Külm käes ja vaja oma tööruumi kütta. Põhiliselt tegelen seal puutööga, seega puutolmu ikka lendab, ehkki elektririistadel tolmuimeja taga.

Kas keegi on kuskil silmanud IP5x või 6x elektriradikat? Kas õli või konvektor, vahet pole. Pinda 16m2 ja soojustatud, ehk siis pakun u 2 kw võiks piisata. Pigem võimsam kui lahjem, sest plaanin sellega mingit miinimumi sees hoida, ja kui midagi nokitsen, saaks kiiremini soojaks. Mehaanilise termostaadiga võiks olla, saaks olemasoleva targa koduga juhtida.

https://www.ktskliima.ee/en-gb/infrared ... -0-kw.html
https://www.ahlsell.se/10/el-1/varmepro ... r/8560982/#
https://www.archiexpo.com/prod/burda-wo ... 97202.html
https://e-panouri.ro/produs/radiator-2000w-ip55/
Ma olen kunagi ka paar atex "radiaatorit" (plahvatuskindel elektrikütteseade) ostnud, aga nende hind on sama suurusjärgus sooja garaaži hinnaga seepärast ei hakka linki otsima
EDIT: Võid neid kah vaadata
https://www.google.com/search?sxsrf=ALe ... xEQ4dUDCA0

kui tõesti soojustatud siis ma pakuks, et 2kw on kindlasti liig 16ruudu jaoks. eriti eeldades, et päris 20 või rohkem plusskraadi garaazis ilmselt hoida ei plaani.
elektriradikat mina ei paneks, pigem ventilaatori sest see jaotab sooja natuke ühtlasemalt ja samas on kõige soodsam alginvesteeringuna. vajadusel ka välja vahetada ei maksa põmst mitte midagi. kütteseadmena kõige ideaalsem oleks muidugi vast infrapunaplaat, näiteks siis seinal või laes. seda ei tohiks tolmud ega asjad väga segada, kuid alginvesteering on muidugi ka tõsisem.

romulus kirjutas: ↑09 Dets 2020, 10:10

Põhiliselt tegelen seal puutööga, seega puutolmu ikka lendab

Kas õli või konvektor, vahet pole.

Konvektor unusta kohe ära, isegi koduses elamises on tolmu kärssamist tunda.

romulus kirjutas: ↑09 Dets 2020, 10:10

Külm käes ja vaja oma tööruumi kütta. Põhiliselt tegelen seal puutööga, seega puutolmu ikka lendab, ehkki elektririistadel tolmuimeja taga.

Kas keegi on kuskil silmanud IP5x või 6x elektriradikat? Kas õli või konvektor, vahet pole. Pinda 16m2 ja soojustatud, ehk siis pakun u 2 kw võiks piisata. Pigem võimsam kui lahjem, sest plaanin sellega mingit miinimumi sees hoida, ja kui midagi nokitsen, saaks kiiremini soojaks. Mehaanilise termostaadiga võiks olla, saaks olemasoleva targa koduga juhtida.

Ma ostsin Espakist sellise, kütan tööjuures trepikoda talvel. Mingi 30ruutu,millest pool läbi kahe korruse. See küll IP44 ,aga on puhur ka, kui kiiremalt vaja sooja saada. Maksis vist natuke alla 60-ne. K-rautal oli e-poes suur valik, aga kohapeal polnud suurt midagi.
Eurom RK2009N TURBO

urmas66 kirjutas: ↑09 Dets 2020, 21:39

romulus kirjutas: ↑09 Dets 2020, 10:10

Külm käes ja vaja oma tööruumi kütta. Põhiliselt tegelen seal puutööga, seega puutolmu ikka lendab, ehkki elektririistadel tolmuimeja taga.

Kas keegi on kuskil silmanud IP5x või 6x elektriradikat? Kas õli või konvektor, vahet pole. Pinda 16m2 ja soojustatud, ehk siis pakun u 2 kw võiks piisata. Pigem võimsam kui lahjem, sest plaanin sellega mingit miinimumi sees hoida, ja kui midagi nokitsen, saaks kiiremini soojaks. Mehaanilise termostaadiga võiks olla, saaks olemasoleva targa koduga juhtida.

Ma ostsin Espakist sellise, kütan tööjuures trepikoda talvel. Mingi 30ruutu,millest pool läbi kahe korruse. See küll IP44 ,aga on puhur ka, kui kiiremalt vaja sooja saada. Maksis vist natuke alla 60-ne. K-rautal oli e-poes suur valik, aga kohapeal polnud suurt midagi.
Eurom RK2009N TURBO
image.png

See on väga halb soovitus. Puhuriga osas on traadid sees nagu tavalisel odaval puhuril. Kuidas see IP44 olla saab, on müstika.

ranel kirjutas: ↑10 Dets 2020, 15:32

urmas66 kirjutas: ↑09 Dets 2020, 21:39

romulus kirjutas: ↑09 Dets 2020, 10:10

Külm käes ja vaja oma tööruumi kütta. Põhiliselt tegelen seal puutööga, seega puutolmu ikka lendab, ehkki elektririistadel tolmuimeja taga.

Kas keegi on kuskil silmanud IP5x või 6x elektriradikat? Kas õli või konvektor, vahet pole. Pinda 16m2 ja soojustatud, ehk siis pakun u 2 kw võiks piisata. Pigem võimsam kui lahjem, sest plaanin sellega mingit miinimumi sees hoida, ja kui midagi nokitsen, saaks kiiremini soojaks. Mehaanilise termostaadiga võiks olla, saaks olemasoleva targa koduga juhtida.

Ma ostsin Espakist sellise, kütan tööjuures trepikoda talvel. Mingi 30ruutu,millest pool läbi kahe korruse. See küll IP44 ,aga on puhur ka, kui kiiremalt vaja sooja saada. Maksis vist natuke alla 60-ne. K-rautal oli e-poes suur valik, aga kohapeal polnud suurt midagi.
Eurom RK2009N TURBO
image.png

See on väga halb soovitus. Puhuriga osas on traadid sees nagu tavalisel odaval puhuril. Kuidas see IP44 olla saab, on müstika.

Mina seal traate ei näe,puhub üle selle sama õliradika minu meelest. IP44 oli peal,aga kust see sinna sai ei oska kommenteerida, peab tootjalt küsima.

Puidutolmu sisse puhurit küll panna ei tohi. Puidutolm on plahvatusohtlik - isegi elektrikilp peab tolmuses keskkonnas tihe olema.

Urmase soovitatud õliradikal on ilmselt puhur, millel ei ole küttetraate, see on oluliselt turvalisem variant. Mul ka sarnane õliradikas (ilma ventikata) ja tegelt on päris hea misiganes ruumi kütmiseks. Palju mõnusamalt kütab kui tavaline elektriradikas (mitte õliradikas) - kogu aeg on kuum.

Tolmuses keskkonnas oleks selline veneaegne paneelikujuline õliradikas mugavam puhastada aga selliseid tänapäev vist ei pakuta.

mul elpe õlikad kasutusel (ma ei tegele otseselt puidutolmuses keskonnas nendega)...motoneti odav meh. kell/timer 24h on ees ... radika varustuseks - lambikesega lüliti on/off ja hääletu lülitusega termostaat...mingitel versioonidel oli lisaks programmi lisamine öö/päev nupuke (ei sobinud mulle ja seega ei süvenenud).
plaadi tyypi asi ja müüvad seda vast kõik suuremad...ise võtsin esvikast sellel nädalal kaks juurde (800W mõõdud KxL 300 x 1380 mm IP21 - 130+km...pole suutnud madalamat vaikse lülitusega õlikat teistelt tootjatelt leida...teistel mõõtudel valik suurem ja võimsusele samuti valik).

morse kirjutas: ↑10 Dets 2020, 23:00

Puidutolmu sisse puhurit küll panna ei tohi. Puidutolm on plahvatusohtlik - isegi elektrikilp peab tolmuses keskkonnas tihe olema.

Urmase soovitatud õliradikal on ilmselt puhur, millel ei ole küttetraate, see on oluliselt turvalisem variant. Mul ka sarnane õliradikas (ilma ventikata) ja tegelt on päris hea misiganes ruumi kütmiseks. Palju mõnusamalt kütab kui tavaline elektriradikas (mitte õliradikas) - kogu aeg on kuum.

Tolmuses keskkonnas oleks selline veneaegne paneelikujuline õliradikas mugavam puhastada aga selliseid tänapäev vist ei pakuta.

Õliradikas on oma väiksuse kohta üllatavalt efektiivne sooja tegemise kohapealt. Elektri kulu kohapealt ei oska sõna võtta.

Elektri kulu kohapealt on kõikide otsekütte seadmetega (radiaator, konvektor, puhur, paljas ten jne) lihtne: 2kW seade tarbib 1s tunnis 2kWh energiat ja muundab selle 99,99% soojuseks.

A kuhu see 0,01% läheb?

Selles suhtes on see "elektrikütte 100% efektiivsuse" jutt umbes sama kasulik nagu GPS, mis ütleb et sa oled Maal - täpselt samamoodi pakuvad 100% efektiivsust elektri soojuseks muundamisel ka näiteks arvuti, külmkapp, telekapult ja vinüülplaadimängija. Reaalselt huvitab meid siiski subjektiivne tunne selle kohta, kui kiiresti ja ühtlaselt õhk toas soojeneb, milles on erinevatel sama võimsusega küttekehadel suured vahed.

Jesper kirjutas: ↑11 Dets 2020, 10:49

A kuhu see 0,01% läheb?

Selles suhtes on see "elektrikütte 100% efektiivsuse" jutt umbes sama kasulik nagu GPS, mis ütleb et sa oled Maal - täpselt samamoodi pakuvad 100% efektiivsust elektri soojuseks muundamisel ka näiteks arvuti, külmkapp, telekapult ja vinüülplaadimängija. Reaalselt huvitab meid siiski subjektiivne tunne selle kohta, kui kiiresti ja ühtlaselt õhk toas soojeneb, milles on erinevatel sama võimsusega küttekehadel suured vahed.

Elektrialast kõrgharidust ilmselt pole omandanud?

Ei, aga milles probleem? Energia jäävuse seadus on põhikooli materjal.

Miks mind see teema nokib on asjaolu, et mu majas käib sügiseti keskkütte sisse lülitamine mingi penskarite komitee otsusega ning esimeste külmade puhuks on varutud kaks küttekeha - 2kW puhur ja 1,5kW radiaator. Miskipärast saab radiaator oma tööga oluliselt paremini hakkama, voolukulu on sama (mõõdetud), õhutemperatuur on kõrgem (mõõdetud). Miks see nii on, selle võiks mõni kõrg- või muu haridusega dude ära seletada, mind siiralt huvitab, vaielda ei viitsi.

Jesper kirjutas: ↑11 Dets 2020, 11:48

Ei, aga milles probleem? Energia jäävuse seadus on põhikooli materjal.

Miks mind see teema nokib on asjaolu, et mu majas käib sügiseti keskkütte sisse lülitamine mingi penskarite komitee otsusega ning esimeste külmade puhuks on varutud kaks küttekeha - 2kW puhur ja 1,5kW radiaator. Miskipärast saab radiaator oma tööga oluliselt paremini hakkama, voolukulu on sama (mõõdetud), õhutemperatuur on kõrgem (mõõdetud). Miks see nii on, selle võiks mõni kõrg- või muu haridusega dude ära seletada, mind siiralt huvitab, vaielda ei viitsi.

Siinkohal tuleb ilmselt mängu soojusõpetus, ehk milline küttekeha (kütmisviis) ruumis kuidas käitub. Kui aega leian võin vanad konspektid läbi lapata ja meelde tuletada.
Selge on ka see, et võrgust tarbimise võimsus on üks aga küttevõimsus on teine, muidugi ei saa see olla üle ühe. Puhuril kaod suuremad.

Esimese variandina tuleb pähe piirikihi takistus. Puhur liigutab aktiivselt õhku, segab objektide ümber piirikihi ära ja soojus kandub sellevõrra rohkem õhult esemetele, piiretele jne. Umbes nagu saunas istudes on oluliselt palavam, kui vihaga vehid või endale peale puhud.

Jesper kirjutas: ↑11 Dets 2020, 11:48

Ei, aga milles probleem? Energia jäävuse seadus on põhikooli materjal.

Miks mind see teema nokib on asjaolu, et mu majas käib sügiseti keskkütte sisse lülitamine mingi penskarite komitee otsusega ning esimeste külmade puhuks on varutud kaks küttekeha - 2kW puhur ja 1,5kW radiaator. Miskipärast saab radiaator oma tööga oluliselt paremini hakkama, voolukulu on sama (mõõdetud), õhutemperatuur on kõrgem (mõõdetud). Miks see nii on, selle võiks mõni kõrg- või muu haridusega dude ära seletada, mind siiralt huvitab, vaielda ei viitsi.

Kui 2kW ja 1,5kW seadmel on mõõdetud voolulukulu (misiganes füüsikaline väärtus see siis on) sama, siis ei ole "suvalise" haridusega dude-st mingit abi - siin on kosmilised jõud mängus sest maised seadused enamk ei kehti.
AGA olukord, mida kirjeldad ei ole päris võimatu - väljalülitatud seadmetega on tõesti mõlema seadme näitajad samad

Loff kirjutas: ↑11 Dets 2020, 14:28

...
Selge on ka see, et võrgust tarbimise võimsus on üks aga küttevõimsus on teine, muidugi ei saa see olla üle ühe. Puhuril kaod suuremad.

Mingi peen reedeõhtune huumor jälle või? Puhuril on tõesti "metsikud" kaod - umbes sama suured kui sea tapmisel eralduv kisa

joel kirjutas: ↑11 Dets 2020, 15:15

Esimese variandina tuleb pähe piirikihi takistus. Puhur liigutab aktiivselt õhku, segab objektide ümber piirikihi ära ja soojus kandub sellevõrra rohkem õhult esemetele, piiretele jne. Umbes nagu saunas istudes on oluliselt palavam, kui vihaga vehid või endale peale puhud.

See töötab mõlemat pidi! Külmas kütmata toas puhub puhur su käsivarre juurest ära kehalt soojuse saanud õhukihi ja "tunne" ütleb, et on külm. Tuulekülm

Maaks kirjutas: ↑11 Dets 2020, 15:29

Jesper kirjutas: ↑11 Dets 2020, 11:48

Ei, aga milles probleem? Energia jäävuse seadus on põhikooli materjal.

Miks mind see teema nokib on asjaolu, et mu majas käib sügiseti keskkütte sisse lülitamine mingi penskarite komitee otsusega ning esimeste külmade puhuks on varutud kaks küttekeha - 2kW puhur ja 1,5kW radiaator. Miskipärast saab radiaator oma tööga oluliselt paremini hakkama, voolukulu on sama (mõõdetud), õhutemperatuur on kõrgem (mõõdetud). Miks see nii on, selle võiks mõni kõrg- või muu haridusega dude ära seletada, mind siiralt huvitab, vaielda ei viitsi.

Kui 2kW ja 1,5kW seadmel on mõõdetud voolulukulu (misiganes füüsikaline väärtus see siis on) sama, siis ei ole "suvalise" haridusega dude-st mingit abi - siin on kosmilised jõud mängus sest maised seadused enamk ei kehti.
AGA olukord, mida kirjeldad ei ole päris võimatu - väljalülitatud seadmetega on tõesti mõlema seadme näitajad samad

Siin kohal sooviks sinu reedeõhtust indu tiba kärpida

x ruumalaga ruumi kütmine temperatuurile q võtab y koguse kiluwatti mis iganes füüsikalist väärtust. Sealjuures ei ole absoluutselt mitte mingit vahet kui võimas on kütteallikas (kuni ta on suurem kui y) olgu võrdlus kasvõi 1,5kw ja 100kw küttekeha vahel

Madlobster kirjutas: ↑11 Dets 2020, 15:41

Maaks kirjutas: ↑11 Dets 2020, 15:29

Jesper kirjutas: ↑11 Dets 2020, 11:48

Ei, aga milles probleem? Energia jäävuse seadus on põhikooli materjal.

Miks mind see teema nokib on asjaolu, et mu majas käib sügiseti keskkütte sisse lülitamine mingi penskarite komitee otsusega ning esimeste külmade puhuks on varutud kaks küttekeha - 2kW puhur ja 1,5kW radiaator. Miskipärast saab radiaator oma tööga oluliselt paremini hakkama, voolukulu on sama (mõõdetud), õhutemperatuur on kõrgem (mõõdetud). Miks see nii on, selle võiks mõni kõrg- või muu haridusega dude ära seletada, mind siiralt huvitab, vaielda ei viitsi.

Kui 2kW ja 1,5kW seadmel on mõõdetud voolulukulu (misiganes füüsikaline väärtus see siis on) sama, siis ei ole "suvalise" haridusega dude-st mingit abi - siin on kosmilised jõud mängus sest maised seadused enamk ei kehti.
AGA olukord, mida kirjeldad ei ole päris võimatu - väljalülitatud seadmetega on tõesti mõlema seadme näitajad samad

Siin kohal sooviks sinu reedeõhtust indu tiba kärpida

x ruumalaga ruumi kütmine temperatuurile q võtab y koguse kiluwatti mis iganes füüsikalist väärtust. Sealjuures ei ole absoluutselt mitte mingit vahet kui võimas on kütteallikas (kuni ta on suurem kui y) olgu võrdlus kasvõi 1,5kw ja 100kw küttekeha vahel

Katsume ikka enne lugeda ja alles siis kirjutada

Ega 2 kW puhur ja 1,5 kW radiaator konstantselt 24/7 ei tööta, vaid hoiavad ruumis seda temperatuuri mille peale nad on seadistatud ja lülitavad end aeg-ajalt välja (ja mida võimsam seade, seda rohkem istub välja lülitatud olekus), seepärast ongi elektri kulu sama.
Radiaatoril on mingi arvestatav osa soojusest siiski ka kiirguslik (oleneb ka konkreetse radiaatori ehitusest, mida siledam ja vähemate ribidega, seda suurem on kiirguslik osa), puhuril praktiliselt kõik (päris 100% siiki mitte) konvektiivne. Konvektiivne osa kütab õhku ja õhk kütab ruumis olevaid esemeid. Kiirguslik osa kütab ruumis olevaid esemeid (ning need omakorda soojendavad õhku). Sama õhutemperatuuri ja kütmise võimsuse juures tundub kiirguslik soojus inimese jaoks soojem.

Maaks kirjutas: ↑11 Dets 2020, 15:44

Madlobster kirjutas: ↑11 Dets 2020, 15:41

Maaks kirjutas: ↑11 Dets 2020, 15:29

Jesper kirjutas: ↑11 Dets 2020, 11:48

Ei, aga milles probleem? Energia jäävuse seadus on põhikooli materjal.

Miks mind see teema nokib on asjaolu, et mu majas käib sügiseti keskkütte sisse lülitamine mingi penskarite komitee otsusega ning esimeste külmade puhuks on varutud kaks küttekeha - 2kW puhur ja 1,5kW radiaator. Miskipärast saab radiaator oma tööga oluliselt paremini hakkama, voolukulu on sama (mõõdetud), õhutemperatuur on kõrgem (mõõdetud). Miks see nii on, selle võiks mõni kõrg- või muu haridusega dude ära seletada, mind siiralt huvitab, vaielda ei viitsi.

Kui 2kW ja 1,5kW seadmel on mõõdetud voolulukulu (misiganes füüsikaline väärtus see siis on) sama, siis ei ole "suvalise" haridusega dude-st mingit abi - siin on kosmilised jõud mängus sest maised seadused enamk ei kehti.
AGA olukord, mida kirjeldad ei ole päris võimatu - väljalülitatud seadmetega on tõesti mõlema seadme näitajad samad

Siin kohal sooviks sinu reedeõhtust indu tiba kärpida

x ruumalaga ruumi kütmine temperatuurile q võtab y koguse kiluwatti mis iganes füüsikalist väärtust. Sealjuures ei ole absoluutselt mitte mingit vahet kui võimas on kütteallikas (kuni ta on suurem kui y) olgu võrdlus kasvõi 1,5kw ja 100kw küttekeha vahel

Katsume ikka enne lugeda ja alles siis kirjutada

Maaks ää lärma

loe ja mõtle nac, metsa paned ja kohe hoolega paned metsa

10 liitrise ämbri täitmiseks kulub 10 liitrit vett vahet pole kas täidad pipetiga või tuletõrjeautoga (mõõdetud)
võimsusest oleneb ämbri täituvuse kiirus mitte kulu (mõõdeti kulu)
ülejäänud jutt on siis igasugu soojusbarjääridest ühtlasest jaotuvusest ja veel mingitest detailidest, mis on mõjutataud küttekehade erinevatest temperatuuridest jms

Ma ei vaidle su väitele vastu: 1x10L või 10x1L on täpselt sama ämbritäis, nagu ka 1,5kWx20h=2kWx15h=30kWh, vaid et sama voolukulu juures on teise lahenduse korral õhutemperatuur kõrgem

Maaks kirjutas: ↑11 Dets 2020, 16:10

Ma ei vaidle su väitele vastu: 1x10L või 10x1L on täpselt sama ämbritäis, nagu ka 1,5kWx20h=2kWx15h=30kWh, vaid et sama voolukulu juures on teise lahenduse korral õhutemperatuur kõrgem

voolukulu ei ole üldse kohe mingi hea väljend aga see selleks

seal võivad mängida rolli siin eelpool mainitud igasugu barjäärid ja jaotumised, lisaks veel mingi rollid äkki küttekehade temp erinevuse tõttu jms (ma nedesse ei hakka süübima)

Turist kirjutas: ↑11 Dets 2020, 15:46

Radiaatoril on mingi arvestatav osa soojusest siiski ka kiirguslik (oleneb ka konkreetse radiaatori ehitusest, mida siledam ja vähemate ribidega, seda suurem on kiirguslik osa)...

Üks asi, mis soojusõpetusest väga hästi meelde jäi oli see, et kiirgavate küttekehade puhul on pind (pindala) see, mis kütab! Miks ka on plekkahjude plekk-kest pressitud laineliseks - et kiirgavat pinda suurendada. Kui vaadata igasuguste radiaatorite ehitust siis neist pole ükski sirge pinnaga nagu aknaklaas, näiteks.
Sõidukite jautusradikad ei ole ju ka lihtsalt mingid jahutusvedeliku paagid, mille välispind on sile. Ikka väga palju "ribisid" on ju! Ja ilmselt ikka põhjusega.

Maaks kirjutas: ↑11 Dets 2020, 15:29

voolulukulu (misiganes füüsikaline väärtus see siis on)

Ega raudselt ei oleks ju teistpidi nokkimiseks läinud, kui ma oleks füüsikaterminoloogiliselt korrektselt kirjutanud, et "töö on sama"?

Kui kellelegi protseduur segaseks jäi, siis ma torkasin umbes sellelaadse poisi liinile ja mõõtsin 24h jooksul tarbitud elektrit. Kuna radikal on veidi parem termostaat, siis kruttisin seda natuke siia-sinna, et tulemused oleks võrreldavad. Kokku vist kaks nädalat jaurasin sellega, mingi hetk tekkis juba hasart

Anoh, igatahes senikaua, kuni keegi mingile silmapaistvale rumalusele ei viita, mille kõrvaldamise järel võiks puhur ette rebida, olen radika-usku

Pane siseseina poole puhuma. Välisseina üleskütmisest pole erilist kasu jah

Loff kirjutas: ↑11 Dets 2020, 17:27

Üks asi, mis soojusõpetusest väga hästi meelde jäi oli see, et kiirgavate küttekehade puhul on pind (pindala) see, mis kütab!

See on sul küll põhimõtteliselt valesti meelde jäänud. Kiirgusliku soojusvõimsuse arvutamisel korrutatakse omavahel muuhulgas (lisaks neile veel paar tegurit) pindala ja (absoluutse) temperatuuri neljas aste. Kuna see temperatuur on seal valemis absoluutne temperatuur (Kelvinites), mis on juba iseenesest suur number (toas on mul praegu 292 K), siis praktikas madalate temperatuuride juures see neljas aste väga suurt mõju ei avalda. Näiteks kui kiirgusliku küttekeha pindala on 1 m2 ja temperatuur 50 C, siis on võimsus 618 W. Kui pindala suurendada 2x, siis on võimsus 1236 W. Ja samas kui pindala samaks jätta (1 m2), aga suurendada temperatuuri 50 C-lt 100 C-ni (Celsiuse kraade 2x), siis on võimsus 1099 W ehk antud juhul pindala kahekordistamisel suurenes võimsus rohkem kui Celsiuse kraadide kahekordistamisel.
Pilt aga muutub kui võrrelda 1 m2 pinnaga küttekeha temperatuuriga 100 C (võimsus 1099 W) küttekehaga mis on 2x suurema pindalaga (2198 W) ja kõrvutada seda 1m2 küttekeha temperatuuri (°C) kahekordistamisel saadud tulemusega: 2842 W. Ja mida suuremaks lähevad temperatuurid, seda enam võime öelda, et kiirguslike küttekehade puhul just temperatuur on see, mis kütab.

Loff kirjutas: ↑11 Dets 2020, 17:27

Miks ka on plekkahjude plekk-kest pressitud laineliseks - et kiirgavat pinda suurendada. Kui vaadata igasuguste radiaatorite ehitust siis neist pole ükski sirge pinnaga nagu aknaklaas, näiteks.
Sõidukite jautusradikad ei ole ju ka lihtsalt mingid jahutusvedeliku paagid, mille välispind on sile. Ikka väga palju "ribisid" on ju! Ja ilmselt ikka põhjusega.

Ribide lisamine loomulikult suurendab küttevõimsust, aga mitte niivõrd kiirgusliku osa arvelt, vaid konvektiivse. Seetõttu mul kodus on selline radiaator (kuna tahan, et küte oleks võimalikult suures osas kiirguslik): https://www.effex.ee/pildid/toodes/1877/elpe2.jpg
Mitte selline: https://www.effex.ee/pildid/toodes/2397.jpg

Turist kirjutas: ↑11 Dets 2020, 20:14

Ribide lisamine loomulikult suurendab küttevõimsust,

"Kahju" , et minul sellist õpetajat koolis ei olnud.
Kas tsiklile annaks ka kuskile ribisi juurde panna. (no nii umbes paarikümne kiluwati jagu) ?

Madlobster kirjutas: ↑11 Dets 2020, 20:37

"Kahju" , et minul sellist õpetajat koolis ei olnud.
Kas tsiklile annaks ka kuskile ribisi juurde panna. (no nii umbes paarikümne kiluwati jagu) ?

Lebo

20% minimaalselt 100kw ratta puhul saadki oma paarkümmend kiluwati

Madlobster kirjutas: ↑11 Dets 2020, 20:37

Turist kirjutas: ↑11 Dets 2020, 20:14

Ribide lisamine loomulikult suurendab küttevõimsust,

"Kahju" , et minul sellist õpetajat koolis ei olnud.

Võtame näiteks sileda radiaatori, mille temperatuur on näit. 50 C. Nüüd sellele radiaatorile ribisid külge lisades küttevõimsus suureneb kui hoida radiaatorit ikka samal temperatuuril (50 C). Tsikli jahutusradikas ka ju ei jahuta sama hästi kui veesärgi küljest ribid ära võtad. Või kui kasutada seda radiaatorit kütmiseks, ühest otsast muudkui 90 C vett sisse ajada ja vaadata kas palja veesärgiga radikas kütab sama hästi kui ribidega. Või mida sa silmas pidasid, et "kahju" on?
Ei tasu ühte poolikut lauset kontekstist välja rebida. Mu jutt käis selle postituse kohta: "Miks ka on plekkahjude plekk-kest pressitud laineliseks - et kiirgavat pinda suurendada. Kui vaadata igasuguste radiaatorite ehitust siis neist pole ükski sirge pinnaga nagu aknaklaas, näiteks. Sõidukite jautusradikad ei ole ju ka lihtsalt mingid jahutusvedeliku paagid, mille välispind on sile. Ikka väga palju "ribisid" on ju! Ja ilmselt ikka põhjusega."
Selle kohta oligi mõeldud, et sellepärast lisatakse ribisid, et küttevõimsust juurde saada. Mitte kiirgusliku osa suurendamiseks (sest seda need ribid ei tee), vaid lihtsalt võimsuse suurendamiseks.