uljasvaluvelg kirjutas:Kas tsikli gondlite plastik saab "n.ö." roostetada?
Kihilisest klaaskiudriidest tehtud gondleid, mis saavad palju vett, ehk vedelevad lausa vee sees, sööb selline nähtus nagu osmoos.
Aga see on veidi teine teema ja pikem lugu.
Mis ajendas küsima selle plastiku "roostetamise" kohta? Ehk siis - mis juhtus?
piiks kirjutas:allvee raul kirjutas:piiks kirjutas:Kas siin mõni IT teadlane ka veel on.
Tahaks hirmsasti saada TinyXP nimelist OS'i läpakale peale. Läpakaks on ASUS EEEPC 901, millel pole muud peale USB küljes.
Ei õnnestu seda TinyXP iso faili kuidagi USB pealt bootitavaks teha. Igast muid asju olen USB pealt bootima saanud Linux, porditud android näiteks. Äkki keegi oskab kogemust jagada või mõne hea vihje anda?
Olin ka sama probleemi ees.Lõpuks panin tiny windows 7 peale.usb peale panekuks kasutasin Windows 7 USB/DVD Download Tool,mille saab http://store.microsoft.com/Help/ISO-Tool Ruumi võtab see arvutis 2,4 giga
Proovisin. USB/DVD Download Tool ütleb, et "The selected file is not valid ISO file. Please select a valid ISO file and try again."
Ma ei tea kas minu jutt nüüd aitab aga mul oli sama probleem ja siis selgus et oli vaja Zip fail alla laadida netist. Peale seda sain Office-i peale...Oli ka ISO fail.
rannamees kirjutas:Kihilisest klaaskiudriidest tehtud gondleid, mis saavad palju vett, ehk vedelevad lausa vee sees, sööb selline nähtus nagu osmoos.
Aga see on veidi teine teema ja pikem lugu.
OT juba, aga kas osmoos mitte soolase vee teema pole?
seda võib kasutada iga lahuse liikumist läbi poolläbilaskva membraani kirjeldamisel
Osmoos on teema alati, kui on tegemist erineva soolsusega lahustega. Magedam liigub läbi membraani alati soolasema poole. Seal plastiku kihtide vahel on tolmu jm materjale piisavalt, mis sinna sattunud niiskuse soolasemaks (ega keedusool pole ainus sool) muudavad ja nii see hakkab.
Samas on ka teisi nähtusi, mis vee plastikukihtide vahele saavad. Sh. selline märgavusega seotud nähtus, nagu kapillaarsus. Arvan, et see on peamine jõud, mille tõttu kihiline plast end niiskes keskkonnas vett täis tõmbab. Osmoos asub tegevusse alles siis, kui plastik JUBA märg.
Kas keegi teab kedagi kes võiks habemenoa teritamisega hakkama saada? Rihma peal lihvimisest enam ei aita, vaja oleks kivi peal üle lihvida. Võiks asuda Tallinnas või lähiümbruses.
Oskab keegi öelda, kust võiks Tartus osta vardaid fööniga plastmassi keevituseks? Plasti tüüpi kahjuks ei tea, aga mingi must suhteliselt kõva ja rabe plastik on. Ilmselt peab ostma mitut tüüpi vardaid ja katsetama, milline neist sobib. Bauhofist ja Handymanist küsisin, nemad ei paku sellist kraami.
Tervist tekkis selline rumal küsimus!
Nimelt plaan siis ära teha endale A-kat!
Vanust on täis 21 ja b-kat olnud üle 3 aasta tiba aga nimelt tegematta libedasõit pikendasin lihtsalt vahepeal vahtralehte!
Et kas autkoolis saab teha täis A kui puudb libedasõit!
Nimelt igalpool infos et vanus peab olema 21 ja B-kat vähemalt 2a..................................
Sul peavad käes olema juhiload! Siis saad teha täis A. Hetkel sul ikka esmased! Nagu ma aru sain?
drifter kirjutas:Et kas autkoolis saab teha täis A kui puudb libedasõit!
.
"Libedasõidu" pead jah ennem ära tegema, muidu ei lase autokoolil sind arkis kursustele regada.
Kas trummel piduriga veljele on võimalik panna ketast peale? mingi vahe jupiga vms
Tsikkelröövel kirjutas:Mis ajendas küsima selle plastiku "roostetamise" kohta? Ehk siis - mis juhtus?
Hakkasin oma tsikli küljegondlit lihvima ja vana pahtli alt tuli välja selline rabe plastmass, mis meenutas roostetanud plekki. Muu gondel oli korras aga vana prao kohapealt oli plastik pudedaks muutunud.
MX1 kirjutas:Kas trummel piduriga veljele on võimalik panna ketast peale? mingi vahe jupiga vms
Osava metallimehe jaoks on kõik võimalik, iseasi, kui otstarbekas see rahaliselt on võrreldes teistsuguse ratta/rummu ostuga.
Ketas tuleb kuidagi rummu külge saada, sadul kiige külge, ajam piduripedaali külge.
Teatud tingimustel, mis pole alati isegi mitte hoomatavad, võib plastik stabiilsuse kaotada ja see võib sündida isegi suhteliselt järsult. Aga tegelikult kipuvad sellistel juhtudel kaasosalisteks olema ikkagi mingisugused kemikaalid või siis UV-kiirgus (mis tsikligondli puhul muidugi eriti võimalik ei ole, kui see jupp pole just värvimata kujul hiigla pikalt päikese käes vedelenud).
Mõtlen, et antud juhul on ilmselt tegu millalgi tehtud paikamisega ja vb on tegu: a) vale kemikaal; b) õige kemikaal, aga peale selle kasutamist kiirustati - löödi kohe nt pahtel peale ja see kemikaal ei saanud korralikult aurustuda ning absorbeerus plasti sisse, rikkudes selle struktuuri; c) on see mäda asi üldse plastik, ja mitte nt paks kiht polüesterpahtlit? Ega pahtel üksi ilma armeeringuta ka ülearu vibratsioonikindel ei ole.
Kemikaali all mõtlen suvalist kemikaali, alates mingitest lahustitest ja lõpetades liimidega.
Mingit muud viisi plasti riknemiseks ei pea ma eriti tõenäoliseks.
joel kirjutas:Oskab keegi öelda, kust võiks Tartus osta vardaid fööniga plastmassi keevituseks? Plasti tüüpi kahjuks ei tea, aga mingi must suhteliselt kõva ja rabe plastik on. Ilmselt peab ostma mitut tüüpi vardaid ja katsetama, milline neist sobib. Bauhofist ja Handymanist küsisin, nemad ei paku sellist kraami.
ABS plast vast. Endal sama teema samuti Tartus käsil. ABS plastist on väidetavalt suurem osa olmeelektroonika korpustest.
Paar silma jäänud linki ka:
http://faq.ninja250.org/wiki/Plastics_r ... ABS_cement
http://forums.benheck.com/viewtopic.php?f=13&t=33302 <- kuidas 'ABS tsementi' teha..
Hetkel ei ole reaalselt proovida jõudnud kahjuks sellise segu valmistamist
Võib olla küll ABS. Kahjuks kirja peal ei ole. Tegu on ühe trenažööri plastkattega, mis on katki astutud. Käisin täna veel läbi Stokkerist, K-Rautast, Tööriistamarketist ja ETRAst. Ükski neist ei pakkunud plastiku keevitusvardaid. Eks ma proovin järgi, kas atsetoon seda plasti sulatab. Võib-olla tõesti see oleks lahendus.
OT: lego on kõik ABSist 
joel kirjutas:Oskab keegi öelda, kust võiks Tartus osta vardaid fööniga plastmassi keevituseks? Plasti tüüpi kahjuks ei tea, aga mingi must suhteliselt kõva ja rabe plastik on. Ilmselt peab ostma mitut tüüpi vardaid ja katsetama, milline neist sobib. Bauhofist ja Handymanist küsisin, nemad ei paku sellist kraami.
Bauhaus väidetavalt - http://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=1 ... us#p485850 Legod leiad pea igast mänguasjapoest aga raamatupidaja võib sellise kuluaruande peale nägusid teha: 
Mul selline omamoodi rumal küsimus, et kui te mingit juppi mootorratta mootoris vahetate (nt kas või sidurikettad), kas te siis alati ostate uue originaali kaane tihendi, või on mingi materjal olemas, kust saaks ise uue(d) tihendi(d) välja lõigata?
Mina kasutan mootori tihenduspastat aga tihendi materjali on ka müügil, kui on viitsimist välja lõigata.
bitter kirjutas:Bauhaus väidetavalt - http://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=1 ... us#p485850
Bauhausi kahjuks Tartus pole.
argo1987 kirjutas:Mul selline omamoodi rumal küsimus, et kui te mingit juppi mootorratta mootoris vahetate (nt kas või sidurikettad), kas te siis alati ostate uue originaali kaane tihendi, või on mingi materjal olemas, kust saaks ise uue(d) tihendi(d) välja lõigata?
Kui Tartus liigud, siis tihendipappi müüb näiteks Vitamiini tänaval traktoripood (Vitamiini tänaval, vasakut kätt suurte metallväravate taga hoovi peal).
janis kirjutas:Mina kasutan mootori tihenduspastat aga tihendi materjali on ka müügil, kui on viitsimist välja lõigata.
Ühesõnaga paned paljast hermeetikut ja peab küll?
miks ta siis ei pea!?
küss on tegelikult selles, et kui valmistaja on ette näinud vahele ka kõva tihendi, siis on selle paksusega arvestatud ka kõikide laagrite istepindade tegemisel. ehk kui paned ainult hermeetikuga, siis sa ei suuda tagada tootja poolt ettenähtud tolerantsi ja võid laagrid pingesse tõmmata.
mx77 kirjutas:miks ta siis ei pea!?
küss on tegelikult selles, et kui valmistaja on ette näinud vahele ka kõva tihendi, siis on selle paksusega arvestatud ka kõikide laagrite istepindade tegemisel. ehk kui paned ainult hermeetikuga, siis sa ei suuda tagada tootja poolt ettenähtud tolerantsi ja võid laagrid pingesse tõmmata.
Selge. Siis peab ikka tihendi panema, kuna ta on ette nähtud sinna. Ainuke asi nüüd, et kas tellin uue tihendi, või teen ise tihendipapist 
See tihend seal nüüd nii paks ka ei ole, et see nii lihtsalt tolerantsi väljast välja läheks. Mootorit poolitades kasutaksin minagi originaal tihendit kui see sinna ette nähtud, aga küljekaanel ei ole tavaliselt ühtegi nii tähtsat ja täpset laagrit, et hermeetikut kasutades võlli külglõtku kadumist karta.
Enda rattal alati külje kaaned hoolduse ,siduri vahetus jne. käigus tagasi läinu hermetsiga.
kui valad aga üle normi õli sisse siis saad kaaned lekkima küll 
nii ,et õli maksimaalselt ikka lubatud tasemeni.
veel kui juhtumisi uued siduri rõngad paned leota enne õlis ka ikka.
Edu.
Cado kirjutas:Enda rattal alati külje kaaned hoolduse ,siduri vahetus jne. käigus tagasi läinu hermetsiga.
kui valad aga üle normi õli sisse siis saad kaaned lekkima küll
nii ,et õli maksimaalselt ikka lubatud tasemeni.veel kui juhtumisi uued siduri rõngad paned leota enne õlis ka ikka.
Edu.
Ok, tänud nõuannete eest, nüüd juba selgem pilt sellest asjast 
Kas õlu lahtub kiiremini pudelis olles (0.5l pudel) või kui ta on klaasi valatud ?
Igasugu mõtteid läbi käinud, kuid ei midagi konkreetset ja .. läbi praktiseerida on ka nagu ta on.
Mul pole küll ükski hermetsitud kaan "ülerõhu" tõttu lekkima hakanud.
EDIT: jube värk, ei teagi kas õlle välja valada või pudelist edasi lakkuda.
argo1987 kirjutas:Mul selline omamoodi rumal küsimus, et kui te mingit juppi mootorratta mootoris vahetate (nt kas või sidurikettad), kas te siis alati ostate uue originaali kaane tihendi, või on mingi materjal olemas, kust saaks ise uue(d) tihendi(d) välja lõigata?
Osade papp/kork tihendite puhul teeb mikrolaine ahi imet. (proovitud)
Kõvaks läinud piduri semmereid (kummitihendeid) keedeti vanasti sooda vees, et esialgse elastsuse taastaks. (tarkus Siberi autojuhi käsiraamatust).