:01

RasmusL kirjutas: ↑08 Jaan 2022, 17:43

100 ruutu korter, 67e elektriarve, novembris oli 37. Krdi jõulutuled ma ütlen

Jõulutuled on üks põhjusi küll, kuid kõige mõtetum kulu külmal talvel on elekter külmkapile.... see on sama nagu külmkambri põrandaküte.

Vale järeldus, sest kogu külmkapi tarbitud energia läheb sama ruumi kütteks.

Tegelt on ju jumala mõtetu hala. Oled oma börsi paketiga,siis oled ju juba kergelt viisi mängur. Pikka aega oled plussis olnud oma arvega,nüüd järsku kaotasid ja on nutt lahti. Umbes et ostad aktsiaid 100000 eest ja nädalaga teenid 200000,aga homme kaotad kõik,sest börs kukub. Siis on ka vaja internet täis nutta või?

pyta kirjutas: ↑08 Jaan 2022, 21:32

Tegelt on ju jumala mõtetu hala. Oled oma börsi paketiga,siis oled ju juba kergelt viisi mängur. Pikka aega oled plussis olnud oma arvega,nüüd järsku kaotasid ja on nutt lahti. Umbes et ostad aktsiaid 100000 eest ja nädalaga teenid 200000,aga homme kaotad kõik,sest börs kukub. Siis on ka vaja internet täis nutta või?

Täpselt nii ongi. Palju aastaid odavat hinda nauditud ja nüüd lõpuks käes hetk, kui börsihind kallimaks läinud.
Mul oli kunagi selline huvitav pakett, et 50% fix ja 50% börss. Polnud mõtet hoida, sest iga jumalama kuu nägi selline välja. Läks 100% börsi peale üle.
Copy-paste mu oma vanadest arvetest. Siin selgelt näha fix hind vs börss. Kui ma vaatan oma elektrihindu ja aastate lõikes tarbimist, siis ma olen umbes 9 a peale börsiga võitnud ~ 900 eur. Oleks oluliselt rohkem, kui vahepeal poleks 50:50 paketti olnud. Lisaks ammu oli ette teada, et elektrihind läheb kalliks. Omal läks elektriarve vaid 2,2x suuremaks, kuna teadis juba arvestada kallimaid perioode. 52 eur arvest sai 116 EUR. Hetkel veel umbes 850 eur minna, et võiks vastu rinda taguda, et börss mõttetu.


Oh wait, uued fikseeritud hinnad ju sisuliselt samad, mis börsihinna keskmine ... detsembri tarbitud keskmine tuli mul 0.2 eur/kWh nende hüpersuperhindadega.
Ma olen 99% kindel, et see suvi näeme börsil miinuses hinnad taas ära, aga siis osad maksavad oma fikseeritud hinda 0.18eur/kWh.

Mis need miinuses hinnad siis teevad, makstakse peale kui tarbid?

Turist kirjutas: ↑08 Jaan 2022, 22:27

Mis need miinuses hinnad siis teevad, makstakse peale kui tarbid?

Jah

Turist kirjutas: ↑08 Jaan 2022, 22:27

Mis need miinuses hinnad siis teevad, makstakse peale kui tarbid?

Põhimõtteliselt küll... aga võrgutasu jääb ikka sinu õlule.

eks naljamehi peab ka olema krt ma ei teagi jah, mul on siin paar 2kw kõlarit ning mõned 2-3kw võimud. kui need tööle panen siis peaks saama juba paar maja ära kütta

krahv horror kirjutas: ↑09 Jaan 2022, 00:46

sest peldikupott ja kraanikauss ju ilmselgelt voolu ei võta.

https://juniik.ee/pood/luksuslik-automa ... rill-laud/

will111 kirjutas: ↑09 Jaan 2022, 01:03

eks naljamehi peab ka olema krt ma ei teagi jah, mul on siin paar 2kw kõlarit ning mõned 2-3kw võimud. kui need tööle panen siis peaks saama juba paar maja ära kütta

Mis korteris??? selliste kõlaritega teha, kui ma oma 0,3kW summeeritud võimsusega kõlaritega saan juba klaasid värisema ...?

Vihjeks sellised kõlarid on 0,4kW 1tk. Kunagi kui kontsertkõlareid oli vaja rentida, siis levinud numbrid lõppesid seal 1,5kW kandis ära...

kakoi korteris?

võimendi ongi nimelt ja täpselt kontserttehnika. täpsem nimetus on c-audio pulse. toidab see 2X18" bassielementi. mis on samuti tootja poolselt märgistatud kontserttehnikaks. aga kuna see võimendi võtab vabajooksul juba kuskil 70w voolu siis ega ma teda viimasel ajal liiga tihti kodus tööle ei panegi. suurem osa muusikat nagunii ei sisalda mitte mingit materjali alla 40hz

aga kui nüüd tõsisemalt rääkida siis selliseid asju nagu 2x400w, 0.4kw või ka 1.5kw kõlarid EI OLE OLEMAS! kõlaril ei ole võimsust. kõlaril on (maksimaalne) võimsustaluvus, mis on lihtsalt üks paljudest erinevatest tehnilistest näitajatest. ja kõlaril on efektiivsus ehk asi, mis määrab millist neist tuleb kui kõva pauguga toita, et saada võrdväärne või sarnane tulemus. umbestäpselt samamoodi nagu tühjal autokerel ei ole võimsust. see ei kiirenda nullist sajani...isegi mitte 3 sajandi pärast. kui sa paned sellele mootori järgi, mis on suuteline genereerima seal raami vahel ratastesse mingi võimsuse, siis sa saad rääkida sellest kui kiirelt see auto nüüd kiirendab või kui kiiresti sõidab. võimendi on kõlari jaoks sama, mis autokere peal on mootor. võimsus on mootoril, võimsus on võimendil (kõlab täitsa loogiliselt ja puha). võimsust ei ole autokerel, mootoriratta veereval raamil, võimsust ei ole kõlaril