Kärisevat häält? 
Sa mõtled umbes nagu sünkrodeta käimakotil üritaks jõuga nui neljaks vales pööretevahemikus käiku sisse raiuda?
A tegelt teevad suts uuemad asjad ka mingit sellist kahtlast häält, kui kompressorit ümber lülitatakse.
Kui tead siis tead. Raske seletada.
Lasi õhu välja, nagu eelpool mainiti, täpsemalt nüüd ei tea vene tehnika eripärasid aga rasketehnika pidurid toimivad üldiselt suruõhu pealt. ( Mõned ka hüdraulilised )
Ehk siis kusagil on kompressor, paak, filter niiskuse eraldamiseks ( et süsteem ei külmuks ) ja loomulikult vajadus rõhu reguleerimiseks.
Tavaliselt on kompressor pandud mootori külge ( kompaktsuse mõttes) seega jääb rõhu reguleerimiseks lihtne klapisüsteem, millega lastakse üleliigne välja. Seda häält sa kuulsidki.
Kui on viitsimist, guugelda- how do air brake works
Naljakas on jah Hollywoodi kinus vaadata, kui õhutorud läbi lõigatakse ja siis juht tühja tallab 
Ma Kamaze ja Maze ei tea aga lääne omad plärisevad üldiselt ainult siis kui kui kuivati on kinni jäätunud ja mingi 12-14 bari maha lastakse.Tänapäevastel millel kuivati korras mingit õhu ülejääki ei tekigi.Väike susin käib ainult siis kui kokku kogutud niiske õhk välja puhutakse.Kompressorit taha ei lülitata kui õhku vaja pole.kuivatid praegu nii targad et kukuvad kohe su peale karjuma kui õhukulu liiga suur.
Vanatel kamazidel ja mazidel ei olnud õhu kuivatit. Neile lisati piiritust õhu süsteemi. Hiljem lisandusid ka kuivati. Aga jah seda häält tegi üle liigne rõhk.
Zil kasutas ka vedruakuteda õhu süsteemi (käsipidur oli mehaaniline). Siis võis midagi sellist ka juhtuda. Muidugi kasutas zil ka kamza õhu süsteemi (nendel autodega seda ei juhtunud). Muide kamza õhu süsteemi töötasid välja zili insenerid (tegelikult kogu kamza) aga ise kasutasid paralleelselt mõlemaid.
Käsipidur on neil vedrudega pidurikambritel vedrujõul. Pole kunagi lõplikult süvenenud, kuidas need töötavad. Kui tugevalt on vaja pidurdada, siis ilmselt surutakse õhurõhuga klotse vastu trumlit (ketast), aga muidu see vedru jõud on ju päris suur, kas kui nõrgalt pidurdada, siis õhuga juurde ei suruta, vaid lihtsalt lastakse kambrist seda rõhku vähemaks, mis vedrule vastu on suunatud?
See vedru kutsutigi vanasti (kui ma veel koolis käisin (auto remont)) vedruakuks. Mitte kõigil veoautotel seda ei ole. Sõidu ajal seda ei kasutata. Sõidu pidur toimib õhuga (mida tugevam pedaali vajutada seda suurem õhu surve pidurise läheb). Seda vedru on võimalik ka mehaaniliselt maha keerata ja sõidu pidur jääb tööle.
Turist kirjutas: ↑07 Veebr 2021, 11:42Käsipidur on neil vedrudega pidurikambritel vedrujõul. Pole kunagi lõplikult süvenenud, kuidas need töötavad. Kui tugevalt on vaja pidurdada, siis ilmselt surutakse õhurõhuga klotse vastu trumlit (ketast), aga muidu see vedru jõud on ju päris suur, kas kui nõrgalt pidurdada, siis õhuga juurde ei suruta, vaid lihtsalt lastakse kambrist seda rõhku vähemaks, mis vedrule vastu on suunatud?
Käsipidur toimib kõigil nn vedruakuga seisupiduritel nii, et kui seisupidur vabastada, siis suruõhk surub selle vedru kokku.Kui seisupiduri peale paned, siis laseb õhu süsteemist välja ja vedru surub piduri klotsid peale. Seda nii trummel kui ka uuematel ketaspiduriga süsteemidel. need süsteemid ei tööta koos sõidupiduriga.
Piduri kamber on kahe sektsiooniga,ülemine seisupidur ja alumine on nn sõidupidur. Sõidupidur mis surub jalaga pidurdades peale ja kui seisupidur rakendub,siis surub nn sõidupiduri kambist läbi piduri peale.
Kuhu kadusid kõik kliimasoojenemisest jahujad, mokad jääs suurest soojenemisest?
See et meil on külm, ei tähenda, et Maa keskmine temp langeb. Kui polaaralade jääkatete sulamise tagajärjel maailmaookeani palju magevett satub ja Golfi hoovus oma suunda muudab, siis sa saad alles aru, kui külm võib päris külm olla.
Kas keegi matkal olles on reaalselt ca. 20 cm pikkuste rehvi heeblitega on saanud rehvi maha ja peale?
Kellegil kogemusi jagada? 
Heebel peaks olema nii pikk, et piduriketta taha ulatuks. Muidu üksi jube keeruline. Endal 280mm ja probleeme pole.
Tagarehvi 200mm pikkustega ette ei kujuta, aga esirehvi saab küll.
Matkal ei käi aga selliste 200mm ja selliste 280mm heeblitega garaazis ja hoovi peal endurokal mõned korrad rehve vahetanud. Teevad oma töö ära küll. Ketta taha ulatumisest on kõvasti abi. Kolmandast abikäest muidugi veel enam.
vanalendur kirjutas: ↑18 Veebr 2021, 14:42Matkal ei käi aga selliste 200mm ja selliste 280mm heeblitega garaazis ja hoovi peal endurokal mõned korrad rehve vahetanud.
Mul on ka need IKH 200mm, aga enduroka rehvid käivad palju kergemini kui vähemalt AT omad. Kui kodus harjutanud oled, siis saab mõlemaga ilusti hakkama, kui reisil esimest korda proovida, siis ilmselt saab kõvasti ahastada ja vanduda. MotionPro BeadBuddy on ka tore leiutis, asendab seda "kolmandat" kätt ja ei maksa ning kaalu palju.
Aku teema jätkub siin- viewtopic.php?f=1&t=110069 
Ilusat Vabariigi aastapäeva!
Kas Tallinna kandis keegi liikluskoonuseid laenutaks? Vaja naisel autoga parkimist harjutada (teeb lube). Tänan! 
Millega määrida kriuksuvad plastikust hinge laadset jublakat integreeritud külmkapil?
Grafiitmäärdega/-õliga?
Ma kodus panen vatitikuga tavalist rapsiõli sinna
Aga mul ei kruksunud mitte hing vaid see (2tk) plastliist mis oli välise mööbli ukse ja külmiku ukse vahel.
Toiduõli ei ole määrdeõli.
Toiduõli muutub ajapikku paksuks olluseks mida on raske lahustada ning puhastada.
Kapihing elab selle üle kuid peenmehaanika, näiteks õmblusmasin sellest enam ei parane.
Väga halb komme.
Põhimõtteliselt nõus. Minul ta probleemi lahendas ja ei ole 2a jooksul tagasi tulnud "kriuks". Toiduõli puhul võib 100% kindel olla et ei lahusta plastikuid, muud õlid kahtlased. Toiduõli (või margariin) on kõigil kodus alati olemas, ehk siis <3min fix.
PS Igasuguseid köögirasvu võtab "lõdva vasakuga" Sadolini (võis olla ka Vivacoloril sarnane toode) värvitava pindade puhastuvahend - uskumatu vedelik
Mina kasutan würth lms-fluid ainet kodus. Seda muidugi tänu sellele, et kunagi sai tööjuurest võetud piisavalt.
Làks vist tähtaeg üle ja siis ei tohtinud kasutada. A kodus ustele ja asjadele mul suht savi see tähtaeg. Selles suhtes meeldib et ei tule suure survega välja nagu wd-40.
Kunagi on hädaolukorras kasutatud toiduõli, auto pidurisüsteemis.
( Ei tasu külmaga proovida. )
plastikdetailide määrimiseks on võlusõna "molykote". Mina ei ole leidnud, et keegi Eestis müüks.
Elektroonika ja peenmehhaanika remontijad tavaliselt tellivad netist, siis jagavad ja koopereeruvad. Ei ole eriti odav teema.
Kuugel aitab: https://www.maardekeskus.ee/molykote
See on ilmselt umbes sama nagu Würthil see tuubis olev silikoonmääre: https://www.wuerth.ee/kataloog/312/ Ise kasutan seda kummist ja plastikust asjade määrimiseks.