Kui mingi grupiost oleks olemas, et rohkem huvilisi siis võin neile kõne peale tõmmata ja saatmise ära rääkida. Pm võiksin ka endale tellida ja smartpostiga edasi saata a ühe viha puhul kaob sellel mõte ära kuna post kallis...
Kas keegi lõunaosariikide inime' ei saa seal Tartu poes käia või mis veel lihtsam, sinna helistada 
Kas on mingi võimalus GPX-raja sektsioonide pikkusi mõõta mõnes kaardirakenduses (arvutis)? Ilma et tõmbaks kolm lisaprogrammi GPX-->KML-->jne.
Tahaks näiteks TET-i mingeid lõike mõõta, aga noh lolliks võib minna. OsmAndiga telefonis pusides tuleb ka selgelt välja, et telefon on palju targem kui mina.
oil kirjutas: ↑13 Jaan 2021, 18:22Spoiler
Kas on mingi võimalus GPX-raja sektsioonide pikkusi mõõta mõnes kaardirakenduses (arvutis)? Ilma et tõmbaks kolm lisaprogrammi GPX-->KML-->jne.
Tahaks näiteks TET-i mingeid lõike mõõta, aga noh lolliks võib minna. OsmAndiga telefonis pusides tuleb ka selgelt välja, et telefon on palju targem kui mina.
Kuna Locus mapsis on suht lihtne gpxi lenksul juppideks lõigata, siis mõnikord olen ma teinud gpxi koopia ja selle ära jupitanud. Siis saan täpse pikkuse.
Locusel on lisaks kiire sirgjoone mõõtmine nii, et paned kaks näppu ekraanile ja näed punktide vahelist distantsi.
Väidetavalt Oruxmapil on see punktist punkti mööda gpxi mõõtmine olemas.
Osmandis on ka mingi võimalus olemas. Kasutaja [mention]villy[/mention] tegi mingit hookust pookust ja sai gpxil punktist punktini navimise minuti/paariga ette (s.h distantsi näidu). Teistele jäi arusaamatuks, mida ta päriselt vajutas, et tulemust saavutada.
A see on ju androidi app. Mul just vaja arvutis kasutamiseks. Osmandis saan kah kui tund aega pusin, ja kogemata kõike õigesti teen.
morse kirjutas: ↑13 Jaan 2021, 22:02Spoiler
oil kirjutas: ↑13 Jaan 2021, 18:22Kas on mingi võimalus GPX-raja sektsioonide pikkusi mõõta mõnes kaardirakenduses (arvutis)? Ilma et tõmbaks kolm lisaprogrammi GPX-->KML-->jne.
Tahaks näiteks TET-i mingeid lõike mõõta, aga noh lolliks võib minna. OsmAndiga telefonis pusides tuleb ka selgelt välja, et telefon on palju targem kui mina.
Kuna Locus mapsis on suht lihtne gpxi lenksul juppideks lõigata, siis mõnikord olen ma teinud gpxi koopia ja selle ära jupitanud. Siis saan täpse pikkuse.
Locusel on lisaks kiire sirgjoone mõõtmine nii, et paned kaks näppu ekraanile ja näed punktide vahelist distantsi.
Väidetavalt Oruxmapil on see punktist punkti mööda gpxi mõõtmine olemas.
Osmandis on ka mingi võimalus olemas. Kasutaja @villy tegi mingit hookust pookust ja sai gpxil punktist punktini navimise minuti/paariga ette (s.h distantsi näidu). Teistele jäi arusaamatuks, mida ta päriselt vajutas, et tulemust saavutada.
https://maps.openrouteservice.org/
Paned rajale ViaPointid ja näitab kõikide lõikude vahemaad. (Kui sinu tracki asemel joonistab mingi ümbersõidu, siis sõiduauto asemel vali mingi muu liikur)
Peaks toimima...
G
grahv kirjutas: ↑14 Jaan 2021, 10:06https://maps.openrouteservice.org/
Paned rajale ViaPointid ja näitab kõikide lõikude vahemaad. (Kui sinu tracki asemel joonistab mingi ümbersõidu, siis sõiduauto asemel vali mingi muu liikur)Peaks toimima...
G
Kuidas ma sinna oma GPX raja saaks importida? Ei leia võimalust...
Kuidas mõõdetakse, millal päike tõuseb. Kas siis kui Harku ilmajaama keldriaknast hakkab päikese ülemine serv paistma või on mõni teaduslikum meetod ?
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeset%C3%B5us
"Päikesetõus on hetk, mil Päikese ülemine serv paistab ilmuvat idas horisondi kohale."
Kui päikesetõusu kellaaega tahad arvutada, siis https://www.esrl.noaa.gov/gmd/grad/solcalc/
Muidu ideaalne, aga võib olla vaid 50 waypointi, üle selle annab errori. TET-i GPX-rajal on neid sadu ja sadu. Valida ka ei saa, et millist lõiku soovin lisada.
Tänud kaasa mõtlemast!
Rumal küsimus:
Meil on meetermõõdustik ja Mikide maal... mis iganes... 
9mm püstoli kohta sain siit selgituse kunagi aga- Miks on Euroopas rehvid ja TV tollmõõdustikus?
Sel ajal kui lombi taga autodega sõideti ja TV´st mikisi ja donaldeid vahiti, kündsime meie hobusega põldu.
Kui TV ja auto siia jõudis, oli mõistlik jätkata seal sisse töötatud mõõtudega, sest meetermõõdustikus neid rattaid ja ekraane kirjeldada oleks kummaline olnud (veider komaga nr)
Rehvide puhul kompromiss metricu ja imperiali pooldajate vahel? Päris vastust ei tea 
Hullvähk, Michelini vennakesed hakkasid Prantsusmaal 1889 esimesi kumme venitama, seda küll jalgrattale. Meetermõõdustik on samuti sealt pärit ja suht vana.
Veelgi segasemaks läheb numbreid vaadates, näiteks 220/70/R16 esimesed kaks millimeetrites ja viimane tollides.
Michelin proovis 70ndatel paremat lahendust juurutada, aga rottidest autoomanikud ei raatsinud neid osta https://en.wikipedia.org/wiki/Michelin_TRX
Vint kirjutas: ↑14 Jaan 2021, 17:57Hullvähk, Michelini vennakesed hakkasid Prantsusmaal 1889 esimesi kumme venitama, seda küll jalgrattale. Meetermõõdustik on samuti sealt pärit ja suht vana.
Veelgi segasemaks läheb numbreid vaadates, näiteks 220/70/R16 esimesed kaks millimeetrites ja viimane tollides.
Esimene number näitab rehvi laiust millimeetrites.
Teine number näitab rehvi kõrgust protsentuaalselt laiusest.
Kolmas on rehvi diameeter ehk siseläbimõõt tollides.
Vint kirjutas: ↑14 Jaan 2021, 17:57Hullvähk, Michelini vennakesed hakkasid Prantsusmaal 1889 esimesi kumme venitama, seda küll jalgrattale. Meetermõõdustik on samuti sealt pärit ja suht vana.
Veelgi segasemaks läheb numbreid vaadates, näiteks 220/70/R16 esimesed kaks millimeetrites ja viimane tollides.
Olgem ajalooliselt täpsed, esimesed õhkrehvid leiutas siiski John Boyd Dunlop 1887 kui ta lapsuke oma metall-ratastega traigiga mööda munakiviteed kolistas....
Ivoonu kirjutas: ↑14 Jaan 2021, 18:13Spoiler
Vint kirjutas: ↑14 Jaan 2021, 17:57Hullvähk, Michelini vennakesed hakkasid Prantsusmaal 1889 esimesi kumme venitama, seda küll jalgrattale. Meetermõõdustik on samuti sealt pärit ja suht vana.
Veelgi segasemaks läheb numbreid vaadates, näiteks 220/70/R16 esimesed kaks millimeetrites ja viimane tollides.Esimene number näitab rehvi laiust millimeetrites.
Teine number näitab rehvi kõrgust protsentuaalselt laiusest.
Kolmas on rehvi diameeter ehk siseläbimõõt tollides.
Seda teab igaüks, isegi mul naine. Point oli vist pigem see, et miks viimane mõõt tollides antakse.
Paarikümne aasta tagusest ajast mäletan, et 80-ndate Bemmidel olid ka mm mõõdus veljed. E28 kerele igatahes sai 390mm velgi, rehvide saadavus oli aga suht kusine.
Tollides on numbrid väiksemad ja lihtsamini meelde jäetavad
Kas see käib tollmõõdus mutrivõtmete kohta ka? 
Ja tollmõõdus mõõdulinti lugeda on ka ilmselt imelihtne.
Aga igipõline “suurus pole oluline” küsimus/teema. Kui kõva egolaksu paneb oma meheau reklaamimine tollmõõdus, kui enamus mehi peab leppima 1-kohalise numbriga. MIDA? ALLA 10 W?
Tegelt tähistatakse rehve siiani ka ainult tollmõõdus. Ka tsiklirehve. Küll see ISO on ikka imeline.
Ehk siis tegelikult on H-D lihtsalt äge ratas, mitte kompensaator, nagu mõned arvavad. Electra Glide (50kw) vs Hayabusa (150kw) toob selguse, miks Harrika ja baigimehed koos saunas ei käi 
sellepärast, et ei saa lavala riista pikkuse järjekorras ritta istuda...servad oleks täis ja keskele jääks liiga suur vahe?
HD mehed istuvad niikuinii saunas malelauas.
