Kunagi kasutasin ka naastrehve, aga pole eriti sellist ilma, et neist erilist kasu oleks ja viimased aastad on lamellid olnud. Kui juba paljud naastud välja tulevad/ära kuluvad (ja see juhtub kui 9x% ajast puhtal asfaldil sõita), siis naastrehvid on kehvemad kui head pehme seguga lamellid. Naastrehvidega olen kogenud ka sellist olukorda, kus enne ei osanud midagi kahtlustadagi kui asi käest ära läks. Lamellid aga "hoiatavad" juba varakult ja ei teki nö. võltsi kindlustunnet.

Turist kirjutas: ↑10 Okt 2022, 09:56

Naastrehvidega olen kogenud ka sellist olukorda, kus enne ei ei osanud midagi kahtlustadagi kui asi käest ära läks. Lamellid aga "hoiatavad" juba varakult ja ei teki nö. võltsi kindlustunnet.

Vaidleks Mul pigem vastupidi... Lamell viskab ootamatult "saba pehmeks", naastudega ma "kuulan rehve" ja varakult on paks ja vedel püksis - "kurat, mu all tundub must jää olevat, aga 90+ rauas, kuidas enne järgmist kurvi kiirusest lahtis saan".
Hankooki talvekaid kiidaks - mitme mudeliga, nii lamelli kui naastudega ainult head kogemused... Samas võibolla lihtsalt vedamine - korra sõitnud Hankooki suvekatega need olid otseses mõttes KAKA.

Kas mõni tootja tänapäeval veel "erilisi naaste" ka kasutab? Kunagi olid moes mingi "kolmnurksed mitme tööpinnaga naastud", "teemandikujulised naastud" jms imevigurid... Möödunud talveks rehve otsides mõtlesin, et prooviks ka ära... Aga ei hakanud enam silma...

Kuidas teil need naastud välja tulevad? Ma tegin 2 hooeaga tagasi oma Conti talverehvidest suvekad ja terve jooksu peale vist 5-8 naastu oli puudu ainult Nüüd mingid "pirelli" analoogtooted all ja samuti kõik alles.
Tehasenaastud siis, teistsuguseid ei osta.
Mul kah selleks hooajaks vaja uusi 225/65 R17 naastrehve - keegi soovitab mingit "odavat, aga head komplekti"

mx77 kirjutas: ↑10 Okt 2022, 09:39

bitter kirjutas: ↑10 Okt 2022, 08:51

Ma võtsin need i*piked kohe kui need välja tulid, vist 2015. Visuaalselt täpselt sama muster. Reklaam mainis husky käpajälgi ja rehv võitis teste. Pidamine oligi super. Paraku kaasnev naastuklõbin oli minu jaoks liig. Selle auto müüsin ära (mitte i*pike pärast ) ja edaspidi olen dB numbrile rohkem tähelepanu pööranud. Praegused Michelinid on 4 talve maha sõitnud ja silma järgi on pooled naastud veel alles.

Tegelikult võib rehvidel olla sõltuvalt mudeliaastast vahe nagu öö ja päev, kuigi nimi ja muster sama. Olulisem on karkass ja kummisegu

Tegelikult olid mul viimased aastad ka Hankook i*Piked, aga esimene ehk vanem versioon, viimane talv olid juba üsna nutuse pidamisega, naelapead enamus puudu kuigi naela kehad sees, aga.... need ostsin ühe talve sõitnutena koos velgedega ja ise sõitsin kui õieti mäletan 4 talve seega kokku 5 talve, nendest 2 talve 3K+km kuus, viimased 1K+, iseenesest pole paha. Kunagi olen ka GY UG500 6 talve sõitnud, aga siis oli ka läbisõit väiksem. Pidamine on kõigil OK olnud.

Turist kirjutas: ↑10 Okt 2022, 09:56

Kui juba paljud naastud välja tulevad/ära kuluvad (ja see juhtub kui 9x% ajast puhtal asfaldil sõita), siis naastrehvid on kehvemad kui head pehme seguga lamellid.

Mitu talve või kkm need head pehme seguga lamellid heana püsivad?

Assamait kirjutas: ↑10 Okt 2022, 10:13

Kas mõni tootja tänapäeval veel "erilisi naaste" ka kasutab? Kunagi olid moes mingi "kolmnurksed mitme tööpinnaga naastud", "teemandikujulised naastud" jms imevigurid... Möödunud talveks rehve otsides mõtlesin, et prooviks ka ära... Aga ei hakanud enam silma...

Minu Hankookidel on kolmnurksed naastud, ostetud 2019

bitter kirjutas: ↑10 Okt 2022, 10:54

Turist kirjutas: ↑10 Okt 2022, 09:56

Kui juba paljud naastud välja tulevad/ära kuluvad (ja see juhtub kui 9x% ajast puhtal asfaldil sõita), siis naastrehvid on kehvemad kui head pehme seguga lamellid.

Mitu talve või kkm need head pehme seguga lamellid heana püsivad?

Oleneb kasutamisest ja enda subjektiivsest arvamusest. Ma ütleksin 2 aastat/20 000 km kuna selline läbisõit on mul olnud. Kolmandal aastal ja üle 20 000 km muidugi mustri sügavust on veel piisavalt, et ka see 3. aasta ära sõita, aga ei ole enam hea.

bitter kirjutas:

"Kas mõni tootja tänapäeval veel "erilisi naaste" ka kasutab? Kunagi olid moes mingi "kolmnurksed mitme tööpinnaga naastud", "teemandikujulised naastud" jms imevigurid... Möödunud talveks rehve otsides mõtlesin, et prooviks ka ära... Aga ei hakanud enam silma..."



Tavalisi naaste kasutavad tänapäeval ainult kõige odavamad rehvid, ülejäänutel ikka erilised.

Maaks kirjutas: ↑10 Okt 2022, 10:26

Kuidas teil need naastud välja tulevad? Ma tegin 2 hooeaga tagasi oma Conti talverehvidest suvekad ja terve jooksu peale vist 5-8 naastu oli puudu ainult Nüüd mingid "pirelli" analoogtooted all ja samuti kõik alles.
Tehasenaastud siis, teistsuguseid ei osta.
Mul kah selleks hooajaks vaja uusi 225/65 R17 naastrehve - keegi soovitab mingit "odavat, aga head komplekti"

Keskklassist on näiteks Nexen selline mida juba julgeks soovitada, sealt edasi on juba kõik head rehvid.
Päris hiinlastest on võib-olla Landsail teistest natukene parem.

Minge auto24' oma naastude ja preemiumitega

yeekim kirjutas: ↑10 Okt 2022, 17:44

Minge auto24' oma naastude ja preemiumitega

A kuhu elektri hinnaga minna võiks?

701 kirjutas: ↑10 Okt 2022, 18:02

yeekim kirjutas: ↑10 Okt 2022, 17:44

Minge auto24' oma naastude ja preemiumitega

A kuhu elektri hinnaga minna võiks?

Perekooli!

Nii jääb siia ainult ju kasutatud saabaste müük ja paari roima elustamise katsed.

Tiiger800 kirjutas: ↑10 Okt 2022, 16:32

bitter kirjutas:

"Kas mõni tootja tänapäeval veel "erilisi naaste" ka kasutab? Kunagi olid moes mingi "kolmnurksed mitme tööpinnaga naastud", "teemandikujulised naastud" jms imevigurid... Möödunud talveks rehve otsides mõtlesin, et prooviks ka ära... Aga ei hakanud enam silma..."

Mina ei ole sellist küsimust esitanud. Kasuta viitamise nuppu ja ära mõtle asju välja .

Madlobster kirjutas: ↑10 Okt 2022, 18:52

Nii jääb siia ainult ju kasutatud saabaste müük ja paari roima elustamise katsed.

Mis krdi roima? Mine kuskile liisingrataste ja Touratechi foorumisse siis.

Maaks kirjutas: ↑10 Okt 2022, 10:26

Kuidas teil need naastud välja tulevad? Ma tegin 2 hooeaga tagasi oma Conti talverehvidest suvekad ja terve jooksu peale vist 5-8 naastu oli puudu ainult Nüüd mingid "pirelli" analoogtooted all ja samuti kõik alles.
Tehasenaastud siis, teistsuguseid ei osta.
Mul kah selleks hooajaks vaja uusi 225/65 R17 naastrehve - keegi soovitab mingit "odavat, aga head komplekti"

Continental oli kunagi ainus tootja, kelle naastud olid reaalselt liimitud. Ma olin ise paadunud kasutaja ca 15 aastat. Nüüd viimased 5-6 aastat erinevaid Falkeni talvekaid sõitnud, lamell on kõvasti üle keskmise hea. Naastrehvide puhul, puhtal asfaldil on libe (naastude suur arv ja ka rehvi keskpinnale jagub neid), Samas lumel ja jääl uskumatult efektiivne rehv. Kuna elan maal, siis minu nõudmistele täna eriti paremat ei ole. Asoo, esimesed 1000-1500 km "möliseb", siis on juba väga OK.

Kauri kirjutas: ↑10 Okt 2022, 21:26

Maaks kirjutas: ↑10 Okt 2022, 10:26

Kuidas teil need naastud välja tulevad? Ma tegin 2 hooeaga tagasi oma Conti talverehvidest suvekad ja terve jooksu peale vist 5-8 naastu oli puudu ainult Nüüd mingid "pirelli" analoogtooted all ja samuti kõik alles.
Tehasenaastud siis, teistsuguseid ei osta.
Mul kah selleks hooajaks vaja uusi 225/65 R17 naastrehve - keegi soovitab mingit "odavat, aga head komplekti"

Continental oli kunagi ainus tootja, kelle naastud olid reaalselt liimitud. Ma olin ise paadunud kasutaja ca 15 aastat. Nüüd viimased 5-6 aastat erinevaid Falkeni talvekaid sõitnud, lamell on kõvasti üle keskmise hea. Naastrehvide puhul, puhtal asfaldil on libe (naastude suur arv ja ka rehvi keskpinnale jagub neid), Samas lumel ja jääl uskumatult efektiivne rehv. Kuna elan maal, siis minu nõudmistele täna eriti paremat ei ole. Asoo, esimesed 1000-1500 km "möliseb", siis on juba väga OK.

Kui sa oled viimased 5-6 aastat sõitnud Falkenitega, siis kust sa tead, et need on üle keskmise?

Kõik teavad, et Conti ja Nokian on head (NB palju paremad kui üle keskmise!), aga ma hea meelega kulutaks natuke vähem
Ja läheks naise autole ...

Madlobster kirjutas: ↑10 Okt 2022, 18:52

Nii jääb siia ainult ju kasutatud saabaste müük ja paari roima elustamise katsed.

Meil kõigil on lubatud omada isiklikku eksiarvamust. Põhimõttelisi otsuseid võtavad vastu hoopis teised mehed ja nende otsus on Yeekimi omast erinev.

Siin teemas peabki kõik segane ja rumal ja arusaadav ja intelligentne olema.

Kui rahadega parasjagu vahe sees on siis muarust on mõistlik osta head talverehvid ja sõita nendega aastaringselt. Vastupidiselt - sõita heade suverehvidega talvel, on seevastu päris karm.

Ma ei ole juba aastaid viitsinud rehve lapata. Algas sellest et kastikal olid formaalselt M+S märgina suverehvid ja sõitsin nendega ka talvel. Päris mitu korda tuli esisild sisse lükata et üldse liikuma saada. Siis ostsin ühe sõiduauto mille eelmine omanik sõitis ainult lamellidega. Siiamaani all ja paar aastat kestab veel.
Viimati ostsin kaubikule universaalrehvid. Need ongi selle nime all müügis ja olenevalt tootjast "fourseason", "allseason" " weatherproof" jne. Ei ole väga vigagi kuigi eelmisel talvel oli Soomes külmem kui -20 ja sellel suvel kuumem kui +30. Saksamaa 200+ kiirusel oleks spets suve või talverehviga võib-olla mingi vahe sees kuid see konkreetne auto niipalju välja ei jooksegi.

LHV foorumist leitud poitiivne tsitaat.

ymeramees

Siinsete isemõtlejate õpikunäide.
Energiline ja enesekindel ning veendunud, et šabotaas tuleb lääne suunalt.

Tuppa ronib aknast, sest kõik teised kasutavad ust. WC-sse ei lase, sest sealt kaovad need asjad ära. On aru saanud, et ju on kellelegi seda vaja ja tema juba end ära kasutada ei lase. Hoiab kõik endale. Samas see tekitab olukorra, kus sitta jääb üle. Seda tahaks siiski jagada. Ja siis nad postitavadki.
https://fp.lhv.ee/forum/free/120874

Kas kellelgi oleks midagi asjalikku teha sellise terasplaadiga, mille paksus on 30 mm? Äärepool on augud ja pole päris täpselt üle mõõtnud, aga puhas (aukudeta jms-ta) pind peaks olema u. 350x750 mm. Kogupind u. 500x1000 mm. Kaalub vist u. 100 kg. Kaalun, kas viia metalli kokkuostu või jätta igaks juhuks omale alles või loovutaks kellelegi, kes sooviks vanametalli hinnast veidi rohkem maksta. Kui oleks omal mingit head kohta selle paigutamiseks, siis ilmselt mingiks selliseks aluseks oleks hea, mille peal mingeid asju suure haamriga (sirgeks) taguda vms.

Bike700 kirjutas: ↑14 Okt 2022, 08:27

Siinsete isemõtlejate õpikunäide.
Energiline ja enesekindel ning veendunud, et šabotaas tuleb lääne suunalt.

Tuppa ronib aknast, sest kõik teised kasutavad ust. WC-sse ei lase, sest sealt kaovad need asjad ära.

Ole täitsa ja tee oma peldikunaljadega propagandat kuskil mujal.

Oponendile (oma vaimsetele võimetele vastavate) "tiitlile kleepimine" ei tõsta sinu seisukoha väärtust (pole oluline mis teema)

Turist kirjutas: ↑16 Okt 2022, 00:03

Kas kellelgi oleks midagi asjalikku teha sellise terasplaadiga, mille paksus on 30 mm? Äärepool on augud ja pole päris täpselt üle mõõtnud, aga puhas (aukudeta jms-ta) pind peaks olema u. 350x750 mm. Kogupind u. 500x1000 mm. Kaalub vist u. 100 kg. Kaalun, kas viia metalli kokkuostu või jätta igaks juhuks omale alles või loovutaks kellelegi, kes sooviks vanametalli hinnast veidi rohkem maksta. Kui oleks omal mingit head kohta selle paigutamiseks, siis ilmselt mingiks selliseks aluseks oleks hea, mille peal mingeid asju suure haamriga (sirgeks) taguda vms.

Kus see plaat asub? Mul üks kolleeg tahtis pelletikatlale 30mm plaati.

Henn kirjutas: ↑16 Okt 2022, 15:41

Kus see plaat asub? Mul üks kolleeg tahtis pelletikatlale 30mm plaati.

Pärnus. Vahel harva liigun Tallinnasse ka. Mõõtsin täpsemalt üle, veidike väiksemad on kui eelnevalt mainisin.Tegelikult on 2 plaati, üldmõõdud on kummalgi 935x370 mm, aga puhast (ilma aukudeta, keevituseta) pinda on ühel 590x295 ja teisel 680x295

mis see üks plaat ligikaudu kaalub siis? ja mis raha ta vanakas maksab või mis raha ise selle eest küsid?

küttekolde laeks ning soojussalvestajaks võiks ju põmst proovida panna, kuna mõõdud tunduvad ligikaudselt sobivad

will111 kirjutas: ↑16 Okt 2022, 20:10

mis see üks plaat ligikaudu kaalub siis? ja mis raha ta vanakas maksab või mis raha ise selle eest küsid?

küttekolde laeks ning soojussalvestajaks võiks ju põmst proovida panna, kuna mõõdud tunduvad ligikaudselt sobivad

Koldesse ei tasu salvestavaid elemente panna. Seal peaks olema ikka šamott ja muud mittesalvestavad materjalid, siis saab temperatuuri piisavalt kõrgeks, et kõik kraam ära põleks. Muidugi kui kütmine käib õli ja saepuruga töökoja nurgas, siis pole mõtet efektiivsusest rääkida.

samott-tellis on ju samuti salvestav materjal! jah, soojusjuhtivus on tal väiksem(aeglasem), seega pind läheb kiiremini kuumaks ning siis edasi sealt kivi sisse levib aeglasemalt, kuid kokkuvõttes ta siiski samamoodi salvestab sooja ehk soojusmahtuvus on siiski päris suur. mahuühike kohta muidugi väiksem kui a'la malmil, terasel. eks see ongi ju igasuguse SALVESTAVA ahju mõte, et kivid salvestavad põlemise soojuse ega siis soojuse salvestamine ka ainult suitsulõõrides ei toimu.
poindist küll sain aru, et tervet kollet ei ole mõtet a'la paksust terasest teha, kuid ega seda polnudki plaanis. sellist plaati paneks ainult kolde lakke ning kohe teiselt poolt plaati hakkaks siis suunama nö. põlevat puugaasi.

will111 kirjutas: ↑16 Okt 2022, 20:10

mis see üks plaat ligikaudu kaalub siis? ja mis raha ta vanakas maksab või mis raha ise selle eest küsid?

küttekolde laeks ning soojussalvestajaks võiks ju põmst proovida panna, kuna mõõdud tunduvad ligikaudselt sobivad

935x370 mm mõõtmete korral peaks teoreetiliselt kaaluma 81 kg, aga aukude tõttu veidi vähem. Hetkel on ka ühe huvilisega tehing kokku lepitud.