Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?

[Maaks]

Need sul ilma võrguta hinnad @urmas66 !?
Minu 2023a KAALUTUD keskmine elektri (börsi) hind (koos kõigi tasude ja maksudega) =20,50c€/kWh.

[bitter]

...Mul mingit juhtimist vahel pole,sest ainuke kulukas asi on maaküte ja põrandakaudu maja kütmine. Põrandaküttega mingit näppimist teha pole olulist mõtet ja seega ka puudub mingi näppimine peale selle, et eelimisel reedel lülitasin lihtsalt selle kalliks hetkeks välja.

Mis näppimisest sa räägid? Põrandaküte oma suure massi ja inertsiga võimaldab optimeerida (keelata kütmine kõige kallimateks tundideks) mugavamalt kui radikaküte.

[urmas66]

...Mul mingit juhtimist vahel pole,sest ainuke kulukas asi on maaküte ja põrandakaudu maja kütmine. Põrandaküttega mingit näppimist teha pole olulist mõtet ja seega ka puudub mingi näppimine peale selle, et eelimisel reedel lülitasin lihtsalt selle kalliks hetkeks välja.

Mis näppimisest sa räägid? Põrandaküte oma suure massi ja inertsiga võimaldab optimeerida (keelata kütmine kõige kallimateks tundideks) mugavamalt kui radikaküte.

...ja siis kütad kohe palju suurema kulutusega seda jahtunud massi tagasi ehk see on kasulik siiski sinult väga suurte erinevuste korral. Kui hind on päeval a´la 17senti ja õhtul 12 sentikw/h siis võit sellelt näppimisest pole märkimisväärne. Kui hiinakääris on kordades,siis on pointi,aga palju on neid päevi,kui hind kõigub kordades. Nüüd oli ühel päeval,aga muus osas suht pointless. Kui ostad soojuspumba,kus see juba kõik sees on ja ta ka ise analüüsib soojavajadust,siis see on mõttega,aga ise oma mingile ilma analüütikata sedamele seda loogikat vahele aretada pole küll mõtekas. Kui see väga suur soov, siis osta uus soojuspump.

[urmas66]

Need sul ilma võrguta hinnad @urmas66 !?
Minu 2023a KAALUTUD keskmine elektri (börsi) hind (koos kõigi tasude ja maksudega) =20,50c€/kWh.

Need olid jah ikka ainult elektri hinnad,aga võrk ei ole muutuv ehk see on paratamatus,millest ei pääse. Võtsin EE-st enda tarbimise pealt

[ranel]

...Mul mingit juhtimist vahel pole,sest ainuke kulukas asi on maaküte ja põrandakaudu maja kütmine. Põrandaküttega mingit näppimist teha pole olulist mõtet ja seega ka puudub mingi näppimine peale selle, et eelimisel reedel lülitasin lihtsalt selle kalliks hetkeks välja.

Mis näppimisest sa räägid? Põrandaküte oma suure massi ja inertsiga võimaldab optimeerida (keelata kütmine kõige kallimateks tundideks) mugavamalt kui radikaküte.

...ja siis kütad kohe palju suurema kulutusega seda jahtunud massi tagasi ehk see on kasulik siiski sinult väga suurte erinevuste korral. Kui hind on päeval a´la 17senti ja õhtul 12 sentikw/h siis võit sellelt näppimisest pole märkimisväärne. Kui hiinakääris on kordades,siis on pointi,aga palju on neid päevi,kui hind kõigub kordades. Nüüd oli ühel päeval,aga muus osas suht pointless. Kui ostad soojuspumba,kus see juba kõik sees on ja ta ka ise analüüsib soojavajadust,siis see on mõttega,aga ise oma mingile ilma analüütikata sedamele seda loogikat vahele aretada pole küll mõtekas. Kui see väga suur soov, siis osta uus soojuspump.

See, mida nimetad mõttetuks, on sääst kuskil aastas 15-20% elektriarves automaatikaga.

Mul pole isegi põrandat, kuhu sooja salvestada, vaid kivimaja ja ometi tuli detsembris 9.343s/kWh hinnaks. Hind koos KM-iga. Arvutuste järgi oleks olnud 8s/kWh saavutatav, kui elektriga seotud kütteseadmete võimsus oleks suurem olnud. Jaanuar on veel õnnetu 17,8s/kWh, aga küll see ka allapoole kukub.

Maasoojuspumba analüütika osas on sul kodutöö tegemata. Enamus maasoojuspumpadel on kaks klemmi olemas, kuhu saab igasugu ägedat juhtimist taha ühendada. Oluline on just need kallimad hinnatipud välja lõigata.

[bitter]

...Mul mingit juhtimist vahel pole,sest ainuke kulukas asi on maaküte ja põrandakaudu maja kütmine. Põrandaküttega mingit näppimist teha pole olulist mõtet ja seega ka puudub mingi näppimine peale selle, et eelimisel reedel lülitasin lihtsalt selle kalliks hetkeks välja.

Mis näppimisest sa räägid? Põrandaküte oma suure massi ja inertsiga võimaldab optimeerida (keelata kütmine kõige kallimateks tundideks) mugavamalt kui radikaküte.

...ja siis kütad kohe palju suurema kulutusega seda jahtunud massi tagasi

Üldistades - kui lisakütet (alternatiivi) pole, valitakse põhikütte võimsus kõige külmema perioodi järgi. Seega töötab see enamuse kütteperioodist osa-ajaga. Kontroller sätib need puhkepausid kõige kallimatele tundidele ... mis on tihtipeale üsna samadel kellaaegadel.
E: Miskipärast ma ei näinud Raneli postitust kohe.

[Macintosh]

Ma küll ei küta elektriga ja seega kogu maja + garaaz elektrikulu oli detsembri eest 68€ + ülekandetasu 46€. Börsihind. Pole nagu väga millestki emale koju kirjutada. Kütan gaasiga. 182m2 hoone + 32m2 eraldiseisva garaazi kütmine oli ka talutav, 215€ gaas + 60€ ülekandetasu. Oleks ma tark olnud siis fikseerinuks juunis-juulis hinna ja oleks sõitu nautinud 0.04€ kw eest aga kuna ma nii tark polnud siis tuli välja käija 0.072€. Ja, et eriti nõme oleks siis fikseeritud pakett osutus kallimaks, kui börsihind. Seega sai detsembris m2 kohta tarvitatud 1.61€ ja 17kw. Aasta tagasi kulutasin 16% vähem ja temp oli eelmise talve hirmsate hindadega 19-20C peale keeratud. Maja jahtumine on suuusjärgus 1C 6-8 tunni kohta, kui küte välja lülitada.

Arvutasin korra läbi, et kas tasuks õhk vesi soojuspump võtta lisaks juurde, et külmaga kütta gaasiga ja plusstemperatuuridel pumbaga aga tasuvusaeg sai nii pikk, et enne gaasikatla amortiseerumist pole vähimatki mõtet midagi juurde leiutada.

[urmas66]

Maasoojuspumba analüütika osas on sul kodutöö tegemata. Enamus maasoojuspumpadel on kaks klemmi olemas, kuhu saab igasugu ägedat juhtimist taha ühendada. Oluline on just need kallimad hinnatipud välja lõigata.

Maasoojus või õhk-vesi soojuspumbaga saab tõesti igasugu trikke teha, aga betooni valatud põrandaküte ei kasuta seda ära. Mingil tunnil midagi välja lülitada annab olematu kasu, sest enamuses väga suuri kõikumisi aastaringselt ju pole. On ainult mõnes kuus ja siis ka mitte igapäev. Liiga suur inertsus on betoonil ehk seda võib teha, aga selle süsteemi ülesehitamine(kui ise ei tee) maksab ja see võit on liiga väike,et tekiks märkimisväärne tasuvus.
Ma lasin teha pakkumise,aga ei võtnud seda ette. Kusjuures mul oli eelmine aasta üle aegade väikseima tarbimisega aasta. 13789,4 kw/h on vist väikseim kulu üldse,mis ma selles majas olen elanud. Lasin üleeelmisel ehk 2022a sügisel ühel spetsialistil oma igivana maakütte seadet natuke näppida ja keerasin kõigis tubades põranda regulaatorid max peale. reguleerin majas temp seadme pealt ühtlaselt.
Mul on olnud ka aaastaid ,kus kulu on üle 20000 olnud ja üldiselt on siiani olnud nii 15-17000kw/h kanti.

[urmas66]

Ma küll ei küta elektriga ja seega kogu maja + garaaz elektrikulu oli detsembri eest 68€ + ülekandetasu 46€. Börsihind. Pole nagu väga millestki emale koju kirjutada. Kütan gaasiga. 182m2 hoone + 32m2 eraldiseisva garaazi kütmine oli ka talutav, 215€ gaas + 60€ ülekandetasu. Oleks ma tark olnud siis fikseerinuks juunis-juulis hinna ja oleks sõitu nautinud 0.04€ kw eest aga kuna ma nii tark polnud siis tuli välja käija 0.072€. Ja, et eriti nõme oleks siis fikseeritud pakett osutus kallimaks, kui börsihind. Seega sai detsembris m2 kohta tarvitatud 1.61€ ja 17kw. Aasta tagasi kulutasin 16% vähem ja temp oli eelmise talve hirmsate hindadega 19-20C peale keeratud. Maja jahtumine on suuusjärgus 1C 6-8 tunni kohta, kui küte välja lülitada.

Arvutasin korra läbi, et kas tasuks õhk vesi soojuspump võtta lisaks juurde, et külmaga kütta gaasiga ja plusstemperatuuridel pumbaga aga tasuvusaeg sai nii pikk, et enne gaasikatla amortiseerumist pole vähimatki mõtet midagi juurde leiutada.

Mul oli detsembris maaküttega 220m2 maja elektrikulu kõik kokku 370,77€ millest ülekandekulu oli 124,19€

[will111]

urmas66, endiselt on sul nii matemaatika kui füüsika tunnis käimata

mitte mingit vahet ei ole, kas see on põrandaküte, kas on betooni valatud või lased puhuriga õhku või kütad oma maja 10 veekeetjaga, mis on visatud ühte suurde paaki või kasutad hoopis näiteks infrapunapaneele.
kui sa LÜLITAD KOGU OMA ELEKTRITARBIMISE VÄLJA nendeks paariks tunniks või 6 tunniks või kasvõi 12 tunniks kui elekter maksab 10 KORDA rohkem kui see maksab enne ja pärast neid tunde, siis sa hoiad RAHA kokku IGAL JUHUL, ükskõik mismoodi sa kütad, ükskõik mis moodi sa arvutad ja ükskõik mis imelikke koefitsente sa enda arvates nendesse arvutustesse pead rakendama. kui sinu jaoks 10 kordne hinnavahe "ei tasu" ära kütte juhtimist siis see on sinu otsus ja sinu asi...ning sinu kaotus. lihtslat ära palun jahvata, et mingit vahet ei ole jne. on küll ja see on fakt ning see on ümberlükkamatu!!!
sinu väited ja oletused on aga eriti valed, justnimelt sel põhjusel, et sa justkui rõhutad, et suure salvestava massiga ei ole kasu ja ei ole mõtet. reaalsus on täpselt vastupidine. kütet täielikult välja lülitada on väga keeruline siis ja nendel majapidamistel, kellel ei ole mingit salvestavat massi - ehk siis piltlikult öeldes otse ja puhuriga kütjad, hästi kerge maja välisseinaga. ja isegi sellisel juhul, rahaliselt kokku hoiad ikka samamoodi ja VÄGA palju, lihtsalt sel juhul oled sunnitud vahepeal kannatama välja natukene suuremat ebamugavust kuna temperatuur toas langeb rohkem. suure salvestava massi puhul aga ei pea kannatama mitte midagi, toatemperatuur võibolla langeb "kalli" kilowati tundide aja lõpuhetkeks toas kraadi või kahe võrra (kui sedagi) ja siis tõuseb jälle tagasi ülesse.

proovi esmalt aru saada ja endale kuidagi selgeks teha see LIHTNE asi, et isegi kui sa kütad midagi nö. tagantjärele tagasi, nagu sa siin pidevalt argumenteerid...see, et sa kütad tagant järele tagasi suurema hetkevõimsusega, ei tähenda, et sa kulutud sellele järele kütmisele tingimata KOKKU rohkem energiat. Õigupoolest, enamasti tähendab see hoopis vastupidist ja see on vabalt tõestatav ning ma olen seda ISIKLIKULT ja KORDUVALT tõestanud enda majapidamises ja oma kütteseadmetega. See on ikka väga lihtne, algkooli matemaatika ausalt öeldes, nii et proovi ometi asjale lõpuks pihta saada. Kui sa kütad 24h kütteseadme ühtlase sisendvõimsusega näiteks 1kw, siis sa kulutad 24 tunni jooksul ära 24kwh. Kui sul on kütteseade 20h välja lülitatud siis nende 20h kulu on NULL Khw, nüüd lülitad seadme 4 tunniks sisse ja kütad nö. tagant järele tagasi suure võimsusega ehk näiteks 4kw (keskmise) sisendvõimsusega. Palju tuleb kokku 24h kulutatud energiahulk? 4x4kwh=16kwh. Kas 16kwh on väiksem energiahullk kui 24kwh?!? Kas 16kwh x .2euri =3.2e on väiksem summa raha kui 20kwh x 2e + 4kwhx0.2e = 41e??? Tee omale basic matemaatika selgeks ja ära palun enne rohkem nendel teemadel vaidle.

[outlaw]

krt pidin ma üldse seda vana teemat puutuma

[urmas66]

urmas66, endiselt on sul nii matemaatika kui füüsika tunnis käimata

mitte mingit vahet ei ole, kas see on põrandaküte, kas on betooni valatud või lased puhuriga õhku või kütad oma maja 10 veekeetjaga,.....

.....teeks nüüd nii,et kui soetad omale maja, kus on maaküte ja põrandaküte ning siis tuled uuesti targutama.
Loe ka minu postitust uuesti, võtsin pakkumise ja arvutused tegi keegi teine. Kuna tulemus oli number ning kasumi number oli suht olematu, siis mina kui maksja otsustasin,et ei leia selles mõtet. Kui keegi viitsib rabeleda mõnekümne euro pärast kuus, siis palun, aga mina ei viitsi.
PS minu puhul aitaks uus soojuspump(kaasaegsem),mis maksab a´15k, sellega saab kuus rohkem kokku hoida,aga kuna vana veel töötab, siis pole ka sellel esialgu mõtet

[ranel]

urmas66, endiselt on sul nii matemaatika kui füüsika tunnis käimata

mitte mingit vahet ei ole, kas see on põrandaküte, kas on betooni valatud või lased puhuriga õhku või kütad oma maja 10 veekeetjaga,.....

.....teeks nüüd nii,et kui soetad omale maja, kus on maaküte ja põrandaküte ning siis tuled uuesti targutama.
Loe ka minu postitust uuesti, võtsin pakkumise ja arvutused tegi keegi teine. Kuna tulemus oli number ning kasumi number oli suht olematu, siis mina kui maksja otsustasin,et ei leia selles mõtet. Kui keegi viitsib rabeleda mõnekümne euro pärast kuus, siis palun, aga mina ei viitsi.
PS minu puhul aitaks uus soojuspump(kaasaegsem),mis maksab a´15k, sellega saab kuus rohkem kokku hoida,aga kuna vana veel töötab, siis pole ka sellel esialgu mõtet

@urmas66 sa ei saa ikka pihta. Sa ei pea pumpa välja vahetama selleks, et börsihinnaga maasoojuspumpa siduda.

[Macintosh]

Rahaliselt annab igal juhul kokuhoiu, kui lõikad ära kõrgema hinnaga tunnid ja toetud nendel tundidel inertsile. Moodne, põrandaküttega maja jahtub väga aegalselt (minu näite puhul 1C/~8h kohta). Aga muus osas: ma ei leia hetkle üles aga netis peab leiduma Tallteci uuring selle kohta kas, kas põrandakõttega hoonetel tasub ööseks tempeatuuri alandada ja hommiklul üles kütta. Järeldus oli (minu mäletamise järgi), et üleskütmise kW kulu oli suurem, kui tempratuuri hoidmine. Ehk need, keda energia hinna igatunnised kõikumised ei mõjuta ei võida öisest temperatuuri alandamisest, need kellel energia hind kõigub võidavad igal juhul kui kõrge hinnaga tundidel mitte kütta.

@urmas66 , su kütteagregaardil, kui ta on toodetud viimase 13 aasta sees on raudselt olemas väljund, kus saab süsteemi sisse-välja lülitada. Ainult paari tootja omadel pole. Tõenäoliselt on vähemalt kaks klemmi. Uuri oma seadme dokumenttasiooni. Pole midagi üle mõistuse keerulist sinna otsa pista lahednus, mis lülitab pumba välja, kui elektri hind on üle väärtuse X. See lõikaks sul suured hinnapiigid välja suhteliselt väikse kulutuse eest. Suurusjärk paarsada eurot. Ma usun, et sa saaksid sellise lahenduse tasuvusajaks ühe talve või vähem. Siin mõned päevad tagasi ilmselt maksid 5-15€ sooja eest igas tunnis, kui sa olid börsil.

[Maaks]

... ma ei leia hetkle üles aga netis peab leiduma Tallteci uuring selle kohta kas, kas põrandakõttega hoonetel tasub ööseks tempeatuuri alandada ja hommiklul üles kütta. Järeldus oli (minu mäletamise järgi), et üleskütmise kWh kulu oli suurem, kui tempratuuri hoidmine. ..

Sellisele järeldusele saavad tulla ainult "sõltumatud inglise teadlased" aga mitte meie lugupeetud tehnikaülikool, sest minu teada töötavad seal oma ala spetsialistid ja nemad suust jama välja ei aja
Selgitus: kuna soojuskaod sõltuvad temp. vahest, siis madalamal temperatuuril on soojuskaod väiksemas (ja tagasi "antakse" justnimelt ainult "kadunud" osa) järelikult summaarne energia kogus (kWh) perioodiliselt küttes on väiksem.
Rahaline väljund kulunud € näol võib käituda erinevalt!

[Macintosh]

Sellisele järeldusele saavad tulla ainult "sõltumatud inglise teadlased" ....

Jah, sul on õigus, otsin töö netist üles ja võtan oma sõnad tagasi. Lugesin seda algelt diagonaalis ja ei pannud tähele, et kokkuhoid puudub siis, kui osas hoones temperatuuri periooditi alandada ja osas mitte.
Kes soovib lugeda võib seda teha siit:
https://digikogu.taltech.ee/et/Download ... aaf35e1ca3

[Jesper]

Sry ma olen täielik võhik selles põrandakütmise strateegias ja taktikas, aga kui soojuspump ei reguleeri küttevõimsust mitte pumpamise kiiruse muutmisega, vaid töötab nagu külmkapp, vahepeal lülitub sisse ja vahepeal välja ning järgmise 24h hinnagraafik on ees, siis on ju suhteliselt triviaalne programmeerida need väljas olemise hetked kallimatele tundidele ning sees olemise hetked odavamatele tundidele? Tagurpidi knapsack pmst, ülikooli esimese kursuse materjal. Ehk tulemus nagu ei muutugi võrreldes "lolli" masinaga, mis ainult termostaati vaatab, ei pea midagi üles-, alla-, vasakule või paremale kütma.

[Ain]

Ma omas peas mõtlen, et kõige lihtsama ja odavama juhtimise börsihinda jälgides võiks saada näiteks Gruffi nutipesaga. Seda tuleb lihtsalt veidi modifitseerida mingi lisarelee paigaldusega mis neid soojuspumba kahte juhet kinni lahti lüliks. Eeldusel, et need juhtmed on mõeldud stiilis NO/NC
Siin suvaline link netist
https://noortehnik.ee/en/gruff-technolo ... utipistik/

[Maaks]

Aga ostke endale asi ja reguleerige nagu tahate - kasvõi siniseks ennast. Urmas ju kirjutas, et tema ei viitsi
Välja toodud sääst "mingil ajal kuni 10x" teda järelikult ei motiveeri - kas olete talle valmis äkki raha pakkuma, et viitsiks

[Turist]

Börsihindadest rääkides võib jah vahe kohati 10x olla, aga keegi ei sunni börsipaketti omada- aasta lõikes fikseeritud hinnaga võrreldes on vahe tihti üsna väike kui kütmine elektri abil toimub, sest börsihinnad üldiselt suure tarbimise perioodil (kütteperiood) madalad ei ole.

[Ain]

Ega lõpuks on ju kõik loto... Selge on see, et müüja kapitalismis tahab teenida reeglina tulu ja miinusesse jääda ei taha. Ei ole nii, et mingi asi on reeglina odavam. Bõrsipakett on sellele kes julgeb riskida ja seda ka hiljem taluda! Ja kui keegi kurdab, et kuidas ikka nii kallis siis lihtsalt peeglisse vaatamise koht- see ei ole Sinule!
Kohati ongi huvitav vaadata suurt pilti kuidas mingi seltskond räägib, et ma ei viitsi sellega tegeleda ja ma teen seda nii ja ostan sellise hinnaga jne. aga mingite väiksete asjadega otsitakse/lunitakse hinnaalandusi...

[Turist]

Kohati ongi huvitav vaadata suurt pilti kuidas mingi seltskond räägib, et ma ei viitsi sellega tegeleda ja ma teen seda nii ja ostan sellise hinnaga jne. aga mingite väiksete asjadega otsitakse/lunitakse hinnaalandusi...

Ja samas kõik need, kes spetsiaalselt just ööseks odavaima elektri ajaks pesumasina tööle programmeerivad ning tsentrifuugi müra naudivad (ja lasevad seda ka naabritel nautida), lootes sellega paar senti säästa, ei lähe Maximasse kõige odavamat saia ja piima ostma ja maksavad ilmselt juba ühe saia või piima eest rohkem kui ühe öise pesupesemisega "säästeti".

[Jesper]

Eks ükskõiksuse põhiline tunnus ongi see, et igal võimalusel igal teemal pikalt seletada, kuidas "minul on pandud x läbi y ja sinna otsa veel z ..."

Üldiselt räigelt ükskõik on, aga kõik peavad heaks kiitma, ühelegi puudusele viidata ei tohi!

[hmm]

Eile tegin siinnse postituse valmis, kuid mõtlesin, et ah mis seal ikka pajatada....
Minu on majapidamises kasutatav sisendenergia ainult elekter (no jätame peensused välja nagu inimesed ja kaudne väilskeskkonna temperatuud....).
St tahkekütusel pliit on olemas, kuid ei kasuta - ei viitsi. Maja ~140m3 kahekorruselist köetakse maasoojuspumbaga (Thermia Diplomat Inverter M (3-12 kW)), 1k betoonpõrand, 2 korrus suured AL radiaatorid (vot see oli ehituslik möödlaskmine, oleks pidanud ka 2k põrandakütte panema saanuks pumba küttevee tempi madalamaks) + soojustagastusega ventilatsioon. Lisaks tarbib ka garaazh (mitteköetav, pigem tuulevari) mingis osas elektrit tööriistad + jahedamal ajal 2x2kw elektripuhurit). Elurumide sisetemperatuur on talutav 22 kraadi koguaeg.
Detsembri kuu rahaline kogukulu maja energiatarbimise eest oli 198€ (elektrumi fiks pakett 0,117€ kw/h), energiat kasutasin selle eest ~937kWh (tasu siis 110€, millele läks juurde nii võrgutasu ja taastuvenergia + km).
Elukoht (maja+kõrvalhoone/garaazh) tarbib aastas ~7200kWh jagu elektrit, miinimum 367kWh juuli2023, max 1137 märts 2021 (krt teab, mis siis juhtus....) muidu on piik seal 1000 juures) jaanuar-detsember.
Olen aru saanud, et minu "ei viitsi" maksab mulle keskmiselt ~20€ kuus ehk, kui sedagi - samas ei pea ma igapäev muretsema/jälgima/aega kulutama, et omada täiendavat infot elektri börsi toimimisest.
Muide enne seda elektri hindade kallinemisi (<2022) oli mul max elektri rahaline kulu seal 165€ juures, kunagi tehtud fiks pakett 0,05€ kWh. Seega 0,05->0,12 peale minnes on külmadel kuudel lisandunud ~30...50€ No big deal.

Mulle meldib mitte muretseda oma eluaseme eest (ma ei taha olla eluaseme teener, katlakütja), sest olen ta ju valmis teinud ja las nüüd tema hoolitseb minu eest. Ma olen süsteemi ehitanud sellise, kus on väga vähe täiendavaid elektrilisi aktiivseid ajameid/kontrollereid... suurem osa töötab füüsikaseadustel ilma täiendavate sekkumiseta - see tähendab, et annan hetkelises efektivsuses järgi, kuid pikemas perspektiivis on vähem hoolt/tehnika vahetusi.
Tõesti, kui süsteem ise on nii tark, et kasutaks börsi tõuse ja langusi... kuid jälle üks elektriline vidin juures, mis vajab mingi hetk tähelepanu.


Kogu selle üleliigse 20...30€ aja panen mootorratastega/motovaldkonna tegelemisele
Tõenäoliselt ma hakkaksin viitsima, kui sisetemp pole enam püsivalt 22 kraadi (st tekib täiendav häirekell naise poolt) ning tekib kitsikus seda ~200€ maja energia kasutamise tasumises.

no selle kribamise ajal on juba 2 postitust täiendavalt tehtud... aga kiidan ikkagi ka enda valikuid

[claw]

Ma saan pigem aru, et närvi ajab siin selline väide: "Maasoojus või õhk-vesi soojuspumbaga saab tõesti igasugu trikke teha, aga betooni valatud põrandaküte ei kasuta seda ära. Mingil tunnil midagi välja lülitada annab olematu kasu, sest enamuses väga suuri kõikumisi aastaringselt ju pole. On ainult mõnes kuus ja siis ka mitte igapäev. Liiga suur inertsus on betoonil ehk seda võib teha, aga selle süsteemi ülesehitamine(kui ise ei tee) maksab ja see võit on liiga väike,et tekiks märkimisväärne tasuvus. "

See väide on ilmselgelt vale, kui kütmine toimub elektribörsihindade pealt. Kuniks toimub mitmekordne börsihindande kõikumine ja see ostetava elektri hinda otse mõjutab, on hinnavahe märkimisväärne, võrreldes kogukuluga.
Isegi kui pead pärast 20% rohkem kütma, aga hinnavahe on mitmekordne, võidad ju rahaliselt kokkuvõttes igal juhul ning suurema soojusinertsiga justnimelt ei pane seda kõikumist tähelegi.


See, et konkreetset inimest see vahe ei koti, on teine asi. Mingit miljärdari Bentley kütusekulu ka koti. Mis ei muuda fakti, et see asi kütet neelab. Ei tasu kuulutada mööda linna, et ökopill ja golfimehed ostku kõigepealt endale bentley, enne kui liitrid kokku tohivad lüüa.

[bitter]

Kohati ongi huvitav vaadata suurt pilti kuidas mingi seltskond räägib, et ma ei viitsi sellega tegeleda ja ma teen seda nii ja ostan sellise hinnaga jne. aga mingite väiksete asjadega otsitakse/lunitakse hinnaalandusi...

Ja samas kõik need, kes spetsiaalselt just ööseks odavaima elektri ajaks pesumasina tööle programmeerivad ning tsentrifuugi müra naudivad (ja lasevad seda ka naabritel nautida), lootes sellega paar senti säästa, ei lähe Maximasse kõige odavamat saia ja piima ostma ja maksavad ilmselt juba ühe saia või piima eest rohkem kui ühe öise pesupesemisega "säästeti".

See viimane jutt sisaldab liiga palju küsitavaid eeldusi. Näiteks meil on pesumasinad (riiete-; nõude-) aegade algusest käinud valdavalt öösiti. Magamistoad on masinatest piisavalt kaugel ja nad ei sega. Naabrid ei puutu üldse asjasse . Kunagi korteris panin pesumasina keldrisse (2 trepimarssi allpool), ikka müra pärast. Toite vedasin oma klemmilt, ei kasutanud üldelektrit.

El. pakett on börs. 10a vana maasoojuspump kütab betoonpõrandaid ja ~150€ börsikontroller optimeerib (ise ühendasin MSP juhtplokki. Fkng wago vedruklemmid rsk ). Enne suuremat pesu vaadatakse börsihinda ka. Mitte, et oleks rahaliselt oluline vaid nii tundub õige ja mõistlik. Piiratud ressurssi ei priiska vaid tarbime säästlikult (odavamal ajal). Toit võeti ka teemaks. Samuti piiratud ressurss. Ei raiska, ei viska "kpv läbi" automaatselt ära. Üldiselt saab ära kasutada. Eelarve ei sunni aga see tundub õige. Toidupoes vaatame hinda JA KUUPÄEVA. Nüüd - kui suuremad kulud on mugavalt kontrolli all - no keda kotib, millise leiva ma korvi panen?! Loomulikult selle maitsvama, s.t. kallimast otsast . Aga ma tean millised mu lemmikud lähevad kiiremini hallitama ja millised säilivad. Ostes võtan seda arvesse, koos kpv-ga.

@claw just nii. Pole tähtis mida üks v teine eelistab oma kodus aga vildakad, ebaloogilised üldistavad väited tuleb ära klaarida.

[hmm]

Claw - siin räägitakse rahalises võtmes, et kas saadud arve ületas valuläve või mite.

Hoopis teine asi on tegvus selle valuläve leevendusteks e. kui palju investeerid raha/aega, et järgmine arve oleks X € väiksem või sissetulek x€ suurem, et valulävi talutavam oleks.

Kui mul oleks teadmised ja oskused hobi korras selline jurakas valmis saada, mis börsihinda jälgiks ning kogu mu küttesüsteemi suudaks efektiivsemalt juhtida, siis ju isegi teeks selle. Teine võimalus on soetada see vidin xx(x)€ eest + veeta y(y)h + xx€ eest täiendavaid ühendusvahendeid, et asi ka toimima hakkaks.
mulle tundub, et selle vidina D.I.Y lahendus pole just kõige efektiivsem lahend elektri arve vähendamiseks.

Nüüd alati saab asju ka käsi juhtimisega teha - kui tean, et 3h on börsi hind 50% kallim - tõstan kütte vajadust 1h jooksul ja kütan ette ning siis börsiajal kõrgajal kraanid kinni ja pärast vaatan kas kütan juurde või jätkab... Loomulikult on xx € võit olemas. Kuid mis on selle saavutamise teostamise kulu ning mis ajaraamis.
Kulu ju 0€, selle teemaga on vaja tegeleda 1-3h oma aega... + mõte kogu aeg kuklal tiksumas... seega oled kohe üks paras katlakütja/sulane, mitte peremees enda elukohas.

Aga ok, nüüd sellel teemal olen nõks vait - las teised soendavad seda valdkonda.

[Turist]

Piiratud ressurssi ei priiska vaid tarbime säästlikult (odavamal ajal)

Nüüd - kui suuremad kulud on mugavalt kontrolli all - no keda kotib, millise leiva ma korvi panen?! Loomulikult selle maitsvama, s.t. kallimast otsast .

Muidugi ükskõik milliste ressursside säästlik kasutamine põhimõtte poolest on kiiduväärt tegu. Teisest küljest aga sellega ju elektrit kokku ei hoia, tarbimise ajastamisega sina tarbijana maksad vähem, aga tarbid kokkuvõttes ikka sama palju (kWh) ja elektrijaama katlasse läheb ikka sama kogus kütust ja Greta teeb ikka sama kurja nägu.
Kui kuludest ja nende suurusest rääkida, siis kui arvutan pere igakuised sisetulekud kokku ja võrdlen seda elektriarvega (aasta keskmisena 1 kuu kohta), siis paraku ei saa öelda, et see mingi väga suur kulu on, poes söögi peale läheb kordades rohkem. Rääkimata erinevate tootjate toodangust ja nende hindade erinevusest, isegi täpselt see sama "Suur Kirde sai" maksab täna näiteks Rimis 1,45 EUR, aga Maximas 0,99 EUR.

[urmas66]

See väide on ilmselgelt vale, kui kütmine toimub elektribörsihindade pealt. Kuniks toimub mitmekordne börsihindande kõikumine ja see ostetava elektri hinda otse mõjutab, on hinnavahe märkimisväärne, võrreldes kogukuluga.

Võta nüüd bõrsihinnad ja vaata palju neid mitmekordseid kõikumisi on. 90+% ajast, kõigub mõni sent siia sinna. Kui tõesti kõiguks 3sendist 20-sendini kas või,aga seda ju pole. Päevasisene kõikumine on samuti suht olematu. Kui sul iga päev on üks tund suts kallim,siis kus on see võit. Võit on vähem tarbida, mitte hinnakõikumiste pealt megasoodust loota. Meil on bõrsishind suhteliseslt stabiilne kui võtta seda kodukasutaja vaates. Et nende tunnitarbimiste peale mängida on vaja siiski ka palju kulutada,et sealt mingi märkimisväärne võit tekiks. Inimene,kes ise suudab omale selle süsteemi koos tarkvaraga luua saab midagi kindlasti võita,aga kui ma pean selle omale laskam luua ja selle eest maksma, siis peaks see ikka millagi ka tagasi teemina. Kui,aga tasuvusaeg jääb aastatesse,siis minu jaoks point puudub.
Näiteks täna on mul päeva keskmine 13,63senti ja päeva maksimum on 17,54senti ning eile oli päevakeskmine 13,30 ja maksimum 16,83.

[kaimex]

Ma omas peas mõtlen, et kõige lihtsama ja odavama juhtimise börsihinda jälgides võiks saada näiteks Gruffi nutipesaga. Seda tuleb lihtsalt veidi modifitseerida mingi lisarelee paigaldusega mis neid soojuspumba kahte juhet kinni lahti lüliks. Eeldusel, et need juhtmed on mõeldud stiilis NO/NC
Siin suvaline link netist
https://noortehnik.ee/en/gruff-technolo ... utipistik/

Pole kindlasti kõige odavam varjant. Erinevaid shelli tooteid saab ala 25€ ja saab progreda vastavalt hinnale lülituse. Rootsi toodangut leidus vahepeal 15€-ga. Urmasele siis: betoon põrand on ainuke mis reaalselt ka salvestab veidi soojust. Endal kahjuks plaatides see torustik. Eks põrand u m kõrgusel maapinnast ja taheti teisiti lahendada. Sõbral uues majas ka betoonis ja ise ta spetsialist. 15a kindlasti paigaldanud kõiki kütteid ja asju. Tal siis betoonis ja ka lahendatud börsi hinna järgi küte. Toimib ilusti kui just terve päev pole üle 20c. Sellisel juhul hakkad külmal ajal ka temp üle kraadi kukkuma majas. Eks igal asjal mitu poolt ja alati oleneb kümnest lisa asjast veel.