Mul mart211 kommentaari peale lausa kihvatas kohe. Oled mees üldistama. Mul oleks hädast vaja sellist mehhaanikut, kes kõik karpasüngid max tunniga ära teeb. Või veelparem - sellist, kes selle tegemise eest ise max tunni jagu raha küsib Võta ette korra tsiklipark ja leiad, et aparaati, kus kõik muretult lahti tuleb ja imelihtsalt vaakumotsad külge saad panna, tuleb reaalsuses tikutulega taga otsida. Igal teisel on miskit üle keeratud, paaki maha võttes kukub miskit küljest, plastilt murduvad ise superatacki ja liimiga lapitud nurgad, kusklit liidese vahelt ilmub suur silikoonisadu, mis hiljem tuleb puhastada ja nii see aeg läheb. Sünkimine ise on tõesti paremal juhul 10 min, halvemal juhul (loe: poolkohvi mootor, mida ei saagi lõplikult sünki) tunnike. Aga kõige lahtilappimine ja tagasipanek võib tihti kesta tunde...

Võta näiteks Hornet, millel süngiotsad karpa all ja esmapilgul täiesti ligipääsmatus kohas. Kui veel mootor kuum ka võid ühe vaakumvolla külgejunnamisega veeta juba üle poole tunni... Ja käsi ka põlenud... Me räägime siiski sünkimise praktilisest tööst, mitte ei tee seda teoorias

Ja teema kokkuvõtteks. Kui vaakumkellad ja teadmised olemas siis tegevus ise ei ole keeruline ega ka kallis. Eeltöö ja taasmontaaz on see, mis võtab aja. Sama jutt käib näiteks kolvirõngaste vahetuse kohta. See ei ole ju keerukas ega raske aga sinnani pääsemine ja kõige tegevusejärgne kokkulappamine on tohutu ajakulu.

StreetMoto kirjutas:

Mul mart211 kommentaari peale lausa kihvatas kohe. Oled mees üldistama. Mul oleks hädast vaja sellist mehhaanikut, kes kõik karpasüngid max tunniga ära teeb. Või veelparem - sellist, kes selle tegemise eest ise max tunni jagu raha küsib Võta ette korra tsiklipark ja leiad, et aparaati, kus kõik muretult lahti tuleb ja imelihtsalt vaakumotsad külge saad panna, tuleb reaalsuses tikutulega taga otsida. Igal teisel on miskit üle keeratud, paaki maha võttes kukub miskit küljest, plastilt murduvad ise superatacki ja liimiga lapitud nurgad, kusklit liidese vahelt ilmub suur silikoonisadu, mis hiljem tuleb puhastada ja nii see aeg läheb. Sünkimine ise on tõesti paremal juhul 10 min, halvemal juhul (loe: poolkohvi mootor, mida ei saagi lõplikult sünki) tunnike. Aga kõige lahtilappimine ja tagasipanek võib tihti kesta tunde...

Võta näiteks Hornet, millel süngiotsad karpa all ja esmapilgul täiesti ligipääsmatus kohas. Kui veel mootor kuum ka võid ühe vaakumvolla külgejunnamisega veeta juba üle poole tunni... Ja käsi ka põlenud... Me räägime siiski sünkimise praktilisest tööst, mitte ei tee seda teoorias

Ja teema kokkuvõtteks. Kui vaakumkellad ja teadmised olemas siis tegevus ise ei ole keeruline ega ka kallis. Eeltöö ja taasmontaaz on see, mis võtab aja. Sama jutt käib näiteks kolvirõngaste vahetuse kohta. See ei ole ju keerukas ega raske aga sinnani pääsemine ja kõige tegevusejärgne kokkulappamine on tohutu ajakulu.

Tähenärimine on ikka ehtne Eesti meeste spordiala. Teeme aga trenni siis:

mart211 kirjutas:

Panen siis niipidi- Keskmine tööaeg 30-90min(oleneb masinast ja kiirem mees saab vähemagagi hakkama), hind ca 10€ karpa(umbes pakun). Seega küsimuse vastus on ikka: Ei ole kallis(oleneb küll millega võrrelda, kuid peaks kindlasti alla 45€ jääma).

Kaua velje montaaš ja demontaaš aega võtab? 10 minutiga saab gixxeril peale ja maha velje küll eks? Kuni paar tundi võib kuluda mingitel kardaaniga, küljekohvritega vanal rooste läinud ja rehvitraate täis lastud vähetuntud cruiseriga? Palju raha küsitakse? Ikka sama ju.
Keskmiselt läks kokku suti üle tunni aja nende kahe ratta velgede maha ja peale kiskumine. Kui ma kuskil ütlesin, et ma igal masinal selle alla tunni ära teen, siis on mul raske alzheimer
See et on mingeid erilisi ekstreemseid situatsioone karpade sünkronnimisel, see ei olnud ju küsimus. Küsiti seda kas on kallis. Ei ole ju väga. Mina, tagantjärgi kahetsedes, kirjutasin sinna ka baigi puhul kehtiva töökäigu. Kujutan ette et maailmas on masinaid mille karpade sünkronn on sama lõbus kui lusikaga sõnniku viskamine.

Üldiselt antaksegi üldisele ilma infota küsimusele üldiselt lihtne ja üldine vastus ning üleüldse olengi üldistav mees

StreetMoto kirjutas:

Ja teema kokkuvõtteks. Kui vaakumkellad ja teadmised olemas siis tegevus ise ei ole keeruline ega ka kallis. Eeltöö ja taasmontaaz on see, mis võtab aja. Sama jutt käib näiteks kolvirõngaste vahetuse kohta. See ei ole ju keerukas ega raske aga sinnani pääsemine ja kõige tegevusejärgne kokkulappamine on tohutu ajakulu.

Mul StreetMoto kommentaari peale kohe kahvatas. Ei see eeltöö ja montaaž võta mingit aega. Mõnel naked rattal ei pea peale voolikute ju midagi liigutama. Pole vaja midagi maha võtta. Usun, et nii võime siin terve õhtu seda karpade juttu ajada

Rääkides karpade süngist ja selle lihtsusest- endal on ca 10 aasta tagune juhus. Helistas tuttav, äkki saaks aidata, kuna mootor ei taha käia ja karpad süngist väljas. Kuna meil olid tolle aja moodsaimad vaakumkellad ja korralik tööriistapark, sai abikäsi ulatatud (tasuta). Mõtlesin, et kogemuste põhjal max 1 tund tööd, easy. Tuli siis tuttav kohale, ratas aastast- no 80-ndate lõpp või midagi sellist. Karpade kallal olid käinud kõikvõimalikud spetsialistid, kõik kruvid olid praktiliselt üle keeratud, midagi avades kohe ka kõrvalt pudenes. Peale 3-e või enamat tundi möllamist, selgus, et mingi spetsialist on karpasid avanud ja otsustanud sinna pudenenud o-rõngaste asemele kuliibinliku lahenduse silikooniga tekitada. Tulemus- lisaõhk seal, kus peaks väga konkreetne vaakum olema. Tol hetkel korda ei saanudki, aega aga kulus mehemoodi. Peale antud juhust sai lähenetud kõikidele karpatöödele täiesti teise nurga alt ja võin öelda, et Streetmoto jutus on täiesti konkreetne sõnum. Kogemused maksavad, internetiremonti võib teha igaüks...

Vahet pole kas naked või gondlis tsikkel...Gondlis tsiklil jäävad enamjaolt kõik gondlid sinna paika kus nad on. Nii kuidas naked ja gondlis tsiklil tuleb ikkagi paak eest ära võtta ning hakkata sealt lähenema.

mart211 kirjutas:

Mul StreetMoto kommentaari peale kohe kahvatas. Ei see eeltöö ja montaaž võta mingit aega. Mõnel naked rattal ei pea peale voolikute ju midagi liigutama. Pole vaja midagi maha võtta. Usun, et nii võime siin terve õhtu seda karpade juttu ajada

korke kirjutas:

Vahet pole kas naked või gondlis tsikkel...Gondlis tsiklil jäävad enamjaolt kõik gondlid sinna paika kus nad on. Nii kuidas naked ja gondlis tsiklil tuleb ikkagi paak eest ära võtta ning hakkata sealt lähenema.

mart211 kirjutas:

Mul StreetMoto kommentaari peale kohe kahvatas. Ei see eeltöö ja montaaž võta mingit aega. Mõnel naked rattal ei pea peale voolikute ju midagi liigutama. Pole vaja midagi maha võtta. Usun, et nii võime siin terve õhtu seda karpade juttu ajada

Gondlid jäävad muidugi paika(samas uuematel ratastel on paagi peal ka gondel, kui nüüd just väga tähte närida ). Aga keegi siin just rääkis, et ei pea paaki ka maha võtma. Viskab vollad külge ja korras.

Mõnes mõttes on Madisel õigus: kui tegemist lihtsalt masina kõikide karpadeühtlase töö regullimisega madalatel pööretel, siis tõesti lihtne: kellad külge ja tuld!
EELDUSEL, et: kõik silindrid on ühtlaselt "tihedad", et kõik karpad on ühtselt seadistatud-ujuki tasemed, kuskilt lisaõhku ei saa, segud ühtlased jmt(OK vanematel õlipõletajatel on keskmised karpad vahest rikkama seguga, kompenseerimaks väiksemat jahutust).
Kui viimased tingimused kasvõi ühel karpal ei ole täidetud, algab n**s ja siis......
Rääkides õhuboksist, siis oma isendil tuli originaalis:

1. eemalda tagumine ratas.
2. eemalda airboxi tagune plastporikas.
3. eemalda aku, CDI ja starteri relee
4. eemalda pingeregulaatori pistikute kinnitus
5. alusta suure kirumise saatel airboxi ja kivikõvade kummiluttide eemaldamisega....

edu ja kõik tsiklid ei olle vennad(või õed, kuidas keegi oma ratsut määratleb)

edu
4

Väike youtube klipp ka asja käigust

tõenäoliselt on depoos hetkel kõige moodsam sünkimis/diagnostika seade VacuumMate

erxz kirjutas:

Väike youtube klipp ka asja käigust

tõenäoliselt on depoos hetkel kõige moodsam sünkimis/diagnostika seade VacuumMate

aga kas kuskil on olemas ka need vaakumandmed? Kui kaks karpat on madalad ja kaks kõrged, siis kuidas reguleerida? Või ei oma see tähtsust, peaasi et ühtlaselt töötavad?

mart211 kirjutas:

erxz kirjutas:

Väike youtube klipp ka asja käigust

tõenäoliselt on depoos hetkel kõige moodsam sünkimis/diagnostika seade VacuumMate

aga kas kuskil on olemas ka need vaakumandmed? Kui kaks karpat on madalad ja kaks kõrged, siis kuidas reguleerida? Või ei oma see tähtsust, peaasi et ühtlaselt töötavad?

vaakum andmed on antud enamikul ratastel service manualis

näiteks kawa ZX6R 96-97 Carburetor Synchronization Vacuum Less than 2.7 kPa (2 cmHg) difference between any two carburetors

erxz kirjutas:

mart211 kirjutas:

erxz kirjutas:

Väike youtube klipp ka asja käigust

tõenäoliselt on depoos hetkel kõige moodsam sünkimis/diagnostika seade VacuumMate

aga kas kuskil on olemas ka need vaakumandmed? Kui kaks karpat on madalad ja kaks kõrged, siis kuidas reguleerida? Või ei oma see tähtsust, peaasi et ühtlaselt töötavad?

vaakum andmed on antud enamikul ratastel service manualis

näiteks kawa ZX6R 96-97 Carburetor Synchronization Vacuum Less than 2.7 kPa (2 cmHg) difference between any two carburetors

Tänud. Uurin, kas enda ratta oma ka manualis kirjas

kuidas siis lood konkreetselt 2003a 600cc banditiga?

Ta peaks olema samasugune nagu gixeffid, ehk siis keskmistele karpadele suht porr ligi pääseda, sest jahutusribid/plokikaan on suured ja ruumi on seal vaid väikestele kätele. Äärmistele pääseb kerge vaevaga ligi.

Tervist,

Sai siin esmakordselt karpasid sünkitud voolikute ja õliga. Tekkis küsimus, et kas need tasemed peavad ainult tühikäigul võrdsed olema või peaksid ka kõrgematel pööretel võrdseks jääma?

Gaasi andes hakkab ebavõrdselt imema...

Igal rattal on ettenähtud sünkimise pöörded. Tavaliselt see pole idle (1100rpmi) vaid kõrgemal. Manualis on kindlasti kirjas.

raiko4 kirjutas:

Tervist,

Sai siin esmakordselt karpasid sünkitud voolikute ja õliga. Tekkis küsimus, et kas need tasemed peavad ainult tühikäigul võrdsed olema või peaksid ka kõrgematel pööretel võrdseks jääma?

Gaasi andes hakkab ebavõrdselt imema...

segusiibrite vabakäik erinev

Siin on küll jutuks BMW, aga annab ülevaate, kuidas kõrgematel pööretele (siinkohal 3500 pööret minutis) sünkroniseerida.

Oluline osa algab 8.11.

Aspelund kirjutas:

Siin on küll jutuks BMW, aga annab ülevaate, kuidas kõrgematel pööretele (siinkohal 3500 pööret minutis) sünkroniseerida.

Oluline osa algab 8.11.

tuubis on piisavalt infi sünkroniseerimise kohta

Kui karpad sünkist väljas peaks 4 silindrit koos ikka käima? (mul käib kolm, üks on märg ja ei käi ) mingi mega jama vist karpadega...

Tere.

Pöördun abipalvega siia.
Rattaks on 93 aasta kuuesajane ninja. Kas on kedagi, kes aitaks mul karpad ära sünkida.
Ei soovi minna remondikohta põhjusega. Tahan ise sünkimise selgeks saada, et tulevikus ise probleemiga tegeleda.
Vaeva tasun meistrimehe soovide järgi. Paremini sobivad õhtused ajad või nädalavahetus.
Asukoht võiks olla Tallinn või lähiümbrus.

Tervisi,

Siim
siim118@hotmail.com
59 004 440

http://nagi.ee/photos/harimal/7766255/in-set/125775/

[youtube][/youtube]
Kas keegi ise sünkijatest on meisterdanud sellise lahenduse ja reaalselt ka proovind? Tundub ohutum ja lollikindlam kui lihtsalt voolikud õli täis.
Plaanis täna tööriistamarketist mõned voolikud osta ja õhtul meisterdada. Mõtlesin et küsin enne kas tasub pusimist.

Voolikud tuleks vastupidiste pikkustega teha ja pudelid tagurpidi keerata. Siis ei pea nivoode tasakaalu saamisega nii palju mässama.

Olen ma asjadest õigesti aru saanud. 1 ja 2 karburaatori vahelisest kruvist keeratakse 1 ja 2 karburaatori siibrite asendit ükstise suhtes, 3 ja 4 vahelisest saab 3 ja 4 siibri omavahelist asendit. 2 ja 3 vahelisest kruvist keerakse paika 1-2 ja 3-4 vaheline suhe? Näiteks kui 1-2 kellad näitavad tunduvalt suuremat näitu kui 3-4, siis peaks keerama 2 ja 3 karburaatori vahelist kruvi kinni poole?

Kõik oleneb rattast, igal rattal on nö põhikarpa, see on see kuhu on kinnitatud trossid ja muu jantra, sellel keerad trossidest siibri paika, peale seda sätid teised karpad samasse asendisse, selleks kellad ja muud imevidinad ongi. Busal on neljas tb põhiline, selle keerad esimesena paika (pöörete kruvist), siis keerad paika kolmanda, peale seda keerad omavahel paika esimese ja teise ja lõpuks keerad 3. ja 2. vahelt mõlemad paarid paika. Ja kõige lõpus kontrollid veel igaks juhuks 3-4 korda üle, et kõik oma vahel ilusti sünkroonis oleks. Vanal gixxeril (91) on mehanism teise ja kolmanda karpa vahel, sama lugu, vaatad alguses järgi milline karpa on otse hoovastikust sõltuv ja peale seda keerad paarid paika. Uuematel ratastel on peale seda veel vaja tps ( throttle position sensor) paika keerata, see on must 1 või 2 poldiga vigur ühe karpa või siis tb küljes. Ei oska teiste rataste kohta rääkida aga busal on sadula all vasakul pool service mode pistik, võib osta kalli raha eest spetsiaalse lüliti aga tegelikkuses on seal ainult 2 klemmi mis võib kirjaklambriga ühendada, siis süüde sisse ja tabloole ilmub -coo , kui see esimene kriips on all või üleval siis keerad tps poldid veidi lahti ja hakkad gramm haaval liigutama, seni kuni kriips on keskel. Siis kirjaklamber välja, ratas kokku ja sõitma. Ahjaa, sünkroniseerimise ajal peavad kõik sensorid ühendatud olema.
Sünkroniseerimise pöörded peaks olema service manuaalis aga mina olen lähtunud sellest, et selline linna vahel vaikselt kruiisimise pöörded paigas oleksid. Mitte süngitud segusiiber on mingi x protsendi paigast ära, see tähendab, et kui kolm siibrit on avatud 5mm siis üks on ntx 6 mm, päris suur erinevus? Aga kui oled maanteel ja keerad gaasi lahti korralikult siis kolm karpat on avatud 24mm ja üks on 25, polegi nii hull enam

Manual ütleb. Pöörded 1750 peale. Kõige pealt 4 ja 3, siis 1 ja 2 ja lõpuks 1,2 kolmandaga. Loogiline jutt aga oletame, et on olukord kus 1 ja 2 näidud on piltlikult öeldes laes ja 3 ja 4 kordi madalamal, siis keeran ju 2 ja 3 karpa vahel olevat krvi aga kas seda kruvi keertes nihutatakse üksuse 1-2 ja üksuse 3-4 siibreid ükstiese suhtes korraga?

Hurt kirjutas:

kas seda kruvi keertes nihutatakse üksuse 1-2 ja üksuse 3-4 siibreid ükstiese suhtes korraga?

Jah, selle keskmisega aetaksegi vasakud2 ja paremad2 omavahel võrdseks.