Mul tegi sama töö ära jänes. Rõdu akende vahele oli juba kaks pesa tekkinud ja ise nagu neid ära ajama ei osanud minna, lõhkumisest rääkimata. Kuna ilmad olid soojad ka siis rõduuks oli pidevalt lahti ja jänes jooksis pidevalt ringi. Rõdul oli natuke jahedam ka ja mingi aeg neid tegelasi enam ei olnud ja ei tulnud ka. Sama asi oli tuvidega eelmine aasta, istusid ja sittusid kõik kohad täis mis võimalik, aga kui suvehakul jänes seal jälle tiirutama hakkas, kadusid ka need, kusjuures naabritel ikka on vahest. Aga see looma maketi teooria vist isegi täitsa toidab. Võid muidugi täispuhutava kumminaise ka istuma panna, kindlasti ajab asja ära:)

Mul üks ehitusalane küsimus. Suvilas plaanis kööki ja esikusse uus betoon põrand valada (enne oli kergkruus ja kips). Vana pask kõik väljas, kohe saavad kanalka torud ka paika. Hetkel paljas muldpõrand siis. Kas peno võib otse mulla peale asetada või oleks soovitav sinna veel midagi vahele panna?

õhuke liivakiht tasanduseks ja siis on piisavalt hea

soovitaks liivapadja alla teha.

Kui paks see liivakiht minimaalselt olla võiks? Hetkel mahuks sinna max 3-4cm ilma et mulda välja peaks kaevama.

Kas seda mulda ei peaks ikka mineraalpinnaseni välja kaevama?

vikiii kirjutas:

Kui paks see liivakiht minimaalselt olla võiks? Hetkel mahuks sinna max 3-4cm ilma et mulda välja peaks kaevama.

Kui igasugu mutilised ligi ei saa siis aitab küll.

franz125 kirjutas:

vikiii kirjutas:

Kui paks see liivakiht minimaalselt olla võiks? Hetkel mahuks sinna max 3-4cm ilma et mulda välja peaks kaevama.

Kui igasugu mutilised ligi ei saa siis aitab küll.

Muld kindlasti välja kõik ning kruusa/liivaga asendada.

kui juba teha, siis oleks mõistlik jah muld välja ja kruus/liiv sisse.Lisaks veel õhuvahe, siis peno ja laud. kõige peale alles päris põrand. Maal vana kaevas ca 50 cm mulda välja algatuseks.

Mis õhuvahe see betoonpõranda alla tehakse?Tee liivaga alt siledaks 50 peno ja 50mm betooni ja tehtud.

Pigem ikka 2x50mm peno ja 80mm betooni.

kõik räägite ühest ja samast põrandast?
sellepärast siis meil siin see ehituskvaliteet säärane ongi
õiged variandid on küll kõik läbi käinud, aga üdini õiget pole.

kaeva aluskorra kivimiteni välja, siis vala tekkinud kraater betooni täis ja peaks hea saama

Muld välja, kruus sisse. Tampida. Liivaga tasandada. Tampida. Kile peale. 2X 50mm peno. Betoon 80mm.
Sobib ?.

10 peno on vähe. Kui juba siis pigem 20 cm. Pikemas perspektiivis tasub ära.
Soomes ei luba ehitusjärelvalve juba aastaid alla 30cm panna. Mulda võimalikult palju välja ja KORRALIK täiteliiv sisse. On liivasid mida jäädki tampima ja ei saa isegi veega tihedaks. Vundamendiga ettevaatust.

1.Tambitud pind 200mm
2.EPS-80, 100mm
3.Paks kile
4.Armatuur 5mm
5.Betoon 80mm
6.50x100 laagid, samm 400mm.
7.Kivivill vahele
8.OSB

Pontus kirjutas:

1.Tambitud pind 200mm
2.EPS-80, 100mm
3.Paks kile
4.Armatuur 5mm
5.Betoon 80mm
6.50x100 laagid, samm 400mm.
7.Kivivill vahele
8.OSB

See kõlbaks juba küll

Ainult 1 täpsustav küsimus - armatuur kui suure silmaga?
Aga see mees kes kile peno alla paneks, on küll valel teel

1. 150x150
2. Ise oled.

Pontuse nimekirjas on ju kile peno peal. Lihtsalt nimekiri on "kummuli" ehk pinnas kõige üleval ja OSB kõige all.

Ega ma 3 klassi haridusega pole. Seda, et Pontusel kile peno peal on, seda saan ma ise ma aru. Ma viitasin kellelegi teisele, kes soovitas kile peno alla panna.
Aga Pontu viimasest postist loen ma nüüd välja, et kile peno alla oleks ka óige. Äkki póhjendad?

Kile mõte on, et betooni "mahl" jääks betooni sisse, mitte ei tõmbaks jeehat peno alla pinnasesse

Maaks kirjutas:

Kile mõte on, et betooni "mahl" jääks betooni sisse, mitte ei tõmbaks jeehat peno alla pinnasesse

see on vaid üks ja sekundaarne nüanss.
olulisem on see, et hoiab ära niiskuse kapillaartõusu betooni.

wicked kirjutas:

Maaks kirjutas:

Kile mõte on, et betooni "mahl" jääks betooni sisse, mitte ei tõmbaks jeehat peno alla pinnasesse

see on vaid üks ja sekundaarne nüanss.
olulisem on see, et hoiab ära niiskuse kapillaartõusu betooni.

1.+1
2.Kes ei oska, telligu töö teadjatelt.

Terve lehekülg põrandasoovitusi. Samas pole teada, kas hoonet talvel köetakse või mitte, vundamendi konstrui, üldine soojapidavus, pikemad plaanid hoonega jne. Kahe ruumi põrandad võiks ikka suure pildiga kokku kõlada.

Peaks minema ehitusfoorumist uurima, mis õli nad mootorisse soovitavad. Las mõistatavad, kas sidur on kuiv või märg ja millisel aastaajal ma sõita plaanin.

Inimene räägib, et suvila köögipõrand ja siit soovitatakse min. 20cm peno alla panna

See äkki on vähe rumalam küsimus - kuidas lennufirmad e-sigarettidesse suhtuvad, eelkõige RyanAir?
Et kas ma võin oma toru pardale kaasa võtta ja seda seal kasutada? Ja et vedeliku peab vist pagasisse jätma?
Edit: Ryanair do not permit the use of electronic cigarettes on board any of its flights, however smokeless cigarettes can be purchased and used on board. - ei või

joekas kirjutas:

Inimene räägib, et suvila köögipõrand ja siit soovitatakse min. 20cm peno alla panna

Lihtsam on teine korrus peale ehitada.

Piipz kirjutas:

See äkki on vähe rumalam küsimus - kuidas lennufirmad e-sigarettidesse suhtuvad, eelkõige RyanAir?
Et kas ma võin oma toru pardale kaasa võtta ja seda seal kasutada? Ja et vedeliku peab vist pagasisse jätma?
Edit: Ryanair do not permit the use of electronic cigarettes on board any of its flights, however smokeless cigarettes can be purchased and used on board. - ei või

pane suure PG sisaldusega vedelik sisse ja hoia 2sek kopsus, siis ei tekita tossu. nende smokeless on pmst samasugused.

Meenutus aastast X, kui e-sigarettid välja tulid siis sai ryanairi lennul neid _3€ eest rentida

Piipz, kas tóesti ei pea nikotiinita lendu vastu? Lihtsalt huvipärast küsin. Ise suurema osa elust suitsumees olnud, aga vajadust iga x-aja tagant laks kätte saada, seda pole olnud.