Sinu tee bikeriks...
Moderaator: Moded
1.võrr riga(ja neid veel kyll olnud,u 15
)
2.minimopeed
3.voshod 3m
4.minsk
5.qingqi mulan
6.ižh jupiter 3k(alles veel)
7.cz125
8.yamaha aerox yq100(alles veel ja jääb kah pikemaks ajaks
)
9.tulevikus saab veel mõni bike olema ja siis veel krossikaid...
aga jah--->see kõik on tulevik

2.minimopeed
3.voshod 3m
4.minsk
5.qingqi mulan
6.ižh jupiter 3k(alles veel)
7.cz125
8.yamaha aerox yq100(alles veel ja jääb kah pikemaks ajaks

9.tulevikus saab veel mõni bike olema ja siis veel krossikaid...
aga jah--->see kõik on tulevik

55577055
SUZUKI GSX-R 1000 K7
SUZUKI GSX-R 1000 K7
Story
Linna poiss, talleksi tagant, kolmnurk hipoka ring - humala - vana kadaka tee, kes maletab.
alguses 125cm' mootoriga kart , klubi all,
tanavasoitu alustatud ikka punnvõrrist 49cm', seda pidevalt taiustades.
Kaks suve oli mingi kahekaiguline vantade ja spidomeetriga riistapuu.
Sai kasutada s6bra venna jawa 350
Paar aastat kollane IZ Planeta Sport, mille mootor ei olnud ratturis6bralik.
Aeg veereb 4 ja 12ratta peal.
2004a. hangitud Super Magna.
alguses 125cm' mootoriga kart , klubi all,
tanavasoitu alustatud ikka punnvõrrist 49cm', seda pidevalt taiustades.
Kaks suve oli mingi kahekaiguline vantade ja spidomeetriga riistapuu.
Sai kasutada s6bra venna jawa 350
Paar aastat kollane IZ Planeta Sport, mille mootor ei olnud ratturis6bralik.
Aeg veereb 4 ja 12ratta peal.
2004a. hangitud Super Magna.
Viimati muutis Cowboy, 13 Veebr 2005, 03:10, muudetud 5 korda kokku.
-
- Postitusi: 218
- Liitunud: 02 Juul 2004, 00:12
- Asukoht: saue
- Kontakt:
Sõitmisega tegin algust ehk kuskil 10-11 aastaselt ja esimeseks rattaks oli siis CZ125 (krossikas), millega sai niisama maal aeg ajalt veeretud. Vähe hiljem tekkis aga huvi proovida isa krossikat ja tegin proovi Kawasaki KX250 (krossikas) rattaga, millega sõitsin juba siis ainult rajal ja metsavahel ja juba vähe kiiremini. Kui kiirus oli juba enam vähem ostsime mulle KTM SX125 (krossikas) ratta millega samuti ainult rajal sõitsin ja siis juba trenni mõttes. Kuna aga kasvasin ja kaal läks 125 jaoks liigseks siis istusin jälle ümber ja kelle muu ratta peale kui isa Yamaha WR250F (krossikas) peale. Pärast seda jättis isa muide krossikatega jändamise
. Vahepeal olid krossikate kõrval sellised liikurid nagu Yamaha Aerox 50 (roller) ja Yamaha Maxster 150 (roller) millega linnas liikuda. Järgmiseks rattaks oli siis Yamaha WR450F (supermoto) millega sai nii võisteldud kui tänaval sõidetud. Kuna sügisel see tsikkel Soome müüdi siis tuli uus muretseda ja kuna ratas oli hea siis polnud kahtlustki mille kasuks otsustasime, tegu siis uue Yamaha WR450F (supermoto) millega esialgu vaid jäärada proovitud kuid nii kui lumi läinud hakkan tänavatel ja radadel peale keerama 
Vot nii on minust saanud see kes ma praegu olen !!!


Vot nii on minust saanud see kes ma praegu olen !!!
Minu teekond on suh vaevaline olnud...
Vanust u. 10-11a. Sõbral oli Karpatõ Sport - väga tegija aparaat mis ajas mul ka vere keema. Kuna finantsi oli vähe siis sai alustuseks Riga võrri ehitamisega tegeletud. Ehitamise protsess võttis aega u. aasta aga tööle ma teda ei saanudki. Vihastasin ja vahetasin naabripoisiga minu Riga mingi tema kola vastu. Läks u. 2 tundi mööda ja siis ta juba kihutas selle Rigaga mul maja ümber - masendav, viga oli vaid süütesüsteemi magneti kiilus...
Järgmine katsetus oli vanuses 15-16a. Siis vahetasin vanemate poolt ostetud Estonia võimendid ja kõlarid 8000km sõitnud Jawa 350-638 vastu - uhke aparaat ja ka põhimõtteliselt esimene mootorratas millega sõitsin. Sõita sain sellega vaid reaalselt ühe kuu, kuna armsad politseinikud armastasid seda mul pidevalt käest ära võtta ja politsei parklasse toimetada (lubade puudumise tõttu juhtus seda tubli 5 korda). Samuti ei suhtunud esivanemad asjasse positiivselt. Ühel päeval, kui olin uhkelt tsikkliga kooli sõitnud ja sellle direktori auto kõrvale ära parkinudselgus peale mõningaid koolitunde, et tsikkel on kadunud!?!?. Esialgu oli hämming suur, kuid juurdluse käigus selgus, et tsikli oli "varastanud" mu oma isa, kes oli lihtsalt oma Saab 99 kupeega kooli juurde sõitnud ja ja minu Jawa sinna pagasnikusse toppinud ja ära viinud (mul isa selline suuremat kasvu ja suhteliselt tugev mees aga seda tõstmise asja oleks tahtnud oma silmaga ikkagi näha). Selle rattaga sõita rohkem ei saanudki - pidin vanemate valvsa pilgu all selle uuele omanikule maha müüma.
Saadud raha eest ostsin endale jälle helitehnikat mis vanemate kiuste sai aasta möödudes sai jälle mootorratta vastu vahetatud. Seekord sai siis ostetud IZ49 "chopper". Sellega ei saanudki eriti sõita, kuna ostsin hilissügisel ja kevadel sai juba rahapuuduse tõttu ta maha müüdud.
Juhiload tegin endale lõpuks 19 aastaselt. Siis sai paari aasta jooksul ka sõbraga kahasse omatud kahte Jawa 350-634 ja ühte IZ56-te. Mis olid nn. rahateenimise eesmärgil soetatud (mingit erilist raha nendega tegelikult ei teeninud). Sõita sai nendega vähe, kuna vaid ühel rattal olid dokumendid (kindlustus ja ülevaatus) korras.
Praeguseks hetkeks siis vanust 26,5 aastat ja nüüd jälle pisike tsikli pisik vaevab ning otsin endale uut "sõpra". Nagu näha ei ole kogemused just kõige suuremad aga midagi siiski...
Autosid on mul rohkem olnud. Kunagi sai ka nn. autoäriga tegeletud ja käest läbi on käinud nii umbes 60-70 autot. Praegu siis sõidan töökoha poolt kinni makstud Audi S4-ga ja naine sõidab BMW 325i-ga.
Minu praegused autod: http://www.carrating.org/usercars.php?507
Vanust u. 10-11a. Sõbral oli Karpatõ Sport - väga tegija aparaat mis ajas mul ka vere keema. Kuna finantsi oli vähe siis sai alustuseks Riga võrri ehitamisega tegeletud. Ehitamise protsess võttis aega u. aasta aga tööle ma teda ei saanudki. Vihastasin ja vahetasin naabripoisiga minu Riga mingi tema kola vastu. Läks u. 2 tundi mööda ja siis ta juba kihutas selle Rigaga mul maja ümber - masendav, viga oli vaid süütesüsteemi magneti kiilus...
Järgmine katsetus oli vanuses 15-16a. Siis vahetasin vanemate poolt ostetud Estonia võimendid ja kõlarid 8000km sõitnud Jawa 350-638 vastu - uhke aparaat ja ka põhimõtteliselt esimene mootorratas millega sõitsin. Sõita sain sellega vaid reaalselt ühe kuu, kuna armsad politseinikud armastasid seda mul pidevalt käest ära võtta ja politsei parklasse toimetada (lubade puudumise tõttu juhtus seda tubli 5 korda). Samuti ei suhtunud esivanemad asjasse positiivselt. Ühel päeval, kui olin uhkelt tsikkliga kooli sõitnud ja sellle direktori auto kõrvale ära parkinudselgus peale mõningaid koolitunde, et tsikkel on kadunud!?!?. Esialgu oli hämming suur, kuid juurdluse käigus selgus, et tsikli oli "varastanud" mu oma isa, kes oli lihtsalt oma Saab 99 kupeega kooli juurde sõitnud ja ja minu Jawa sinna pagasnikusse toppinud ja ära viinud (mul isa selline suuremat kasvu ja suhteliselt tugev mees aga seda tõstmise asja oleks tahtnud oma silmaga ikkagi näha). Selle rattaga sõita rohkem ei saanudki - pidin vanemate valvsa pilgu all selle uuele omanikule maha müüma.
Saadud raha eest ostsin endale jälle helitehnikat mis vanemate kiuste sai aasta möödudes sai jälle mootorratta vastu vahetatud. Seekord sai siis ostetud IZ49 "chopper". Sellega ei saanudki eriti sõita, kuna ostsin hilissügisel ja kevadel sai juba rahapuuduse tõttu ta maha müüdud.
Juhiload tegin endale lõpuks 19 aastaselt. Siis sai paari aasta jooksul ka sõbraga kahasse omatud kahte Jawa 350-634 ja ühte IZ56-te. Mis olid nn. rahateenimise eesmärgil soetatud (mingit erilist raha nendega tegelikult ei teeninud). Sõita sai nendega vähe, kuna vaid ühel rattal olid dokumendid (kindlustus ja ülevaatus) korras.
Praeguseks hetkeks siis vanust 26,5 aastat ja nüüd jälle pisike tsikli pisik vaevab ning otsin endale uut "sõpra". Nagu näha ei ole kogemused just kõige suuremad aga midagi siiski...
Autosid on mul rohkem olnud. Kunagi sai ka nn. autoäriga tegeletud ja käest läbi on käinud nii umbes 60-70 autot. Praegu siis sõidan töökoha poolt kinni makstud Audi S4-ga ja naine sõidab BMW 325i-ga.
Minu praegused autod: http://www.carrating.org/usercars.php?507
Re: to CB500
Lihtsalt pakun.. 33 numbriga supermoto yamu hakkas suvel tihtipeale silma lihtsalt.WR kirjutas:millest selline järeldus ? ? ?
it's a honda. ride it like you stole it, change the oil once in a while. enjoy.
Re: to CB500
pakuks samuti, et numbriks võiks olla 33 võttes arvesse sinu poolt varem omatud sõidukeid. Kert?CB500 kirjutas:Lihtsalt pakun.. 33 numbriga supermoto yamu hakkas suvel tihtipeale silma lihtsalt.WR kirjutas:millest selline järeldus ? ? ?
-
- Postitusi: 187
- Liitunud: 11 Sept 2004, 10:13
- Asukoht: Tartu/Suzuki Katana 70ccm
Kõik sai alguse nõuka ajal isa munakotis hobikorras krossi sõites, oli 70-date lõpp ja San Fransisco happeajastu järellainetus. Edasi tuli 8 kuud isa seljakotina, ema kõhus. Niisiis algasid rahutud 80´ja ega see seljakotina reisimine mulle hästi ei mõjunud. Esimesed aastad pärast sündi oli nii, et kui tolmuimeja käima pandi tegin kohe mähkmed märjaks! Õnneks asi paranes iseenesest ja nii kui jalg kandma hakkas kipusin kohe kaltsuga isa IZ Spordi velgesid puhastama ja porikal ilutsevat, pikka-nina näitavat vanakuradit kangutama. Aeg lendas ja jõudis kätte päev, kus vanama andis raha, et tillu motohuviline saaks endale särri osta. Riga 5, vana pann, mille raamile keevitajast naabrimees strateegilistesse kohtadesse punktid peale lasi. Ise keerasin talle ujumistorust shotgun otseväljalaske ja sõitis ta disla ning 76 seguga, mille komponente vanamees autobaasist fuukki pani. Edasi tuli mopeed Riga 12, vana pann! Siis Enteki motoring ja Minsk 125. Pärast seda tuli tükk tühja maad (tsiklipildid, ajaleheväljalöiked, aaaa...ja 1 vana izinärakas, remondirõõm, mida liikuma ei saandki!) Esimeseks läänekaks sain proovida Suzu T500. Loogiline jätk olid load jne. Nüüd olen lõpuks kickassbiker valmis ning targutan foorumis teistega võidu!!! 

-
- Postitusi: 1278
- Liitunud: 08 Veebr 2005, 12:08
- Tsikkel: XTZ 750,KTM 250 EXC,Beta 430RR
- Tänanud: 8 korda
- Tänatud: 45 korda
Algas kõikvõimalike jalgratastega... ma olin ikka sigauhke, kui esimest korda vanaema postiljonirattaga 20 meetrit suutsin ära vurada... minu jalgrattaalase tehnikaloome tippsaavutus kümneaastaselt oli Riga 4 baasil ehitatud esivedrustusega tibukollaseks võõbatud käula... (kui keegi mäletab, siis selle aparaadi esikiige liikus vedrutades ettepoole
)
...peale umbes kahekuulist esivanemate närvide töötlemist (olin siis 12) lubati mul oma majapidamisse tuua heleroheline iludus (vist oli Karpatets) D-5 mootoriga, mille lahke vananev naabrionu oli nõus mulle tasuta üle andma, kuna tema kondid enam selle riistapuuga liikuda ei kannatanud... sealtmaalt läks lahti hirmus majaümbruse mudale pööramine ja erinevas konditsioonis võrride ehitamine. Võimalust mööda piinasin ka isa M-72-te, aga sellega pidi suht korrektne olema... kuni taat mulle halastas ja eraldas raha mopeedi ostuks. See oli oma aja kohta superkena Verhovina 6, metalliksinise paagi ja nikkelporilaudadega, ainuke viga, et Venemaa avarustes toodetud Riga 16 mootori analoog seda elukat lätlastega võrdselt sugugi edasi ei tahtnud vedada...
kiirusejanu rahuldamiseks sai ühe teise naabri käest endale kaubeldud juba kangem relv, Kovrovets, mille peale umbes aastast vahelduvat sõitmist ja ehitamist suutsin üsnagi asjalikult kõrgeks ja toimivaks ehitada ning hüpped selle imerelvaga hakkasid mitmemeetristeks kasvama... kuni ühel täiskiiruselt tehtud trampliinihüppel äraleierdatud esiamordid koos esirattaga mootorrattast eraldusid ning mulle ränga kokkupõrke maakeraga põhjustasid... õnneks vaid parema käe põrutus. See sõiduvaimu aga ei vähendanud - kuna parem käsi gaasi keeramiseks ajutiselt ei kõlvanud, sai asi lihtsalt lahendatud - gaasikäepide kolis vasaku käe alla. Kuigi jah, tükk aega nõudis harjumist... eriti see, et vasaku käe all käepide teistpidi töötas...
Saabus kauaoodatud 16-nes sünnipäev, sellega seoses ka võimalus ametivõimude silmis minu harrastus legaliseerida. Ettenägeliku inimesena olin juba paar kuud varem ALMAVÜ kursustele läinud, musta astronaudi ostnud ja passki oli paar päeva varem passilauast välja kaubeldud, et värsked load kehtiva dokumendi alusel kätte saada... kauaoodatud sündmus jäi aga olemata, kuna minu LE alased teadmised tunnistati ebapiisavaks... ju siis jäi suure ehitamise kõrval õppimiseks liig vähe aega... load sain kätte koos esimese lumega. Samal päeval rekvireerisin pidulikult taadi M-72 (see mul siiani alles, ootab restaureerimist) ja retked võisid alata. Sõita kannatas see aparaat aastaringselt, koolibussis jäi minu koht edaspidi lõplikult tühjaks ning kõik lähiümbruse paigad muutusid hoobilt kättesaadavateks. Veel aasta hiljem sain Jawa 634 õnnelikuks omanikuks ja Eestimaa hakkas pisikeseks jääma.
Peale kangelasliku Punaarmee kuulsusrikkaid radu jätkas toosama mind hoolikalt oodanud Jawakene minu ustavat teenimist, kuni ühel sügistalvisel ööl ta omandivorm minu poolt soovi avaldamata kardinaalselt ära muudeti, alles olid jäänud vaid paar jälge kiiresti sulaval lumekirmel. Tuli ära kannatada, tudengil tsikli jaoks raha ei jagunud. Ootus lõppes aasta hiljem, kui esimeste teenitud markade eest kasutatud, aga superkena poolgondlitega must Jawa 638 sai muretsetud. Omanikul oli vesi silmas, aga kasvav perekond nõudis oma... see must iludus teenis mind ausalt kuni möödunud kevadeni, kuni jõudsin äratundmisele, et sedasi võib elu mööda minna, ilma et vihasemat tsiklit proovida saaks... algul oli vaid tuhnimine internetis, aga ühel korral hakkas silma sigaodav Honda XL600... sõprade abiga sai saksakeelsed jutud aetud ning paari päeva pärast oma vana Patroliga teekond Austria piiri äärde ette võetud... matk läbi värske lumetormijälgedega mägede ja tagasisõit risti läbi Saksamaa ja Taani, juppideks võetud endurokas autos, oli omaette elamus... aga nüüd saab aasta endurosõitja elu läbi.
Mina igatahes väga rahul

...peale umbes kahekuulist esivanemate närvide töötlemist (olin siis 12) lubati mul oma majapidamisse tuua heleroheline iludus (vist oli Karpatets) D-5 mootoriga, mille lahke vananev naabrionu oli nõus mulle tasuta üle andma, kuna tema kondid enam selle riistapuuga liikuda ei kannatanud... sealtmaalt läks lahti hirmus majaümbruse mudale pööramine ja erinevas konditsioonis võrride ehitamine. Võimalust mööda piinasin ka isa M-72-te, aga sellega pidi suht korrektne olema... kuni taat mulle halastas ja eraldas raha mopeedi ostuks. See oli oma aja kohta superkena Verhovina 6, metalliksinise paagi ja nikkelporilaudadega, ainuke viga, et Venemaa avarustes toodetud Riga 16 mootori analoog seda elukat lätlastega võrdselt sugugi edasi ei tahtnud vedada...


Saabus kauaoodatud 16-nes sünnipäev, sellega seoses ka võimalus ametivõimude silmis minu harrastus legaliseerida. Ettenägeliku inimesena olin juba paar kuud varem ALMAVÜ kursustele läinud, musta astronaudi ostnud ja passki oli paar päeva varem passilauast välja kaubeldud, et värsked load kehtiva dokumendi alusel kätte saada... kauaoodatud sündmus jäi aga olemata, kuna minu LE alased teadmised tunnistati ebapiisavaks... ju siis jäi suure ehitamise kõrval õppimiseks liig vähe aega... load sain kätte koos esimese lumega. Samal päeval rekvireerisin pidulikult taadi M-72 (see mul siiani alles, ootab restaureerimist) ja retked võisid alata. Sõita kannatas see aparaat aastaringselt, koolibussis jäi minu koht edaspidi lõplikult tühjaks ning kõik lähiümbruse paigad muutusid hoobilt kättesaadavateks. Veel aasta hiljem sain Jawa 634 õnnelikuks omanikuks ja Eestimaa hakkas pisikeseks jääma.
Peale kangelasliku Punaarmee kuulsusrikkaid radu jätkas toosama mind hoolikalt oodanud Jawakene minu ustavat teenimist, kuni ühel sügistalvisel ööl ta omandivorm minu poolt soovi avaldamata kardinaalselt ära muudeti, alles olid jäänud vaid paar jälge kiiresti sulaval lumekirmel. Tuli ära kannatada, tudengil tsikli jaoks raha ei jagunud. Ootus lõppes aasta hiljem, kui esimeste teenitud markade eest kasutatud, aga superkena poolgondlitega must Jawa 638 sai muretsetud. Omanikul oli vesi silmas, aga kasvav perekond nõudis oma... see must iludus teenis mind ausalt kuni möödunud kevadeni, kuni jõudsin äratundmisele, et sedasi võib elu mööda minna, ilma et vihasemat tsiklit proovida saaks... algul oli vaid tuhnimine internetis, aga ühel korral hakkas silma sigaodav Honda XL600... sõprade abiga sai saksakeelsed jutud aetud ning paari päeva pärast oma vana Patroliga teekond Austria piiri äärde ette võetud... matk läbi värske lumetormijälgedega mägede ja tagasisõit risti läbi Saksamaa ja Taani, juppideks võetud endurokas autos, oli omaette elamus... aga nüüd saab aasta endurosõitja elu läbi.
Mina igatahes väga rahul

Olin 13a ja isa mõtles et ostaks mulle jawa (Kuna ta ise ka kunagi oli jawaga sõitnud, kahjuks varastati see talt ära
).No ja sõber sõitis ka tsikliga. Siis tekkiski huvi kaherattaliste vastu. nüüd ainult tsikliga sõidakski. Prääga sõidan dnepriga ja kunagi kui raha saan siis tahaks Harley Davidsoni soetada 


-
- Postitusi: 2418
- Liitunud: 02 Sept 2004, 10:42
- Tsikkel: Misasi see veel on?
- Asukoht: Läänemaa
- Kontakt:
Kuidas minust bikerit ei saanud:
6 aastaselt sai jalgratas erljukasele paigaldatud d4 abimootori komplekt ja sellega sõidetud paar aastat.
8 aastaselt erastasin omale isale tööjuurest antud riga-7 masina
12aastaselt soetasin krossiminski
14 aastaselt voshodi
15 aastaselt proovisin korra 50cc klassis krossi sõita... aga minu kaal ja kasv ei olnud väga sobivad nõukogude masinate võimsusele
16 aastaselt tegin load ja hakkasin alguses korviga, hiljem soolo IZ56ga mööda eestit ringi sõitrma
24 aastaselt soetasin omale dnepri... millest ehitasin chopperi
26aastaselt soetasin IZ350ne... millest ehitasin chopperi
28aastaselt soetasin endale KTM495'e
30 aastaselt soetasin omale jälle Riga-7'e ja sellest saigi hullus uue hoo
...
varsti 35seks saades, on mul garaazis 2 "päris" mootorratast, 8 erinevat vana nõukogude- ja idabloki päritolu mootorratast ja paarkümmend erinevat mopeedi... viimase paari aasta kohta statistikat tehes - mopeede olen kasutanud viimasel ajal nii ajaliselt kui ka kilometraaziliselt kordades rohkem kui mootorrattaid... viimane suvi sai üldse suurekubatuurilistest ainult enduuroga metsas ja külavahedes ringi hulkumas käidud ja maanterattaid ainult paarkorda kasutatud... järelikult ei ole biker. Loodan, et peale seda avaldust minuga ikkagi veel nõus suhtlema ollakse.
8 aastaselt erastasin omale isale tööjuurest antud riga-7 masina
12aastaselt soetasin krossiminski
14 aastaselt voshodi
15 aastaselt proovisin korra 50cc klassis krossi sõita... aga minu kaal ja kasv ei olnud väga sobivad nõukogude masinate võimsusele
16 aastaselt tegin load ja hakkasin alguses korviga, hiljem soolo IZ56ga mööda eestit ringi sõitrma
24 aastaselt soetasin omale dnepri... millest ehitasin chopperi
26aastaselt soetasin IZ350ne... millest ehitasin chopperi
28aastaselt soetasin endale KTM495'e
30 aastaselt soetasin omale jälle Riga-7'e ja sellest saigi hullus uue hoo
...
varsti 35seks saades, on mul garaazis 2 "päris" mootorratast, 8 erinevat vana nõukogude- ja idabloki päritolu mootorratast ja paarkümmend erinevat mopeedi... viimase paari aasta kohta statistikat tehes - mopeede olen kasutanud viimasel ajal nii ajaliselt kui ka kilometraaziliselt kordades rohkem kui mootorrattaid... viimane suvi sai üldse suurekubatuurilistest ainult enduuroga metsas ja külavahedes ringi hulkumas käidud ja maanterattaid ainult paarkorda kasutatud... järelikult ei ole biker. Loodan, et peale seda avaldust minuga ikkagi veel nõus suhtlema ollakse.
-
- Postitusi: 432
- Liitunud: 28 Okt 2004, 20:06
- Tsikkel: why ze
- Tänanud: 1 kord
polegi veel biker päris, jaman mopeedidega hetkel, aga tulevikus kavatsen siiski selleks hakata
, kraabin igast võimalikust august raha kokku, et peagi 16 aastaselt A1 ära teha ja algust teha Bikeri karjääriga.
Kindlasti ei piirud A1-ga

Kindlasti ei piirud A1-ga

Viimati muutis Unlegal, 28 Mai 2005, 19:41, muudetud 1 kord kokku.
-
- Postitusi: 432
- Liitunud: 28 Okt 2004, 20:06
- Tsikkel: why ze
- Tänanud: 1 kord
kuidas onu reemus hakkab bikerstuma
Algus nagu iga teine punnvõrrist jawani,siis autod,majad,suvilad ja muud asjad aga hing on kripeldanud koguaeg. 90-nendatel tulid p*** kapist välja nüüd tulevad tsiklistid.Nii,et siis kapibiker.Täna tegin esimese
käeraha TDM ile.Ilusat kevadet ja pikka jutti!
käeraha TDM ile.Ilusat kevadet ja pikka jutti!
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.