Divikas kirjutas:Spidos 38 tkm. (see on see spidonäit).Kuidas teistel Vara kasutajatel - olete laagreid vahetanud?
Vast ikka 138 tkm.
Mul läksid tagumised rattalaagrid nii 55 000 km pealt vahetamisele.Välismaises foorumis arutati et Varaderol sageli originaallaagrid umbes sellise kilometraazhi juures väsivadki...
Divikas kirjutas:Spidos 38 tkm. (see on see spidonäit).Kuidas teistel Vara kasutajatel - olete laagreid vahetanud?
Vast ikka 138 tkm.
Ega jah Varadero puhul ei oleks see väga suur läbisõit - sellepärast märkisingi spidonäitu 
Endal 58kkm ees ja laagreid pole mina küll veel vahetanud.
Siller kirjutas:Lisaks sain ka tuuleklaasi suhteliselt hästi ära poleeritud ning seda välja vahetama ei hakka.(Tulemusega jäin enamvähem rahule)
Millega poleerisid?
Ma poleerisin Xerapol plastic polish vahaga. Salome Autost (Tln. Kadaka tee kauplusest), umbes 112.-eeki. Käsitsi nühkides pole tulemus päris see, mis masinlihviga aga matid kohad sain 2-3 tunniga välja lihvitud küll. Enne pastaga poleerimist matistasin veel P1500 vesipaberiga klaasi üle. Probleem oli selles, et kui tuulesuunajat peale ehitasin (olen kasvult üle 185cm), siis markeri jälgi klaasilt maha pestes sattus kiirustades kätte atsetooniga lapp, tulemus teadagi - matistunud klaas.
kollkala kirjutas:Ma poleerisin Xerapol plastic polish vahaga. Ostsin selle Salome Autost (Tln. Kadaka tee kauplusest), umbes 112.-eeki. Käsitsi nühkides pole tulemus päris see, mis spets lihviga aga matid kohad sain 2-3 tunniga välja lihvitud küll. Enne pastaga poleerimist matistasin veel P1500 vesipaberiga klaasi üle. Probleem oli selles, et kui tuulesuunajat peale ehitasin (olen kasvult üle 185cm), siis markeri jälgi klaasilt maha pestes sattus kiirustades kätte atsetoonige lapp, tulemus teadagi matistunud klaas.
Pmst miks seda tuuleklaasi sedasi tunde käsitsi poleerida ? Saab suurema lõppkiiruse ?:P
Tühja sellest kiirusest, aga matt ja laiguline esiklaas ratta üldvälimusele just hästi ei mõjunud. Tuulesuunaja abil sain aga tuulekeerised kiivris oluliselt väiksemaks.
kollkala kirjutas:Tühja sellest kiirusest, aga matt ja laiguline esiklaas ratta üldvälimusele just hästi ei mõjunud. Tuulesuunaja abil sain aga tuulekeerised kiivris oluliselt väiksemaks.
Paluks pilti.
Nädalavahetusel veendusin, et klaas liiga madal. Pea tudiseb nagu alzheimeri haigel.
Kuid samas piisavalt kõrge, et putukad üle pea lennutada. Kaasvõitlejate kiivrite visiirid olid nagu lindude toidulaud - minul aga puhas 
Kaasvõitlejate kiivrite visiirid olid nagu lindude toidulaud - minul aga puhas
Sellega võib nii olla, et vihmas sõites naeravad teised.
Divikas kirjutas:Kaasvõitlejate kiivrite visiirid olid nagu lindude toidulaud - minul aga puhas
Sellega võib nii olla, et vihmas sõites naeravad teised.
ka vihm ei seganud - tõstsid oma pea kõrgemale ja viuh visiir puhas
Kuradi pekkis teema see piltide lisamine siia foorumisse nahh!
.. panen siis piltide lingid:
http://www.upload.ee/image/623375/Tuulesuunaja_002.jpg
http://www.upload.ee/image/623374/Tuulesuunaja_003.jpg
Hinged (MRA) ostsin Tartu Motohoovist, 280.-. Klaasina kasutasin polükarbonaati, kuna oli tükike käepärast. Alustuseks lõikasin papist šablooni kujuga, millise arvasin, et suunaja võiks tulla. Šablooni järgi märkisin kuju klaasile ning lõikasin välja rauasaega, alumise sisselõike kontuuri puurisin 2,5-se puuriga. Viimane lihv lõikeservadele sujub üsna lihtsalt liivapaberi abil. Painutamiseks soojendasin praeahjus klaasi umbes 100 kraadini ning surusin eelnevalt demonteeritud esiklaasi sisekülje järgi kaardu.
Edasine teema nagu aukude paikamärkimine ja puurimine (tegin diam. 7mm), seal on tähtis järgida põhimõtet 9 korda mõõda ja 1 kord lõika. Kui materjali rohkem käepärast, siis soovitan 2-3 tükki kohe valmis lõigata. Üsna kerge on lihvides või puurides suunajat ära kriimustada või siis pingega mõra sisse meelitada (endal jõudis ratta külge alles kolmas katsetus, süü paljuski ka kiirustamises).
kollkala kirjutas:Kuradi pekkis teema see piltide lisamine siia foorumisse nahh!
.. panen siis piltide lingid:
http://www.upload.ee/image/623375/Tuulesuunaja_002.jpg
http://www.upload.ee/image/623374/Tuulesuunaja_003.jpgHinged (MRA) ostsin Tartu Motohoovist, 280.-. Klaasina kasutasin polükarbonaati, kuna oli tükike käepärast. Alustuseks lõikasin papist šablooni kujuga, millise arvasin, et suunaja võiks tulla. Šablooni järgi märkisin kuju klaasile ning lõikasin välja rauasaega, alumise sisselõike kontuuri puurisin 2,5-se puuriga. Viimane lihv lõikeservadele sujub üsna lihtsalt liivapaberi abil. Painutamiseks soojendasin praeahjus klaasi umbes 100 kraadini ning surusin eelnevalt demonteeritud esiklaasi sisekülje järgi kaardu.
Edasine teema nagu aukude paikamärkimine ja puurimine (tegin diam. 7mm), seal on tähtis järgida põhimõtet 9 korda mõõda ja 1 kord lõika. Kui materjali rohkem käepärast, siis soovitan 2-3 tükki kohe valmis lõigata. Üsna kerge on lihvides või puurides suunajat ära kriimustada või siis pingega mõra sisse meelitada (endal jõudis ratta külge alles kolmas katsetus, süü paljuski ka kiirustamises).
Tulemus on ju lausa hea.
Tulemus on igati bro. Aga kohe küsimus, et millise efekti see suunaja sõites annab. Oma kogemused on sellised, et tuuleklaas peab olema kas nii kõrge, et suunab tuule u 10 sm peast kõrgemalt üle, või siis nii madal, et õhuvool on umbes õlgade kõrgusel. Nii on pööristest tekkiv müra kõige vaiksem. Ja mõlemal kõrgusel on omad miinused. Enda tuuleklaasi tegin selliseks, et tuul on otse visiirile ja vaikus hakkab umbes lõua kõrguselt. Müra on aga pikka maad vihmas sõites hoiab visiiri puhta. Ja puhub visiiri vihmast puhtaks ka linnakiirustel. Kuna sõidan igasuguse ilmaga siis on see nagu kõige tähtsam.
Ausalt öelda pole veel pikema otsa peal väga põhjalikult kõiki asendeid proovinud. Aga kui tõstan suunaja kõige ülemisse asendisse, siis 110km/h saame seljakotiga läbi interkomi suht vabalt suhelda (mõlemal avatud kiiver), enne suunaja paigaldamist tuulekohin segas rääkimist oluliselt rohkem.
Keskmises asendis suunab tuulejoa umbes kiivrinoka kõrgusele (kasvu mul 185 cm jagu).
Tervist
Küsiks taas vanemate Vara kasutajate tähelepanekuid.
Milline on teie temperatuurinäiduki näit.
Minu omal maanteel (punane kriips) ja linnas tõuseb kollaseni ja siis hakkab vent tööle ja kisub vaikselt alla. See maantee näit tundub imelik.
Kuidas teil ?
Mul on maanteesõidul seier umbes täpselt seal punase ja kollase kriipsu vahel.
Omal sama teema VTR masinaga aga kuna motod pmst samad siis tegelikult vist ikka viga selles, et 2 radikat on ikka 2 radikat...linnas palaval päeval paugutades saab vahest ventikad käima aga maanteel see osuti tardub-langeb sinna alguspunkti poole...katsin katseliselt ühe poole kinni ja osuti hakkas veits kiiremini elama.
Senikaua kui kõik jääb normaalsuse piiridesse pole mõtet torkida...
Probleem võib ju ka termostaadis olla...natuke võõrkeelset diskussiooni antud teemal - http://www.xrv.org.uk/forums/varadero/3 ... -cold.html
Mul temperatuurid mõõdetud.kollase ja punase vahelisel joonel mingi 88-90 kraadi ja kui seier püsti siis 98-101 ja vent toimib laitmatult.mõõtsin praeahju termomeetriga,digitaalsega.kuna omalgi olid väiksed kahtlused termostaadi suhtes
Mu rattal sama, mnt. sõidul istub seal kuskil punase lähedal. Linnas olen paar korda ventika tööle saanud, siis istub osuti tiba alla kollast joont.
Tervist
Tänud. Saan aru, et võib edasi juristada.
Mulle tundub jälle, et minu rattal on see väidetavalt Vara mootorile iseloomulik vigin liiga vali. Oskab keegi õelda, mis seda vilisevat häält mootoris üldse teeb huvitav, sidurimäng, nukkade ajam .. ?
Ise sõitsin ka esimese hooaja nii, et maanteel oli osuti selle punase kriipsu kohal ja hiljem enne talve kui väljas juba ca 5*C, siis polnud enam sedagi. Jägmine kevad läks termostaat vahetusse ja nüüd on maanteel olenemata välistemperatuurist stabiilselt osuti esimesel veerandil (punase ja kollase vahel). See võib küll ainult tunduda, kuid ka tõmme on veits soojema mootoriga maanteel parem kui oli vana termostaadiga piiripealselt jahedamaga. Eks need termostaadid ole ka kuluosad, mis vajavad aeg-ajalt vahetamist....
Mootori viginast: .... see saab olla ainult turbovilin. Japsid krt. teevad kõik asjad nii väiksed, et ei leia üles. Ise olen seda oma "turbot" juba mitu aastat otsinud aga no ei leia...
Ilmselt pole see midagi hullu ja käib nö. "asja juurde". Ühe tuttava '01 aasta isend vilistas ka. Kui süda ei anna rahu, siis võrdle mõne teise Vara'ga. Mõned vilistavad ka rohkem kui teised.
Mõned kiired nopped teemast:
Posted: 23.04.2009, 06:15 (No subject)
The sound is perfect!!!!!!!!!!
Posted: 23.04.2009, 07:20 (No subject)
Sound if new engine, oh God, when it was .... I don't alredy remenber.
Herghott
Moderator
Posted: 23.04.2009, 08:58 (No subject)
Sounds ok to me...
Herghott
_________________Black Varadero MK1 ('99)
jekula
Posted: 23.04.2009, 14:04 (No subject)
Thanks guys that helps.
When it is standing next to other Varaderos it is quite a bit louder than the others. An the Honde tech was sure something was wrong. So I worried. And he checked how far the waterpump shaft was pressed into the clutch-cover, because there is no given measurements for that. He compared it to a VTR engine with no whistle. It was an excact match.
No more worries. The sun is shining. Took a nice 7oo km ride yesterday. Nice.
Posted: 18.06.2009, 19:33 (No subject)
whistle sound you should hear a vfr 800 on them its the gear driven cams thats what i think the sound is
Posted: 18.06.2009, 21:39 (No subject)
Start worrying when it stops whistling and starts rattling ----- yours sounds ok to me
Two Plugs
Administrator
Gender:
Age: 38
Joined: 22 Jun 2008
Posts: 942
Location: Groningen Province - Top of Holland
Posted: 19.06.2009, 08:31 (No subject)
Add after marked cans if its to annoying...
Must admitt that I do like this 'turbine-a-like' wisstle. It belongs to the Dero engine. But I can imagine that there are people who are less fond of this sound...
Tundub, et muretsemiseks erilist põhjust pole, tuleb aga rulli anda...
Ka minul on see temperatuuriseier seal punase ala kohal(sinu joonise põhjal) ning on nii algusest peale olnud.
Termostaadis viga ei näe, sest kui linnas vendi tööle saab, siis jahtub ikka maha ning jääb sinna püsima.
See mootori "vilin" on selle mootori omapära ning muretsemiseks põhjust pole.
Pigem peaksin mina klapid laskma ära reguleerida. Tühikäigul sooja mootoriga kerget tiksumist kuulda ja gaasi maha lastes samuti, linnas kruisides.
On keegi neid klappe ka reguleerinud?
Ja karpade sünkimisvahendeid on ka kellelgi Varadero jaoks olemas?
Statistikat ka mu enda Varadero kohta.
See hooaeg läbisõit on juba 6000+km odo näit (60000km)
Keskmine kulu on 6l/100km.
Täna said alla ka uued rehvid, ette Heidenau ja taha Mexxis. Tänud Streetmotole, kes need rehvid mulle hea hinnaga pakkus.
Tegemist on siis tänavasõidu rehvidega, ning loobusin oma enduro võimetest, sest palju ma sinna metsa alla ikka pööran. Kuid maanteepeal on Varadero nüüd nii vaikne.
Kas keegi on katsetanud palju peale bensutule süttimist sõita laseb, ennem, kui lükkama peab hakkama? 
Mingi 4,5 ltr peax sisse jääma.ise olen 60 km saand ja lükata polnud veel vaja
4l peaks reserv olema. Arvestada võid ise. Aga ise olen ka 60km saanud ja pole pidanud lükkama. 75km pealt pidi juba lükkama.
Tänud! 
Teab vähemalt arvestada, miski viis aastat tagasi tuli vähe kergemat ratast , ca +25 temperatuuriga, Maardu järve juurest Iru tanklani nügida, enam ei tahaaaaa...
Ah-jaa..., mehed, päris head rattad olete omale valinud. 
