Rumalad või segased küsimused jms

[Krl]

Keegi teab, kas Eestis(Tallinnas) mõni pood kohapeal selliseid asju müüb? Ehk siis sellised veneaegse telgi materjalist, paksust ja raskest riidest katteid?
Presendist/kilest koormakatteid on igalpool, aga oleks vaja just midagi sellist. Võib olla ka kohalik e-pood, aga ei viitsi seda paarikuulist tarneaega hiinast oodata.

[oil]

Äkki leiad lihtsalt kangapoodide valikust? Saad ka kohapeal katsumas käia. https://www.kangadzungel.ee/impregneeri ... laius-160m

[Tuuletallaja]

...ning kui tahad nurkadesse/servadesse ööse, siis neid saab ka enamustest kanga/käsitöömaterjalide kauplustest üsna laias valikus.

[urmas66]

Keegi teab, kas Eestis(Tallinnas) mõni pood kohapeal selliseid asju müüb? Ehk siis sellised veneaegse telgi materjalist, paksust ja raskest riidest katteid?
Presendist/kilest koormakatteid on igalpool, aga oleks vaja just midagi sellist. Võib olla ka kohalik e-pood, aga ei viitsi seda paarikuulist tarneaega hiinast oodata.

image.png

Selle veneaegse kanga nimetus on presentkangas, kuid praegu pakuvad paljud müüjad tavalist plastikut PVC-d selle nime all. Present on puuvillane veekindel kangas.
Tundub,et siit saab sarnast ja kuskil saad selle ka valmis lasta teha. Pane otsingusse koormakate ja neid tegijaid leidbub.
https://www.rivet.ee/epood/Present/

[Macintosh]

► Näita Spoilerit

Küsimus biker.ee seadistuse kohta. Kui ühel kenal päeval keegi kirjutab midagi mootorratastega seonduvast, siis läheb kuskil lamp põlema (teade postkasti vms). Praegu lähen avalehele ja ikka käib võistlus, kes suudab kõige pikema joga kirjutada ükskõik missugusel motondusega mitteseotud teemal

Hapukurginhooaeg, mis teha aga ma mõistan su soovi.

Kui me tehnilisest küljest vaatame siis see pole seadistuse küsimus. Selleks, et selline tulemus saavutada tuleks teha vähemalt kahte asja: muuta foorumi üldist struktuuri (moto ja mitte-moto) ja ümber kodeerida/disainida esilehel ülesehitus.

Kui me mitte-tehnilisest küljest vaatame siis meil on motokommuun, mis tähendab, et meid ühendavaks lüliks on mototehnika ja motosõit. Ja mootorratturid räägivad kõigest, kaasa arvatud kolmejalgsetest koertest, elektrihinnast ja silmapaistvalt viletsast ilmast. Kuna meil tulenevalt ilmast motoga seotut juhtub praegu vähe ning ehitajad-tuunijad pigem teevad, kui arutlevad siis kõlbab vestluse aluseks iga teema.

Kui ma asja veel kolmandast küljest vaatan siis keegi ei hoia sind tagasi mototeemal sõna võtmast ja diskussioone algatamast, et nii esilehele rohkem mototeemasid saada. (ma tean, et see pole natuke aus aga ma pidin seda ütlema).

Aga kokkuvõtteks: soov on aus aga me ei tee lähiajal seda, sest see on liialt töömahukas (loe: kulukas). Seega proovi meid välja kannatada.

[Madlobster]

No siin on ikka väga palju tegelasi, kelle tsikkel lihtsalt kevadet ootab. Vanad olijad saavad talvise õlivahetuse juba enamasti ilma foorumi abita tehtud.
No ja kui ei leia tsikli küljes ühtegi polti viilimiseks siis ma arvan, et ei ole kurja kui muid "eluolulisi" maailmaasju arutada saab.
Ma olen näinud neid üliagarate modedega foorumeid. Kõik, mis ei ole foorumi teema saab suure kisa saatel delete nuppu. Läheb mõni aeg mööda ja pole ei kommuuni ega ka foorumis elu. Foorumi mootor on sama vana kui neti.ee leht, ühelegi soovitusele, et äkki võiks nata pingutada ei reageerita. Siis selle kõrval ma arvan, et bikeri "jumalad" on foorumi ja kommuni elus hoidmisega suht okilt hakkama saanud.
Kui hakata hullult sõeluma, mida võib öelda ja kuidas võib öelda, jäävad alles ainult üksikud tõsihingeliised.
Kui teema pealkiri "seibi silitamist" vms ei tõota ei ole kohustus seda ka ju lahti klikkida.
Elu läheb järjest edasi. Kui võrri, java, iž'i meeste hulgast oli keeruline puhaste küünealustega kodaniku leida, siis täna on keskmisel motomehel hoopis teine nägu ees.

Teemasse ka siis, et kas keegi veel neti.ee lehte kasutab ja millal viimati seal lehel üldse käis ? kui seda juba mainisin
ma ise vist 10 aastat tagasi viimati aga proovisin täitsa toimib ja täitsa samasugune nagu esimese dialup ühenduse taga ta avanes

[Turist]

Teemasse ka siis, et kas keegi veel neti.ee lehte kasutab ja millal viimati seal lehel üldse käis ? kui seda juba mainisin
ma ise vist 10 aastat tagasi viimati aga proovisin täitsa toimib ja täitsa samasugune nagu esimese dialup ühenduse taga ta avanes

See oli 2000 või 2001 kui esimest korda internetti kasutasin AIP-s ehk avalikus internetipunktis (koju sai esimene arvuti ja internet paar aastat hiljem). Hind oli praegusesse vääringusse konverteerituna (arvestades keskmise palga muutumist) u. 4 eur/h. Siis loomulikult ilma neti.ee-ta ei osanud midagi peale hakata. Reaalset vajadust pole olnud vähemalt 15 aastat Netit kasutada (siis juba hakkasin Googlet kasutama), ainult huvipärast mõned korrad piilunud, et kas ikka töötab.

[Prets]

Teemasse ka siis, et kas keegi veel neti.ee lehte kasutab ja millal viimati seal lehel üldse käis ? kui seda juba mainisin
ma ise vist 10 aastat tagasi viimati aga proovisin täitsa toimib ja täitsa samasugune nagu esimese dialup ühenduse taga ta avanes

Kusjuures, neti.ee lehel on siiamaani kõige paremini kätte saadaval erinevate Eesti teenusepakkujate saidid. Lähed nt @pangad lehele ja annab kohe kõik netipangad kätte, lähed tehnika alla, saad üle tuhande kodumaise veebilehe, millest mootorrataste kohta andis vist 134 (see siis foorumid ja poed ja hooldused ja asjad kokku), mõnikord nt lambise autorendi või mingi sellise asja otsimiseks olen isegi kasutanud, leiab neid nö google 2-3 lehe asju tunduvalt kergemalt ja kiiremalt ja kõik nina ees.

[grahv]

kas keegi veel neti.ee lehte kasutab

Neti on jätkuvalt väga populaarne avaleht vanemaealiste seas.

G

[Macintosh]

Sool mida tänavale visatakse kannab nimetust "tehniline sool". Naatriumkloriid on odav ja kogu Euroopa puistab seda tänavale nagu jaksab. Eesti kaasa arvatud. Britid lisavad sinna juurde veel toidulisandeid ja suht juhuslikke muid komponente aga üldiselt sama sodi. Kogu selle asja koostis on laias laastu alljärgnev :
* Naatriumkloriid (NaCl) - 98,5%
* Niiskusesisaldus (H2O) - 0,3%
* Vees lahustamatute ainete sisaldus - 0,15%
* Kaltsium + Magneesium (Ca+Mg) - 0,03%
* Sulfaat (SO4) - 0,7%

Lund ja jääd sulatab hästi.
Kõik kes suutsid end gümnaasiumi/keskkooli keemiatunnist läbi vedada saavad kohe aru, siin pole ei midagi erilist ega hirmsat.
Ja nüüd siis küsimus: miks paljud inimesed rääkides tänavate soolatamisest viitavad sellele, kui "hirmus keemia"?

[ranel]

Sool mida tänavale visatakse kannab nimetust "tehniline sool". Naatriumkloriid on odav ja kogu Euroopa puistab seda tänavale nagu jaksab. Eesti kaasa arvatud. Britid lisavad sinna juurde veel toidulisandeid ja suht juhuslikke muid komponente aga üldiselt sama sodi. Kogu selle asja koostis on laias laastu alljärgnev :
* Naatriumkloriid (NaCl) - 98,5%
* Niiskusesisaldus (H2O) - 0,3%
* Vees lahustamatute ainete sisaldus - 0,15%
* Kaltsium + Magneesium (Ca+Mg) - 0,03%
* Sulfaat (SO4) - 0,7%

Lund ja jääd sulatab hästi.
Kõik kes suutsid end gümnaasiumi/keskkooli keemiatunnist läbi vedada saavad kohe aru, siin pole ei midagi erilist ega hirmsat.
Ja nüüd siis küsimus: miks paljud inimesed rääkides tänavate soolatamisest viitavad sellele, kui "hirmus keemia"?

Igasugu isehakanud "spetsialistidel" tekitab ühend H20 ka suurt hirmu.
Tuleb leppida lihtsalt väitega, et mõnedel on kooliajast vähem külge jäänud ja üritavad seda kompenseerida oletamistega.

[M.T.]

Ja nüüd siis küsimus: miks paljud inimesed rääkides tänavate soolatamisest viitavad sellele, kui "hirmus keemia"?

- sest nende autoromud hakkavad veelgi kiiremini roostetama.
- jalanõudele jäävad koledad randid.
Järelikult peab olema räme keemia

[Tuuletallaja]

Aga on ju keemia... kõik see, mis sa just kirjutasid, kajastub ju neiupõlvenimega Mendelejevi tabelis.

[Madlobster]

Kõige pealt tuleb üldse defineerida, mis on nüüd kellegi jaoks keemia, või mis on räme keemia vms. Ma nüüd nobeli preemiat taga ei aja, aga puusalt tulistades võiks lahjemat sorti mürki võtta, et tee kõrval haljasalal elab terve trobikond taimi ja mikroorganisme, kes üleliia vaimustuses sellest ülitavalisest naatriumkloriidist ei ole ning kui vaid saaksid väljendaksid rämekeemia arvamust.

Nii keskmiselt taiplikule keemia tunnist läbinärinunule (wtf sõna ) on ju ka üsna selge, et kui ühes keskkonnas (näiteks tequila klaasi ääres) võib mingi keemiline komponent kuni teatud kontsentratsioonini olla täiesti ohutu (ja isegi must be asi), siis teises keskkonnas on ka väike kogus üsna paha. Teadmahimulisem kodanik võib köögist purgikese naatriumkloriidi näpata ja selle ohutust katsetada lillepotis, akvaariumis, vihmaussi peal, porgandipeenras jne.

[Maaks]

Divesinikoksiid muide ongi ohtlik asi @ranel - põhjustab ainuüksi Eestis aastas kümnete ja kümnete inimeste surma. Ja vähemalt osaliselt on süüdi enamusel külmal ajal juhtunud liiklusõnnetustes, sest põhjustab libeduse
PS Aeg-ajalt kasutatakseteedel libeduse tõrjeks NaCl kõrval ka teisi kloriide
https://www.mnt.ee/sites/default/files/ ... ruanne.pdf

[Madlobster]

Naatriumkloriid on odav ja kogu Euroopa puistab seda tänavale nagu jaksab.

Soome ei puista, Rootsis teatud aladel ei puistata. Et tegelikult ei ole see puistamine nii maniakaalne igal pool nagu väidad.
Meil on lihtsalt iga helbe peale kisa taevani, et ei saa tantsukingadega lapsevankriga ringi patseerida absoluutselt igal pool kus parajasti tuju tuleb.

Enne lumehelebekeseaega polnud kuskile kisada. Siis võeti kasutusele ülikeerulised tänapäeval tundmatud lahendused, milleks olid talvesaapad ja kelgud.
Kui veel rääkida tahmarehvidest, pagassis olnud lumelabidast, tuppa sooja võetud akust, õhtul autost välja lastud H2O´st, et hommikul puid tuues see uuesti pliidi peal soojaks ajada ja sisse valada minestaks pooled vist ära.
Elik tänapäeva saamatuse meistriklassi demonstreerimist igal võimalikul elualal ja igas võimalikus meediakanalis vaadates mõtlen, et kui hädiseks annab veel minna?.!?
Absoluutselt igal pool vajatakse tugiisikut juba.

[Macintosh]

Aga on ju keemia... kõik see, mis sa just kirjutasid, kajastub ju neiupõlvenimega Mendelejevi tabelis.

Seda postitust kirjutades olin ma korrosiooni põhjustava aine täielikus meelevallas. Jube keemia. Keegi valemit soovib?

[Tuuletallaja]

Aga on ju keemia... kõik see, mis sa just kirjutasid, kajastub ju neiupõlvenimega Mendelejevi tabelis.

Seda postitust kirjutades olin ma korrosiooni põhjustava aine täielikus meelevallas. Jube keemia. Keegi valemit soovib?

Lõhnab nagu sabaga C2H5?

[urmas66]

Aga on ju keemia... kõik see, mis sa just kirjutasid, kajastub ju neiupõlvenimega Mendelejevi tabelis.

Seda postitust kirjutades olin ma korrosiooni põhjustava aine täielikus meelevallas. Jube keemia. Keegi valemit soovib?

Tuleb välja , et silgusoolvesi on ka räme keemia, kuigi terved põlved eestlasi on selle peal üles kasvanud

[claw]

See kuradi sool ongi "räme keemia". See on lihtsalt väljend. Keegi ei pea sellega silmas, et tuumajäätmeid teele veetakse. Lihtsalt - tarbetu on panna teele soola, kui inimesed sõita oskaksid ja normaalseid autosid ostaksid.

IMHO tuleks soolatamine ära lõpetada ja 1rattaveolised pasajunnid kupatada paremasse ritta, et normaalsed inimesed saaksid ka siis sõita, kui 0,0001 cm lund maha tuleb ja üldine kiirus 5km/h peale kukub.

[Madlobster]

Saeõliks lisaksin rämekeemia arutelusse silgusoolvee kõrvale veel midagi Coca-Cola

[Vint]

Hullvähk, Soomlased soolavad samuti ja vahest ääretu lollusega. Külmaga ilusti puhtaks sõidetud asfalt ja sinna soola, nii kui tõuseb üle -10. Tulemuseks tatine ja libe pind. No miks küll, kui seal oli puhas asfalt. Nende loogika järgi, see on seal siis valmis sajuks.

Üks erinevus on muide Eestiga võrreldes- kaljune maastik ei võta nii kergelt soola pinnasesse. Ja -10 alla poole pole soolal mingit mõtet enam. ( Siis ei jää ka lumi riiete külge )

[Macintosh]

Lõhnab nagu sabaga C2H5?

Ei midagi nii radikaalset, tõmbasin lihtsalt kopsud õhku täis. Nagu öeldud: ilge keemia. Suuremas osas lämmastik ja 21% ilget korrosiooni soodustavat ainet nimega O2.

[urmas66]

► Näita Spoilerit

Hullvähk, Soomlased soolavad samuti ja vahest ääretu lollusega. Külmaga ilusti puhtaks sõidetud asfalt ja sinna soola, nii kui tõuseb üle -10. Tulemuseks tatine ja libe pind. No miks küll, kui seal oli puhas asfalt. Nende loogika järgi, see on seal siis valmis sajuks.

Üks erinevus on muide Eestiga võrreldes- kaljune maastik ei võta nii kergelt soola pinnasesse. Ja -10 alla poole pole soolal mingit mõtet enam. ( Siis ei jää ka lumi riiete külge )

Kuna ma lükkan ise lund oma platsi pealt, siis tegelikult enne sadu soolatud osa on ikka kordades kergem puhtaks saada ka pärast kõige hullemat sadu. Meil soolatakse Tallinnas muidugi ka lükamatta lumme, mis on ikka idoootsuse tipp. Lund muidugi lükatakse ka nii,et 3-5cm jääb ikka teele. Soomes osatakse seda natuke paremini teha.

[Prets]

► Näita Spoilerit

Sool mida tänavale visatakse kannab nimetust "tehniline sool". Naatriumkloriid on odav ja kogu Euroopa puistab seda tänavale nagu jaksab. Eesti kaasa arvatud. Britid lisavad sinna juurde veel toidulisandeid ja suht juhuslikke muid komponente aga üldiselt sama sodi. Kogu selle asja koostis on laias laastu alljärgnev :
* Naatriumkloriid (NaCl) - 98,5%
* Niiskusesisaldus (H2O) - 0,3%
* Vees lahustamatute ainete sisaldus - 0,15%
* Kaltsium + Magneesium (Ca+Mg) - 0,03%
* Sulfaat (SO4) - 0,7%

Lund ja jääd sulatab hästi.
Kõik kes suutsid end gümnaasiumi/keskkooli keemiatunnist läbi vedada saavad kohe aru, siin pole ei midagi erilist ega hirmsat.
Ja nüüd siis küsimus: miks paljud inimesed rääkides tänavate soolatamisest viitavad sellele, kui "hirmus keemia"?

See sulfaadiosa tekitab nüüd küsimärki. Niisama tavaolekus ta ei püsi nii, ta peab ikkagist millegagi seotud olema. Ja milleks seda seal on? Väävelhape on üks kangemaid aineid mis üldse on, ja juba protsentuaalselt väga väikestes kogustes päris aktiivne.

[Krl]

► Näita Spoilerit

Naatriumkloriid on odav ja kogu Euroopa puistab seda tänavale nagu jaksab.

Soome ei puista, Rootsis teatud aladel ei puistata. Et tegelikult ei ole see puistamine nii maniakaalne igal pool nagu väidad.
Meil on lihtsalt iga helbe peale kisa taevani, et ei saa tantsukingadega lapsevankriga ringi patseerida absoluutselt igal pool kus parajasti tuju tuleb.

Enne lumehelebekeseaega polnud kuskile kisada. Siis võeti kasutusele ülikeerulised tänapäeval tundmatud lahendused, milleks olid talvesaapad ja kelgud.
Kui veel rääkida tahmarehvidest, pagassis olnud lumelabidast, tuppa sooja võetud akust, õhtul autost välja lastud H2O´st, et hommikul puid tuues see uuesti pliidi peal soojaks ajada ja sisse valada minestaks pooled vist ära.
Elik tänapäeva saamatuse meistriklassi demonstreerimist igal võimalikul elualal ja igas võimalikus meediakanalis vaadates mõtlen, et kui hädiseks annab veel minna?.!?
Absoluutselt igal pool vajatakse tugiisikut juba.

Mõelge nüüd peaga. Milline peaks olema pikkivahe näiteks 90nega järvevanal sõites, et naturaalsete teeoludega saaks seal vajadusel pidama. Ja kui mitu korda väheneks selle tulemusena selle tee niigi piiratud läbilaskevõime?

[will111]

90ndatel oli see pikivahe seal naturaalselt vähemalt 100 meetrit...sest iga vant ikka naljalt autoga ringi ei uhanud. rääkimata sellest, et igas perekonnas oleks minimaalselt 3 autot, mille kõigiga korraga on vaja samal ajal üksteisele jõulukinke ostma minna

[Madlobster]

Miks sa järvevanal 90nega tahad sõita?
Mis asi on naturaalne tee olu?

[Krl]

See on seal lihtsalt tvapärane liiklusvoog. Isegi 70ga liikudes ei muuda see asja just väga palju.
Ja naturaalseks teeoluks pean ma seda, mis seal tekib, kui ei soolatata. Ehk siis sulanud lumi muutub seal järgmise külmaga jääks, mis siis autode poolt ilusti siledaks lihvitakse.

Või siis kasvõi kinni sõidetud lumi. Kuskil Raplas, või Tartus, või mõnes muus maakohas on seal peal jah ok sõita, aga kui liiklus on tihe ja vaja hoida mingit normaalset kiirust, siis see enam ei toimi.

[Madlobster]

Põhjasoomes siis asi nagu ei toimi? no seal ei panda soola (seal on linnad ka, kus on päris autod ja päris liiklus ennetamaks lugusi vaid tundrast saaniga põhjapõtrdest)

Ilmastiku tõttu ekstreemseid teeolusi tekib meil aastalõikes võibolla ühe kuu jagu. Kus ma siis tunked selga panen ja hädapätakaid uuesti liikvele lähen aitama.
Need üksikud päevad telefon ära panna ja juhtimisega tegeleda võiks igale juhile võimetekohane olla. Kui ükspäev üksveolise mersuga lipslane kontorisse kohvimasina juurde tiba hilineb, sest pidi aeglasemalt sõitma ei juhtu maailmas mitte midagi halba.
Varem kohale jõudmiseks on parim nõks varem välja sõita.
Kui tahad tihedalt üksteise järel sotiga sõita siis tuleb rongiga sõita.
Autoga liiklemine selliselt ei kuulu põhiõiguste hulka, kuid ilmastikule vastava kiiruse ja pikivahe valimine kuulub kohustuse hulka.

Üks aasta Helsingis oli vaja palju töllata. Selliste teedeolude (ma panin kohati oma Navigatoril neliveo sisse, sest kesklinnas olevates teeoludes enam muud moodi välja ei vedanud) oleks meil vist kisa Läti metsadest tagasi kajanud. Poolde rattasse ulatuvat lumeputru olid kõik väiksemad tänavad täis.

Teed peab hooldama ja lund koristama ei vaidle vastu aga see pidev hala, et tuul puhus mul hoovis aiapäkapiku ümber ja valitsus mitte midagi ette ei võta on tiba kohtlane.