Kalapea kirjutas:Maaks kirjutas:Kui tegu ei ole füüsilise lipuga, siis ei saa olla ka lipu rüvetamist.
Kui oleks tegu trikoloori värvides riidetükiga, siis see kvalifitseerub paratamatult lipuks. Millised oleksid tagajärjed?
Venelastest okupandid tõstaks sulle pöialt, aga eestlane kes oma isamaad veel armastab, annaks sulle keretäie. Lipu otsas ei istuta ega astuta, veelvähem tõugatakse sinna mingit võrri peale.
Enam vähem sellist vastust ootasingi 
Idee kui selline on hea,( ma pooldan eesti lipu promomist )kuid see tuleks siis kas ala põrandale maalida või siis paned lipu seinapeale nt tsikli taha nagu kombeks paljudel. Kangast lipu maha panemine (vist kavatsed seda näitusel teha?) hakkavad seal otsas igasugused trampima ja see on küll kurb.
Aga kui näiteks trikoloor on tätoveeringuna ja sa joomingu käigus sellele oksendad, kuid pesed kohe maha ka, kas siin oleks kuriteokoosseisu?
Ma tõlgendasin su küsimust valesti esmalt, kui on riidetükk(või ka paber), siis on lipp, kui on mustale asfaldile maha värvitud sine jutt ja valge jutt siis ei ole lipp (aga on värvide hea tava vastane kasutamine?).
Karistusseadustik (https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv):
§ 245. Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamine
(1) Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
EDIT: Vastus siis kalapea küsimisele, mis aga kustutati?
Kalapea kirjutas:Maaks kirjutas:Kui tegu ei ole füüsilise lipuga, siis ei saa olla ka lipu rüvetamist.
Kui oleks tegu trikoloori värvides riidetükiga, siis see kvalifitseerub paratamatult lipuks. Millised oleksid tagajärjed?
Võib ka vimpliks, või põrandalapiks kvalifitseeruda.
Kellelgi Askoldi numbrit oleks anda, ilmselt oleks hea privasse kirjutada.
Karu astus juhtme peale ja no ei tule mitte bittigi läbi.
Simmerling inglise keeles??? tean, et teadsin aga nüüd 
Madlobster kirjutas:Karu astus juhtme peale ja no ei tule mitte bittigi läbi.
Simmerling inglise keeles??? tean, et teadsin aga nüüd
Ma olen kohanud kõige tavalisemat "oil seal"
Sellist ühte head sõna ei ole, see mis väntvõlli tihendab on radial seal või rotary seal või rotary shaft seal olenevalt paiknemisest Atlandi suhtes ja keelepervonduse tasemest, see mis amorti tihendab on wiper seal või (linear) shaft seal. Vahel öeldakse ka lip seal, see vist on kõige lähedasem meie "simmerile".
Varuosakataloogis on oil seal, sest seal pole vaja mingeid tööpõhimõtte erinevusi kirjeldada - võtad numbri järgi vot-sinna-käiva-tihendi. Samasse patta läheb kirjeldamine asukoha järgi - crank seal võib põhimõtteliselt olla ka see rasvanöör vms iidne lahendus, aga enamasti see tähendab siiski simmerit ja sellisena ka silme ette kangastub.
Vabandan vahelesegamast ja kohatu teemaga, aga tekkis selline küsimus. Kust/millest pärineb nimi viinamari? Osad ütlevad, et eestlased hakkasid viinamarju viinamarjadeks nimetama sellepärast, et nendest tehti viina(grappa, omal ajal eestlastele kuidagi viin???). asi läheb raha peale, nii, et kas aitaksite eelneva väite ümber lükata. Ehk on siin mõni taimespets.
Tervitades,
Markus
Ma usun, et asi võib ka olla seotud sellega, et antud mari kasvab "vine tree" otsas.
Markus Raudvee kirjutas:Vabandan vahelesegamast ja kohatu teemaga, aga tekkis selline küsimus. Kust/millest pärineb nimi viinamari? Osad ütlevad, et eestlased hakkasid viinamarju viinamarjadeks nimetama sellepärast, et nendest tehti viina(grappa, omal ajal eestlastele kuidagi viin???). asi läheb raha peale, nii, et kas aitaksite eelneva väite ümber lükata. Ehk on siin mõni taimespets.
Tervitades,
Markus
No ilmselt on tegu tõlkega alates ladina keelest,minnes edasi muudesse germaani keeltesse,kust see nimetus on meile edasi tulnud. Vitis vinifera- Harilik viinapuu jne.
eestlastel polnud ei viinapuust ega ka viinamarjadest tehtud joogist veel isegi ettekujutust,kui antiik maailmas tuhandeid aastaid tagasi juba sorte aretati.
Viinal kui joogi nimel side viinapuuga vist ikkagi puudub.Pigem on võib viin olla saanud eestikeelse nime tuletudes sõnast vein germaani keeltes(vine),mida ristisõdijad meile tõid.Vein teatavasti olnud aasta tuhandeid juba kiriku jook ja eks ka tegemisega olid eelkõige ametis kloostrid.Saksa kultuuriruumi põhjapoolsemates maades oli samas kloostrites rohkem õlle tegu ,kui veini kääritamine.Viin on ikka suht uuus asi meie mail ehk siis XV saj lõpust.Destilleerimine leiutati ju alles 1100a paiku.Viin on ju ikkagi piirituse ajamise tulemusel tekkinud toode.Piiritusel samas viimapuuga mingit nime sarnasust pole.
Aga praegu lasin puusalt oma mälu järgi,kui täpselt teada tahad,siis Eesti Keele Instituut ilmselt annab pädeva vastuse.
urmas66 kirjutas:Aga praegu lasin puusalt oma mälu järgi,kui täpselt teada tahad,siis Eesti Keele Instituut ilmselt annab pädeva vastuse.
Mhmh, kõlab jah nagu oleks enda mälestuste järgi kirja pannud.
Tänud kasuliku info eest.
reimps kirjutas:urmas66 kirjutas:Aga praegu lasin puusalt oma mälu järgi,kui täpselt teada tahad,siis Eesti Keele Instituut ilmselt annab pädeva vastuse.
Mhmh, kõlab jah nagu oleks enda mälestuste järgi kirja pannud.
Ma hobikorras tegelen mälumänguga ja selle teemaline küsimus oli just viimane kord teemas sees. 
On keegi kusagil müügis näinud või omab ise nõukaaegset väntadega autot?
fun fact - esimeses eestikeelses piiblis oli pisike viga sees, vein oli viinaks tõlgitud.
Allikas - kirjanduse õpetaja mitu-mitu aastat tagasi 
simp kirjutas:Allikas - kirjanduse õpetaja mitu-mitu aastat tagasi
Aaargh...
kirjanduseõpetaja
reimps kirjutas:simp kirjutas:Allikas - kirjanduse õpetaja mitu-mitu aastat tagasi
Aaargh...
kirjanduseõpetaja
Mis selle "kirjanduse õpetaja" juures nüüd nii valesti on?
EKI ütleb tõesti, et võiks kokku kirjutada. Reaalne kasutus on pigem vastupidine.
"kirjanduse õpetaja" - 32,900 vastet
"kirjanduseõpetaja" - 578 vastet
Kuidas keel areneb?
Tegelt ma mäletan oma kooliajast, et kui kahe sõna liitmisel tekib uus mõiste, siis peaks kokku käima. Noh, et eesti ja vene kirjanduse õpetaja versus lihtsalt kirjanduseõpetaja. Emakeele õpetaja ja matemaatika õpetaja on nagu veidi värdjalikud vormid lugedes, samas on see mu lumehelbekesemõistuse värk kah
Et kui ma kellelgi emakeelt õpetan, siis olen sel hetkel emakeele õpetaja. Ametinimetusena pigem aga kokku. Vää?
simp kirjutas:EKI ütleb tõesti, et võiks kokku kirjutada. Reaalne kasutus on pigem vastupidine.
"kirjanduse õpetaja" - 32,900 vastet
"kirjanduseõpetaja" - 578 vastet
Kuidas keel areneb?
No kooli ajast oli nii, et kui on tüüp, siis on kokku ja kui on kelle, mille oma, siis lahku.
emakeeleõpetaja - õpetaja tüüp, mitte emakeelele kuuluv õpetaja.
No ei ole nii lihtsad need reeglid, eesti keelt õpetava inimesega on asi lihtne, a mis rootsi keele ja tööõpetusega saab? Ei ole ju rootsikeeleõpetaja ja tööõpetuseõpetaja
Mul endal on reegel, et eestikeeleteemadel vaieldes tuleb alati kohe raamatud kõrvale võtta, muidu jääd varem või hiljem lolliks iseenesetarkuse peal uisutades
Mis siin ikka vaielda. Eesti Keele Instituudil on selline äge nõuandla: https://keeleabi.eki.ee/?leht=1
Panin küsimuse teele, mingi hetk peaks vastus tulema.
Edit:
ÕSS'i järgi tundub, et on 'kirjandusõpetaja' ja 'kirjanduse õpetaja'. Mõlemad õiged. Autoriteetne vastus tuleb kunagi hiljem.
õpetaja <1>. Kooli+õpetaja, kiriku+õpetaja. Prantsuse keele õpetaja, ajaloo+õpetaja. Jaani koguduse õpetaja ja abi+õpetaja. Aine+õpetaja, klassi+õpetaja, kodu+õpetaja, era+õpetaja, põhikooli+õpetaja, gümnaasiumi+õpetaja, muusika+õpetaja, sõidu+õpetaja, ujumis+õpetaja, vanem+õpetaja. Õpetaja+amet, õpetaja+kutse, õpetaja+laud (klassis), õpetaja+raamat, õpetaja+härra vmo = õpetaja. Õpetajate tuba
kirjandus <11: -e>. Erialane, teaduslik, populaarteaduslik kirjandus = eriala+kirjandus, teadus+kirjandus, aime+kirjandus. Antiik+kirjandus, laste+kirjandus, maailma+kirjandus, näite+kirjandus, tõlke+kirjandus, ulme+kirjandus, uudis+kirjandus, väärt+kirjandus. Aja+kirjandus, ilu+kirjandus, teatme+kirjandus, õppe+kirjandus. Kirjandus+huviline, kirjandus+tund, kirjandus+uurija, kirjandus+õpetaja. Kirjandus+klassika, kirjandus+liik, kirjandus+žanr, kirjandus+teos, kirjandus+vool <-voolu>. Kirjandus+ajakiri, kirjandus+muuseum, kirjandus+auhind = kirjandus+preemia, kirjandus+ring, kirjandus+saade (nt raadios), kirjandus+õhtu
Edit vol2:
Muide, kirjanduse õpetajaks õpitakse kahel õppekaval.
https://www.ut.ee/et/sisseastumine/mag/ ... se-opetaja
http://www.tlu.ee/eesti-keele-ja-kirjanduse-opetaja
Rootsi keele õpetaja on kindlasti lahku, sest "rootsi" on nö määrav sõna, mis õpetajaga tegu on. Rootsi keeleõpetaja on aga iseenesest õige, kui on kontekst - mul oli koolis Rootsi keeleõpetaja, st rootslane, kes Eestis minusugusele rootsi keelt õpetas. Ta oligi keeleõpetaja Rootsist. Sel juhul aga pole Rootsi väikese tähega.
Kuna aga "tööõpetus" ise on liitsõna, siis see õpetaja poogib ennast sinna külge. Ma tean juba ette, et mul on õigus
EDIT: alles nüüd märkasin, kui nõme sõna on "rootsi". No vaadake teda vaid ja proovige siis aeglaselt öelda, ilma riiki/rahvast silmas pidamata.
siin pole mitte midagi keerulist ju...rootsi keelt õpetab rootsi keele õpetaja ja rootsikeelt õpetab rootsikeele õpetaja 
kirjandusõpetaja on konkreetne roll koolis. aga kirjanduse õpetaja võib olla ka toivo tänavalt, kes parasjagu õpetab raivole tänavalt kirjandust. selles kontekstis, kui toivo õpetab raivot ja asi, mida õpetatkse on kirjandus siis järelikult toimub seal kirjanduse õpetamine.
Tunnistage nüüd ausalt, et kõik need "kindlad ja siililegi selged" reeglid on lihtsalt teie sisetunne, millele te üritate omal käel mingisugust loogikat taha aretada, et targem välja paista
Kui nüüd vahelduseks pärisreeglitest rääkida, siis neid saab lugeda näiteks siit: https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8
Eelnevast hoolimata, selle peale, et "kirjanduse õpetaja" on korrektne ja ei tähenda kirjandusele kuuluvat õpetajat vms jura, vaid inimest kelle elukutseks on kirjanduse õpetamine, võin ma rahulikult kasti vahele panna. Muidugi ei tähenda see automaatselt, et üks või mõlemad kokku kirjutatud vormid tingimata valed on.
Ma ei pea teadma reegleid, et korrektselt kirjutada. Nii et silmale ka ilus vaadata oleks.
Kui sa tahad kedagi süüdistada reeglite rikkumises, siis pead sa ikkagi olema võimeline õiget reeglit tsiteerima. Isegi kui sul põhimõtteliselt õigus on. Kui sa tahad avaldada arvamust keeleilu üle lähtuvalt oma esteetilistest tõekspidamistest, siis loomulikult võid sa seda teha nii palju kui soovid.
Või noh, tegelt võivad kõik teha ja kirjutada mida nad tahavad obv