hmm... karpadega võib kull vist suts kõikuda, eriti päevi näinud rattad. pritsungiga vist peaks ikka suht ühtlane olema.

madone kirjutas:

hmm... karpadega võib kull vist suts kõikuda, eriti päevi näinud rattad. pritsungiga vist peaks ikka suht ühtlane olema.

Karpadega on küll, aga ei ole päevi näinud ratas, hästi hoitud ja hooldatud.

Et pritsega mootori katalüsaator saaks töötada muudetakse koguaeg küttesegu rikkamaks/lahjemaks. Intervalliga 0,5- 3 sek. Sellest ka hääle muutus. Kui palju seda kuulda ja tunda on sõltub mootori loojate insenerioskustest ja konkreetsest masinast.

Pritsega suht värske ratas - kõrvaga kuuldavat kõikumist ei ole, pöörded suht kõrged ka. Soojenedes langevad, kõrvaga kuuldavat kõikumist ikka pole.
Korras karpadega masinal ei tohiks samuti kõikumine kuulda olla. Väsinud masina puhul on see tavaline. Ja ka sünkrost väljas karpade puhul.

ping kirjutas:

Et pritsega mootori katalüsaator saaks töötada muudetakse koguaeg küttesegu rikkamaks/lahjemaks. Intervalliga 0,5- 3 sek. Sellest ka hääle muutus. Kui palju seda kuulda ja tunda on sõltub mootori loojate insenerioskustest ja konkreetsest masinast.

Usun, et seda segu muutust tekitab seal lambda, kes segu koostist pidevalt kompab. Miks peaks pidevalt segu muutma, et katt töödata saaks? Kindlasti mõjub ka tühikäigu ühtlust mootori forseering, rrrrrr seeria rattal vast pole nii ühtlane kui.....

madjs kirjutas:

ping kirjutas:

Et pritsega mootori katalüsaator saaks töötada muudetakse koguaeg küttesegu rikkamaks/lahjemaks. Intervalliga 0,5- 3 sek. Sellest ka hääle muutus. Kui palju seda kuulda ja tunda on sõltub mootori loojate insenerioskustest ja konkreetsest masinast.

Usun, et seda segu muutust tekitab seal lambda, kes segu koostist pidevalt kompab. Miks peaks pidevalt segu muutma, et katt töödata saaks? Kindlasti mõjub ka tühikäigu ühtlust mootori forseering, rrrrrr seeria rattal vast pole nii ühtlane kui.....

Ehh, tegelikul vaatasin asja lähemalt ja see ebaühtlus ei kao ära ka sõites, lihtsalt kiirendades pole. Ühtlase sõidu korral käib ikka selline vaevutundav nõks läbi, lihtsalt mida suuremad pöörded, seda vähem on tähele panna. Tundub, et mõnel hetkel rebib mootor millisekundi jagu pisut võimsamalt, et seejärel paar takti ühtlases tempos minna. Kontrollisin, et kas minul on luulud või mitte. Tundub et ikka ei ole. Peab seega teema teise alamfoorumisse üle kolima, sest küsimus pole enam rumal...

nah selle väikese kõikumise pärast pole mõtet kohe värisema hakata... lumi maas siis jõuad jaurata

madone kirjutas:

nah selle väikese kõikumise pärast pole mõtet kohe värisema hakata... lumi maas siis jõuad jaurata

Nu ma ei tea, häda selles ongi, et ma värisen - juba 90kmh juures transformeerub see ühtlaseks vastikuks vibraks - jalarauad ja lenks surisevad nii, et anna olla.
Ja see on vaid _5K jagu pöördeid ... Aga võib-olla ma reageerin lihtsalt üle

Mul on karpa ujukiga mingi probleem, umbes 3/4 ujukist upub ära. Samas teisisi ujukeid testides siis 1/2 või vähem uppus ära.
Ujukil lekkeid ei esine, kuidas saaks ujukit "ujuvamaks" muuta?

Ujukil on auk sees?

Kirjutasin, et ujukil lekkeid ei esine.
Samas kui olekski auk siis upuks see täiesti ära.

jegesmesh kirjutas:

Samas kui olekski auk siis upuks see täiesti ära.

Ega ikka väga ei upu kül kui auk on näiteks põhja all või teatud kõrgusel küljel.

ei viitsi teema algust üles otsida.. vaata kas nõelklapp ja selle ümbrus on tihe?
Kunagi oli suzukiga selline häda.

Raiki kirjutas:

jegesmesh kirjutas:

Samas kui olekski auk siis upuks see täiesti ära.

Ega ikka väga ei upu kül kui auk on näiteks põhja all või teatud kõrgusel küljel.

Aga samas õhumulle ma ka ei näinud kuskil kui ma testisin seda vees.

Palun kolige endiselt tehnilisse üle

vesi on bensust paksem ka, bensuasju testi ikka bensuga.

extinction kirjutas:

vesi on bensust paksem ka, bensuasju testi ikka bensuga.

P A K S E M ? ? ? ?

see on midagi uut

on jah! aga kuidagi peab proovima ju lihtsalt seletada, miks läheb bensiin läbi august, millest vesi ei lähe.

Probleem lahendatud. Ujuki seinad olid nõgusad, vaatasin, et ujuki keskosas olid mingid augud kinni joodetud. Jootsin lahti ja andsin kompressoriga valu, lõi kohe ujukid punni. Jootsin augud kinni tagasi ja asi paranes kohe. Nüüd on lõpp karpa pideval jooksisel igal ujuki tasemel.

Samas jälle uus küsimus, karpal pole segu- ega ka õhukruvi. Kuidas ma üldse saan siis teha nö peenhäälestust?

kas 12V akutrelli akut saab auto/moto akulaadijaga laadida.

jegesmesh, düüsi ja nõelaga käib sinu masinal häälestus. segu või õhukruviga sätid vaid tühikäiku ja ülimadalat gaasi, ju siis suzuki insenerid arvasid omal ajal et need pole krossis tähtsad niikaua, kuni kinnise siibriga määrimiseks piisavalt segu peale jookseb.
muuseas, su karpasse peaks minema 190 düüs, nii nad väidavad.

Segukruvi ei ole ka osadel tolle aja jaapani tänavasõidu väikemootorratastel (näiteks Kawasaki AR125 osad mudelid). Ja ei torgigi üldse selle olemasolu neid, kui aus olla. sõitsid väga hästi.

aga minu arust võiks igasugu tehniline jutt minna tehnilisse kategooriasse, mitte rumalate küsimuste alla. sest rumalatele küsimustele võib anda rumalaid vastuseid ja pärast on äkki kellelgi veel ütlemist. nagunii on, see on ju eesti foorum. eestis on kõigil ütlemist.

kas keegi sõidab käruga vms haapsalust järvamaa poole ? tahaks ühe masina ära tuua, aga endale ple transporti... maksaks selle eest , summa kokkuleppel ...

cool200 kirjutas:

kas 12V akutrelli akut saab auto/moto akulaadijaga laadida.

OPTIMATE 4-ga igatahes saab.

kas ma kuidagi seda fonti saan muuta, mis mu folderitel kirjas on
näiteks "Google Chrome" fonti teha mustaks halli asemel vms ..

Windows XP'l on vähemalt nii:

Parem klõps desktopil ->properties -> appearance

Kas jalgratta kiivriga võib juhtida A, A1, A2 -kat sõidukit?

leko kirjutas:

Kas jalgratta kiivriga võib juhtida A, A1, A2 -kat sõidukit?

ei

leko kirjutas:

Kas jalgratta kiivriga võib juhtida A, A1, A2 -kat sõidukit?

4) Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab sõitja kandma kinnirihmatud motokiivrit.
6) Teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.

zx12r kirjutas:

leko kirjutas:

Kas jalgratta kiivriga võib juhtida A, A1, A2 -kat sõidukit?

4) Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab sõitja kandma kinnirihmatud motokiivrit.
6) Teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.

Aga siis pmst kui ma olen vanem kui 16 ja sõidan siis 50cm3 rolleriga, siis mul võib ka kinnirihmatud jalgratta kiiver olla
Või ma sain valesti aru

leko kirjutas:

zx12r kirjutas:

leko kirjutas:

Kas jalgratta kiivriga võib juhtida A, A1, A2 -kat sõidukit?

4) Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab sõitja kandma kinnirihmatud motokiivrit.
6) Teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.

Aga siis pmst kui ma olen vanem kui 16 ja sõidan siis 50cm3 rolleriga, siis mul võib ka kinnirihmatud jalgratta kiiver olla
Või ma sain valesti aru

56) pisimopeed on vähemalt kaherattaline sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis;