grip tape peaks olema ju midagi sarnas nagu vana hea veneaegne tekstiilsit elektriku teip ju? kasutatakse palju hokimeeste poolt labade teipimiseks. kui seda mõtled siis see küll sadula peale ei sobi.
On veel 3M grip tape, mis on mõeldud trpiastmetele ja ka mujale libisemistõkkeks aga see paneb sadula peal hetkega püksid nahka.
Üldiselt kui sadul on libe siis tasuks vaadata spets firmade sadulanahkasid, ei kujuta muidugi ette kas su rattale on selliseid.

siil_udus kirjutas:

Vapsik kirjutas:

MX1 kirjutas:

Mis materjal see on krossika istme katetel? Ja kus seda saada võiks?

Arendaks seda teemat - kui rattal muidu istmekate jummala kompu aga võiks vähem libe olla, kas on mingit valmis asja olemas selle vea kõrvaldamiseks? Näiteks mingi õhuke kleebitav lapakas soovitud kohale.

Otsi guuglist sellist asja nagu grip tape. Paljud relvaomanikud kasutavad seda näiteks pideme haarde parandamisel. Kas see ka sadula otsa passib - ei oska kommenteerida.

Eestis leiab seda asja ehituspoest "trepiteibi" nime all, samuti ca 2 cm laiune ja alguses hirmus kare. Vaata, et perset lõhki ei tõmba. Saab alati seda siledamaks lihvida. Samas ma ei ole kindel kuidas selline asi vastu peaks krossika sadulal.

Auto AV süsteemil oli vahele pandud tükk-alfatec I30 ground loop isolaator-mis ese on ja otstarve ja kuhu täpselt käib´

no see käibki seal, kust sa selle võtsid, AV süsteemi vahel.
Ma võin nimetusega puusse panna aga see on rändvoolu isolaator: http://indashpc.org/new/images/articles/image020.jpg
Pmst kui sul on makk ees ja võim taga, siis see käib nende kahe vahele ja peaks elimineerima võimalikud suminad helisüsteemis.
Ehk siis pane see sinna tagasi

Miks on auto ja mootratta mootoril ning seadmetel kasutatavd kruvid enamasti alumiiniumist?
Alumiinium on pehme ja tihtipeale oksüdeeruvad kruvid/poldid kinni ning lahtikruvimisel kipuvad kruvipead siis hukka minema.
Kruvid võiksid olla ju roostevabast terasest. Mis on see ratsionaalne põhjus, miks nad seda pole?

macintosh kirjutas:

Miks on auto ja mootratta mootoril ning seadmetel kasutatavd kruvid enamasti alumiiniumist?
Alumiinium on pehme ja tihtipeale oksüdeeruvad kruvid/poldid kinni ning lahtikruvimisel kipuvad kruvipead siis hukka minema.
Kruvid võiksid olla ju roostevabast terasest. Mis on see ratsionaalne põhjus, miks nad seda pole?

sooh , kus sa neid alumiiniumkruvisid oled näinud?
ei ole küll elu sees alumiiumkruvisd-polte kohanud.

macintosh kirjutas:

Miks on auto ja mootratta mootoril ning seadmetel kasutatavd kruvid enamasti alumiiniumist?
Alumiinium on pehme ja tihtipeale oksüdeeruvad kruvid/poldid kinni ning lahtikruvimisel kipuvad kruvipead siis hukka minema.
Kruvid võiksid olla ju roostevabast terasest. Mis on see ratsionaalne põhjus, miks nad seda pole?

just äsja roostevabasid neete ostnud ning nendel võrreldes alumiiniumiga siis ca 10x hinnavahe.... rv siis ikkagi kallim...

Miks osadel tsiklitel väljalaske kollektori torud selliseks elektrisiniseks lähevad? Kunagi vene kaherattalistega mässatud, siis jäi meelde, et kas süüde hiline või lahja segu. Aga igaks juhuks küsiks targematelt üle.

See on kuumusega suuremalt jaolt seotud, nt kui relakaga midagi pikalt käiata siis läheb kah see detail siniseks, juhul kui see detail on õhemast materjalist.

Leegitorud pidavat lisaks ka siniseks minema siis kui liiga kanget bensiini kasutada, näiteks ette nähtud 95 aga täristad 98-aga. Rääkimata muidugi siis valest segust ja süütest. No ja kui ikka korralikult põhjagaasi kasutada, küll nad siis ka värvi muudavad.

Siin juba leegitorude peale jutt läks siis küsiks kah.
Kui normaalne on, et kohapeal ühtlaselt töötades, mootori pöörded umbes 2000 (laadimist kontrollides), siis 1-2 minutiga läksid leegikad tumepunaseks? Mõlemad. See tähendab, et temp kuskil +700- +800C.
Siniseks läheb vist temperatuuril +625C.
Mingi 500cc mõõtu kahepütane oli, omanik ei oskanud kurta. Häälel viga polnud. Aga kuna mulle asi ebatavaline tundus soovitasin karpamehe otsida.

alumiinium ja teras moodustavad galvaanilise paari ja üks "sööb" teise ära

MX1 kirjutas:

Mis materjal see on krossika istme katetel? Ja kus seda saada võiks?

Lase hainahast kate teha (mõõgakäepidemeid vanaste muide tehti)

Tõhusa galvaanilise paari moodustavad siiski vask ja alumiinium, mistõttu neid kokku ei panda. Kusjuures vahendajaks on vesi. Kui selle paari vahele niiskus ei satu, ei juhtu midagi. Aga tavaliselt satub, sest kõikjal on tolmu. Ja kus on tolmu, sinna koguneb ka niiskus, isegi toas.
Teras ja alumiinium... ei saa välistada, et ÜLDSE midagi ei toimu (paar kindlasti tekib, aga üpriski ebatõhus), aga siiski ei midagi erilist (st pikema aja jooksul, niiskuse ja tolmu kohalolul ussitab ikka, aga tolmuses keskkonnas roostetab ka teras üksi, mis muliseb, kuigi vihma peale ei saja). Alumiiniumkorpusesse käivad kõik asjad ikkagi teraspoltidega. Alumiiniumpoldil ei ole mitte mingisugust vastupidavust, lisaks muud ebasoovitavad omadused, nagu kalestumine mehhaanilise pinge all, mis muudab selle kõvaks, aga samas rabedaks, kiire väsimuspragude tekkimine jne. Võta ja vaata täpsemalt järgi, alumiiniumpolte leiad ainult dekoratiivelementidelt.

Sinised torud.
See, et torud siniseks lähevad, oli teema juba Jawaga.
Nt vana Jawa kasutajamanuaalis on kirjas, et kasutada bensiini A-66 või A-72. No hiljem oli saada ka A-76, ka sellega ei juhtunud mitte midagi hullu. Aga AI-93 ajas juba torud siniseks. Rääkimata praegusest 95-st. Kusjuures alternatiivi ju pole! St . kui soovid oma 95-ga käima ettenähtud rattal torud siniseks lasta - kalla aga julgelt 98-t!
Asi minu meelest ilmselgelt kõrgemas oktaaniarvus. Kõrgem oktaaniarv EI NÄITA BENSIINI KANGUST. Energiasisaldus nii bensiinis A-66 kui ka 98 on sisuliselt sama. Oktaaniarv määrab ära põlemise režiimi. Madalama oktaaniarvuga bensiin detoneerib madalamate survete juures kui kõrgoktaaniline. Seega - kui kasutad kõrge surveastmega mootoris liiga madalaoktaanilist bensiini, hakkab see detoneeruma ja rikud mootori.
Samas, kui kasutad madala surveastmega mootoris liiga kõrge oktaaniarvuga bensiini, põleb see seal liiga aeglaselt. Sa kaotad võimsuses, sest osa bensiini põleb alles väljalasketorustikus (nii mu Jawa kui ka vana, A-76 kasutamiseks deforsseeritud mootoriga Mosse sõitsid 93-ga kaugelt sitemini, kui 76-ga - küll ma toona imestasin). Lisaks põletad oma väljalaskeklappe ja saad otse loomulikult sinised torud. Õige surveastmega mootoris on põlemiskiirus õige ja probleeme pole. EHK SIIS: KASUTAGE MOOTORILE TOOTJA POOLT ETTENÄHTUD BENSIINI!
Hiline süüde annab loomulikult ka sama tulemuse.

Süütest veel (kontaktsüütega masinad):
Vanasti "kõvad" mehed panid süüdet paika kuulmise järgi. Kui korras mootoriga kasutada ettenähtud bensiini, siis on see täiesti tehtav. Kõrvaga ikka kuuleb küll, kas mootor käib ilusti või mitte. Aga kui pandi kõrgema oktaaniarvuga bensiini, siis juhtus see, et süüde keerati liiga varaseks. Kõrge oktaaniarvuga bensiin ei detoneerinud nii kergesti ja selle tulemusena liiga varaseks keeratud süüde koormas mootori jällegi üle (pauk käis silindris liiga vara ning mootori inerts ja põlemisjõud töötasid üksteisele vastu).
Süüdet varasemaks pannes saab VEIDI leevendada kõrgemaoktaanilise bensiini mõju, aga mitte palju.

mis eelise annab V2 mootor tavalise ühesilindriga mootori ees? 125cc puhul eriti.

väändemoment suurem pakuks...

...ühtlasem käik, ülbem välimus

oleneb, mis suunas sa sealt ringilt liikuda tahad ja kas seesama õps põhjendas ka , miks ei meeldinud

2realisel ringil pead jälgima märke ("suunad sõiduradadelt" vist), mis ütlevad sulle- kas tohid mõlemast reast maha pöörata (ringilt väljuda) või ainult välimisest. 1. variant on ju väga mugav, teise variandi puhul peaksid reastuma sisemiselt välimisele esimesel võimalusel, ehk sisuliselt kohe peale eelnevast mahasõidust möödumist.( Ma räägin vaheldumisi radadest ja ridadest, sorri, aga loodan et on arusaadav siiski.)

Kui vahepeal on paremale üks rada juurde tekkinud, mis siis ikka, loogika on sama!

Eks ma ise sõitsin ka eksamil korra sisemiselt ringilt liiga otse välja. Oleks pidanud enne selgelt reastuma välimisele. Muu sobis, sain andeks . Käi minu sõnade, mitte mu tegude järgi.

badandevil kirjutas:

Linnu tee poolt hakkasime tulema ja ütles, et igalt ringilt teine tee välja.
Ma sellelt viimaselt sõitsin välja nii, et sõitsin ringile (üks rada on ringile sissesõites) ja siis sisemiselt rajalt välja, kuna joonte järgi sõidaks nii. Parempoolne rada tekkib juurde kui mingist tänavast väljasõidu tee sinna ennast külge poogib.
Õps tahtis, et ma sõidaks kohe paremasse äärde ja siis terve ringi nagu paremas ääres. Aga siis ma nagu ju vahetaks juba rada? Ja seal ringile sõites on paremalpool katkendjoont nii pisike riba, et ma rajaks seda nimetada ka ei saa... müstika ühesõnaga.

Kui te just jalgrattaga õppesõitu ei teinud, siis sinna pole vaja vast ronida.
Hetkel ei tule küll selle viimase ringi märgid ja jooned ette, kuid sealt tõmbad otse üle, ilma pidurit katsumatagi ja asi ants
Kas seal mitte ühe realine ringtee pole?
Jutt käib ikka sellest Audentese ja Selveri vahelisest ringist?

badandevil kirjutas:

Seesama ring jah http://koolitus.laanepere.ee/41/ringris ... #audentese . Esimesel pildil on kohe näha see ollus, mis minus segadust tekitab.

Märk näitab väga ilusti, et sina sisened ringi sis kui on 1 rida ja väljud siis kui on kaks rida, seega väljuda teise ritta on kõige ohutum ja loomupärasem ettevõtmine. Mis autokooli õpetajale ei meeldinud, huvitaks isegi mind

Ma arvan, et ta soovis seda (ei tea täpselt mis trajektooril liikusid), et sa sõidaksid oma reas võimalikult kahte sõidurida eraldava katkendjoone lähedal kuid siiski oma ehk teises reas, mitte ei lõikaks seda ringi oma sõidurea keskelt... Endal on ringide läbimisest selline soovitus meeles, mida järgisin kuni eksamini- edasi sõidan kuidas mugavam ja turvalisem on.

Eedith pildilisana: Ehk soovis ta siis seda et sõidaksid rohelist katkendjoont mööda

pilt parandatud siseneb ju 1 sõidurida

ma arvan, et seda ei saa veaks lugeda kui alustad ja lõpetad ringristmiku omalt rajalt liigseid siplemisi tegemata.

badandevil kirjutas:

Eeee, ei ta nagu tahtis, et ma kohe paremale äärde tüüriks ja siis esimeselt, ehk siis tegelikult sellelt juurde ilmuvalt realt väljuks. Selles ringide vihikus parem vaade, näeb jooni jms ka. Aga see nö parem äärmine rida on selline... poole rea laiune "äärmik, mis lõpuks selleks juurdetulevaks laieneb. Ok, jah rattaga ma saaks ilmselt pidevalt seal paremal kükitada, kuid märgi järgi nii ei tohiks?

Ära põe, tegid kõik õieti ja arvatavasti sõiduõpetaja on sinusse nii kiindunud, et ta lihtsalt ei taha sind autokoolist lahkumas veel näha

Märkide järgi tuleb sõita ja lisaks sellele mulle autokoolis soovitati Tallinnas küll sõita rea keskel

Kas sarnane olukord pole mitte Haabersti ringil? Tuled linna poolt vasakpoolsel rajal, jätad Tabasalu tee vahele, peale Harku tee otsa reastud välimisele rajale ja hopsti saadki Ehitajate tee peale. Seal küll jah ainult üks rada. Aga manööver tuleb küll selline teha - mingi kahe autopikkuse jooksul pead vähemalt sisemiselt rajalt välimisele kolinud olema.

Vapsik kirjutas:

Kas sarnane olukord pole mitte Haabersti ringil? Tuled linna poolt vasakpoolsel rajal, jätad Tabasalu tee vahele, peale Harku tee otsa reastud välimisele rajale ja hopsti saadki Ehitajate tee peale. Seal küll jah ainult üks rada. Aga manööver tuleb küll selline teha - mingi kahe autopikkuse jooksul pead vähemalt sisemiselt rajalt välimisele kolinud olema.

Jah, ma sõidan iga päev seda ringi antud suunal ja pea kaks korda nädalas on mõni idioot kes et saab ringteel esimesest reast kolmandast teeotsast välja. Oi kui närvi see mind ajab, annaks jumal kannatust et kellegile suurest rõõmust seal ette ei peaks pöörama.

badandevil kirjutas:

Vapsik kirjutas:

Kas sarnane olukord pole mitte Haabersti ringil? Tuled linna poolt vasakpoolsel rajal, jätad Tabasalu tee vahele, peale Harku tee otsa reastud välimisele rajale ja hopsti saadki Ehitajate tee peale. Seal küll jah ainult üks rada. Aga manööver tuleb küll selline teha - mingi kahe autopikkuse jooksul pead vähemalt sisemiselt rajalt välimisele kolinud olema.

Aga märk lubab ju mõlemalt rajalt välja sõita. Miks siis lärmi tehti, kui ma vasakpoolselt välja sõitsin? Öeldi, et teine tee välja, kas ma nagu ise ei saa valida, et mis rada? Oli ju teine tee

Sina tegid kõik õieti!

Kas Husqvarna TE 610 supermoto ja enduro vahe on ainult ratastes?
Või on ka vahe amortides, k2iqu ülekannetes?
Kuna tahaks rohkem metsas kihutada, siis tahakski teada, kui ostan supermoto varjandi, kas siis ainult uued rattad alla ja tuld metsa, või kuidas selleqa lood on?