Yamaha YZF 1000 omajatele (õnnetu kuid õpetlik lugu. R.I.P.)

[Rauntz]

Kurb... Puhka rahus!

[Chromed]

Puhka rahus... . Teemaalgataja joonealune tekst mõjub kui saatuse iroonia (kui nii tohib öelda). Elu on ettearvamatu...

[bash]

Puhka rahus... . Teemaalgataja joonealune tekst mõjub kui saatuse iroonia (kui nii tohib öelda). Elu on ettearvamatu...

Äkki aitaksid tõlkida ?

[tons]

Puhka rahus... . Teemaalgataja joonealune tekst mõjub kui saatuse iroonia (kui nii tohib öelda). Elu on ettearvamatu...

Äkki aitaksid tõlkida ?

Sama mis minul aga teises keeles!

[max07]

paljud teist seda "õnnetust kui õpetlik lugu" ka reaalselt meenutavad kui kiivri pähe on tõmmand ja sirged, kurvid ootavad läbimist? Üldiselt katus sõidab ja sõidab seni kui ise lutaka ära paned, ja kui sellest päesed võtad ehk sutsu vaiksemalt ja siis uuesti edasi, seni kuni õnne antud on...

[musttank]

Minul silmad märjad, hinge läheb selline asi. Suhteliselt noorelt lahkuda siit maailmast
Sügav kaastunne.

[joosep77]

Sügav kaastunne

[tommy]

Sügav kaastunne.

Ise ka esimest hooaega korraliku mootorratta seljas ja mõtlemisainet annab juhtunu küllaga...

[aikju]

R.I.P minugi poolt.Saaremaal on nii mõnigi biker ja mitte vähe tuntud mees otsa saanud.Sügav kaastunne omastele.

[Rennes]

Rikun teemat vahepeal. Ei taha midagi halba öelda kadunukese kohta, kahju jah et noor inimene lahkus. Tahaks lihtsalt teada paljud nagu tegelikult ka oma käitumist muudavad? Enamus neist postidest siin on:
1. jess saan omale ühe posti juurde, ise teemat tegema ei pea, ega millegi asjalikuga vastama.
2. kõik ütlevad midagi, ütlen ka.

Enamus teist ei tundnud teda, kas te siis ka nii halate kui tädi Helga surmakuulutus lehes ilmub?

Tahaks seda mulli natuke lõhkuda vahepeal. Muud midagi.
Tegemist minu sügavalt isikliku arvamusega. Kadunut ei teadnud ega tema vastu ole midagi. Puhaku rahus.

[Pihelgas]

Rikun teemat vahepeal. Ei taha midagi halba öelda kadunukese kohta, kahju jah et noor inimene lahkus. Tahaks lihtsalt teada paljud nagu tegelikult ka oma käitumist muudavad? Enamus neist postidest siin on:
1. jess saan omale ühe posti juurde, ise teemat tegema ei pea, ega millegi asjalikuga vastama.
2. kõik ütlevad midagi, ütlen ka.

Enamus teist ei tundnud teda, kas te siis ka nii halate kui tädi Helga surmakuulutus lehes ilmub?
Tahaks seda mulli natuke lõhkuda vahepeal. Muud midagi.
Tegemist minu sügavalt isikliku arvamusega. Kadunut ei teadnud ega tema vastu ole midagi. Puhaku rahus.

mispärast sa nii kibestunud ja ülekohtune oled? kui vähemalt hetkekski paneb see kellegi mõtlema, et tõmban veits tagasi, on juba parem. Niikuinii läheb elu edasi ja mured ununevad. Tädi Helga.. wtf, inimesed avaldavad spontaanselt austust kellelegi, keda nad pole kunagi näinud ega enam näegi. loodame, et me niipea seda uuesti tegema ei pea.

[Whitebalance]

Võibolla tõesti jah ma kirjutan kuna mu sisetunne ütleb, et võiks avaldada kaastunnet !
Nagu mu muusika õpetaja ütles mulle, kui ma vaatasin kui mu muusikakooli lõpuaktusel tänati selle korraldajat ma ei leidnud selleks põhjust see oli tundus nii võlts ja mõttetu ! Aga kui ta rääkis mulle natike elu tõdedest, et inimene peab oskama olema tänulik, sa ei saa olla nii ühesilmne ja mis ei ole siis jne. Ma mõtlesin, et võibolla tõesti tegelikult on tehtud suur töö ja kokkuvõttes olid need inimesed mind koguaeg aidanud muusikakoolis! Praegu, kas ma ei peaks olema kaastundlik, et üks selline inimene keda ma ei tundud kelle posti ma ei olnud arvatavasti lugenutki on surnud. Aga ma leian, et kõik kes me istume kaherattaliste otsas, jagame samasid rõõme kaherattalistel, oleme rõõmsad kui näeme ilusat puhast asfalti ja sinist taevas. Sõitta kuhugi lõppmatusse ja peamine on alati see, et oleme kahelrattal. Siis ma leian, et kui üks minuga samamoodi mõtlev inimene kes oli eile ja täna teda ei ole siis ma leian, et see ei ole võlts! Seekord ma oskan olla kaastundlik(nagu peaksin oskama olla tänulik), sest ma oskan näha asju laiemalt ja tunnen endas midagi mis ei ole nii nagu võiks(ta ei ole elus), siis ma usun, et see on kaastunne ja mina ei tea aga Rennes sa oled ikka küll omamoodi!
Vähemalt suri ta tehes seda mida ta armastas, sõites nii nagu pole ta kunagi sõitnud ja loodetavasti lõpetas ta taevas !
Puhaku rahus.

[Rennes]

Mis teha, materdage nüüd, keegi arvab teisiti. Seda siin biker.ee's me oskame. Ma toon elust lihtsaid näiteid, kokkutulekutel kakeldakse, siis pole keegi "üks meie seast" ... Siis on kõik järsku tavalised eestlased ... Ilmselt olen ma kibestunud vanainimene, aga mina ei tunne seda ühtekuuluvusetunnet. No tehke mis tahate ei tunne. Mul on oma söbrad, keda tean, et võin usaldada, teiste peale ma ei looda.
Whitebalanci post on südantliigutav ja omajagu tõsi. Minu posti point oli see, et ärme oleme silmakirjalikud,et me muudame oma käitumist. Kõik me kihutame samamoodi edasi ka peale seda surma. Ja järgmist. Lihtsalt. Oleme enda vastu ausad.

Eks?

Veelkord, ei midagi härra vastu kes kurvasti löpetas, kahju. Ehk läheb teistel paremini.

[sepp]

loodan,et ei haava kedagi oma postiga.
mina vaatan asja nii ja see minu arvamus..
kuna ma asju ei tea ,siis teen järelduse siin kirjutatu põhjal ja see võib olla exlik.
selle kurva loo plussid.
hea et kedagi ei olnud teel jalutamas...
hea et ei olnud seljakotiks kedagi.
hea et selline vend kes ei tunne oma ratast ja ei tule selle juhtimisega toime enda kylateedel ei sõitnud tallinnas koos bikeritega.
loodan et teised siiski õpivad sellest.... ei ole vaja kihutada kui sa ei oska.. kui oled alles saanud ratta omanikuks..
minu kaastunne olex tunduvalt suurem kui olex keeranud mõni auto ette vms... kui olex keegi teine mõjutanud/põhjustanud selle avarii,aga siiski... see kõik juhtus ju enda lollusest... vale kiirus,olematu sõidukogemus jne
kõlab ehk karmilt sry.. aga minu jaoks ei ole selline tegelane yks meie seast. kui selline oskamatu uljaspea olex sõitnud MEIE hulgast kellegi ratastooli ja ennast surnux... kas me siis ytlex ikka yks meie hulgast?
mina avaldaxin siis kaastunnet syytule jalutajale kes peab yhe lolluse pärast veetma ratastoolis kogu elu!

sry kui liiga karm oli text..
kahju on ikka, et elukyynal kustus ja kaastunne omadele.

[kala666]

oma lollus või mitte, nagu öeldakse vigadest õpitakse ,kahjuks see sell ei saa seda enam iialgi teha. Kurb lugu ja kaastunne omastele ja kõigile kes teda tundsid. RIP

[spinna]

Käisin ka eile koduteel sealt läbi. Jäljed räägivad selget keelt ja kõik on loetav nagu esimene aabits. Lust ja lõbu, innustus ja hingemattev sõidurõõm on äkki asendunud ehmatusega, tõenäoliselt ka kiire kahetsusega, et asi niikaugele ja käest ära läks. Edasi on püütud küllaltki edukalt maanteekraavis sõidukit valitseda ja seda juhtida ning pidama sada, kuni üks mätas on ratta ilmselt üle esiotsa lendu löönud. Kaks põrkejälge maas ja suuremat sorti auk ja songermaa, kuhu keegi suure kimbu kevadisi lilli toonud.
Vot siis, mis maksis nõrkuse hetk ja sõidurõõmu nautimine.
Mina teda ei tundnud, aga ta on ikkagi rohkem oma kui tädi Helga.
Minul isiklikult on küll täiesti siiralt kahju sellest inimesest ja sellest, et temaga juhtus nagu juhtus.

PS. Ja õppige endale pähe Suzumeni allkiri/moto, nii et see igal hommikul silmi avades korraks meelest läbi vilksataks.

[Intruder]

Tead kala666, vahest on hea - kui enda vigadest ei õpita.
Eriti siis kui lootus on ülejäänud elu veeta ratastoolis, kaelast allapoole halvatuna - olleelulõpuni ema/isa -kasida, isegi kui naine oli siis arusaadavalt tõmbab see jeed. Seega ütleks sita asja peale, et tegu oli õnneliku õnnetusega -ja ilmselt mõistab pere ka seda, kui asja ülerahulikult järelemõtleb (eks lahkamisel selgub, millised vigastused olid ja kas mõne vigastuse puudumisel oleks eluvaim sisse jäänu või ei - ning kui oleks siis miks elu see olnud oleks).
Mis puudutab sepa mõttekäiku - siis kahjuks pean nentima, et leian end kasuht tihti samamoodi mõtlemas. Kuid Rennesega ma nõus ei ole - võime kui "ühtekuuluvad mootorratturid" tülitseda, hõõruda - kakelda ka - miks mitte, kuid kastisõitmine on ikka üks s**t teema ja loomulikult puudutab see vähemalt mõtevõimega inimesi rohkem, kui suvalise tädi helga surmakuulutus päevalehes.

[nitse]

Olen seda teemat jälginud algusest peale ja mõelnud, et ei postita siia midagi. Sest minu arust tundub nõme või mõtetu, kui tuhanded biker.ee-lased siia kümnete lehekülgede kaupa lohistavad: kaastunne; RIP; kahju; puhaku rahus. Kellel sellist jama siit vaja lugeda on? Mida see meile annab? Igaüks peab selle asja oma peas läbi mõtlema, mitte siin lehel mingeid sõnakõlkse loopima. Aga kuna siin lõpuks hakkas ka mingit muid seisukohti tulema, siis mõtlesin, et kirjutan isegi, mida see teema mulle andis, kui üldse andis. Jah, ma teadvustasin omale, et üks jube asi on järjekordselt jutunud. Kas ma ise sõidan nüüd teistmoodi??? Loomulikult ei, keegi ei sõida! Lihtsalt on mul kahe kõrva vahel üks teadmine mõneks ajaks juures, et see piir on tegelikult ikka väga õhkõrn, mis lahutab meid ja teda...

[Tsikkelröövel]

Kaks asja.
1. Mees tegi lolluse, aga maksis selle eest täit hinda. Seega ei ei võlgne ta enam kellelegi midagi. Ta on läinud ja mitte keegi meist ei oma siinkohal õigust talle järele halvasti öelda. Samas on meie õigus ja tegelikult kohustus teha sellest järeldusi.
2. Ma ei tea, kuidas teised, aga vähemalt mina küll üritan mingeid järeldusi teha. Ja ei usu, et olen ainus. Ma arvan, et pikemalt tsikliga sõitnud meeste hulgas on vähe neid, kellest ei ole saatuslik laks lähedalt mööda läinud. On ka minust. Mul vedas, mingi sisetunne hoiatas, aga kirjutasin lausa märkmikku - enne pööret vaata tagasi. Sa võid kihutada, aga alati tuleb keegi sinust veel kiiremini. Ma olen seda eluaeg piinlikult jälginud ja tulemuseks on 24 aastat avariideta sõitu igal sõidukil. Ehk aitab ka selle mehe surm kellelgi ellu jääda.

[stonefree]

selle kurva loo plussid.
hea et kedagi ei olnud teel jalutamas...
hea et ei olnud seljakotiks kedagi.
hea et selline vend kes ei tunne oma ratast ja ei tule selle juhtimisega toime enda kylateedel ei sõitnud tallinnas koos bikeritega.
loodan et teised siiski õpivad sellest.... ei ole vaja kihutada kui sa ei oska.. kui oled alles saanud ratta omanikuks..
minu kaastunne olex tunduvalt suurem kui olex keeranud mõni auto ette vms... kui olex keegi teine mõjutanud/põhjustanud selle avarii,aga siiski... see kõik juhtus ju enda lollusest... vale kiirus,olematu sõidukogemus jne
kõlab ehk karmilt sry.. aga minu jaoks ei ole selline tegelane yks meie seast. kui selline oskamatu uljaspea olex sõitnud MEIE hulgast kellegi ratastooli ja ennast surnux... kas me siis ytlex ikka yks meie hulgast?

Keegi nii ca aasta tagasi pikalt kaitses seisukohta, mis lühidalt oli selline(sõnastus muidugi minu oma):

"Liikluses kihutamine on sügavalt igaühe enda asi. Surma võib igaüks saada ja kui ma ka kedagi koos endaga kasti sõidan(näiteks jalakäija vms), siis on see SAATUS, selle vastu ei saa midagi."

Kas ei tule tuttav ette?

Mis puutub "kihutamise oskusesse" siis vaadates kuidas mõned neist rinkal sõidavad peavad nad kyll rohkem õnne kui oskusi tänama ...

Lahkunut on kombeks hea sõnaga meenutada ja selline asi oleks võinud igaühega juhtuda kui algajana võimsa tsikli selga satud.

[bikefan]

selline asi oleks võinud igaühega juhtuda kui algajana võimsa tsikli selga satud.

Kas peab alati olema algaja ja kas peab alati olema võimas tsikkel... võivad ka olla muud tegurid: loom teel, kruus, mõni hull autojuht jnejne. Võimalusi teel hukka saada on miljoneid - ja mitte ainult algajatel ja mitte ainult võimsate ratastega... Me ju ei tea, mis väline tegur teda veel võis segada!?

[sepp]

stonefree: see teema on selline teema vähemalt minu jaoks, kus ma ei hakka Sinuga omavahel vaidlema!!!

[Rein]

Kaastunne .
Ettepanek modedele. Tehke eraldi lukustatud teema R.I.P Kui on Biker.ee kasutajaga juhtunud .... Läheb sinna kasutaja daatumid, ja mõnede lähedaste- sõprade kirjutatud reakesed. Jääks ehk selline suur palagan olemata. Õpitakse ikkagi isiklikest koghemustest, ja võetakse väheke arvesse enda ümber toimunud sündmustest.

[rallypoiss]

Tsiklite alal ütlus ''Inimene öpib oma vigadest'' ei kehti.
Loll öpib oma vigadest, tark mees öpib teiste vigadest.

Kahju.

[Rein]

Jutt on kogemustest, vigadest õppimine on see, et ära kihuta. See peaks kõigil juba selge olema. Aga erinevatest olukordadest läbikäimised on kogemused. Kui pole kogemusi, ei ole ka midagi õppida. See et kuivalt ilma sõitmata hakata randmeväänet pähe tuupima, see ei vii kuhugi. Kui oled enne sõitnud, siis on juba kogemus, mida hakata lihvima täiuslikkuse poole.

[Freaksmart]

Ettepanek modedele. Tehke eraldi lukustatud teema R.I.P Kui on Biker.ee kasutajaga juhtunud .... Läheb sinna kasutaja daatumid, ja mõnede lähedaste- sõprade kirjutatud reakesed. Jääks ehk selline suur palagan olemata.

Hea ettepanek. Hea näide on olemas venemaa biker.ee analoogis moto.ru`s. http://www.moto.ru/memory/. Siin võiks olla ka midagi sellist nagu www.biker.ee/memory
Sellel on ka üks preventatiivne mõju. Käin vahete vahel sellel moto.ru/memory lehel ning vaatamata sellele, et ei tunne ühtegi nendest inimestest, hakkab siiski natuke jube ja iga kord paariks päevaks muutun üliettevaatlikuks liiklejaks.

[Pikk]

Olen seda teemat jälginud algusest peale ja mõelnud, et ei postita siia midagi. Sest minu arust tundub nõme või mõtetu, kui tuhanded biker.ee-lased siia kümnete lehekülgede kaupa lohistavad: kaastunne; RIP; kahju; puhaku rahus. Kellel sellist jama siit vaja lugeda on? Mida see meile annab? Igaüks peab selle asja oma peas läbi mõtlema, mitte siin lehel mingeid sõnakõlkse loopima.

Kui mulle kuuendas postis ära öeldi mis juhtus, võttis hetkeks sõnatuks küll. Lisasin omapoolse RIP ning mõtlesin et panen teema lukku, et vältida läbu.
Kuid mõtlesin ümber. See on väga hea näide teemadele "Tonnine bike esimeseks rattaks", "Võimsaim", "Tippkiirus" jne.

Palju on räägitud rattast ja tema seljas istuvast tihendist, et teo teeb ikka see, kellel kiiver kuplit kaitsmas, mille sees peaks mõttetöö käima.
Nii ta on ja nii ta ka jääb. Las olla rip ja kaastunne. Tähis on see, et kõik 5000+ kasutajat selle teema esimese lehekülje läbi loeksid, järeldused teeme igaüks ise. Rippugu ta kasvõi kaastundeavalduste najal esilehel.

Antud teema on piisavalt kõneainet pakkunud ja see on väga hea. Tegu on tehtud, inimene on hukkunud ilmselt meile kõige shokeerivamal moel. Äsja soetatud ratta kohta aru pärinud mees, kes vaid mõne päeva foorumlane olla sai, siis enda tee nii õnnetult lõpetas... Mõtteainet peaks olema küll ja veel, ka rollerihuntidele!!

Peace

[bikefan]

Sest minu arust tundub nõme või mõtetu, kui tuhanded biker.ee-lased siia kümnete lehekülgede kaupa lohistavad: kaastunne; RIP; kahju; puhaku rahus.

Vaata asja teist külge: etiketi järgi viisakas inimene avaldab lähedastele kaastunnet ka juhul, kui ta lahkunud inimest ise ei tundnud...
Näiteid lähiajast, kus avatud mälestusraamatutes kõik inimesed oma austust avaldada said on ju väga palju: President Meri, Beef, Dunlop... jne.

Mis siin nõmedat on

[kala666]

to Intruder: ma tahtsin oma jutuga lihtslt seda öelda nendele kes räägivad oma lollusest, kõik me oleme alguses üle oma võimete sõitnud ja mõnikord ehk nibin nabin püsti jäänud,mingeid lollusi teinud ja pärast mõelnud et oi vabsee nii vist poleks tohtinud teha.mõnel läheb õnneks teisel mitte, mingist ratastoolist pole ma rääkinud , ja pole ka seda niimoodi mõelnud. võtke neid kaastundeavaldusi siis kasvõi elementaarse viisakusena omasuguste vastu. ma arvan et tädi Helgale sa linna vahel vastu sõites käppa ka ei viska või kuidas!?siis vist on ikka vahe või mis..

[kala666]

see viimane lause oli mõeldud nendele kes seda tädi Helga juttu jahuvad