urmas66 kirjutas: ↑19 Jaan 2021, 19:04

Täna on võimalik osta erinevaid polte, ühed toimivad paindele ja teised tõmbele. Kõige lihtsam mine poldipoodi ja osta sealt omale piisava tugevusvaruga õiged poldid.

Väga hea, et meelde tuletasid... Olen otsinud M8 x 0,75 mutreid mis on kõike muud kui lihtne...
BB, Janere, Würth ei paku. Veel mõni mis mul kahe silma vahele jäi?

seda otsid?

https://www.elfadistrelec.ee/et/fasteni ... ggest=true

Kalts kirjutas: ↑19 Jaan 2021, 23:11

Spoiler

urmas66 kirjutas: ↑19 Jaan 2021, 19:04

Täna on võimalik osta erinevaid polte, ühed toimivad paindele ja teised tõmbele. Kõige lihtsam mine poldipoodi ja osta sealt omale piisava tugevusvaruga õiged poldid.

Väga hea, et meelde tuletasid... Olen otsinud M8 x 0,75 mutreid mis on kõike muud kui lihtne...
BB, Janere, Würth ei paku. Veel mõni mis mul kahe silma vahele jäi?

Tee need ise.
https://oktools.ee/meeterkeere/1061-kee ... 5-hss.html

tito kirjutas: ↑19 Jaan 2021, 20:00

Spoiler

yeekim kirjutas: ↑19 Jaan 2021, 19:12

Kestab 19 ringi 69'st

Ma ei usu seda valemit

Tegelik põhjus võib olla palju lihtsam - tõenäoliselt tähistatakse laius võistlusrehvil lihtsalt cm-tes, et keegi kogemata tänavarehvi pähe ei ostaks

Maaks kirjutas: ↑20 Jaan 2021, 09:36

Spoiler

tito kirjutas: ↑19 Jaan 2021, 20:00

yeekim kirjutas: ↑19 Jaan 2021, 19:12

Kestab 19 ringi 69'st

Ma ei usu seda valemit

Tegelik põhjus võib olla palju lihtsam - tõenäoliselt tähistatakse laius võistlusrehvil lihtsalt cm-tes, et keegi kogemata tänavarehvi pähe ei ostaks

Asi keerulisem. Isegi kiirelt googeldades ei saa korralikku vastust. Mingit loogikat ka leida ei suutnud.. Tundub, et nii tähistatakse ainult vihmarehve. Michelini kodulehel kirjutab nii.

12/60 R 17 Is Equivalent to 120/70 R 17.

19/69 R 17 Is Equivalent to 190/55 R 17.

kaimex kirjutas: ↑20 Jaan 2021, 10:45

Asi keerulisem. Isegi kiirelt googeldades ei saa korralikku vastust. Mingit loogikat ka leida ei suutnud.. Tundub, et nii tähistatakse ainult vihmarehve. Michelini kodulehel kirjutab nii.

12/60 R 17 Is Equivalent to 120/70 R 17.

19/69 R 17 Is Equivalent to 190/55 R 17.

Seal jah mingi suva ümardamisel eesmine number näitab laiust mis võib olla 180>190mm ja 69 kogu ratta läbimõõtu millides 680>690mm

Maaks kirjutas: ↑20 Jaan 2021, 09:36

Tegelik põhjus võib olla palju lihtsam - tõenäoliselt tähistatakse laius võistlusrehvil lihtsalt cm-tes, et keegi kogemata tänavarehvi pähe ei ostaks

Tundub loogiline

kuna poldi tugevuse küsimusele tulid head vastused, siis prooviks korra veel.

Keegi roostemuunuriga omab suuremat kokkupuudet.
Näit:

kui sellega haljast metalli lihtsalt katta, siis mu mäletamistmööda tõmbas pinna vähe tumedamaks, ja kas see tume pind siis omab mingit roostekindlust ka siis, kui see nii jättagi. No nagu õhuniiskuse suhtes lihtsalt.

Tahaks ühe konstruktsiooni jätta värvimata, aga saada ta kuidagi ühtlast tooni ja väheke roostekindlamaks. See justkui sobiks ideaalselt. Mis arvate?

Krl kirjutas: ↑21 Jaan 2021, 21:29

Spoiler

kuna poldi tugevuse küsimusele tulid head vastused, siis prooviks korra veel.

Keegi roostemuunuriga omab suuremat kokkupuudet.
Näit:

kui sellega haljast metalli lihtsalt katta, siis mu mäletamistmööda tõmbas pinna vähe tumedamaks, ja kas see tume pind siis omab mingit roostekindlust ka siis, kui see nii jättagi. No nagu õhuniiskuse suhtes lihtsalt.

Tahaks ühe konstruktsiooni jätta värvimata, aga saada ta kuidagi ühtlast tooni ja väheke roostekindlamaks. See justkui sobiks ideaalselt. Mis arvate?

Auto pleki puhul ajutine lahendus.

Kus pealinnas silindrit remontmõõtu puurida soovitate ning palju selle eest küsitakse?

Näiteks https://www.toukur.ee/

Eks ta mingi 40 euro kanti auk ole vast.

Krl kirjutas: ↑21 Jaan 2021, 21:29

Spoiler

kuna poldi tugevuse küsimusele tulid head vastused, siis prooviks korra veel.

Keegi roostemuunuriga omab suuremat kokkupuudet.

kui sellega haljast metalli lihtsalt katta, siis mu mäletamistmööda tõmbas pinna vähe tumedamaks, ja kas see tume pind siis omab mingit roostekindlust ka siis, kui see nii jättagi. No nagu õhuniiskuse suhtes lihtsalt.

Tahaks ühe konstruktsiooni jätta värvimata, aga saada ta kuidagi ühtlast tooni ja väheke roostekindlamaks. See justkui sobiks ideaalselt. Mis arvate?

Olen mingi sellise CRC happepõhisega teinud mingit nö fosfaatimist. Enam ei mäleta kuidas ta toimis, aga ühtmoodi tehes jäi hallikas pind ja teistmoodi tehes jäi must pind. Seda küll igalpool ei müüda.
Unustasin ühe vanni sisse hobuseraua, mida tahtsin roostest puhtaks teha ja see oli mul garaaži nuka taga terve talve. Kogu see jama oli lume all ja vahepeal isegi jääs, kuid kevadel kui üles ulas, oli hobuseraud ilusa halli kihiga kaetud ja on seda nüüd juba mitu aastat peale seda ka.

Krl kirjutas: ↑21 Jaan 2021, 21:29

Spoiler

Keegi roostemuunuriga omab suuremat kokkupuudet.
Näit:

Ma tegin Würthist ostetuga mõned kohad u. 6 kuud tagasi, hetkel nagu roostet ei paista. Kunagi olen ka mingeid teisi kasutanud, aga toimet pole saanud hiljem jälgida. Mõne muunduriga tõmbab siniseks, mõnega pigem mustaks.

Keegi teab, kas see muundur teeb siis ka midagi, kui metall veel haljas on? Või peaks pinna enne tahtlikult märjaks tegema ja natuke oranziks laskma, et asi töötaks?

Minu läheb ka WÜRTH tootele aga kasutamiseks lugege hispaanlast nimega Manuel, et teada saada, mida metalliga enne tegema peab.

edu

Krl kirjutas: ↑22 Jaan 2021, 08:29

Keegi teab, kas see muundur teeb siis ka midagi, kui metall veel haljas on? Või peaks pinna enne tahtlikult märjaks tegema ja natuke oranziks laskma, et asi töötaks?

See rooste tapmiseks, mitte ära hoidmiseks. Roostekindluse saad ikka tsingi ja muude pinnakatetega.

Tahaks et välimus jääks ikka võimalikult robustne ja põllumajanduslik. Võiks isegi öelda, et selline kalamaja hipsterite stiilis industrial.
Värvimine muidu oleks lihtne jah.

Krl kirjutas: ↑22 Jaan 2021, 08:29

Keegi teab, kas see muundur teeb siis ka midagi, kui metall veel haljas on? Või peaks pinna enne tahtlikult märjaks tegema ja natuke oranziks laskma, et asi töötaks?

CRC töötas ka puhta metalli peal, see oli kasutusjuhendis kirjas. Tegevuse nimetus oli fosfaatimine.

Krl kirjutas: ↑22 Jaan 2021, 08:48

Tahaks et välimus jääks ikka võimalikult robustne ja põllumajanduslik. Võiks isegi öelda, et selline kalamaja hipsterite stiilis industrial.
Värvimine muidu oleks lihtne jah.

No osta rull ja roheline värv siis.

a eiei. Kalamajas on eelistatud temaatika rohkem selline MadMax autode turvapuuri stiilis katmata ja keevitatud metallkonstruktsioon, mitte internaatkooli voodiraamide stiilis, et ruliga roheliseks, või potisiniseks. Olge ikka inimesed.

Vahest tekib küsimus, et mis foorumisse ma satttunud olen, et selliseid elementaarseid asju peab selgitama.

Otsi "steel/iron bluing" või siis eesti keeles on märksõnad "mustaks oksüdeerimine" ja "relva sine". Neid meetodeid on ziljon, ka fosforhappe baasil, aga lihtsalt roostesurmaga üle käies saad sa soovitule ristivastupidise tulemuse - selle mõte on muuta raudoksiid raudfosfaadiks, aga sa tahad kattena lõpuks justnimelt raudoksiidi, täpsemalt Fe3O4, tavaline rooste on Fe2O3.

Mingi väikse ja dekoratiivse asja jaoks ma ostaks lihtsalt relvapoest selle külmsine ja ei mõtleks rohkem, aga suuremate asjade puhul läheb see maru kalliks. Kui on võimalus, siis kõige lihtsam on detail praeahjus kuumaks ajada ja õli sisse torgata, peenemaid retsepte pole ma ise veel proovida jõudnud.

Seda sine asja urisin ise ka ja võimalik, et proovibki. Kallis on jah. Ja aluspind vist peaks olema väga hea eeltöötlusega.

Mingid asjad mida ma keevitasin, pärast karukeele ja mingi puhastussprayga puhastasin, tõmbasid ise ilusti mustadeks, aga ma ei tea, mis seal rolli mängis. Teised asjad mis sama töötlust said, nii ei käitunud. Äkki metalli(raua) margid siis mingil määral erinevad.

Apteegist oblikhape ja lakk selga,saad igikestva industrial touchi.

Korra olen terasdetaili mustamist proovinud sel viisil, et soolhappe aurudes punaseks (Fe2O3) ja siis keevas destvees mustaks (Fe2O3->Fe3O4). Pärast tuleb korralikult kuivatada (kuumutada üle 100 kraadi) ja õlitada, et saada veidi parem roostekindlus. Ilma õlitamata proovitükk on toas riiulis paari aastaga juba jälle kerge punaka tooni peale võtnud, seega sel meetodil mustatud pinnakatte korrosioonikindlus on üsna tagasihoidlik.

Aga üks positiivselt üllatanud korrosioonikaitsemeetod on Zinga'ga külmtsinkimine. Igasuguseid tsinkvärve jms on erinevaid ja nii mõnegi korrosioonikaitseomadused on pehmelt öeldes puudulikud. Aga kunagi näitas üks sõber möödaminnes Zinga aerosoolpurki ja prooviks võtsin ühe suvalise lattraua jupi, lasin käia peal ühe koha haljaks, tõmbasin Zinga aerosooliga üle ja viskasin õue aia äärde vedelema. Praeguseks on sellest vähemalt viis aastat möödas. Aeg-ajalt vaatan seda juppi, märkimisväärselt rooste pole veel läinud. Võib-olla paar õrna punast täpikest on nüüdseks juba paistma hakanud.

hehh, just nädalake tagasi vaatasin kuskil poes neid zingipurke ja mõtlesin, et peaks tsiklifoorumis mingi hetk küsimuse letti viskama, kas ja kui hästi need kah toimivad

aga nagu aru saan siis see zinga on mingi special kraam, mida päris igamees kuskilt krautaja poest riiulist ei osta?

Buvanoli kasutanud palju, soovitusi olen kuulnud mitmeid, et seda siiski krundi alla jätta ei tasu. Ise kasutanud seda juba alates nõukaajast. Sellele teeb head vahepeal veega üle kastmine, et paremini reageeriks. See oli vanasti ka vist purgi peal kirjas.

Aga Devorist anti mulle katuse serva kruntimiseks mingit sprayd (Brunox), kus oli roostesurm ja krunt koos. Krunt kusjuures oli läbipaistev, nii et ilusti oli näha, kuidas rooste ennast all siniseks tõmbas. Peale läks kahekomponendiline industriaalvärv pritsiga. Eks paistab, kuidas see toimib, kasutada oli küll hea.

joel kirjutas: ↑22 Jaan 2021, 12:01

Pärast tuleb korralikult kuivatada (kuumutada üle 100 kraadi) ja õlitada, et saada veidi parem roostekindlus. Ilma õlitamata proovitükk on toas riiulis paari aastaga juba jälle kerge punaka tooni peale võtnud, seega sel meetodil mustatud pinnakatte korrosioonikindlus on üsna tagasihoidlik.

Põhimõte ongi selles, et oksiidikiht on üsna poorne ja imab õli endasse, mis siis takistab hapniku ligipääsu, oksiid üksi ei tee jah suurt midagi. Aga seda ei pea üldse palju olema, pealt saab ilusti kuivaks hõõruda, nii et määrima ei jää. Üks variant on ka kasutada mingi vaha sisse kastmist, mis vedelana poorid ära täidab ja siis seal tahkub, aga pole jällegi jõudnud ise katsetada.

will111 kirjutas: ↑22 Jaan 2021, 12:10

aga nagu aru saan siis see zinga on mingi special kraam, mida päris igamees kuskilt krautaja poest riiulist ei osta?

Ehituspoodides pole silma jäänud. Sõber, kes pudelit näitas, tahtis edasimüüjaks hakata, aga pole huvi tundnud, kas ta siis nüüd müüb seda või ei. Aga zinga.ee peal näikse e-pood olevat https://zinga.ee/pood/, küllap sealt saab seda kraami. Hind on muidugi päris krõbe...

Hiid kirjutas: ↑22 Jaan 2021, 12:12

Buvanoli kasutanud palju, soovitusi olen kuulnud mitmeid, et seda siiski krundi alla jätta ei tasu. Ise kasutanud seda juba alates nõukaajast. Sellele teeb head vahepeal veega üle kastmine, et paremini reageeriks. See oli vanasti ka vist purgi peal kirjas.

Veega niisutades reageerib küll paremini, aga tekib must ja üsna lahtine kiht. Ilmselt sellest ka soovitus krundi alla mitte jätta, sest siis eraldub see must kiht koos krundi ja värviga.

Soovin osta kütuse transportimiseks mahutit/ anumat, suurusega ca 200-220 L ja mõõdud ei tohiks olla suuremad, kui laius 900cm x kõrgus 60cm x sügavus 60cm (st eesmärk on asi mahutada pagasnikusse). Mobiilsed tankurid on variant aga 500€+km hind ei olnud esialgu mõttes. Oskab keegi soovitada midagi soodsamat?

madispoiss kirjutas: ↑22 Jaan 2021, 20:11

Soovin osta kütuse transportimiseks mahutit/ anumat, suurusega ca 200-220 L ja mõõdud ei tohiks olla suuremad, kui 900x60x60cm (st eesmärk on asi mahutada pagasnikusse). Mobiilsed tankurid on variant aga 500€+km hind ei olnud esialgu mõttes. Oskab keegi soovitada midagi soodsamat?

ma su mõõtudest ei saa eriti aru, 9meetrit korda 0,6meetrit korda 0,6meetrit???

aga tavaline 200l vaat?