14. leht 180-st
Postitatud: 22 Juun 2007, 13:11
Postitas Rauntz
Üldiselt toetan seda ideed, et alates 65. eluaastast võiks hakata juhtidele tihedamini tervisekontrolle tegema vähemalt, sest ikka väga paljud selles vanuses inimesed ei tohiks enam autoroolis istuda. Kõik me saame kord vanaks, lihtsalt tuleb leppida sellega, mitte hambad ristis surmani roolitaga istuda. Loomulikult ei puuduta see kõiki sellest vanuses juhte kuid siiski suurt osa nendest. Ja süü jääb nii ehk teisiti ettekeerajale, siin pole midagi arutadagi. Kuid süü süüks, ratturit see tagasi ei too... RIP.
Postitatud: 22 Juun 2007, 13:17
Postitas triplekix
Rauntz kirjutas:Üldiselt toetan seda ideed, et alates 65. eluaastast võiks hakata juhtidele tihedamini tervisekontrolle tegema vähemalt, sest ikka väga paljud selles vanuses inimesed ei tohiks enam autoroolis istuda. Kõik me saame kord vanaks, lihtsalt tuleb leppida sellega, mitte hambad ristis surmani roolitaga istuda. Loomulikult ei puuduta see kõiki sellest vanuses juhte kuid siiski suurt osa nendest. Ja süü jääb nii ehk teisiti ettekeerajale, siin pole midagi arutadagi. Kuid süü süüks, ratturit see tagasi ei too... RIP.
Toetan samuti ideed, et üle 65 aastased autojuhid peaksid läbima kord aastas
PÕHJALIKU tervisekontrolli.
Postitatud: 22 Juun 2007, 13:21
Postitas yeekim
triplekix kirjutas:Rauntz kirjutas:Üldiselt toetan seda ideed, et alates 65. eluaastast võiks hakata juhtidele tihedamini tervisekontrolle tegema vähemalt, sest ikka väga paljud selles vanuses inimesed ei tohiks enam autoroolis istuda. Kõik me saame kord vanaks, lihtsalt tuleb leppida sellega, mitte hambad ristis surmani roolitaga istuda. Loomulikult ei puuduta see kõiki sellest vanuses juhte kuid siiski suurt osa nendest. Ja süü jääb nii ehk teisiti ettekeerajale, siin pole midagi arutadagi. Kuid süü süüks, ratturit see tagasi ei too... RIP.
Toetan samuti ideed, et üle 65 aastased autojuhid peaksid läbima kord aastas
PÕHJALIKU tervisekontrolli.
Selle asja nimi oleks vist" EALINE DISKRIMINEERIMINE" aga va"hemalt ei ole mina ainus, kes nii mo~tleb.
Postitatud: 22 Juun 2007, 13:26
Postitas triplekix
ants01 kirjutas:triplekix kirjutas:Rauntz kirjutas:Üldiselt toetan seda ideed, et alates 65. eluaastast võiks hakata juhtidele tihedamini tervisekontrolle tegema vähemalt, sest ikka väga paljud selles vanuses inimesed ei tohiks enam autoroolis istuda. Kõik me saame kord vanaks, lihtsalt tuleb leppida sellega, mitte hambad ristis surmani roolitaga istuda. Loomulikult ei puuduta see kõiki sellest vanuses juhte kuid siiski suurt osa nendest. Ja süü jääb nii ehk teisiti ettekeerajale, siin pole midagi arutadagi. Kuid süü süüks, ratturit see tagasi ei too... RIP.
Toetan samuti ideed, et üle 65 aastased autojuhid peaksid läbima kord aastas
PÕHJALIKU tervisekontrolli.
Selle asja nimi oleks vist" EALINE DISKRIMINEERIMINE" aga va"hemalt ei ole mina ainus, kes nii mo~tleb.
ealine diskrimineerimine my ass ütleks sellepeale.
See on pigem reaalselt vajalik asi, mida tuleks teha.
Kas siis 13 aastase rooli mitte lubamine pole ealine diskrimineerimine?????????????
Postitatud: 22 Juun 2007, 13:28
Postitas ishijupp
Toetan ideed kord aastas kontrollida alla 25 aastaste juhtide vaimset küpsust! C'mon, vanameeste põhjustatud avariisid ja nende tapetud inimesi on KORDADES vähem kui reaalsustaju kaotanud / ilma reaalsustajuta noorte juhtide põhjustatud matsud. Mida soovitate nende vastu ette võtta? Toetate minu mõtet mentaalse tervise/ küpsuse mõõtmisest?
Moded- kas tekkinud läbu ei saaks tõsta eraldi teemaks, päris hästi ei sobi enam teemasse...
Postitatud: 22 Juun 2007, 13:36
Postitas errorcode12
Ealine diskrimineerimine toimub nii või naa paljudes eluvaldkondades. Pensioniealise juhi tavalisest tihedam tervisekontroll on nende inimeste eneste huvides samuti, siin on ainult üks aga, see peab olema jälle tasuta või soodusega, mitte nagu ülejäänutele tööealistele 150.- kes kord 10 aasta tagant käivad. Muidu kujuneb see tõesti suure algustähega diskrimineerimiseks ja sunnitud juhilubade aegumise protsessiks.
Postitatud: 22 Juun 2007, 13:40
Postitas Üllar
3 nädalt tagasi samal lõigul pööras mulle ka ette mingi auto ja reastus kiirendusribale.Mujal maailmas ei ole tagasipööre nendel teedel võimalik!!
Seal oli 110 lubatud kiirus ja probleeme ei tekkinud.
Noored mehed-palun olge ettevaatlikud,need rattad on võimsad.
Eks omal ajal oli ka selles vanuses palju juhuseid,aga Jawa oli ainult 18 hj ja tavakiirus 90..120.(1970 algul piirangut ei olnud).
Võidu saab sõita ringrajal.
Hukkunud mehe lähedastele avaldan kaastunnet.
Üllar.
Postitatud: 22 Juun 2007, 13:41
Postitas Intruder
jah...
18-25 ning 65-x võiks juhilibade kestvus olla maksimaalselt 1 aastat, avariide, vaimsete probleemide, pideva kiiruse ühetamise jms põhjal lihtsalt peale aastast aastast perioodi juhiluba ei pikendata. See oleks väga korda lööv pilt ilmselt liikluses kuid kaldun arvama, et see kahjuks ei lähe läbi
Mida me õnnetustest õpime
Postitatud: 22 Juun 2007, 13:42
Postitas inc
Sõitsin eile õnnetuskohast vahetult peale selle toimumist mööda. Volga tagumine ots oli väga sodi. Kiirust oli ratturil kõvasti. Mitmed kommijad varem kirjutasid, et a) seal on pikk sirge ja hea nähtavus b) liikuva tsikli kiirust otsevaates on raske hinnata.
Ma olen kaks korda käinud Motosurvival'il ja uurinud seda teemat veidi põhjalikumalt. Õppetund mootorratturile on väga lihtne:
mitte ainult mootorratta, vaid mistahes liiklusvahendi kiirust EI OLE VÕIMALIK hinnata, kui ta sulle otse "peale tuleb". Geomeetria ja optika, sõbrad.
Kuidas siis me siiski teame, kas võib või ei või pööret teha? Kauguse järgi! Kaugust on võimalik ligikaudselt hinnata, kiirust mitte. Juhtidel on kogemus, mis ühendab kauguse ja kohalejõudmise aja. Seega vaatas juht, et tsikkel on veel parajalt KAUGEL ja kui ta TAVALISE kiirusega liigub, on aega küll.
Optika reeglid tingivad aga selle, et juhid alati hindavad väikese objekti (tsikli) kaugemal asuvaks kui suure (auto). Seega ka normaalse kiirusega sõites tuleb ALATI olla valmis selleks, et sulle ette keeratakse. Valmis olla äkkpidurduseks ja põikamiseks. Need ongi kolm põhiasja, mida Motosurvival õpetab - riske ette nägema, äkiliselt pidurdama ja takistusest mööda põikama.
Peale nende tõdede selgeksõppimist ei ole mul enam kunagi olnud põhjust ühtegi juhti ettekeeramises süüdistada. Nad lihtsalt hindavad kaugust valesti. Ei keera tahtlikult ette. Ei ole nõdrad ega pimedad. Liiklus ongi selline. Kui kimad, oled ainult ise süüdi.
Milline oleks pidanud olema riskianalüüs hukkunud juhi peas:
* tagasipöörde kohale läheneb auto - kas jääb pidama või ei. Mõelda, et ta PEAB mind läbi laskma, on naiivne.
* auto on vana - juht ilmselt verinoor või vana - KÕRGE RISK, gaas maha, näpud pidurile, valmis reageerima
* mida ma teen kui ette keerab - pidurdan või põikan
* kas põikan eest või tagant - põikan tagant, sest vaevalt et ta enam pidurdab ja mina pidurdada ei jõua
Kas oleks saanud põigata või mitte, ma ei tea. Ratas oli maas teise sõidurea keskel, Volga pööranud 180 kraadi ja peaaegu kraavis. Mootorrattur ilmselt paiskus vastu autot, sest oli sealsamas maas. Meeter vasakule, ja oleks üle auto lennanud ja ilmselt ellu jäänud. Kaks meetrit vasakule ja oleks auto tagant läbi pääsenud. Ma soovin, et keegi võtab kätte ja ilmutab siin foorumis ka järelanalüüsi koos hinnangute ja soovitustega, mida konkreetselt oleks saanud teha (ära kihuta on liiga lihtne soovitus) halvima ärahoidmiseks.
Südamest on kahju hukkunud inimesest ja tema lähedastest. Tunnen kaasa.
Re: Mida me õnnetustest õpime
Postitatud: 22 Juun 2007, 14:20
Postitas mella
inc kirjutas:
mitte ainult mootorratta, vaid mistahes liiklusvahendi kiirust EI OLE VÕIMALIK hinnata, kui ta sulle otse "peale tuleb". Geomeetria ja optika, sõbrad.
Kuidas siis me siiski teame, kas võib või ei või pööret teha? Kauguse järgi! Kaugust on võimalik ligikaudselt hinnata, kiirust mitte. Juhtidel on kogemus, mis ühendab kauguse ja kohalejõudmise aja.
Kui kaugust on võimalik ligikaudselt hinnata, siis peaks ka olema võimalik hinnata kiirust, mis on kauguste muut ajaühikus, kui kontekstijärgselt sõnastada.
Ja kiirust on (just kauguse muudule) umbkaudselt võimalik hinnata.. näiteks seisab, sõidab aeglaselt-sõidab kiiresti-sõidab väga kiiresti.
Vastasel juhul ei saaks ju möödasõite vähegi tihedamas liiklusvoos teha
Pigem on selliste õnnetuste põhjuseks tähelepanematus. Kas ei vaadata üldse või vaadatakse liiga pealiskaudselt. Kiiruse hindamiseks ei piisa "oh, sealt vist midagi tuleb" moodi vaatamisest.
Postitatud: 22 Juun 2007, 14:46
Postitas westel
Intruder kirjutas:jah...
18-25 ning võiks juhilibade kestvus olla maksimaalselt 1 aasta
Selles vanuses võiks see asi ikka inviduaalsem olla.
Ainult vanuse järgi ei saa ka nüüd vaadata kuidas keegi sõidab
Re: Mida me õnnetustest õpime
Postitatud: 22 Juun 2007, 15:29
Postitas Reixmees
Mumeelest jumala õige jutt, see riskianalüüsi text peax iga tsikli paagi peal kirjas olema, selle kõrval, et "not wearing the helmet might cause serious injury"
inc kirjutas:Sõitsin eile õnnetuskohast vahetult peale selle toimumist mööda. Volga tagumine ots oli väga sodi. Kiirust oli ratturil kõvasti. Mitmed kommijad varem kirjutasid, et a) seal on pikk sirge ja hea nähtavus b) liikuva tsikli kiirust otsevaates on raske hinnata.
Ma olen kaks korda käinud Motosurvival'il ja uurinud seda teemat veidi põhjalikumalt. Õppetund mootorratturile on väga lihtne:
mitte ainult mootorratta, vaid mistahes liiklusvahendi kiirust EI OLE VÕIMALIK hinnata, kui ta sulle otse "peale tuleb". Geomeetria ja optika, sõbrad.
Kuidas siis me siiski teame, kas võib või ei või pööret teha? Kauguse järgi! Kaugust on võimalik ligikaudselt hinnata, kiirust mitte. Juhtidel on kogemus, mis ühendab kauguse ja kohalejõudmise aja. Seega vaatas juht, et tsikkel on veel parajalt KAUGEL ja kui ta TAVALISE kiirusega liigub, on aega küll.
Optika reeglid tingivad aga selle, et juhid alati hindavad väikese objekti (tsikli) kaugemal asuvaks kui suure (auto). Seega ka normaalse kiirusega sõites tuleb ALATI olla valmis selleks, et sulle ette keeratakse. Valmis olla äkkpidurduseks ja põikamiseks. Need ongi kolm põhiasja, mida Motosurvival õpetab - riske ette nägema, äkiliselt pidurdama ja takistusest mööda põikama.
Peale nende tõdede selgeksõppimist ei ole mul enam kunagi olnud põhjust ühtegi juhti ettekeeramises süüdistada. Nad lihtsalt hindavad kaugust valesti. Ei keera tahtlikult ette. Ei ole nõdrad ega pimedad. Liiklus ongi selline. Kui kimad, oled ainult ise süüdi.
Milline oleks pidanud olema riskianalüüs hukkunud juhi peas:
* tagasipöörde kohale läheneb auto - kas jääb pidama või ei. Mõelda, et ta PEAB mind läbi laskma, on naiivne.
* auto on vana - juht ilmselt verinoor või vana - KÕRGE RISK, gaas maha, näpud pidurile, valmis reageerima
* mida ma teen kui ette keerab - pidurdan või põikan
* kas põikan eest või tagant - põikan tagant, sest vaevalt et ta enam pidurdab ja mina pidurdada ei jõua
Kas oleks saanud põigata või mitte, ma ei tea. Ratas oli maas teise sõidurea keskel, Volga pööranud 180 kraadi ja peaaegu kraavis. Mootorrattur ilmselt paiskus vastu autot, sest oli sealsamas maas. Meeter vasakule, ja oleks üle auto lennanud ja ilmselt ellu jäänud. Kaks meetrit vasakule ja oleks auto tagant läbi pääsenud. Ma soovin, et keegi võtab kätte ja ilmutab siin foorumis ka järelanalüüsi koos hinnangute ja soovitustega, mida konkreetselt oleks saanud teha (ära kihuta on liiga lihtne soovitus) halvima ärahoidmiseks.
Südamest on kahju hukkunud inimesest ja tema lähedastest. Tunnen kaasa.
Postitatud: 22 Juun 2007, 16:03
Postitas boob
westel kirjutas:Intruder kirjutas:jah...
18-25 ning võiks juhilibade kestvus olla maksimaalselt 1 aasta
Selles vanuses võiks see asi ikka inviduaalsem olla.
Ainult vanuse järgi ei saa ka nüüd vaadata kuidas keegi sõidab
Jajah, ja sa sõidad individuaalselt nagu allkirjas kirjutad?
Postitatud: 22 Juun 2007, 16:44
Postitas Bööm heedsot
Inglismaal on asi vastupidine.Enamus liiklusõnnetusi põhjustavad seenior kodanikud
Re: Mida me õnnetustest õpime
Postitatud: 22 Juun 2007, 17:43
Postitas ishijupp
mella kirjutas: Pigem on selliste õnnetuste põhjuseks tähelepanematus. Kas ei vaadata üldse või vaadatakse liiga pealiskaudselt. Kiiruse hindamiseks ei piisa "oh, sealt vist midagi tuleb" moodi vaatamisest.
Paraku peab piisama, sest riske hinnatakse ja otsuseid võetakse liikluses vastu eeldusega, et liiklejad ümberringi mahuvad "mõistliku rikkumise" väljendi alla- noh ütleme kuni +30km/h. Juhte, kellel on see piir laiem, tunneme munakonnade nime all- nad ei suuda kuidagi ristmikku ületada, sest arvestavad võimalusega, et 500 m eemal paistev täpp võib paugutada lubatud 100 asemel 200ga ja ristmikule väljasõit võib osutuda ohtlikuks. Midagi pole parata- mürsud maanteel tegutsevad omal riisikol ja vanamehepässe süüdistada mürsule ettejäämises on emotsioonide väljaelamine, mitte adekvaatne reaktsioon.
Postitatud: 22 Juun 2007, 18:59
Postitas spinna
Vanasti käisidki vanad tihedamini arstlikus kontrollis, sest nii oligi ette nähtud. Selles ei ole midagi halba.
Aga seda volgameest sarjama hakata on hetkel küll ülekohtune. Me keegi ei tea, mis tegurid seal mängus olid ja kuskiltmaalt enam iga ettekeeramine ei ole siiski ettekeeramine. Mine võta kinni, kas seal oli või ei olnud.
Postitatud: 22 Juun 2007, 19:16
Postitas kris.
Bööm heedsot kirjutas:Inglismaal on asi vastupidine.Enamus liiklusõnnetusi põhjustavad seenior kodanikud
Selline väide eeldaks ka viidet? Või siis NSR märgistust ...
terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light
Postitatud: 22 Juun 2007, 20:10
Postitas Kermik
Kuna meie oleme siin mootorratturid ja sõidame ise ka autoga, siis oskame ka tsiklitega paremini arvestada. Kui näeme eemalt tsiklit tulemas, siis ei tee me reeglina ei tagasipööret ega ka vasakpööret, sest teame, et tsikliga liigutakse tunduvalt kiiremini, kui autoga. Aga me ei saa ka süüdistada "vanakooli mehi" oma volgadega. Hoiame silmad lahti, sest saame liikluses loota vaid iseendale. Ja anname endast parima, et selles foorumis antud teemal võimalikult vähe juttu oleks.
Re: Mida me õnnetustest õpime
Postitatud: 22 Juun 2007, 20:45
Postitas mella
ishijupp kirjutas:Juhte, kellel on see piir laiem, tunneme munakonnade nime all- nad ei suuda kuidagi ristmikku ületada, sest arvestavad võimalusega, et 500 m eemal paistev täpp võib paugutada lubatud 100 asemel 200ga ja ristmikule väljasõit võib osutuda ohtlikuks.
enne manöövrit tuleb veenduda selle ohutuses. Kõik ei suuda sama kiirusega olukorda hinnata.
Postitatud: 22 Juun 2007, 21:17
Postitas raitonrait2
nägin ka reporteris seda õnntust, kõik oli päris katki, kas siis tõesti mootorrattur tuli nii kiiresti, et vanamees ei näind teda või oli papi pime, kindlasti ei tulnud tsikkel lubatud sõidukiirusega
kahju...
Postitatud: 22 Juun 2007, 21:46
Postitas apsik
Ainuke reegel, mis on suutnud mind eemale hoida taolistesse situatsioonidesse sattamist, kõlab nii "Kõik juhid, kes liiklevad Su ümber on PIMEDAD ja LOLLID!!"
Re: Mida me õnnetustest õpime
Postitatud: 22 Juun 2007, 22:08
Postitas ishijupp
mella kirjutas: enne manöövrit tuleb veenduda selle ohutuses.
Saab veenduda, et normaaltingimustel oleks manööver ohutu. Normaaltingimustesse ei mahu oluline kiiruse ületamine, vastuliiklust liiklemine vms. Sellest lähtutakse ka süüdlase määramisel- peateel liikuv mürsk (eeldusel, et kiirus on tõestatud) jääb süüdlaseks, sest õnnetuse põhjuseks oli mitte manööver vaid kiiruse ületamine. Ehk- õnnetus oleks olemata, kui peateel liikuja oleks sõitnud lubatud kiirusega.
Minu jutu mõte ei ole mitte laulda hosiannat padjaklubile, hoopiski mitte! Tahan öelda, et maanteel (ja ka linnas!) paugutades saab paugutaja ohutuse tagada ainult paugutaja ise. S.t. reaktsiooni kiirus, ettenägemise võime, pidev situatsiooni analüüs peab olema paugutajal keskmisest oluliselt parem ja paugutaja ei tohi eeldada, et kõik kaasliiklejad on oma oskustega tipu tegijad. Seekord oli vanamees, järgmine kord õppesõiduk või värske lubade omanik... Lühikese ajaga on nii palju kaasfoorumlasi ära läinud, et kõrvetavalt kahju on.
Postitatud: 22 Juun 2007, 23:34
Postitas piloot
sõitsin sealt täna läbi ja vilksamisi märkasin, et ratturi pidutsusjälje järgi oli ta vasakus reas ja pidurdusjälje suund oli sõidurea keskelt telgjoone suunas, kui inc kirjutas, et auto tagaots oli sodi siis ratturi poolt vale arvestus oli eest läbi lipsata. Olen sarnases situatsioonis olnud ja nii, et püksid käisid vastu opeli tagastanget..., ega seal pikalt mõtlemiseks aega ei jäänud, tagantjärele mõeldes aga otsus, tagant poolt läbi mahtuda,oli seekord õige.
Postitatud: 23 Juun 2007, 00:42
Postitas JAWA
Kahju et seekord nii läks. Kahju on ka sellest, et varsti juhtub jälle. Kui sõitsin Soomes ja Rootsis maha ligi 4000 km, siis kõige muu kõrval nägin seal ka täiesti teistsugust liiklusmärgikorraldust nii linnas kui ka maanteel. Ühest küljest see mind häiris, kuid teisest küljest hakkas see ka minu sõidukultuuri parandama. Meie liikluskorraldajad ei ole seda erinevust tähele pannud ning seepärast tunnen isegi autoga Tallinnast Õismäe kaudu Keilasse sõitmisel hirmu - nii mitmed kohad on nö tsiviliseerimata kujul jäetud sõitjatele oma õnne proovimiseks. Kas siin foorumis keegi teab, mismoodi erinevad liiklusmärkide poolest Soome maanteede ristmikud meie omadest?
Postitatud: 23 Juun 2007, 00:54
Postitas piloot
ei maaa tia miskit... maa`p ole isegi suaremaal käind...
Postitatud: 23 Juun 2007, 01:14
Postitas Karupoiss
JAWA kirjutas:Kahju et seekord nii läks. Kahju on ka sellest, et varsti juhtub jälle. Kui sõitsin Soomes ja Rootsis maha ligi 4000 km, siis kõige muu kõrval nägin seal ka täiesti teistsugust liiklusmärgikorraldust nii linnas kui ka maanteel. Ühest küljest see mind häiris, kuid teisest küljest hakkas see ka minu sõidukultuuri parandama. Meie liikluskorraldajad ei ole seda erinevust tähele pannud ning seepärast tunnen isegi autoga Tallinnast Õismäe kaudu Keilasse sõitmisel hirmu - nii mitmed kohad on nö tsiviliseerimata kujul jäetud sõitjatele oma õnne proovimiseks. Kas siin foorumis keegi teab, mismoodi erinevad liiklusmärkide poolest Soome maanteede ristmikud meie omadest?
Just kirjutad ise, et panid tähele erinevust, ja siis küsid teistelt, mis see erinevus oli?
Kus loogika on?
Postitatud: 23 Juun 2007, 09:02
Postitas kris.
JAWA kirjutas:Kas siin foorumis keegi teab, mismoodi erinevad liiklusmärkide poolest Soome maanteede ristmikud meie omadest?
Oled äkki nii lahke ja räägid meile ka?
PS -
http://www.postimees.ee/230607/esileht/ ... 268258.php 
terv
Kris.@ >4000km Rootsis ja Soomes
XVZ-13 TF - Big Blue Light
Postitatud: 23 Juun 2007, 11:13
Postitas Kiire Putukas
Et jääda liikluses ellu tuleb sõita nii nagu kõik oleks lollid. See on auto koolide esimene rusika reegel. Kui seda järgida on väike tõenäosus avariisse sattuda. Sellel aastal on se olukord väga hull ette keeramisi on olnud palju. aga sellega tulebki arvestada ja alati mitte oma õigust taga ajada. Nii et kui näed kõrval teelt tulevat autot (ise oled pea teel)siis tulebigal juhul hoogu maha võtta.Mitte juurde keerata ja mõelda et olen pea teel.See kehtib maanteedel kus kiirused on suuremad.
Postitatud: 23 Juun 2007, 11:27
Postitas Piipz
oh crap, seda põdrateemat ma kardan kõige rohkem
Postitatud: 23 Juun 2007, 11:59
Postitas Aizar
Minnes tagasi kurba teemasse,
22.06.07 õnnetused:
Kella 12.49 ajal toimus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Narvas Rahu tn-Kadastiku tn ristmikul, kus sõiduk Nissan, mida juhtis Jekaterina (sündinud 1985) sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud mootorrattale Jawa, mida juhtis Sergei (sündinud 1957). Mootorattur toimetati kehavigastustega Narva haiglasse.
Kella 15.33 ajal toimus liiklusõnnetus Võrumaal Võrus Räpina maantee ja Viljandi tänava ristmikul, kus sõiduauto Ford, mida juhtis 1977. aastal sündinud Roomelt, sõitis kõrvalteelt ette peateel liikuvale rollerile, mida juhtis 17-aastane noormees. Rollerijuht toimetati kehavigastustega Võru haiglasse.
Kella 20.15 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Näituse ja Lehola tänava ristmikul, kus sõiduauto MB, mida juhtis Kaja-Triin (sündinud 1969) sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud mopeedile, mida juhtis 17-aastane noormees. Mopeedil viibinud kaassõitja 17-aastane noormees sai kehavigastusi.
Kella 20.36 ajal toimus liiklusõnnetus Raplamaal Sikeldi küla külateel, kus alkoholijoobes Rannari (sündinud 1977) poolt juhitud ATV paiskus ümber. Juht ja 1967. aastal sündinud kaassõitja Jaanus said kehavigastusi.
Kella 23.43 ajal toimus liiklusõnnetus Põlvamaal Koorast-Koigu mnt 2 kilomeetril, kus sõiduauto Vw Passat, mida juhtis alkoholi tarbimise jääknähtudega 19-aastane Kristo ja motoroller, mida juhtis 14-aastane noormees, põrkasid omavahel kokku. Motorolleri juht toimetati kehavigastustega TÜ Kliinikumi.