Otsi sanitaartehnika poest sobiva läbimõõduga PVC toru, osta kõige lühem jupp ja sae sealt selline 10 cm jupp. Sae ühelt küljelt pikuti lõhki, siis peaks õnnestuma amorditoru ümber väänata, kui ei õnnestu, siis kahelt küljelt. Siis tõmbad kasvõi nipukatega kokku.
Mis õli kasutada tagaamordi lingi, võllide ja laagrite õlitamiseks?
Tim kirjutas:Mis õli kasutada tagaamordi lingi, võllide ja laagrite õlitamiseks?
Mingil juhul mitte õli, tavotti ikka. Õli on sul sealt hetkega kadunud.
Tavott ei pea nüüd mingi supersuurtele koormustele olema mõeldud, piisab tavalisest NLGI-2 määrdest. Soovitav aga oleks vaadata spets merendusele mõeldud määrete poole (Valvoline näiteks Marine Graese). Need kestavad vett paremini ja ei lase ennast nii kergelt välja pesta. Ja lingi- ja kiigepoldid tasuks vasespreiga kokku teha, siis ei ole hirmu et nad puksidesse kinni roosteteavad.
Tere!Teemaks "Sooned rajal".No ei saa aru,et kuidas nendes sõita?Eile Sõmerpalus oli näha,et rada läks väga soonde ja harrastajatel...nagu ma isegi, oli nendega päris raskusi...ning siis tulevad kõvad mehed...ja hopp,täiega peale nagu polekski miskit.Olen ise nende soonte pärast oli kui risti lennanud ja ka üle võlli käinud,isegi kardan neid kui aus olla.
Et kuidas siin neid nagu õppida ületama...nii,et ka masin ja mees tervelt koju jõuavad?
Tänasel päeval on pandud huumori alla üks juutuubi klipp kus politseinikud teevad tsikliga vigursõitu. Kaheksat sooritades ei vaata nad ette vaid sinna kus tuleb jälle tsikli asendit muutma hakata. Arvan et see soones sõit võiks ka enamjaolt sellises võtmes käia. Ehk siis kui on ühtlane soon siis vaatad kohta kus ta lõppeb ja hoiad jõudumööda peal.
Kuna silmad otse ees olevate ebatasuste leidmisel suurt abiks ei ole siis tsikli liikumisele peab kehaga suutma kiiresti reageerima. See on aga puhas lihasmälu harjutus ning sõidutrenni mahus kinni. Ühesõnuga ei tööta enam mõistus vaid "seljaaju". Kui ma aga enda ette vaatama hakkan siis on hoog maas ja tsikkel kas sissepoole küllili või ronib üle serva soonest välja. Võib olla hakata asja harjutama nii et ise kuhugi sobivale pinnasele hakkad sooni sisse sõitma ja koos soone sügavusega paraneb ka oskus neist läbi sõita. Aga need sooned on siis jälle väga sinu sõidustiili nägu ning rajale minnes on "üllatused". Ühesõnaga, raske teema.
reinuvader kirjutas:Tere!Teemaks "Sooned rajal".No ei saa aru,et kuidas nendes sõita?Eile Sõmerpalus oli näha,et rada läks väga soonde ja harrastajatel...nagu ma isegi, oli nendega päris raskusi...ning siis tulevad kõvad mehed...ja hopp,täiega peale nagu polekski miskit.Olen ise nende soonte pärast oli kui risti lennanud ja ka üle võlli käinud,isegi kardan neid kui aus olla.
Et kuidas siin neid nagu õppida ületama...nii,et ka masin ja mees tervelt koju jõuavad?
Soones sõitmine on põhiliselt peas kinni (nagu enamus asju krossis). Ehk tegelikult on oluline kuhu sa vaatad. Ja kuhu sa vaatad, sinna ka sõidad. Niipea kui hakkad nina ette vaatama ja üritad ratast soones juhtida, siis ongi esiratas risti ja ise üle lenksu. Vali harjutamiseks mitte kõige raskem raja lõik ja ürita ikka järjest pilku kaugemale suunata. Ja eks muidugi raskus peaks ka rohkem taga olema erinevalt kõvast rajapinnast kus saab suht lenksu peal sõita. Ja veel üks asi mida peab jälgima: põlved ei tohi püsti sõites olla jalaraudadest eespool - vastasel juhul lööb kohe tagaots lappama.
Siin hea stiilinäide http://www.motorsport.ee/?id=gal&g=81945
mx77 kirjutas:Ja veel üks asi mida peab jälgima: põlved ei tohi püsti sõites olla jalaraudadest eespool - vastasel juhul lööb kohe tagaots lappama.
Siin hea stiilinäide http://www.motorsport.ee/?id=gal&g=81945
ootoot, kuidas sa sõidad - "põlved jalaraudadest mitte eespool" ?
Pildid on ju ka eespool.
Tänud vastamast.No selle olen koolitustel ja ise trenni tehes juba selgeks jah saanud,et nt kurvides tuleb pilk suunata juba järgmisesse raja lõiku ning täitsa toimib.Aga ok...üritan ka soones nii teha ja ega otse sõites mingil määral vaatadki ju rohkem ette-kaugemale kui esimest porikat...aga kui nüüd ikkagi on läinud miskit valesti ja juba õhus risti läheb,et kas on veel midagi-või kuidagi teha,et kukkumist nö päästa?
mella kirjutas:mx77 kirjutas:Ja veel üks asi mida peab jälgima: põlved ei tohi püsti sõites olla jalaraudadest eespool - vastasel juhul lööb kohe tagaots lappama.
Siin hea stiilinäide http://www.motorsport.ee/?id=gal&g=81945
ootoot, kuidas sa sõidad - "põlved jalaraudadest mitte eespool" ?
Pildid on ju ka eespool.
No OK, mitte nii täht-tähelt ja millimeetripealt. Vaat kui oleks veel 10 cm eespool, siis oleks juba halvasti (lubatud siis ainult istudes).
reinuvader kirjutas:Tänud vastamast.No selle olen koolitustel ja ise trenni tehes juba selgeks jah saanud,et nt kurvides tuleb pilk suunata juba järgmisesse raja lõiku ning täitsa toimib.Aga ok...üritan ka soones nii teha ja ega otse sõites mingil määral vaatadki ju rohkem ette-kaugemale kui esimest porikat...aga kui nüüd ikkagi on läinud miskit valesti ja juba õhus risti läheb,et kas on veel midagi-või kuidagi teha,et kukkumist nö päästa?
Ainult juurde keerata, vaistlikult keerad ju tavaliselt gaasi maha ja siis lähebki nihu.
aga kui nüüd ikkagi on läinud miskit valesti ja juba õhus risti läheb,et kas on veel midagi-või kuidagi teha,et kukkumist nö päästa?
õhus läheb nagunii aegajalt risti jne siis keera sirgeks tagasi 
rääkige veel sellest soonevärgist. et soonele pihta saada, tuleb ju ikka suht ratta ette vahtida enne kurvi sisenemist kurvi esimesel kolmandikul. et kas siis kui ratas soones juba, tuleb vaade suunata kaugemale, kurvist välja? a mis siis kui sooned kurvis ristuvad? tuleb ju ette et need sooned pole just väga sügavad et ratas kui mööda rööbast jookseb. endal kipub sealt soonest ikka üle minema kui kiirus vale valitud või gaasiandmisega ei suuda soones hoida
ja seda pole ka veel kätte saanud et kui palju seal lauges kurvis seda gaasi anda kurvi esimesel kolmandikul, keskel. lõpp on juba arusaadav kus rutskat tuleb ikka rohkem peale keerata. kipub ikka nii et keset kurvi tuleb gaasi maha kergelt lasta sest "tundub" et hoog liiga suur. a siis ongi jama ja kogu kurvi läbimine muutub nõka nõka ebaühtlaseks kust tulevad ka kukkumised.
siiani püüan suht siledal kõval liivapinnasel teha niisama ringe tsikliga et tunnetust saada mis kalde alla pill viia ja kui palju saab sel juhul gaasi anda et ratas alt ära ei läheks. asi hoopis teine kui pinnas on pehme liiv või hoopis kõva kuid libe muldpinnas. iga pinnase, selle kõvadusele ja niiskusastemele vastav kiirus ja gaasilisamise äkilisus. on nii vä?
spetsid ankde nõu! 
Eks see krossis kurvisõitmine on paras teadus.
Kui sa tegelikult oled juba sirgel vaate nii kaugele viinud, et sul on siht silme ees siis ei pea soonde minekul enam nina ette vaatama. Pisut abistab esirattal soonde istud kui veidi esipidurit peal hoida, aga õrnalt. Kui esiratas kipub üle soone ääre välja sõitma siis kallutad liiga vähe.
Lauges tasases kurvis tuleb gaasi rahulikult anda ja ühtlane gaas ongi võlusõna. Vasakpoolsetes kurvides aitab ka kui veid tagapidurit peal hoida, see mõjub nagu veojõukontroll omamoodi.
Aga teooria on üks asi, praktika teeb meistriks.
proovi kindlasti pea kallutust kurvi suunal,vasak kurv, kallutad pea vasakule nagu vastu õlga ja aitab päris kõvasti kaasa kurvi läbimisel
head nõaunded!
paar küssi veel, et kas sisekurvi põlv peaks olema õhus või toetatud vastu tsikli külge? kas lollikindlam on jalg üles ette tõsta või pigem "lohistada" kergelt üle pinnase? mul on tänu põlvetraumadele mingi refleks et ei oska jalga enam hoida sest kartus põlv tagurpidi sõita on suur.
ja kas kurvis tasub kergelt sadulast välja istuda? et sisekurvi kann sadula väliskurvi servale?
omaette teema on kurvi läbimine püsti millest ma ka 100% aru ei saa. et kuipalju üldse õppida püsti kurvi läbima ja kui palju istudes? mõlemad on tähtsad ju! 
olen aru saanud et istudes saab keha raskusega vedu paremini kontrollida kus keha surub tagaratta rohkem vastu maad. püsti seistes seda effekti samaväärselt kasutada ei saa. oskab keegi kommida? tänud!
Üldiselt rusikareegel on, et valliga või hea soonega kurvi kalluatd keha koos rattaga sisse, sest kuna pidamine on hea tuleb seda kurvi sõita max. kiiresti. Sisemine jalg sellistes kurvides võimalikult ratta kõrval ja ees, piltlikult peaks jalaba olema pidurketta kõrval.
Pilt: http://www.motorsport.ee/?id=gal&g=81986 a veel http://www.motorsport.ee/?id=gal&g=81971
Tases kurvis keerad keha rohkem välja/otse, koormad max välimist jalatuge ja sisemine jalg ei ole nii ees.
Pilt: http://www.motorsport.ee/?id=gal&g=81958
Püsti kurvi sõitmine oleneb ikkagi paljuski su kiirusest, kui on lauge kurv hea valliga aga laines siis tasub ikka püsti lasta, aga kui kuskile toetuda ei ole siis vast mitte.
Pagan, Kegumsis lasid esiotsa mehed kiiremates kurvides püsti ratta nii kaldu, kui ma ei suudaks istudeski .
mx77 kirjutas:Üldiselt rusikareegel on, et valliga või hea soonega kurvi kalluatd keha koos rattaga sisse, sest kuna pidamine on hea tuleb seda kurvi sõita max. kiiresti. Sisemine jalg sellistes kurvides võimalikult ratta kõrval ja ees, piltlikult peaks jalaba olema pidurketta kõrval.
Pilt: http://www.motorsport.ee/?id=gal&g=81986 a veel http://www.motorsport.ee/?id=gal&g=81971Tases kurvis keerad keha rohkem välja/otse, koormad max välimist jalatuge ja sisemine jalg ei ole nii ees.
Pilt: http://www.motorsport.ee/?id=gal&g=81958Püsti kurvi sõitmine oleneb ikkagi paljuski su kiirusest, kui on lauge kurv hea valliga aga laines siis tasub ikka püsti lasta, aga kui kuskile toetuda ei ole siis vast mitte.
Pagan, Kegumsis lasid esiotsa mehed kiiremates kurvides püsti ratta nii kaldu, kui ma ei suudaks istudeski
njah! uskumatu kuidas liikumiskiirus tegelikult tsikli kurvis vastu maad surub!! küssa ainult õiges kiiruse ja kaldenurga suhtes. lisaks siis kehaasend ja kaalujaotus. õige rehv, piisavas ehk täpses koguses võimsust tagarattas ja hoia ainult kinni!
kahjuks on raske (loe:võimatu) vanemas eas seda kõike endale selgeks teha ja praktikas ellu viia. 
Ei ole siin ilmas midagi võimatut. Saab ka vanemas eas neid nõkse selgeks. Muidugi mitte mingil tasemel aga oma sõitu ja tehnikat saab parandada maa ja ilm. Kui järgmine kord Martini juurde tundi minek siis creativ tule kindlasti ka. Päeva lõpuks saad aru miks. Ise ka ei usu aga juba ühe neljatunnise koolituse lõpus sõidad juba hoopis teisiti, püsid soones ja kurvis kallad mis jube, omaarust ja kiirus kasvab. Hea kui keegi juhendab aga endal peab ka jube suur huvi ja tahtmine olema.
tonjuh kirjutas:Ei ole siin ilmas midagi võimatut. Saab ka vanemas eas neid nõkse selgeks. Muidugi mitte mingil tasemel aga oma sõitu ja tehnikat saab parandada maa ja ilm. Kui järgmine kord Martini juurde tundi minek siis creativ tule kindlasti ka. Päeva lõpuks saad aru miks. Ise ka ei usu aga juba ühe neljatunnise koolituse lõpus sõidad juba hoopis teisiti, püsid soones ja kurvis kallad mis jube, omaarust
hea soovitus! 
kindlasti oleks juba tulnudki aga saaks sama koolituse siin tallinna külje all männikul nt.
kõva orgunn mulle et tsikliga lõuna eestisse ja tagasi saada.
aga seda oleks kindlasti vaja et keegi kes oskab õpetada ja nõu anda, asjalikku infi jagaks ja näpuga näitaks. iseõppimine on ratta leiutmine ja võib sootuks metsa oma sõidutehnikaga minna.
Mis teema selle käiguvahetusega on,pole ma veel aru saanud.
85este klassis tundub,et esimesed 3-4 vahetavad käiku ilma "gaasi nõksuta"
On see nii?Kas selline tegevus käimarit ei lõhu?
siduriga vahetatakse käiku ,normaalselt sõites tehakse seda koguaeg mitte ei keerata gaasi maha käiguvahetuseks
Pooled räägivad üht,pooled teist juttu.Mõned ju ütlevad,et siduriga vahetamine on siduri mõttetu kulutamine
asoo,aga kuidas siis täispööretelt peaks saama käiku vahetada? 
Kui stardisirgel hakkad randmenõkse tegema iga käiguvahetuse ajal siis ülejäänud seltskond ammu läinud 
ja ega ei taha käigud normaalselt sisse ka minna kui vedu taga .
mõned sõiduajal küll ka vahetavad ilma sidurita (ka kiiremad tegelased) kuid nende käigukastid üle 20 tunni ei ela ka.
Mõned ju ütlevad,et siduriga vahetamine on siduri mõttetu kulutamine
jah eks õigem on paari siduriketast säästa kui tervet käigkasti
Oma 16 aasta jooksul olen lõhkunud YAMAHA võrril ainult käigukasti kahvlit, kuna vahetan käike ilma sidurita. Rohkem pole liiga teinud ei sidurile ega ka käigukastile. Ja siiamaani on Kawa kast kestnud ligemalje 36h. Ei tea mis jama on, ei keera vist peale piisavalt
Kui ikka tõsiselt sõidad, siis ei jõua(füüsiliselt), ei taha, pole aega ega pole meeleski kasutada/tõmmata sidurit. Mitte et ma tõsine sõitja oleks aga sõitjamad mehed kinnitavad seda kindlasti. Minu kastid sõidavad küll siiani veel. 
Tere kaasvõitlejad!
Küsin,et kes-kus-mis päeval(kl)läheb kuhugi treenima,et võimalusel liituks e põristaks koos?Pean silmas lõuna või ka kesk-Eesti mehi(või ka naisi,sest ka üha enam naisterahvaid on leidnud krossi võlud).
Edu!
Tere taas.
Oskab keegi öelda kui suur kõrguste vahe mm's YZ450F 2008a tava- ja kõrgsurveastme kolvil?
Originaalis on surveaste 12.3:1
Hi-compression kolviga aga 13.5:1
Tal sellist tavakõrguste vahet ei tohikski olla. Mõõt kolvi silma tsentris kolvi randini peaks sama olema. Vahe on selle keskosa kõrguses, mis klapipesade vahele jääb.
Oli endalgi selline kahtlus.
Kui kellelgi huvi siis on üks Stage 2 sisselaskenukk üle, täiesti uus ja kordagi pole kasutatud. Sobib rattale YZ450F 03-09
Hinda 1300.-
Kellel huvi võtku PS ühendust.
2stroketaliban kirjutas:asoo,aga kuidas siis täispööretelt peaks saama käiku vahetada?
mõned sõiduajal küll ka vahetavad ilma sidurita (ka kiiremad tegelased) kuid nende käigukastid üle 20 tunni ei ela ka.Mõned ju ütlevad,et siduriga vahetamine on siduri mõttetu kulutamine
jah eks õigem on paari siduriketast säästa kui tervet käigkasti
Nüüd ajad sa küll täieliku jama. Käiguvahetamiseks ei ole vaja sidurit kasutada, see ON ajaraiskamine. Samuti ei ole vaja teha randmenõksu, vajadusel ainult minimaalselt järgi lasta, kui vahetad käiku õigetel (täis)pööretel siis pole vaja sedagi. Motokrossiratta käigukastid on ehitatud motokrossiks 
. Muide ca 2600 sõidutunni jooksul ei ole katki läinud ükski käigukast ega pole olnud probleeme ühegi ratta siduriga. Kui tahad veel kiiremaks saada siis proovi järele.