ChrisR kirjutas: ↑26 Mär 2019, 09:08

Kuhu sirgete torudega motikamehed sel kevadel Tallinnas lähevad? VTX 1800 teeb omajagu häält. Eelmine aasta pandi Haapsalus originaalväljalaskega VT1100-le juba detsibellide mõõdik taha. VTX-iga sinna küll ronida ei julge. Nõu võib arusaadavatel põhjustel PM-na saata.

Metallnuustik sisse ülevaatuseks

Õige mõõduga rattalaager toimib paremini, aga fikseeri isepuurivaga ära, muidu lendab ülevaatusel tuuritades minema. Suht piinlik oli ükskord ühesõnaga

Ma lükkasin ka kunagi ühel tühjade torudega rootsist toodud rekkal treilaastu harjavarrega sisse ja sain läbi. Pärast andsin korra torud tühjaks ja kõik lendas pauguga sealt välja. Järgmiseks korraks panin sumpa,aju väsis ära, seda müra kuulata.

Dislasi piinatakse TÜVis päris korralikult, kuda siis laastu lendama ei hakanud?

Juhtus see kunagi,kui veokatele sai nn rahvusvahelist teha Paavli tn-l ja siis ei olnud mingit piinamist,keegi ei mõõtnud midagi peale pidurite

Käivitus eesti esimene autonoomne mootorratta piduristend, Helgi tee 4 Peetris.

Ma küsiks siis postitajat rea lolle küsimusi:
Kas pidurdusstend on millegi poolest hea? Mis see annab?
Mida täpselt selle tulede stendiga, mida videos näha on, mõõdetakse?

Saab teada, kas tsiklil pidurid on ja kuidas töötavad
Tulestendiga saab teada, et tuli on regullitud õigele kõrgusele, ei näita nina alla või puude latvadesse.

Hea on see neile, kes ise ei saa aru, et tuli metsa näitab või, et pidureid ei ole.

Muul juhul on see lihtsalt areng (no ei saa ju, et TÜV´is kunagi midagi ei muutu)

Muidu toredad kohad mõlemad, aga see nende reklaam on idiootselt närvidele käiv Raadiokanal vahetub mul hetkega, kui see haige ving sealt pihta hakkab

Sellist piduristendi ja tulede mõõtmise "posti" sai kasutatud juba kuskil _15a tagasi ühes tallinna mõistes maakoha ülevaatuspunktis. Noh selle vahega, et rullikud olid siis kahel pool muidugi. Tsikleid sinna peale pidurite mõõtmiseks küll ei mäleta, et kunagi oleks ajanud, kuid samas ei näe ka ühtegi põhjust miks seda idee poolest ei oleks võinud või saanud teha. Ehk siis, ei tundu nüüd teab mis ulmeline tehnoloogiline edasiminek.
tulede mõõtmine tsiklil...well, kui seal istub peal see inimene, kes tegelikult ka selle rattaga sõidab ja kui ta istub just sellises asendis nagu ta tavaliselt sõidab. igal muul juhul näitavad need tuled ilmselt kas natuke liiga üles või liiga alla selle mõõteseadme järgi

Mu gsx14 sai pidurdada helgi teel olevas üv punktis. Pidurid korras ikka. Aga miks ei saa auto stendis teha, öeldi et kaalu pärast. Stendis näeb ära täpsed nm ja 'silla' kaalud. Kuigi, palju sellest infost kellelegi kasu on?
A mingit suurt vingu pole mõtet küll üles kerida. Kui masin on korras, võib minu pärast kompressiooni ka ülevaatusel mõõta. Karta pole ju midagi. Nautige ilma!

will111 kirjutas: ↑27 Aug 2019, 15:26

Sellist piduristendi ja tulede mõõtmise "posti" sai kasutatud juba kuskil _15a tagasi ühes tallinna mõistes maakoha ülevaatuspunktis. Noh selle vahega, et rullikud olid siis kahel pool muidugi. Tsikleid sinna peale pidurite mõõtmiseks küll ei mäleta, et kunagi oleks ajanud, kuid samas ei näe ka ühtegi põhjust miks seda idee poolest ei oleks võinud või saanud teha. Ehk siis, ei tundu nüüd teab mis ulmeline tehnoloogiline edasiminek.
tulede mõõtmine tsiklil...well, kui seal istub peal see inimene, kes tegelikult ka selle rattaga sõidab ja kui ta istub just sellises asendis nagu ta tavaliselt sõidab. igal muul juhul näitavad need tuled ilmselt kas natuke liiga üles või liiga alla selle mõõteseadme järgi

Tuled on jah ikka kaalu järgi paigas. Mul näiteks 2 inimesega sõitmiseks,sest sõidame just palju kahekesi. Ülevaatusel käin üldjuhul üksi

ei olegi vingunud, lihtsalt imestasin, et voot kus nüüd on leitud asi, mida innovaatilise uuendusena serveerida minupärast pidurdagu ja testigu palju tahavad seal ülevaatusel, pidurite korrasolek ongi iga mootorratta puhul täiesti must have asi. omaette teema on muidugi see, et tegelikku pidurdamise efektiivsust testida (mootorrattal) on stendis ikkagi suht võimatu. seda peaks tegema justnimelt sõidul ja seda peaks tegema asjatundja, kes ka oskab ning julgeb neid testida. aga noh, teisest küljest on see võibolla liiga ebarealistlik ootus ülevaatuspunktidele.

will111 kirjutas: ↑27 Aug 2019, 17:48

ei olegi vingunud, lihtsalt imestasin, et voot kus nüüd on leitud asi, mida innovaatilise uuendusena serveerida

puht huvipärast nimeta mõned ülevaatuspunktid kus stendid juba pikemat aega kasutusel olnud...Minu jaoks on see küll uudis. Kaasa arvatud tulede kontroll.

Madlobster kirjutas: ↑27 Aug 2019, 11:58

Muul juhul on see lihtsalt areng (no ei saa ju, et TÜV´is kunagi midagi ei muutu)

Areng oleks see,kui tsiklitele ülevaatus üldse ära kaotatakse nagu soomes.

Ma pigem käin iga aasta 20 eur ratast ette näitamas, kui maksan _1k ilma ülevaatuse kohustuseta.

Lisaks see igasugune vene tehnika, mis registris oma olematute piduritega. Hea, kui niisama liiklusesse ei satu.

Ain, piduristend selliste nö. põrandapealsete rullikutega? No mina tean ühte, teistes polegi nagu otseselt tähele pannud, kas neid seal on või mitte.
http://www.aktehno.ee/?page_id=2

kas räägid ikka spetsiaalselt tsiklitele mõeldud stendist? Kus on ainult üks rullik?

Ilmselt käivad setud ennem kuul ära kui me oma eluga nii kaugele areneme!

Kas saan õigesti aru, et nüüd võib tsiklile panna alla sellise laiusega velje ja rehvi nagu ise tahad?
https://www.tehnoulevaatus.ee/uudised-t ... mentaarid/

Nõuded sõiduki rehvile ja velgedele ning rehvide kasutamine

Loobutakse piirangust, mille kohaselt võis sõidukil kasutada ainult sõiduki valmistaja ette nähtud rehve, muudetake talverehvide kasutamise tingimusi ja naastrehvide nõudeid.

Rehvi mõõtmed peavad vastama velje mõõtmetele ning ratas peab saama rattakoopas vabalt pöörelda.

Üleminek kütusekulu, CO2 heite ja sõiduki heitgaasides sisalduvate kahjulike saasteainete sisalduse mõõtmise NEDEC (inglise keeles New European Driving Cycle) meetodilt WLTP (inglise keeles Worldwide Harmonised Light Vehicle Test Procedure) meetodile määratakse sõidukite kütusekulu, CO2 heite ja sõiduki heitgaasides sisalduvate kahjulike saasteainete väärtused varasemast täpsemalt ning neid näitajaid mõjutavad ka katsetsükli ajal kasutatavad rehvid. Seega märgivad valmistajad tüübivastavuse tunnistusele rehvid, mida kasutati katsetsükli ajal ning, millega kütusekulu ja CO2näitajad saavutati. Seega võivad kahel pealtnäha ühesugusel autol olla tüübivastavuse tunnistusele märgitud erinevad rehvid, kuna ühe tüübi erinevaid versioone võidi katsetada erinevate rehvidega. Näiteks, et kallima varustuspaketiga autol on valmistaja ette näinud suurema läbimõõduga veljed ja laiemad rehvid, kui samasugusel odavamal sõidukil. Samas kasutades neid samu rattaid teisel samasugusel sõidukil ei muutu selle juhitavus kuidagi ohtlikumaks.

Osad valmistajad märgivad tüübivastavuse tunnistusele ka teisi rehvimõõte, mida tehniliselt on lubatud kasutada, kuid millega sõiduki CO2ja kütusekulu näitajad ei ole täpselt samad, mis tüübivastavuse tunnistusele on märgitud. Seda siiski paljud valmistajad ei tee ning selle tõttu ongi sõidukil kasutatavate rehvide ja velgede kombinatsioon piiratud ainult ühe mõõduga, kuigi valmistaja lubaks kasutada ka teisi velgede ja rehvide kombinatsioone.

Valmistaja lubatust erinevas mõõdus rehvide ja velgede kasutamine võib küll muuta sõiduki juhitavusomadusi, kuid määruse tasandil on sellist piiri väga raske tõmmata, milline rehvi ja velje kombinatsioon konkreetsele sõidukile ei sobi, mistõttu loobutakse sellisest piirangust.

Sarnaselt on see reguleeritud ka näiteks Soomes ja Saksamaal, kus rehvi valimisel ei pea sõiduki omanik lähtuma sõiduki valmistaja soovitusest vaid rehvide, velgede valimisel peab olema tagatud, et need ei käiks kuhugile vastu, porikaitse nõuded oleksid täidetud, kiirusmõõdiku viga ei ületaks lubatut.Seetõttu peab sõiduki omanik edaspidi valmistaja ette nähtust erinevate rehvide ja velgede kasutamisel jälgima, et pärast rehvide paigaldamist oleks sõiduk vastavuses mistahes muude sõidukitele esitatud nõuetega. Näiteks kehtestatakse nõuded kiirusmõõdikule. Kiirusmõõdik ei tohi mingil juhul näidata vähem tegelikust kiirusest. Seega suurema veereümbermõõduga rehvide paigaldamisega võib kaasneda kohustus ümber seadistada kiirusmõõdik.

Laternate paigaldamise puhul oluline laterna valgusava välimise külje kaugus sõiduki külgservast. Kui laiemate rehvide paigaldamise eesmärgil tehakse sõiduki kerele muudatusi (näiteks poritiivad lõigatakse suuremaks, paigaldatakse tiivalaiendid), siis tuleb jälgida, et oleks täidetud laternate paigaldamise nõuded.

Sõidumeeriku kohustusega sõidukite korral tuleb arvestada sõidumeerikuga seotud sätteid, sest rehvi mõõdud ja veerepinna ümbermõõt on olulised komponendid sõidumeeriku töös.

Uute mõõtudega rehvide paigaldamisel tuleb jälgida, et porikaitsesüsteemide nõuded oleksid täidetud.

Velgede ja rehvide valikul on soovitatav järgida sõiduki veermiku ja vedrustuse geomeetriaga seotud tootja poolseid juhiseid, nagu näiteks velje tsentri nihe, kalde- ja kokkujooksunurgad. Samas kuna veermiku ümberehitus ei ole keelatud, siis ei ole kohustust järgida tootja määratud geomeetriat.

Mille poolest see Soome kopeerimine areng oleks?
Lihtsam oleks muidugi, kui rattaga ülevaatuse ei pea käima, aga kuidas see riigi või ühiskonna arengut kajastab, kui eemaldatakse kontroll osade teel liikuvate liiklusvaendite tehnoseisundi üle?

Soomes pole lisaks tsiklitele ka kerghaagistel ülevaatust vaja. Ja piduritega haagisel on igal teisel aastal TÜV. Samas on aga igal politseinikul õigus põhjendatud kahtluse korral ka tsikleid ja haagiseid erakorralisele ülevaatusele saata. Ja see käib nii, et võetakse registreerimismärk ära, omal jalal liikumise õigus lõppeb ära selles kohas, kus number ära võeti ja isegi ülevaatusele minekuks pead kas transiitnumbri ostma või teise seljas oma tsikli või haagise ülevaatusele viima. Politsei ei korja numbreid seal just väga tihti ära, aga kui millegi erilisega silma torkad, siis võib nii juhtuda küll.

.....ja milles selle kontrolli nö tõhusus seisneb? Esiteks on see protseduur ise suht mõttetu ja tulemus ei koti ka kedagi.
Peale ÜV keeratakse kõik nö mitte sobilikud asjad külge tagasi või küljest ära ja ei mingit probleemi. Kui millegagi silma ei torka ei juhtu järgneva aasta jooksul midagi. Pigem see ainult riigile kümnise maksmine ja ei enamat. Rollerid ja mopeedid ju ka vabastatud,kuigi seal oleks võib olla isegi suurem vajadus kontrolli järele. Ma maksaks neile selle 20€ niisama ära,kui ei peaks sinna ÜV punkti ennast vedama.

Autode puhul suht sama teema ei ole?
Äkki areneks isegi soomest mööda ja võtaks autodelt ka selle ülevaatuse nõude ära.?

Krl kirjutas: ↑29 Aug 2019, 12:03

Autode puhul suht sama teema ei ole?
Äkki areneks isegi soomest mööda ja võtaks autodelt ka selle ülevaatuse nõude ära.?

Ainult hobiautode puhul sama teema ja tsiklid meil ka ikka pigem hobi ,kui laiatarbe liiklusvahend. Võib olla suille meeldiks hoopis nagu lätis,kus ÜV on kõigele ja 10x kallim ka veel kui meil. kindlasti on siis ka tõhusus 10x parem

Krl kirjutas: ↑29 Aug 2019, 12:03

Autode puhul suht sama teema ei ole?
Äkki areneks isegi soomest mööda ja võtaks autodelt ka selle ülevaatuse nõude ära.?

Mõistlik oleks küll see asi omaniku vastutada jätta.

Sotskommunistile ei mahu see muidugi pähe, et inimene saab iseenda eluoluga hakkama.
Jänkile ei mahu jälle pähe, et keegi tahab tema autot iga aasta vaadata ja selle eest peab veel maksmagi.

Soomega vist praegu vähem, aga nende kallite naabrite juures Rootsis näiteks on areng veel kaugemale jõudnud. Mingi arvestatav osa autoomanikke ei saakski igaastast ülevaatust teha oma autole, sest Afrikast tulnud arstid ja insenerid jõuavad selle enne põlema panna.

Lätis tsiklil tüv 2 aastaks, seegi väike leevendus.

madmax kirjutas: ↑29 Aug 2019, 15:41

Lätis tsiklil tüv 2 aastaks, seegi väike leevendus.

Meil ju ka kuni 10a vanustele 2a ja esimene üv peale kolmandat aastat