Rumalad küsimused

[tazavi]

ise plaanin omale panna õhk-õhk pumba lisakütteks, peaküte ikka oleks 1 pliit ja 2 ahju. Puudega kütta on hea, aga lihtsalt ei saa kodust külmal ajal kauaks ära minna.

[erix32]

Kogemus ka pelletikatlaga - StreetMoto uues hoones selline. Miinuseks kõrge soetusmaksumus, pidev hooldusvajadus, regulaarne detailide vahetus jne. Kokkuvõttes - koju endale ei soetaks pelletikatelt mingil juhul. Pelletite maksumus ei kompenseeri küttesüsteemi soetusmaksumust, sest pidevalt kukub juurde hoolduskulusid. Lisaks ei saa nädalaks kodust ära minna, sest keegi peab aeg-ajalt pelleteid juurde kallama. Ja veel ei saa ütlemata jätta, et pelletikatel, soojusvaheti ja pelletite mahuti ning varupelletid tahavad saada märkimisväärse hulga ruumi majast ehk vajalik eraldi katlaruumi olemasolu selleks, et maja soojendada - ehe ruumi raiskamine

Siinkohas vaidleks vastu.Oman eramajas pelletikatelt(paigaldanud olen ise,sest tegelen ka küttesüsteemide ja igasuguste katelde paigaldamisega,nii puu,gaasi,kui pelleti)Soetusmaksumus oleneb aparaadi kvaliteedist.Pidev hooldusvajadus,hmmm,kui pead silmas nädalas korra tuha eemaldamist siis olen seda teinud ka kuus korra,milleks kulub 10min.Muid hoolduseid pole 3aasta jooksul vaja läinud.Ja milliste detailide regulaarne vahetus?Plussiks toon omapoolt akupaagi mitte vajamist,katlale piisab 3ruutmeetrist pinnast(kuhu mahub kogu küttesüsteem automaatikatega,põranda ja radika ringlus süsteem ja pelleti punker,kuhu mahub nädala laadung,võib ka suurema muretseda aga minule piisab.)Varu pelletit hoian väljas,peaasi et vihma ei saja peale,seega puudub lisaruumi vajadus.Ja veel ei vaja see katel korstent.Läbi seina august piisab täielikult.

[bitter]

Pelleti etteandeks võib ju mitu tigu olla, üks neist veab näiteks õuemahutist läbi seina kütteruumi. Aga jah - väidetavalt peab etteandesüsteeme vähemalt korra nädalas hooldama ja puhastama.

Õhk-õhk pumba oluline pluss on see, et see suvel vajadusel ka jahutab. Kuigi mul on tunne, et isegi massiivse betoonpõrandaga puumajades, rääkimata kivimajadest, pole see suvine jahutusvajadus nii terav Eestis. Muus osas on õhk-vesi parem aga hind tal ju ka pigem maasoojuspumba klassist!

Mulle meeldiks mingi kombineeritud süsteem - tagataskus mugavusküte, mis võimaldaks talvel nädalaks ära sõita ja hoida siiski +10 sees. Samas 100% elektrist sõltuda ei taha. Tuleb nt 24-48h katkestus? Üks suur ahi oleks abiks, külma ilmaga oleks tore seda kütta. Tarbevee soojendamisel võiks aidata näiteks päikesepaneel... Samas mida keerulisem, seda kallim soetusmaksumus.

Küttesüsteemidest on palju juttu - http://www.ehitusfoorum.com/.

[mella]

Õhk-vesi soojuspumba oluline miinus pidi olema, et radiaatoreid eriti kasutada ei saa, kuna vee temperatuur on liiga madal. Kasutatakse vesipõrandaküttega.

[bitter]

Nii see on, 1, korrusele keegi ilmselt radikaid ei tahagi, siis pole probleemi . Teisele korrusele on pandud hästi suured radikad. Või äkki keegi paneb ka põrandatorud, ei tea. Üleval on tavaliselt magamistoad, mulle näiteks sobib kui magamistoas on jahedam (suuremad radikad, kus põrandatemp-ga vesi)

[Kipsi]

Mulle meeldiks mingi kombineeritud süsteem - tagataskus mugavusküte, mis võimaldaks talvel nädalaks ära sõita ja hoida siiski +10 sees. Samas 100% elektrist sõltuda ei taha. Tuleb nt 24-48h katkestus?

Täpselt.
Hetkel on majal keskküte+gaasikatel.Gaasiga kütmine on küll mugav aga meeletult kallis. Esitasin üldse küsimuse sp, et
siiber on keskkütte kütmisest puudega.Et pmslt, kui nt maasoojuspumbale kulub aastas sama palju raha ( arvestamata sisse investeeringut) kui puudega kütmisele, siis mis mõttega raisata aega puude tellimisele/toomisele,lõhkumisele, ladustamisele, kuivatamisele, keldrisse tassimisele, kütmisele, koristamisele, tuha eemaldamisele?

[davidsoniharald]

Siin üks asjalik teema kus arutatud erinevaid kütteviise/liike.

http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=22799&start=0

davidsoniharald - siiani halukütte ja ahju/pliidi mees

[partyboy]

tervist.

selline küsimus et kas mustale matile käib ka mingi lakk peale et kestaks paremini. aga võiks ikka matiks jääda.

[henri115]

tervist.

selline küsimus et kas mustale matile käib ka mingi lakk peale et kestaks paremini. aga võiks ikka matiks jääda.

Jah, mingid eraldi matt värvi jaoks mõeldud lakid on.

[petz]

kui palju võiks olla 1994 aasta gsxr-750 tegelik läbisõit, kui esipidurikettad kulunud u 1mm ühelt küljelt , mis teeks kokku seega kusagil 2 mm ketta kohta.
kas 50000 km läbisõiduga suudab kettad niimoodi ära kulutada

[rolller]

kui karteripooli värvida, kas siis oleks tarvis ikka mingit grunti ka alla? Pind on liivapritsitud ja peale läheb metallik+lakk. Originaal värvil küll mingit grunti all polnud(kui just mingi läbipaistev polnud)

[petz]

GRUNT alla vastavalt värvitavale materjalile ja värvi valikul tuleb arvestada sealjuuures ka värvitava detali kasutustingimusi.

[tnacc]

kui palju võiks olla 1994 aasta gsxr-750 tegelik läbisõit, kui esipidurikettad kulunud u 1mm ühelt küljelt , mis teeks kokku seega kusagil 2 mm ketta kohta.
kas 50000 km läbisõiduga suudab kettad niimoodi ära kulutada

nii rumalate küsimuste jaoks peaks eraldi teema tegema

[CB500]

kui palju võiks olla 1994 aasta gsxr-750 tegelik läbisõit, kui esipidurikettad kulunud u 1mm ühelt küljelt , mis teeks kokku seega kusagil 2 mm ketta kohta.
kas 50000 km läbisõiduga suudab kettad niimoodi ära kulutada

Pigem ei, kui just see 50k ringrajal sõidetud pole Vähemalt 50 000km sõitnud Honda(ainult originaalklotsid ja üks omanik) kettad on ilma igasuguse randita.

[Tsikkelröövel]

Arvan ka, et nii metsikult kettad mingi 50k puhul ei kulu, kui just eelmine omanik pole sõitnud kinnikiilunud piduritega (st pidur peal). Mu ratta spido peal on 43000, samas tegelik läbisõit on kindlalt üle 70000 (kulunud rattalaagrid, klappide reguleerseibid olid juba enne mind vahetatud jm sellised väikesed asjad, mis näitavad ära tegeliku läbisõidu). Aga vaat pidurikettad on jummalast ok, no pole enam päris tasased, kulumisjooni on peal, aga ranti küll ei ole ja ressursist on alles veel 2/3 (paksuse järgi).

[piiks]

Küttesüsteemi puhul peaks arvestama järgmiste asjadega:

1. süsteemi paigaldusmaksumus (sellest tulenevalt, siis iga aastane kulum)
2. hilisem kütte maksumus
3. ekspluatatsiooni kulu (hooldused, ajakulu, jne)
4. kas on tegu olemasoleva süsteemi renoveerimise või täiesti uue ehitusega
5. kütte ja muude süsteemide (ventilatsioon, tarbevesi, jne) seotus
6. maja üldine soojapidavus

parameetreid mida arvesse võtta on väga palju. Maasoojuspumba effektiivsus on oluliselt suurem, kui kütet jagada majas põrandakütte torustiku mitte radiaatoritega. Kui on olemasolevad radikad, siis peab arvestama, kas madalama kasuteguriga või siis asendama põrandaküttega. Paramettereid tasuvuse arvestamiseks on liialt palu, et siit väga adekvaatset nõu saada. Tasuks ka kaaluda võibolla lisasoojustust majale. Uue maja puhul näiteks kolmekordne aknapakett on umbes 20% kallim kahekordsest, samas soojapidavus on _2x suurem Isegi soojuspumba võimsuse valikul võib olla mõistlik võtta väiksem pump ja ülejäänud raha eest soojustust täiendada.

Mulle meeldiks mingi kombineeritud süsteem - tagataskus mugavusküte, mis võimaldaks talvel nädalaks ära sõita ja hoida siiski +10 sees. Samas 100% elektrist sõltuda ei taha. Tuleb nt 24-48h katkestus?

Täpselt.
Hetkel on majal keskküte+gaasikatel.Gaasiga kütmine on küll mugav aga meeletult kallis. Esitasin üldse küsimuse sp, et
siiber on keskkütte kütmisest puudega.Et pmslt, kui nt maasoojuspumbale kulub aastas sama palju raha ( arvestamata sisse investeeringut) kui puudega kütmisele, siis mis mõttega raisata aega puude tellimisele/toomisele,lõhkumisele, ladustamisele, kuivatamisele, keldrisse tassimisele, kütmisele, koristamisele, tuha eemaldamisele?

[rainer300]

kui palju võiks olla 1994 aasta gsxr-750 tegelik läbisõit, kui esipidurikettad kulunud u 1mm ühelt küljelt , mis teeks kokku seega kusagil 2 mm ketta kohta.
kas 50000 km läbisõiduga suudab kettad niimoodi ära kulutada

Kulunud klotsidega käib kulumine kiirelt (raud vastu rauda ja pole isegi 50000km. vaja)

[NS-1]

http://www.louis.de/_4003676b17740d19a1 ... r=10027006
Oskab keegi midagi head või halba sellisest silencerist rääkida ? On ehk keegi sellist omanud ?

[Bad Boy]

Mis mootorratastel jahutus ventilaatori andur ei asu radika küljes? Tean et mõnedel ducatidel asub see vooliku/toru küljes.. veel millelgi?

Ja teine rumal küsimus: Mis paneb inimesed ostma ₃₀ euroga pidurikettalukku kui ₄₅-ga saab juba kätte täitsa korraliku ja töötava alarmi koos kallutus anduriga ja akkusireeniga? (mitte hiinaka)
see et ta takistab ratta minema veeretamisest siis.. enamusel on ju roolilukk olemas mis täidab praktiliselt sama funktsiooni? (tean et see ei piiksu, küsimus pole selles)

Tegelt vastus esimesele küsimusele huvitab rohkem

[Marxy]

Neid lenksulukke murtakse katki ju, kettalukku juba nii lihtsalt maha ei saa.
Ja mis sa sellest kasu saad, kui sa kuuled ratast üürgavat ja välja jõudes on juba minema veeretatud.
Lukus tagarattaga tsiklit vaevalt keegi endal järel viitsib lohistada.

[marx350]

Suzuki RF-il asub see termostaadi korpuse küljes ja see korpus on voolikute vahel.

Mis mootorratastel jahutus ventilaatori andur ei asu radika küljes? Tean et mõnedel ducatidel asub see vooliku/toru küljes.. veel millelgi?

[kevin1995]

Kuidas kasutada 2 taktilisel tooreklappi?

Avan tooreklappi mootorit külmalt käivitades,käivitan, siis kauaks ma selle tooreklapi lahti jätan? kuni mootor soe või ainult käivitamise ajal?

[ghost-r]

Mersumehi on siin? Mida kujutab endast Mercedese A170 E-hooldus.

[mart211]

Mersumehi on siin? Mida kujutab endast Mercedese A170 E hooldus.

Paned värske lõhnakuuse.

[ghost-r]

Mersumehi on siin? Mida kujutab endast Mercedese A170 E hooldus.

Paned värske lõhnakuuse.

Kuuse jaoks on A;B C ;D hooldus E midagi moodsamat juba

[Kri§to]

mersufoorumist pole uurinud?

[piiks]

Kas siin mõni IT teadlane ka veel on.

Tahaks hirmsasti saada TinyXP nimelist OS'i läpakale peale. Läpakaks on ASUS EEEPC 901, millel pole muud peale USB küljes.

Ei õnnestu seda TinyXP iso faili kuidagi USB pealt bootitavaks teha. Igast muid asju olen USB pealt bootima saanud Linux, porditud android näiteks. Äkki keegi oskab kogemust jagada või mõne hea vihje anda?

[mart211]

Kas siin mõni IT teadlane ka veel on.

Tahaks hirmsasti saada TinyXP nimelist OS'i läpakale peale. Läpakaks on ASUS EEEPC 901, millel pole muud peale USB küljes.

Ei õnnestu seda TinyXP iso faili kuidagi USB pealt bootitavaks teha. Igast muid asju olen USB pealt bootima saanud Linux, porditud android näiteks. Äkki keegi oskab kogemust jagada või mõne hea vihje anda?

Kõige lihtsam on väline CD-lugeja muretseda, mis USB auku käib. Ma olen sama arvutiga üritanud operatsiooni süsteemi vahetada igal muul võimalikult moel, rohkem ei hakanud mul ka mõistus peale. Kui välja nuputad midagi siis anna mulle ka teada

[NS-1]

Kuidas kasutada 2 taktilisel tooreklappi?

Avan tooreklappi mootorit külmalt käivitades,käivitan, siis kauaks ma selle tooreklapi lahti jätan? kuni mootor soe või ainult käivitamise ajal?

Mina jätsin niikauaks lahti kuni sõitma hakkasin, või kui pöörded muutuma hakkasid.

[allvee raul]

Kas siin mõni IT teadlane ka veel on.

Tahaks hirmsasti saada TinyXP nimelist OS'i läpakale peale. Läpakaks on ASUS EEEPC 901, millel pole muud peale USB küljes.

Ei õnnestu seda TinyXP iso faili kuidagi USB pealt bootitavaks teha. Igast muid asju olen USB pealt bootima saanud Linux, porditud android näiteks. Äkki keegi oskab kogemust jagada või mõne hea vihje anda?

Olin ka sama probleemi ees.Lõpuks panin tiny windows 7 peale.usb peale panekuks kasutasin Windows 7 USB/DVD Download Tool,mille saab http://store.microsoft.com/Help/ISO-Tool Ruumi võtab see arvutis 2,4 giga