ABS mootorrattal

[urmas66]

Eks need arvamused tekivad ikka arvamustest
Uued abs ei ole väga ligilähedaltki võrreldavad vanadega
See lohiseva esirattaga jutt on väga küsimust tekitav, et mis plastikutega (rehvidega) nagu sõidetakse
Kui tekib võimalus minge proovige ka 2015 aasta rattaid Ktm, Ducati ja ka teisi
90% inimestel arvamus muutub nende süsteemide üle 10% ei saa tunnistada, et kellegil teisel oli õigus ja jauravad oma paska edasi

Ma seda sama siin eespool üritasin väitagi,et need ei ole võrreldavad vanemate rataste ABS-ga.Need erinevad nagu siga ja kägu.Kui pole vara,nagu teemaalgatajal uuemat ratast ja isegi vanemat kallimast klassist osta,siis võiks selle ABS valiku kriteeriumitest välja jätta.Tore on, kui leiad sellise,millel see on ja ka töötab nagu peab,aga midagi ei juhtu kui seda pole üldse.Sellepärast nüüd küll ei tohiks sõit sõitmatta jääda ja nagu Reimps eespool mainis,et tuleb sõita nii,et see ei rakendukski.Ma olen kindel,et ega ta üldjuhul rakendugi,ka nendel uuemate ratastega sõitjatel.Lihtsalt seal on pidurid palju efektiivsemad(mida tajutakse esimesena),sest aju tsekib sinu eest teekatte olukorda ja annab siis vastavalt pidrdusjõudu peale või maha ja teeb seda nii,et sa ei saa arugi.Aga see ei ole enam pelgalt vanakooli ABS,siin on juba palju täiuslikum süsteem ,aga seda on toodetud viimastel aastatel ja mitte odavama otsa ratastel,mida teemaalgataja osta soovib.

[Antt1]

ABS-i efektiivsust oli just äsja juhus näha. Ma ilma ABS -ita kukkusin külili, ABS-ga ratas tegi samal ajal vägagi uskumatuid manöövreid.
Sõitsin Soomes 52. maanteel, õhtul ja vihmasajus ja mootorratas tuli vastu. Hea et ma teda vaatama jäin . Me vahe võis maanteekiirusel olla kuskil postivahe kui talle hüppas võsast ette hirv. Siis hakkas aeg väga aeglaselt liikuma . Ma ei jõudnud ära imestada et kuidas ta ei kuku , olgugi et esiratas oli nii välja pööratud kui tsiklil üldse pöörata saab ja tagaratas selgelt üles kerkimas. Igatahes sai ta elajast tagantpoolt mööda ja järgmiseks oli hirv juba minu ees. Ma sellisel kiirusel pöörata eriti ei julgenud. Ainult pidurdamisest aitas niipalju et jõudis ka minu eest läbi joosta kuigi jalg käis üsna silme eest mööda. Siis tuli kraavist teine, esimese hüppega peaaegu telgjooneni, ma mõtlesin et rsk, tagant mööda! ja selle asemel pidurdasin hoopis esiratta alt ja end labaselt küljeli
Kuhugi kaamerasse ei jäänud aga võis üsna efektne vaatepilt olla kui hirv läheb hüppega üle tee ja mootorrattur samal ajal ta alt läbi lohiseb.

Tähelepanekuid siis veel niipalju et boksermootori või ristipidi V mootoriga rattad nagu Moto Guzzi oleks nagu ohutumad sest sinna jalgupidi alla jääda on keeruline. Mootorratas libiseb pikema maa kui juht. Ratturil on kontaktpinda küll aga ratas läheb kukkumisraudade või punnide peal edasi nagu kelguga. Võib isegi olla et lohisedes saab kiiremini pidama kui ratta seljas pidurdades. Korralik skafander aitab ka palju, selle tasub isegi nurga peale poodi minnes selga vedada. Ma kraapisin kiivri niimoodi ära et asja enam ei saagi ja tuliuus vihmakombe läks räbalateks . Esimest korda oli seljas. Isikukahjudest karu kämbla suurune sinikas reie peal kus kaitseplaate ei ole.

Soome mootorrattur nägi peeglist et kukkusin , pööras ringi ja tuli uurima et kas hing on ikka sees. Oli küll ja adrenaliin ka veres, olin juba jõudnud mootorrattale järgi joosta , selle välja suretada ja ca 250 kg ratta enam- vähem ühe käega püsti rebida. Tavaolukorras mul küll niipalju jõudu pole

Kui nüüd manitseda et sellistel põdrakahtlastel teedel tuleks aeglasemalt sõita siis... tõenäoliselt ei jätku kannatust. Seekord tänasin soomlast selle eest et vaatama tuli ja proovisin et kas ratas käima ka läheb. Läkski ja avastasin et käiguvahetuspedaal on ära murdunud. Viimased 120 km koju sõitsin esimese käiguga ja 50-55 km/t - ikka väga tüütu oli.

Paariks päevaks kadus üldse mootorratta sõidu isu ära. . Nüüd lugesin teemat ja hakkasin mõtlema et ABS - ga ratas tuleks ikka vaadata. Parem kui seda lisa vaja poleks aga kui ükskord jälle on siis just ümberpõigete tegemiseks. See et kas pidurdusmaa ABS- ga on pikem kui ilma selleta polegi niiväga oluline.

[Macintosh]

Võib isegi olla et lohisedes saab kiiremini pidama kui ratta seljas pidurdades.

Käesolevas universumis kehtivate füüsikaseaduste kohaselt pole see võimalik.

[urmas66]

Ma arvan,et see eelpool kirjeldatud olukord on siiski suhteliselt võrreldamatu. Erinevad rattad,erinevad rehvid,erinev sõidusuund ehk tee katte erinevus, võimalikud juhtimisoskuse erinevused jne.

[will111]

Antt1, sul on väga hea fantaasia...aga selliseid muinasjutte tõepähe esitada ja reklaamida pole eriti mõistlik ega tark tegu. Niisama "õlle kõrvale" lugeda oli iseenesest päris fun jutuke Aga kahjuks paljud inimesed ilmselt ei tea ega saa aru, et suur osa sellest jutukesest on lihtsalt meeletult üle fantaseeritud ja seetõttu reaalse elu nö. võrdlusena ei päde ikka kohe mitte kuidagi.
"Siis hakkas aeg väga aeglaselt liikuma . Ma ei jõudnud ära imestada et kuidas ta ei kuku , olgugi et esiratas oli nii välja pööratud kui tsiklil üldse pöörata saab ja tagaratas selgelt üles kerkimas."
Sry, aga kõlab üsna muinasjutuliselt. Mismoodi see abs peaks aitama otsesuunas liikuva tsikliga, full locki väänatud esirattaga hirmus efektiivselt pidurdada??? Et nagu, katsu ikka loogiliselt mõelda ka pisut enne kui asju kirja paned. Ei hakka ka tagaratas abs'ga või selle mõjul sul sealt maast kuskile tõusma. Tagaratas võib hakata õhku tõusma hoopis väga agressiivse, õigesti ajastatud esipiduri kasutuse puhul ILMA abs'ta. ABS pigem üritab pidurit automaatselt järgi anda kui tagaratas tõusma tahab hakata.
Ühesõnaga, see mida sa nägid või arvad, et sa nägid ei ole mitte mingisuguse abs'i ülimalt imeline töö, vaid tolle soome sõitja reaalne oskus ÕIGESTI ja tohutult efektiivselt pidurdada. Ehk siis kasutada esipidurit ja teha seda õigesti. Väga suure tõenäosusega oli vend päris kõvasti harjutanud/sõitnud rajal või muudmoodi teadlikult harjutanud pidurdamist.

Oh and by the way, neid ABS'ga rattaid, mis on külili kukkunud, näeb ikka väga väga tihti kui otsida. Väga ohtlik on arvata või püüda endale kinnitada, et ABS on mingisugune hull maailmaime, mis automaatselt päästab sind kõigist asjadest, mis täiesti valesti teed. Kahjuks paljud inimesed juba usuvad ja arvavad seda, ja saavad oma tsiklitega surma! Sõltumata sellest, et neil oli ime nimetusega abs.

Ja mis puudutab pidama saamist siis mootorrattaga on üks ja AINULT ÜKS!!!!!!!! viis kiiresti pidama saada (olles asfaldil). See viis on pidurdada esipiduriga nii tugevalt, et tagaratas on pidurdades pikalt õrnalt õhus, samal ajal kui sõitja enda mass on võimalikult tsikli tagaotsa pool. Jällegi, rääkida mingist lohisemist on laus absurdne. Jah, kuskil pehme põllu peal külili käies võib tsikkel saada pidama kiiremini külili "lohisedes"...aga see pole siis ka enam tegelt mitte lohisemise arvelt, vaid see on kündmine mis seal toimub. Anyway, stoori oli sul päris äge lugeda Kas esiratast alt ära pidurdada oli valus ka? Mis kehaosa esimesena asfalti tabas? Minu kogemusel on esiratast ära pidurdades selleks tavaliselt õlg...ja see on tohutult ning rämedalt valus

[Antt1]

Jaa, seda on tihti juhtunud et kui üritada juhtunut kirjeldada on hulk isikuid kes ei usu. Tuleb ette.

Nende vastuväidete kohta - ega ma ei näinud kas soomlane ratta väljapööramise hetkel veel pidurdas või oli heebli juba lahti lasknud. Tema tahtis samuti hirvest mööda põigata mitte enne teda seisma jääda (mis poleks nagunii õnnestunud) Küll aga tõusis tagaosa pidurdamise alguses. Ilmselt siis niikaua kuni ABS rakendus või oli tal mingi erireziim lülitatud. Olen aru saanud et olenevalt rattast on see tänapäeval reguleeritav.
ABS mõte ongi ju selles et ratas ei hakka lohisema ja on juhitav. Ka autojuhid kujutavad endale ette et järsku kerkib tee keskele müür ja tuleb enne seda pidama saada. Ei kerki ja ei tule, tavaliselt on kuskil pool ruumi kuhu keerata ja see keeramine õnnestub ainult siis kui rattad pole blokeerinud.

Selle vastu muidugi ei vaidle et soomlase oskused olid minu omadest üle.

Lohisedes pidurdamine on vihje siinsamas teemas eelpool olnud pikale vaidlustele et kas end küljeli kukutades saab kiiresti pidama. Ei ole vaja liiga tõsiselt võtta. Kui on võimalik valida siis enne metslooma oleks lohisemine hea mõte sest loomad tavaliselt hüppavad üles. Autole alla lohisemine jälle mitte niiväga sest võib end sinna alla kiiluda ja see on valus. Kevadel sai meie kandis üks tüdruk surma kui sõitis vastu tõkkepuud ja see ta ratta seljast minema pühkis. Jällegi - kui jõuab mõelda ja valida siis pigem kohe küljeli maha sest siis libiseb alt läbi.

Tõtt-öelda ei olnud valus Ma tean küll jah et esimese matsu saab tavaliselt õlg ja sarnase rattaga Tln Laagna teel kukkudes murdis üks sõber rangluu pikemalt mõtlemata ära. Ma olin üsna paksult riides sest kavatsesingi pikemalt sõita ja augustiööd pole mitte niivõrd külmad vaid vastikult niisked. Isegi siis kui päeval on +25 . Soigusingi enne sõitma hakkamist et krt, õues on nagu Aafrikas ja selline skafander vaja selga ajada. Konkreetne kuub oli Revit ja kunagi ostsin ta alla +10 kraadiga sõitmiseks. Ehk ikka päris paks kasukas.
Vihmakombe on samuti õla kohalt kõige hullemini puruks rebenenud.

A need asjad ja ratas on Turus ja võid ise vaatama tulla. Pilte panema ei hakka. Jala peale tekkinud suur sinikas ilmselt aastakümneid ei säili ja vähe kiiremini paluks siis kui tõsine huvi on

[will111]

Et siis ikkagi maandusid õla peale? Siis ikka vedas päris jõhkralt. Riietuse tüüp seal väga mingit rolli ei mängi, aga nähtavasti sul oli siis korralik kaitse/pehmendus seal õla peal ning õnneks ka õiges kohas. Mul oli ka, kunagi kukkudes, ja kiirus oli väga väike kusjuures...mõnikümmend äkki. Aga see oli üks rõvedamaid ja valusamaid kukkumisi üldse tsikliga. Eks muidugi palju oleneb ka kukkumise nurgast ja sellest mis asendis täpselt maandud.

Lohisemine ise võib olla tihtipeale täiesti fine. Küll aga on asjad VÄGA halvasti siis kui otsustad lohisema hakata, ja siis lohised ntx vastu puud, vastu mingit betoonseina ja miks mitte ka vastu rekka külge, ratast mida iganes. Need asjad järgi ei anna, sina annad

[Antt1]

Mu õnneingel, kui kuskil selline olemas on, on ilmselt päris räsitud välimusega sest neid juhuseid kus olen tervelt rongi alt välja tulnud, on olnud. Mitte ilmtingimata mootorrattaga aga üldse.

ABS peale hakkasin sellepärast mõtlema et väga lihtne on öelda et aga ärge siis laske ratast loha. Pidurdage täpselt pidamise piiril ja kõik saab heaste. Võib-olla ringrajal saab niimoodi või libedasõidu koolitusel. Teed ei ole nii ühetaolised. Kasvõi seekord - vihma sajab, rööbastes on lahtist vett, üldiselt on tee graniidiga pinnatud aga lapiline. Lapitud kohad on sile asfalt ilma killustikuta (Soomes täitsa tavaline isegi suurtel teedel) . Need kõik on erineva haardeteguriga ja 50 meetriga võib teepind 5 korda muutuda. Ma küll nii kõva käsi pole et suudaks seal ilma ABS ta täpselt pidamise piiril laveerida ja veel ümberpõikeid teha

Lohiseda ka hästi ei tahaks sest see pole kontrollitav. Seekord vaatasin et nii mina kui ratas jäime oma sõidurajale ehk kukkusin kohe kui keerama hakkasin. Natuke hiljem kukkumine oleks vastassuunda viinud kus küll ühtegi autot polnud aga oleks vabalt võinud olla ja see poleks siis hästi lõppenud.

[will111]

ABS pole halb asi, aga tegelikult palju olulisem on siiski õppida reaalselt ära õigesti pidurdamine + harjutada seda pidevalt! paraku seda ei tehta peaaegu üldse, kui rääkida üleüldiselt keskmisest pildist mootorratturite hulgas. jahutakse mingitest rehvirõhkudest ja otsitakse omale alla huippu häid ja ägedaid rehve aga siis kui on üks kord vaja seda huippu rehvi päriselt maksimaalselt ära kasutada...siis puuduvad täielikult oskused seda teha. ma ei räägi otseselt sinust, pigem üldiselt. ning ma olen seda näinud korduvalt ja korduvalt kõrvalt. isegi juba päris palju ja päris pikalt rajal sõitnud või harjutanud ratturid tihtipeale ei tule korraliku, tugeva pidurdamisega väga toime ja kaotavad seetõttu ajas.

pinnased on tõesti erinevad, aga pinnased on väga erinevad ka ringradadel ja no ega ma ei räägi ka ainult ringrajal sõitmisest või pidurdamisest. igat moodi asfaldil sõites on soojal rehvil ikkagi pidamine piisavalt hea, et kui sa pidurdamise esimese faasi suudad korrektselt ära teha siis tegelikult igasugune ratta loha laskmine või nö. alt ära pidurdamine edaspidiselt on praktiliselt välistatud. testitud, proovitud. no ei saa, ei ole võimalik ka siis mitte kui oled kaldes, õigemini teatud kraadideni kaldes olles on esirehvi pidamine pidurdades isegi veel suurem.

tõesti lahtise kruusa, suure vihmaga jne on tõesti ka need asjalood juba natuke teised...aga kuival asfaldil või lihtsalt kergelt märjal asfaldil on pidamine ikka meeletu kui esirehvi õigesti ära loadid. ja see ei ole kaugeltki mitte ainult ringraja teema. ka tavaline tänavarehv läheb täiesti tavaliselt sõites piisavalt soojaks ning omab piisavat pidamist, et vajadusel tänaval ülimalt tugevalt pidurdada. nii et tagaratas on õhus ja kasvõi nii, et see tuleb tagant üle...mis muidugi jällegi pole päris asja eesmärk lihtsalt seda on võimalik teha.

ahjaa, mis loha puudutab siis hästi lühiajaliselt on võimalik esimene ka "loha" lasta. kui oled palju harjutanud ja tead, mida ja kuidas käituda siis päästad selle loha ära ja pidurdad tugevalt, aga ratast alt ära laskmata edasi. see eeldab muidugi nii väga adekvaatseid esiamorte, õige jäikusega vedrusid kui ka suhteliselt häid ja moduleeritavaid pidureid. + juhilt oskust jällegi seda pidurit kasutada ja moduleerida

[Turist]

Et siis ikkagi maandusid õla peale? Siis ikka vedas päris jõhkralt. Riietuse tüüp seal väga mingit rolli ei mängi, aga nähtavasti sul oli siis korralik kaitse/pehmendus seal õla peal ning õnneks ka õiges kohas. Mul oli ka, kunagi kukkudes, ja kiirus oli väga väike kusjuures...mõnikümmend äkki. Aga see oli üks rõvedamaid ja valusamaid kukkumisi üldse tsikliga. Eks muidugi palju oleneb ka kukkumise nurgast ja sellest mis asendis täpselt maandud.

Õla peale kukkudes on rangluumurd kerge tulema ja kiirust pole praktiliselt vajagi. Ei imestaks kui isegi seisvalt rattalt valesti maha kukkudes see võiks juhtuda. Sellest ka alati ei pruugi aru saada, et rangluumurd on (see ei tähenda, et luu alati konkreetselt kaheks või enamaks tükiks on läinud), võib mõelda et "lihtsalt" õla juurest (õla ja kaela vahelt) on valulik ja paistes. Erinevatel põhjustel on mul rangluumurd 3x olnud ja kahel korral neist ei teadnud, et see on. Sellest sain teada alles kolmandal korral kui peale kildudeks kukkumist operatsiooni käigus titaanplaadiga ja kruvidega kokku lapiti ja pärast öeldi, et paistab et on varem ka juba olnud ja natuke halvasti kokku kasvanud, plaat ei sobinud päris ideaalselt sinna peale. Hakkasin siis meenutama ja tõesti meenus, et varem on 2 juhtumit olnud, kus ilmselt rangluumurd oli.

[Fox]

ABS pole halb asi, aga tegelikult palju olulisem on siiski õppida reaalselt ära õigesti pidurdamine + harjutada seda pidevalt! paraku seda ei tehta peaaegu üldse, kui rääkida üleüldiselt keskmisest pildist mootorratturite hulgas.

Kuskil ideaalses maailmas on jah kõik mootorratturid sellised nagu sa kirjeldad, harjutavad pidurdamist ja käivad ringrajal ning metsas erinevaid tehnikaid õppimas.
Real life on see, et näiteks kuskil hommikuses kastemärjas kurvis jookseb kits teele ja ilma igasuguse eritreeninguta juht rabab esimese ehmatusega tugevalt pidurist, hea kui tagapidur üldse meelde tuleb. Järgneb kukkumine ning edasi sõltub juba kui palju mootorratturile elus õnne on antud. Sellises olukorras oleks ABS lifesaver.

[Antt1]

Rangluu kukkus puruks eelmisel talvel üks töökaaslane. Läks mu ees üle jäätunud platsi, mõlemad käed taskus ja kukkus õla peale. Oli küll ka kohe püsti, korjas prille, raadiosaatjat ja muud kola kokku ja vandus saatanat. Siis kaebas et õlg on ikka valus ja lapiti ka plaatidega kokku.

Võib-olla sõltub ka sõiduasendist. Mu tsiklil (Moto Guzzi) on suht lai lenks ja sõidetakse käed laiali. Kui küljeli kukkuda siis kõigepealt ilmselt küünarnukk. Seal on ka kaitsmed/pehmendused ja kuigipalju see amortiseerib. No aga end siis küünalnukil hoida suudaks vist ainult Chuck Norris Järgmiseks õlg, siis kopsab kiiver või puus vastu maad ja edasi kõik ülejäänud.
Mõne kitsama haardega rattaga kukkudes võib õlg üldse esimene kontakt olla.

[slev]

Uuematel tsiklitel on kurvi ABS ja see peaks andma palju suurema eelise. Ise arvan, et kurvi ABS on mind juba mitu korda päästnud.

... siiski mitte alati, ükskord läksin sajaga laugesse kurvi, aga mäger vms oli keset teed. Olen alati arvanud, et ohuolukorras pidurdan, keeran ja majandan, aga reaalsuses sõitsin temast täpselt keskelt üle.

[will111]

Antt1, ei see sellest lenksu laiusest ega haardest niiväga sõltu. Minu kõige valusam õla peale kukkumine oli ikka väga laia lenksuga ratta seljast. KTM'i supermoto. Küljes on sellistel tavaline nö. krossilenks...ehk siis vägagi lai asi. Sõltub peamiselt sellet kuivõrd ootamatult see asi tuleb ja kui kiiresti see ratas alt ära kaob. Kui täiesti ootamatult ja ülikiiresti (nagu minul juhtus) siis on ka kukkumine jõhker. Muudel juhtudel tõenäoliselt õnnestub natuke reageerida ja mis iganes pidi nö. kätt vastu panna.
Vähem valus, kuid sarnane kukkumine oli kunagi ühe Aprilia bike'ga. Seal võttis esiratta alt ära minek tsipake kauem aega (kuigi kiirus oli oluliselt suurem) ja siis tookord oli lõhki küünarnukk ning käsi, aga otseselt õla peale ei maandunud. Eks seal mängis küll mingil määral rolli ka nö. sõiduasend ratta seljas ning ratta üldine geomeetria. Aga peamiselt sõltub jah sellest, et kui ootamatu ja mis asendist kukud ning mida teha jõuad (või ei jõua)

[urmas66]

...ja ilma igasuguse eritreeninguta juht rabab esimese ehmatusega tugevalt pidurist, hea kui tagapidur üldse meelde tuleb.

Huvitav,et väga paljud ei kasuta tagapidurit üldse. Kuidas ennast nii "ära õpitakse" jääb mulle arusaamatuks. Tagapidur on ratta juhtimise üle kontrolli säilitamisel oluline. Ehk ABS ka ei päästa sind kui sa ei pidurda kõigi antud võimalustega.
Mina isiklikult kasutan väga palju tagapidurit ja ka käiguga pidurdamine, piduriga pidurdamisele lisaks, on nagu automaatne tegevus. Üldiselt läheb minul alati taga ja siis esipidur tösse. Kui sul jääb vale käik isse, peale järsku hoo maha võtmist, siis juhitavuse säilimiseks on ka mootoriga vedama saamine üsna oluline. Ehk lootes ABS-le, kui sa ainult esipidurit oskad kasutada, oleks minu meelest tühi lootus pääsemiseks.

Ma üle eelmisel nädalvahetusel tegin suurelt manateelt 90kraadist vasakpööret ja vahetasin aeglustusrajal liiga kiirelt alla 2.käigule ning lasin ise samal ajal piruritega pidurdades veidi tagaratta plokki, kuid seda tegi mootoriga pidurdamine(minu sõiduviga). Kõik oli isenesest siiski kontrolli all, sest gaasi andes oli vedu olemas ja kurv-pööre sai hea hooga läbitud. Kui ma oleks sama asja teinud tagapiduriga lihtsalt plokki lastes ja sees oleks olnud 5. käik millega pidurdamist alustasin,siis oleks võib olla kas pikaks läinud või külje maha panemine lähedal olnud. Taga sõitnud sõber seda isegi ei märganud.

[Turist]

Mina isiklikult kasutan väga palju tagapidurit ja ka käiguga pidurdamine, piduriga pidurdamisele lisaks, on nagu automaatne tegevus. Üldiselt läheb minul alati taga ja siis esipidur tösse.

ABS korral vist vahet pole, aga ilma ABS-ta peaks vastupidi, enne esipidur ja siis tagumine. See on sellepärast, et esipiduriga pidurdamine viib osa raskust ette ja kui tagaratast juba oli pidurdatud, võib see blokeeruda. Ise kasutan ilma ABS-ta ratastel ka mõlemat pidurit. Tihti kui on kergelt pidurdada vaja, siis ka ainult tagumist. Tagumise kasutamine on maapiirkonnas vene ratastega sõitmise ajast sisse harjunud, neil eriti keegi esipidurit ei kasutanud. Esiteks see trossiga süsteem oli selline, et tross andis palju venima (kõri kokku suruda?) ja erilist pidurdusjõudu sealt ei saanud. Kui üritasid rohkem peale keerata, siis hakkasid klotsid vastu trumlit käima. Samuti kusagil kruusal/murul/poris pidurdades tagaratta blokeerudes ikkagi on võimalik üsna hästi ratast kontrolli all hoida, võib seda lohistada kasvõi 30 m ja püsti jääda (ja seda tehti, sest see oli "äge )", esiratta korral aga mitte.

[Maaks]

Lihtne geomeetria ütleb, et esmalt tagumine ja siis esimene, aga sellele (mida ma nüüd vajutan) mõtlemine ei ole kriitilisel momendil mitte kellelegi jõukohane ja sõltub ainult lihasmälust. Aitab ainult teadlik treenimine (kordadel kui on aega).
ABS ei ole kindlasti halb asi, ilma saab sõita, aga kui on valida ABS-ga või ilma rataste vahel, siis ise valiks ABS-ga ratta. Uups, mul juba ongi ABS-ga ratas

[slev]

ABS korral vist vahet pole, aga ilma ABS-ta peaks vastupidi, enne esipidur ja siis tagumine. See on sellepärast, et esipiduriga pidurdamine viib osa raskust ette ja kui tagaratast juba oli pidurdatud, võib see blokeeruda.

See on vastupidi: enne vajutatakse tagapidurit ja seejärel esipidurit, sest tagapidur surub esiratta amordid kokku ja esiratas ei lähe alt ära.
Tagapidurit ma siiski pigem ei kasutaks, sest tagaratta libisemise korral võib tekkida "high side" õhulend, aga esiratta libisemisel "low side" kukkumine.

[urmas66]

Jah nii ta on,et esirattale enne pidurdust koormus peale. Aga ka ABS-ga rattaga peaks ikkagi mõlemat pidurit kasutama, sest ainult esipiduriga läheb teoreetiliselt liiga suur jõud ühele rattale ja seega libeduse korral rakendub ka ABS kergemalt ning pidurdusteekond võib pikeneda. ABS päästab piduri maha ja seega veered suht pidurdamta takistusele pihta või mööda pigates jääb hoog liiga suuresks ja kaotad lihtsalt juhitavuse.

[Turist]

ABS korral vist vahet pole, aga ilma ABS-ta peaks vastupidi, enne esipidur ja siis tagumine. See on sellepärast, et esipiduriga pidurdamine viib osa raskust ette ja kui tagaratast juba oli pidurdatud, võib see blokeeruda.

See on vastupidi: enne vajutatakse tagapidurit ja seejärel esipidurit, sest tagapidur surub esiratta amordid kokku ja esiratas ei lähe alt ära.
Tagapidurit ma siiski pigem ei kasutaks, sest tagaratta libisemise korral võib tekkida "high side" õhulend, aga esiratta libisemisel "low side" kukkumine.

Olen üsna kindel, et kunagi mingist mootorrataste-teemalisest raamatust lugesin seda soovitust nii nagu mainisin ja olen ka seda järginud. Olen ka järgi proovinud vastupidist varianti, tõesti kui enne tagapidurit vajutada ja esipidurit alles peale seda, siis läks tagumine ots kergeks küll ja ratas hakkas libisema. Esiratast pole suutnud (või pole olnud vajadust) kunagi ühelgi rattal libisema saada. See jutt käis otse sõites pidurdamise kohta, võimalik et kurvis on olukord teine, ei oska isikliku kogemuse põhjal kommenteerida-kurvis ei pidurda, vaid alati enne.

[ap_yesjah]

Hondadel on combined abs lahendus olemas, et tea kas teistel markidel.
Ehk kui tagapidurit litsud, siis rakendatakse ka osaliselt esipidurit. Ehk mõistlik alustada tagumisest ja siis esimest järgi.
Kusjuures äkkpiduri harjutamist kasulik teha. Kuu tagasi oli juhus kui sai testitud ABSi ja naljakal kombel 2 km hiljem keeras mulle kõrvalteelt Ducati tsikkel ette, ehmus ja jäi tee peale seisma. Vedas, et pidur soe oli ja napilt pidama sain.

[will111]

Seda teemat ikka loen ja imestan Või no tegelikult tekib lausa professionaalne huvi juba, et kuskohast inimesed NII PALJU ja NII VALESID teooriaid selle pidurdamise värgi kohta üldse on suutnud omaks võtta. Või on need lihtsalt ise välja mõeldud?

Toon lihtsalt suvaliselt mõned "parimad" näited välja:

"Tagapidur on ratta juhtimise üle kontrolli säilitamisel oluline" - 100% täiesti vale!

"See on vastupidi: enne vajutatakse tagapidurit ja seejärel esipidurit, sest tagapidur surub esiratta amordid kokku ja esiratas ei lähe alt ära" - 100% täiesti vale!

"Tagapidurit ma siiski pigem ei kasutaks, sest tagaratta libisemise korral võib tekkida "high side" õhulend, aga esiratta libisemisel "low side" kukkumine" - mitte küll päris 100% vale, aga siiski pole ka päris nii nagu siin kirjeldatud.

"peaks ikkagi mõlemat pidurit kasutama, sest ainult esipiduriga läheb teoreetiliselt liiga suur jõud ühele rattale" - TÄIESTI VALE!!! Lausa pisut kahju on sellist asja lugeda.

Pange kamp kokku ja võtke ühendust, teen teile ühe koolituse (rajal) ning räägin kõik pidurite kasutamise detailid ja põhimõtted lahti, kõik sellega seosneva geomeetria, vedrude/amortide töö, rehvide töö ja muu vajaliku ära. Ja õpetan ka õigesti ning efektiivselt pidurdama. Mingile portsule inimestele olen sarnast kursust ka eelmine ja see suvi korra teinud ja vähemalt siiamaani on nad kõik öeldnud, et saavad tsikliga pidurdamise metoodikast nüüd palju paremini aru ning oskavad seda nüüd TEADLIKULT ka õigesti harjutada.

ahjaa, üks õige väide oli siiski ka

"Lihtne geomeetria ütleb, et esmalt tagumine ja siis esimene, aga sellele (mida ma nüüd vajutan) mõtlemine ei ole kriitilisel momendil mitte kellelegi jõukohane ja sõltub ainult lihasmälust. Aitab ainult teadlik treenimine (kordadel kui on aega)" - täpselt, väga hea! üks väike täpsustus siia veel juurde ja oleks juba üks kõige olulisemaid osasid pidurdamise kohta kokku võetud

[Henn]

"peaks ikkagi mõlemat pidurit kasutama, sest ainult esipiduriga läheb teoreetiliselt liiga suur jõud ühele rattale" - TÄIESTI VALE!!! Lausa pisut kahju on sellist asja lugeda.

Miks see täiesti vale on?
Motosurvivalil õpetati: tagapidur nö põhja ja pea samaaegselt esipidur progresseeruvalt lõpuni ( 4 sõrmega mitte 2 sõrme heeblil).

[yeekim]

"peaks ikkagi mõlemat pidurit kasutama, sest ainult esipiduriga läheb teoreetiliselt liiga suur jõud ühele rattale" - TÄIESTI VALE!!! Lausa pisut kahju on sellist asja lugeda.

Miks see täiesti vale on?

Sest Will ütleb nii!!!

[Antt1]

Huvitav,et väga paljud ei kasuta tagapidurit üldse. Kuidas ennast nii "ära õpitakse" jääb mulle arusaamatuks.
...

Eks igaühel on oma lugu rääkida. Ma sõitsin vaheldumisi normaalse mootorrattaga ja siis Condoriga. (Šveitsi armee mootorratas mida pärast demoppi merekonteinerite kaupa Soome toodi ja mul on ka selline) Muud polegi vahet kui et jalgpidur on vasakul ja harjumuspäraselt paremat pedaali vajutudes vahetatakse käik üles. Või isegi kaks kui ägedalt suruda. Müüja hoiatas kohe et ole ettevaatlik, pedaalid on vastupidi. Ma vastasin hajameelselt et ja-jah ja koju minnes , umbes neljandal ristmikul kus oli Anna teed märk vahetasin käigu üles ja sõitsin hooga ristmikule.
Ma olen peale seda hakanud tagapidurisse üsna ettevaatlikult suhtuma

Aga sellisest Willi koolitusest oleks küll huvitatud, saaks vähemalt esipidurigagi järje peale. Selleks aastaks on vist küll kõik, see ära murdunud käiguvahetuspedaal tuleb parimate Itaalia traditsioonide kohaselt 2-3 nädalat.

[701]

Motosurvivalil õpetati: tagapidur nö põhja ja pea samaaegselt esipidur progresseeruvalt lõpuni ( 4 sõrmega mitte 2 sõrme heeblil).

Selle sõrmede arvu üle võib täiesti eraldiseisva korraliku lahingu maha pidada..

[will111]

Selle pärast, et ESITEKS sellist asja nagu liiga suur jõud esirattale reaalselt ei eksisteeri. Mida suurem jõud (load) seal peal on, seda parem. Seda tugevamalt saad pidurdada. Ärme täiesti ekstreemjuhtumitest rääkima hakka, kus juht on 160 kilone ja esivedrud on tehtud 60 kilose jaoks ning amort ka ei tööta.

Tavajuhul, asfaltkattel sõites ei saa olla olemas sellist asja nagu liiga suur jõud esirattale/rehvile. Miks, sellepärast et kõige tugevam ja efektiivsem pidurdamine toimubki, nagu juba varemgi vist öeldud, siis kui tagaratas on tsiklil üleüldse kergelt õhus. See ei ole minu väljamõeldis, vaid tõestatud fakt. Ma olen seda loomulikult ka korduvalt ja korduvalt ise samuti proovinud ja selle fakti tõesuses veendunud. Okei, keskmine sõitja avalikel teedel muidugi üldjuhul nii ei pidurda...aga sellegipoolest, pidurdusjõud tuleb sisuliselt kõik ikkagi esipidurist ja esirattast. Ja tänu sellele see nii ongi, et toimub load transfer...nii esivedru kui esirehv saavad praktiliselt kogu tsikli massi peale ning see aitabki justnimelt esipiduriga niivõrd efektiivselt pidurdada.

Nüüd TEISEKS, ja sellele kasutaja Maaks juba siin väga korrektselt enne ka viitas...ohuolukorras, kus sul on vaja maksimaalselt kiiresti teha maksimaalselt tugev pidurdus, sa ei saa hakata möllama mingi mitme heebliga ja mõtlema ning arvutama, et kuidas, kui palju ja mismoodi ma nüüd vajutan või tõmban ühte ja teist. Seetõttu on ja jääbki üks ja ainult üks variant, kasutada maksimaalselt, totaalselt ja optimaalselt ära see pidur, millest nii ehk naa tuleb minimaalselt ~90% kogu tsikli pidurdusjõust (loomulikult endiselt käib jutt asfaldist). Oskusliku pidurdamine korral on see protsent 95+% ja ülejäänu tuleb "automaatselt", mida kirjeldab järgmine punkt.

KOLMANDAKS, keegi ei lähe ilmselt esipidurile nii, et jääks gaasi peal hoidma. Kõigepealt läheb gaas kinni, siis võetakse (esi)pidur ja nagu sa kirjutasid progressiivselt minnakse sellega max pidurdusjõu peale. See tähendab, et gaasi kinni mineku hetkel nii või naa rakendub "automaatne tagapidur", ilma et sõitja ise peaks midagi tegema, millegile eraldi mõtlema või ka tegelikult mingit muret tundma tagaratta blokeerumise pärast. See ongi sinu tagapidur, mootor pidurdab automaatselt sinu eest ja reegline teeb seda ilma ohutu tagaratast lukku lasta.

Motosurvivalil õpetatu osas oled ikkagi päris 100% kindel, et see sõnastus just selline oli? Tagapidur lausa põhja? Kui seal käis jutt 100% ainult abs'ga ratastest (millel siis loomulikult peab olema ABS kindlasti ka tagapiduril!) siis võib põmst nii muidugi toimida jah, muul juhul tähendab tagapiduri põhja löömine üsna kindlat ja kohest käna. Või siis seda, et lendad tagaratas lukus ja tagumik libisedes kuskile suunas, pidurdamisefektiivsus suhteliselt null.

ABS'ga rattal võid jah tagumise põhja suruda, soovitavalt siis selline a'la pool sekundit enne esimest...aga reaalses elus see tähendab ikkagi kokkuvõttes seda, et sinu aju peab keskenduma korraga justkui kahele asjale/tegevusele ja tegelik pidurdusmaa lüheneb selle tagapiduri peal hoidmise arvelt samas ikkagi ülimalt vähe. Seega kõige õigem on ikkagi õppida ära võimalikult kiiresti ja õigesti saada justnimelt esipidurist kätte maksimum. Ja usu mind, ma olen lugematuid kordi proovinud nii üht kui teistpidi. Seda siis rajal, kus sa saad rahulikult muudkui korrata ühtesid samu kurve ja pidurdusmaid, saad täielikult keskenduda justnimelt ja ainult sellele pidurdamisele...ja isegi nende tingimuste juures on palju keerulisem proovida samaaegselt toimetada kahe erineva pidurida kui ühega ja maksimaalse tõhususega. Ei ole siiamaani veel kuskil, ei suurtel ega väikestel radadel õnnestunud saada reaalselt paremaid ringiaegu proovides kasutada kahte pidurit ühe asemel. Mõnede pidurduste puhul hakkab tagaots kergelt välja libisema isegi kui tagumist pidurit üldse ei puutugi. See on siis mootoripidurduse efekt, koos sellega et ülitugevalt esipiduri peal olemine tõstab tagumist otsa peaaegu õhku.

Muidugi kõik need põhimõtted muutuvad kui tegu on mõne nö. lahtise või lahtisema pinnasega, kui seda on asfalt. Ja muidugi on veel olemas igasuguseid "trick" pidurisüsteeme, kus ratas ise kuidagimoodi siis üritab optimaalselt kombineerida esimest ja tagumist ehk linked pidurid...aga need on jällegi mingid erandjuhud ja ma julgen arvata, et suurema osa tsiklistide rattad vähemalt täna veel ei ole sellised. Ja ABS ilmselt pole ka veel päris kõigil. Ning kõigil nendel, kel see on ei ole see süsteem nö. kõikse parem, osavam ja viimane versioon. Üsna erinev performance on nendel asjadel ikka reaalses elus. Aga hea ja igatpidi "viimane sõna" ABS on tõesti hea asi küll, ja tagapiduri poolel ma ütleks lausa hädavajalik asi...no vähemalt kõigile neile kes ikka hirmsasti tahavad seda kasutada ja usuvad, et see annab kuidagi, midagi palju juurde hädapidurduse olukorras

[Henn]

Jutt käib avalikel teedel liiklemisest ja äkkpidurdusest (hädapidurdusest).
Jutt ainult esipiduri kasutamisest pole veenev. Kasutasin asfaldil mõlemat. Kruusateel oli tagaratta abs väljas. Tagaratas plokki ja esipidur progresseeruvalt. Õige sõiduasend ja ratas liigub otse, ei käi käna, ei lähe võssa.
Hetkeseisuga ma usaldan Motosurvival koolitajaid.
Will, sa võiks järgmisel suvel Motosurvivalil teha demo oma metoodikast. 1. Kas saad lühema pidurdusteekonna (tänavarattaga, sebime nt Honda Horneti). 2. Kas õppijad suudavad 1-2 päevase kursusega omandada sinu metoodika.

[arendaja]

ABS on vahva ja vajalik neile, kel pidurdusoskuseid vajaka. Päästab päeva. Miks see nii on...sest:

Sest motoõppes on enamus koolid läinud abs'ga rataste peale ning pidurdusharjutus (50km/h pealt 16m jupi peale seisma) õpetatakse tegema absi ragina saatel. Ei mingit progresseerumist, asendit, pidurite järjekorda - lihtsalt pidurda tuimalt ratas seisma, küll abs aitab. Nu ja nii nad seal koolides uhavad seisma ragina saatel ja arvavad, et on pidurdamises ässad. Eksamil ei ole viga absi rakendumine ehk kõik on timm.

Saab taolise õppe läbinu motoloa kätte ja vat ei osta absiga ratast endale esimeseks...mis siis saab?

Mul täitus see hooaeg 20a motoõpetajana.
Ma enda õpilastel ei luba absi raginaga seisma saada, nui neljaks harjutame, et saaks asendi, pidurite järjekorra ja pidurdusjõu paika, et abs võiks jääda reservi selleks päevaks, kui seda päriselt vaja.

Absi rakendamata õigesti käitudes saavad õpilased lühema maa peale seisma, kui ilma asendeid jms jälgides ja absi raginaga.

Aitäh tähelepanu eest.

[will111]

Ma usun, et Motosurvivali koolitajad tegelikult räägivad ikkagi üldjoontes sama juttu, mis mina. Või no ma vähemalt väga loodan, et see tagapiduri nö. põhja vajutamise jutt käis ikkagi AINULT abs'ga rataste kohta. Sel juhul see tähendab lihtsalt seda, et ka nende rataste/mootorite puhul kus mootoripidurdus võibolla ei ole niiväga tugev ja näiteks kõrgema käigu peal olles võtad tagarattast ikkagi enamvähem maksimaalse võimaliku lisaks peamisele ehk esipidurile. Samuti hoiad tagaotsa nö. madalal ja tõstad sellega ühtlasi pisut esipiduri kasutamise efektiivsust. Muul juhul ehk mitte abs'ga rataste puhul oleks sellise asja rääkimine ja õpetamine lausa absurdne ning ohtlik, potensiaalselt eluohtlik praktika. Teine osa ehk esipiduri nö. sujuvalt peale tõmbamine on õige jutt ja nii see asi käibki. Muidugi reaalses elus see sujuvalt on üldiselt ikka ÜLIkiire liigutus, aga samas sõltub ka natuke asjaoludest a'la kui head ja õiges seades esiamordid sul on, kui soe/külm on rehv.

Eks seda tagapiduri juttu räägitakse sellistel koolitustel ka selle tõttu, et nad teavad...keskmine tsiklist ei oska, ei ole harjunud ega ei julge nii ehk naa tegelikult esipiduriga pidurdada isegi mitte ligilähedaselt maksimumile. Ja see tõepoolest ongi nii, mis aga ei tähenda samas, et seda ei võiks või ei saaks õppida ja harjutada, ega ka mitte seda, et reaalne pidurdusjõud tuleb ikkagi esipidurist ja esirattast. Muidugi võib kasutada mõlemat ja eriti juhul kui sul on abs olemas siis võib ju ka täiesti julgelt seda pedaali kasvõi põhja litsuda (mis siiski pole tegelikult mitte kuskilt otsast nüüd väga õige ega korrektne tehnika, aga puhtalt hädapidurduse korral see muidugi pole ka niiväga tähtis).

Ma võin muidugi kuskile pidurdama tulla, aga päris kindlasti mitte nii, et mulle antakse kätte mingi suvaline ratas ja "hakka nüüd sellega meid üle pidurdama". See ei oleks esiteks mitte kuskilt otsast aus ega objektiivne test, teiseks ei oleks ma never ever nõus lihtsalt mingi suvalise, tundmatu ja võõra rattaga hakkama tegema absoluutselt "on the limit" pidurdamist ja lõpuks on ju suhteliselt selge, et OMA ratta tundmine ja selgeks õppimine ongi igaühel väga suur ja tähtis osa kogu sellest efektiivselt pidurdamise oskusest. Ilmselgelt sama ka minu puhul. See ei ole ega tule üleöö, selle pärast ma räägingi, et pidurdamist on vaja teadlikult ja pidevalt harjutada. Mina teen seda rajal. Seda saab põhimõtteliselt teha ka avalikel teedel, aga eks rajal on muidugi parem ja kiirem protsess. Oma rattaga võin tulla ja pidurdada küll, ka igasuguste erinevate uhkete ABS'ga rataste vastu, kes kasutavad mis iganes tehnikaid ja metoodikaid. Ja mul ongi tänavaratas. Lihtsalt piduri peasilinder on natuke teise läbimõõduga kui originaalis. Muidugi sellist testi päris objektiivselt ja täpselt teha on tegelikult hulka raskem kui esialgu tundub, aga eks midagi näeks ikka...ka ilma väga spetsiifiliseks minemata.

Mis aga puudutab nö. minu metoodika omandamist, siis sellele küsimusele on täielik vastus juba ette olemas. Kui õppijad suudavad 1-2 päevaga omandada misiganes tüüpi "kombineeritud" pidurdamise metoodika siis ilmselgelt suudavad nad sama või lühema ajaga omandada ka vaid ühe piduri korraga kasutamise samal tasemel. Huvitav oleks muidugi näha, kuivõrd suudavad nad omandada ühe piduri kasutamise paremal tasemel, selle asemel, et proovida jännata kahega korraga. Ja see ei ole mitte minu metoodika, vaid absoluutselt kõik kõrgel tasemel sõitjad räägivad ja teevad sama

Oma jutu nö. tõestuseks võtsin ühe suvalise esimesena meelde tulnud video ja panen siia siis lingi ka