Piipz kirjutas:P-4, trossis polegi probleemi, selle ma saan kasvõi siit kõrvalasuvast poest
Pigem küssa sama pikast kõrist
Aga siis võta enda originaal tross näppu ja sõida kloostrimetsa, seal on suur valik trosse, saad ilusti võrrelda. Nii et trossikäik peab samaks jääma ja pikem kõri, niimoodi vist raske tellida.
kas raamat Randmevääne I on eestis kuskil müügil? Eestikeelsena siis ma mõtlen. Nii palju kui uurinud olen pakutakse vaid Randmevääne II
zorten22 kirjutas:Oskab ehk mõni kodanik, kes on kasutanud Põlvas Haugas OÜ ÜV punkti teenuseid, öelda millise hinnaga on seal tsiklile tehnoülevaatuse tegemine?
Aasta tagasi oli 250.-
Piipz kirjutas:P-4, trossis polegi probleemi, selle ma saan kasvõi siit kõrvalasuvast poest
See Tuula tross,ongi ühestükkis koos kõriga ning piisavalt pikk,ülejäänud juba vormistamis küsimus 
ecolovito kirjutas:
vastik bot, bännige ära!
http://www.weby.ee/auction_items/4041
Kirjas, et avariiline tsikkel, aga ühtki viga piltidelt ei leia. Mingid väiksed kriimud on, aga see ei sega ju sõitmas. Või mis?
Päringu tulemus
LKFi andmebaasis puuduvad andmed päringus sisestatud tehasetähisega seotud liikluskahju juhtumi(te) kohta.
Üldsegi pildid on siit võetud: http://www.mototehnika.ee/kasutatud/aut ... _missing=1
Overkilla kirjutas:http://www.weby.ee/auction_items/4041
Kirjas, et avariiline tsikkel, aga ühtki viga piltidelt ei leia. Mingid väiksed kriimud on, aga see ei sega ju sõitmas. Või mis?Päringu tulemus
LKFi andmebaasis puuduvad andmed päringus sisestatud tehasetähisega seotud liikluskahju juhtumi(te) kohta.
IMO see LKF-i andmebaas ei tööta!
Overkilla kirjutas:http://www.weby.ee/auction_items/4041
Kirjas, et avariiline tsikkel, aga ühtki viga piltidelt ei leia. Mingid väiksed kriimud on, aga see ei sega ju sõitmas. Või mis?Päringu tulemus
LKFi andmebaasis puuduvad andmed päringus sisestatud tehasetähisega seotud liikluskahju juhtumi(te) kohta.Üldsegi pildid on siit võetud: http://www.mototehnika.ee/kasutatud/aut ... _missing=1
Muide läbisõitu ei saa ka uskuda. Aprilia "unustab" ära teatud tingimustel odo näidu
Mida teha, et vahetada 10W pirnidega suunatuled 23W pirnidega tulede vastu ? releesid kuidagi "tjuunitakse" ka, et ta need 2x23W korraga vilkuma suudaks panna ?
sinilind123 kirjutas:Mida teha, et vahetada 10W pirnidega suunatuled 23W pirnidega tulede vastu ? releesid kuidagi "tjuunitakse" ka, et ta need 2x23W korraga vilkuma suudaks panna ?
Miks sa kohe nii rasvased panna tahad?
Rahvas ikka soovib voolutarbimise vähendamiseks led´idele üle minna ja seal siis juba tõesti probleem, et paned teise relee või siis tekitad olemasolevale mingi lisakoormuse, et ta saaks aru, et kenasti ikka kaks pirni on taga ja ei ole üks läbi põlenud ja ei pea mitte kiiremini seda pirnikest seal vilgutama.
kas veohammaka mutri võib asendada mingi tavalise mutriga?ja kas sinna alla käib mingi special seib?nimelt täna enduurol kadus ära,algul arvasin,et tõmbas nuudid maha,aga siis avastasin,et mutter kadund ja niisama loksub seal
kas veohammaka mutri võib asendada mingi tavalise mutriga?ja kas sinna alla käib mingi special seib?nimelt täna enduurol kadus ära,algul arvasin,et tõmbas nuudid maha,aga siis avastasin,et mutter kadund ja niisama loksub seal
kunagi on meelde jäänüd mingi ratta pealt, et seal taga hambaga seib ,mille ühe külje saab nagu stopperiks ette lüüa mutrile, et see lahti ei saaks kerida. Ning usun, et sobib ka lihtsalt õige keermega mutter.
Suunatuli ei blingi, vaid lihtsalt põleb. Mis seda põhjustada võib? On keegi sarnase probleemiga kokku puutunud?
Üks võimalus on suunatulerelee.
justcraizy kirjutas:Suunatuli ei blingi, vaid lihtsalt põleb. Mis seda põhjustada võib? On keegi sarnase probleemiga kokku puutunud?
Ühendus lahti, pirn katki, relee kinni.
Võta releel kaas pealt ära ja proovi näpuga mis teeb.
Kas peale autokooli läbimist on "vabad käed" ? Selles mõttes, kas oleks praktiliselt võimalik
ka enda algatusel läbida sõidueksam ARKis oma rattaga ja ilma autokooli abita?
sentry kirjutas:Kas peale autokooli läbimist on "vabad käed" ? Selles mõttes, kas oleks praktiliselt võimalik
ka enda algatusel läbida sõidueksam ARKis oma rattaga ja ilma autokooli abita?
Peaasi, et ratas vastaks kriteeriumitele ja hea oleks kui viiksid, siis ratta kas käru peal kohale või sõbra abiga.
Kuidas oleks kõige parem bike kett puhtaks saada? Ratas on 2a seisnud, ketti olen vahepeal küll õlitanud, aga see on selline kleepuv ja määrdunud nüüd... Ise kujutan ette, et võiks mingi hea aine olla, kuhu kett likku panna ja siis harjaga puhtaks nühkida. Aga mis aine oleks hea ja kust saab?
Pritsid peale, natuke liguneb ja lased veega maha, pärast kett nagu uus.
Kütusefilter tsiklil - kui originaal maksab 10x rohkem, kui autopoes müüdav, siis kumba vooliku vahele käivat filtrit kasutada - diisli või bensu oma, kui rattal on bensupump olemas.
Vabalt voolamise puhul vist ei soovitata bensu oma kasutada - ei pruugi kütet niipalju läbi anda - soovitatakse diisli filtrit kasutada.
retro kirjutas:Kütusefilter tsiklil - kui originaal maksab 10x rohkem, kui autopoes müüdav, siis kumba vooliku vahele käivat filtrit kasutada - diisli või bensu oma, kui rattal on bensupump olemas.
Vabalt voolamise puhul vist ei soovitata bensu oma kasutada - ei pruugi kütet niipalju läbi anda - soovitatakse diisli filtrit kasutada.
Disla filter jube suur ja kallis. Võta suurem pensu oma, kui pelgad et läbi ei voola. Selle väiksema paberelemendiga peaks kütse kulu kuskil 50 L sajale olema, et enam ei jõuaks läbi voolata.
Sisenev voolik säti väljuvast voolikust natuke allapoole, et võimalik vesi toitesüsteemi ei jõuaks.
Meeldivaid sõiduelamusi!
-PitBull- kirjutas:Pritsid peale, natuke liguneb ja lased veega maha, pärast kett nagu uus.
Ei kiida mõtet heaks. Ma tegingi esimestel aastatel niimoodi.Ketid said väga kiiresti ja väikese kilometraažiga läbi. Kui oma mõttekäiku ja tehnoloogiaid Kalle näpunäidete järgi muutsin ja sellisest pesust loobusin, läks kettide läbisõit lausa mitmekordseks.
Ma arvan, et see vedelik ei tee võib olla tihenditele head ja karta on, et ta sokutab abrasiivset tolmu kah tihendite vahelt läbi. Mul on see viimane veel eriti aktuaalne teema, kuna elan jube tolmuse/jube porise kruusatee ääres.
pyramiid kirjutas:sinilind123 kirjutas:Mida teha, et vahetada 10W pirnidega suunatuled 23W pirnidega tulede vastu ? releesid kuidagi "tjuunitakse" ka, et ta need 2x23W korraga vilkuma suudaks panna ?
Miks sa kohe nii rasvased panna tahad?
Rahvas ikka soovib voolutarbimise vähendamiseks led´idele üle minna ja seal siis juba tõesti probleem, et paned teise relee või siis tekitad olemasolevale mingi lisakoormuse, et ta saaks aru, et kenasti ikka kaks pirni on taga ja ei ole üks läbi põlenud ja ei pea mitte kiiremini seda pirnikest seal vilgutama.
Asi selles, et sai kiiruga ostetud ilusamad ja väiksemad suunatuled. hiljem installides märkasin, et neil on 23W pirnid. Relee paneb ainult aeglaselt hõõguma need. Olen pool tartut läbi käinud, kusagil ei müüda selliseid pirne väiksema võimsusega. Mõtlesin, et ainus võimalus on kuidagi muudmoodi nüüd lahendada. Ehk keegi teab, kust võiks saada pirne ? Kus on eestis kõige suurem valik pirnidele ? Tavalise ümmarguse sokliga pirnid, oranzi klaasiga. vaja oleks miski 10-12W saada.
spinna kirjutas:Kui oma mõttekäiku ja tehnoloogiaid Kalle näpunäidete järgi muutsin ja sellisest pesust loobusin, läks kettide läbisõit lausa mitmekordseks
Millised näpunäited ja tehnoloogiad sulle teatavaks tehti ketipuhastuse ja hoolduse valdkonnas ja mida nüüd kasutad ja kui tihti ?
Kah üks "rumal küsimus" õlijahutuse teemal.
Ratta ümberehituse käigus muutsin õliradika konfiguratsiooni järgmiselt: ennem oli sisse- ja väljaminev ühendus radika allosas, nüüd keerasin radika ümber, st siise- ja väljatulev ühendus on radika ülaosas.
Küsimus: kui määrav see on?
edu
Ei muud kui jahutusomadused halvenevad - enne imes seda mis maa külgetõmbejõud alla tõmbas, nüüd imeb seda mis eelnevast üle jääb.
Ghost kirjutas:spinna kirjutas:Kui oma mõttekäiku ja tehnoloogiaid Kalle näpunäidete järgi muutsin ja sellisest pesust loobusin, läks kettide läbisõit lausa mitmekordseks
Millised näpunäited ja tehnoloogiad sulle teatavaks tehti ketipuhastuse ja hoolduse valdkonnas ja mida nüüd kasutad ja kui tihti ?
Nüüd määrin üsna tihti ja kasutan mootoriõli vms vedelat värki. Panen ratta hargile, käima, käik sisse ja õlitan jooksvat ketti õlikannuga. Siis annan tiba pööret , kogu saast lendab laiali ja lõpptulemusena on kett puhas ja määritud. Teen nii umbes 200...300km takka. Kett peab vastu ikka üle 30 000 km. Varem ketimäärdega ja mootoripesuvahenditega jamades pidas alla 10 000 km. Aga minu loo eripäraks on just see neetud kruusatee. Sellise õlitamisega on ka see lugu, et iga kord peale õlitamist tuleb ka tagavelg "sinise paberiga" üle käia.
Kalle soovitus oli lihtsalt vedelat õli pruukida, ülejäänu on elu ise juurde õpetanud
ants01 kirjutas:Ratta ümberehituse käigus muutsin õliradika konfiguratsiooni järgmiselt: ennem oli sisse- ja väljaminev ühendus radika allosas, nüüd keerasin radika ümber, st siise- ja väljatulev ühendus on radika ülaosas.
Küsimus: kui määrav see on?
Õlivahetuse ajal ei jookse radikas enam tühjaks ja sellevõrra jääb rohkem vana õli sisse.
Õlivahetus ei ole probleem, radika saab ka ära võtta ja uue õli õkva radikasse valada.
Pole kindel, kas radikasse pumbatakse õli või imetakse radikast välja 
Eks peab esimese käivitamise ajal proovima.
Kuna õli osa mootori jahutusest siis päris mööda ka ei taha panna asjaga- talk raam ka osa õliringest.
edu
ants01 kirjutas:Kah üks "rumal küsimus" õlijahutuse teemal.
Ratta ümberehituse käigus muutsin õliradika konfiguratsiooni järgmiselt: ennem oli sisse- ja väljaminev ühendus radika allosas, nüüd keerasin radika ümber, st siise- ja väljatulev ühendus on radika ülaosas.
Küsimus: kui määrav see on?edu
Kui sul mõlemad otsad tulevad ühtmoodi radika servale välja (seespoolt vaadatuna), siis pole vahet. Kui aga 1 pool tuleb lähemalt ja teine kaugemalt, siis ehk radika ümber vertikaaltelje 180 kraadi keeramine teeb asja paremaks.
