mx77 kirjutas:

Löökmutrikeeraja on ehk parim, need pikad varred on salakavalad asjad (kui mutter on väga kinni leiab kergelt muu nõrga koha)

Täiesti õige jutt ! Kindlasti ei soovitaks nüüd 2-meetrise varrega seda lahti väänama hakata(Kui siis ainult mõistuse piires rakendaks jõudu seega ei pea ka ilmatu pikk toru või mis iganes seal taga olema)
Ise seisin sama probleemi ees eelmine aasta. Käis samuti vastupäeva ning käega ma seda lahti ei keeranud...
Õnneks leidus sõbral elektriline löökmutrikeeraja ja siis tuli juba väga kergelt lahti Selgus, et mutri vahele oli ka keermeliimi pandud.Usun,et kui otsid siis leiaksid kindlasti sellise tööriista ja vaevalt kellelgi nüüd kahju oleks seda Sulle 10 minutiks laenata !
Edu !

Vasakpoolse keti puhul on esimese hammaka kinnitus-polt või mutter paremkeermega, st. tavaline - siis veab sõiduga kinni. Poldi lahtikeeramist lihtsustab ka haamriga selle pea pihta koputamine, väiksem haamer ja teravam löök...

minu f2-el oli täitsa õigetpidi mutter.
lahti sain nii et võtsin ühe mitte nii kalli võtme ja virutasin talle kuvaldaga, et saaks selle esimese nõksu lahti, edasi sai juba ilma.
selleks et ringi ei käiks panin esimese käigu sisse ja hoidsin ka tagapidurit peal.

Mitu meetrit isoleerlinti läheb vaja, et katta 1m leegitoru?

MaxofSix kirjutas:

Mitu meetrit isoleerlinti läheb vaja, et katta 1m leegitoru?

Leegitoru läbimõõt? Isoleerlindi laius?

Ahh see väike pisiasi kah.. peast ei tea, pean mõõtma.

kas krossikatele pakutakse esi-, tagutulesid akudelt/patareidel. Kes mis hinnaga pakub.
Pimedal ajal oleks hea näha kuhu sõidad ja et keegi selga ei sõidaks

jaanus kirjutas:

kas krossikatele pakutakse esi-, tagutulesid akudelt/patareidel. Kes mis hinnaga pakub.
Pimedal ajal oleks hea näha kuhu sõidad ja et keegi selga ei sõidaks

ma soovitaks jalgrattapoodi vaadata

magnus0c kirjutas:

jaanus kirjutas:

kas krossikatele pakutakse esi-, tagutulesid akudelt/patareidel. Kes mis hinnaga pakub.
Pimedal ajal oleks hea näha kuhu sõidad ja et keegi selga ei sõidaks

ma soovitaks jalgrattapoodi vaadata

Ebayst näiteks: http://cgi.ebay.de/Fahrrad-Beleuchtung- ... 1171wt_698

Valgustugevuselt esituli võrreldav lähitulega, korralike akudega põleb ca 2 tundi, enamusel mudelitest adapteriga seinast laetav. Sarnane tagatuli kestis kahe AAA patareiga terve suve-sügishooaja.

Kui tahad lähi/kaugtuld, siis H4 suvaline esilatern ja korralik (geel)aku või NiMH/LiIon akupakett. Ebamugav ja väikese tööajaga. Xenon peab kauem, aga see komplekt läheb na kalliks...

EDIT: esituli kindlasti halogeen! Tavaline krüptoonpirn ei näita essugi...

jaanus kirjutas:

kas krossikatele pakutakse esi-, tagutulesid akudelt/patareidel. Kes mis hinnaga pakub.
Pimedal ajal oleks hea näha kuhu sõidad ja et keegi selga ei sõidaks

kui tahad lihtsalt valgustamiseks ja mitte ametivõimudele näitamiseks soovitaks kiivri külge käivaid komplekte, väriseb vähem ja näitab ka just sinna kuhu sõidad.

Sõitsin täna Muuga sadama kandis töö asjus ja jäin imetlema paremal pool teed looklevaid torusi (sadama poole minnes paremal). Vaevama jäi et milleks need torud ei jookse otse vaid osa torusi tegi lihtsalt lambist jõnkse. Kes tead ja asjaga kursis äkki valgustaks. Et kas ehitamisel oli toru üle ja visati väike vimka sisse või on asjal mingi sügavam mõte ka?

Hurt kirjutas:

Sõitsin täna Muuga sadama kandis töö asjus ja jäin imetlema paremal pool teed looklevaid torusi (sadama poole minnes paremal). Vaevama jäi et milleks need torud ei jookse otse vaid osa torusi tegi lihtsalt lambist jõnkse. Kes tead ja asjaga kursis äkki valgustaks. Et kas ehitamisel oli toru üle ja visati väike vimka sisse või on asjal mingi sügavam mõte ka?

Äkki see on sellest et see mant mis seal sees jooksis või siiamaani jookseb liiga suurt hoogu ülesse ei võtaks

Torud paisuvad ja tõmbuvad kokku ning siis need jõnksud on minu teada selle pärast, et anda mängimisruumi.

Füüsika tunnis vist norskasite mõlemad Samas võiks küsida, miks raudteerööbastel on vahed sees, miks õhuliinidel kaablid ei ole pingul nagu kitarril? Metalli soojuspaisumine on selles süüdi. Külmaga tõmbuvad kõik suured asjad kokku

Kaszpar kirjutas:

Torud paisuvad ja tõmbuvad kokku ning siis need jõnksud on minu teada selle pärast, et anda mängimisruumi.

Tubli! Jõudsid ette

füüsikul õigus.
nüüd sullegi, füüsik, küsimus - miks Soomes ei ole raudteel rööbastel jätkukohtades paisumisvahesid, vaid on kokku keevitatud? see, et need rämedad vahed on jäetud, on nõukaaja jäänuk.

wicked kirjutas:

füüsikul õigus.
nüüd sullegi, füüsik, küsimus - miks Soomes ei ole raudteel rööbastel jätkukohtades paisumisvahesid, vaid on kokku keevitatud? see, et need rämedad vahed on jäetud, on nõukaaja jäänuk.

Meiegi raudteelased püüdlevad selles suunas ju. Jõuame soomele järgi veel

Korrapärase kujuga jõnksud on surve hoidmiseks.

Ka Eestis on kohati kasutusel kokkukeevitatud rööpad.
Nendelgi on termokompensatsiooni vahed aga kuskil 800-1000 meetri tagant.
Rööbastel on ka vahed sees nende isolatsiooni eesmärgil ülesõidukohtade fooride automaatika juhtimiseks. (Rongi rattad lühistavad rööpad ja lülitavad foori).

Füüsik ma ei ole ja teaduritega targutada ei viitsi. Ping vastas juba ära ka . Nii et head ööd mudilased

Ivar99 kirjutas:

Külmaga tõmbuvad kõik suured asjad kokku

Väiksed ka, kontrollitud

Noh, elektrijuhtmeid ei tõmmata ka selle pärast liiga pingule, et ankurdusjõud lähevad üle mõistuse suureks, neid ei suuda pidada siis mitte ükski lõpuklamber ega ankrumast ega ka juhe ise. Selline konkreetne pingutusaste sõltub peamiselt siiski sellest, et liin annaks gabariidid välja (st mõistlik pingus, et ei laperdaks ja samas oleks maapinnast ettenähtud kõrgusel. Soojuspaisumine on siinjuures muidugi ikkagi üks arvutuse alus, sest kuumal suvel vajuvad juhtmed ikka kuradimoodi allapoole.

Eesti energia lasi kevade poole oma 330 kV liinide aluse maa üle mõõta, kuna neil olla plaan üle Läti poole elektrimüügi otstarbel koormust tõsta, nii, et "traat" soeneb 60 kraadini ja juhtmed vajuvad veel rohkem looka. Seega oli vaja selgitada, kuhu on vaja täiendavaid maste toetuseks. Seda ma muidugi ei tea, kumba pidi elekter liikuma hakkab - kas Läti -> Eesti -> Soome või Eesti -> Läti -> ...

ping kirjutas:

Ka Eestis on kohati kasutusel kokkukeevitatud rööpad.
Nendelgi on termokompensatsiooni vahed aga kuskil 800-1000 meetri tagant.
...

Ma pole vaatamas käinud aga normaalsete raudteede (meist Lääne ja Põhja pool) rööpa(paisumis)vahed olla tehtud niimoodi, et rongirattad neist üle sõites ei kolise. Diagonaalis vist.

Minu meelest pole see mite Läti projekt, vaid see, millega tahetakse tõmmata ümber Läänemere nn energiaring. St sellega peab saama ka Soome ja Poola vahel elektrit liigutada. Igavene pirakas projekt, aga lähteülesanne oli nagu alati (midagi vaid trassi kohta, aga mis gabariidid, kui palju maste, missugused mastid, missugused olud, missugune pinnas etc - sellest ei mitä) st küsitakse umbluud - pakutakse umbluud ja keegi lõikab näppu IGAL JUHUL. Ja see ei tarvitse olla vaid ehitaja, vaid võib vabalt olla Eesti Energia ise (ja läbi selle mina Sinuga).
Need "võtmed kätte" hanked on suuresti kõik sellised.

Tere

Mul on eluline küsimus. Kuidas teha kindlaks roostevabast materjalist õlleankrus oleva jääkõlle kogust. Minu ainuke lahend on kaalumise abil, et siis kaalun ankru tühimassi ja täismassi..selle vahe peaks näitama reaalselt ankrus oleva õlle massi. Aga äkki on olemas mingi kajalokatsiooni või magneti teema? Küsimus tekkis sellest, et 60 liitrise ankru kasutamine on seotud ohtudega - nimelt kutsun sõbrad külla ja tuleb välja, et jääk on ainult 30 liitrit..häbi kohe.

Too ankur jahedast korra sooja ja näed oma silmaga kuidas vedeliku osa ankru välispinnal "higistama" hakkab

Ma võin paari sõbraga tulla ning uurida seda ankrut vähe lähemalt.

Hommikul saab nii liitri-kahe täpsusega otsustada, palju ankrus sees oli.

Teenus tasuta.

ja kui üle poole sees oli saab alles ülejärgmine päev teada? Tegelt tuleb karra ülemisse ja alumisse otsa väike stutser keevitada ja omavahel läbipaistva voolikuga ühendada ja voolik teibiga karra külge.

Ega keegi ei tea kust võiks leida voolikut, mis ühendab tagaamordi reservuaari ja amorti? Voolik ise ca 20 cm pikk ja meenutab pidurivooliku, ainult jämedaama auguga.

hydroscand või suvaline autopood nt BEN, esimene ilmselt kindlam valik