Teen muu jutu vahele ka ühe teemakohase postituse.
Nimelt jäi silma üks jumala lahe reisikiri. Usun, et pakub ka teistele lugemis/vaatamirõõmu. Juhul kui see siit juba kunagi läbi on käinud, mis seal ikka. Tuletame vana asja meelde.
Poistel rõõmu mitme rubla eest olnud. Peab tõesti isegi jalad kõhu alt välja ajama ja vene viisat tegema hakama.
Divikas kirjutas:Teen muu jutu vahele ka ühe teemakohase postituse.
Nimelt jäi silma üks jumala lahe reisikiri. Usun, et pakub ka teistele lugemis/vaatamirõõmu. Juhul kui see siit juba kunagi läbi on käinud, mis seal ikka. Tuletame vana asja meelde.
Hea lugemine pärast pidu. 
Suvi on tulemas ja nii mõnelgi on hetkel vaid soov kuskile sõita ja midagi teha, ainult et kuhu? Siit üks päris arvestatav alternatiiv paarinädalaseks motomatkaks.
Tallinnast vaid 600km eemal asub riigipiir, millel seisab silt uhke kirjega BELARUS. Sellise piiri ületamine võtab orienteeruvalt 1,5-2 tundi. Edasi läheb taas ladusalt, teed ja tänavad on paremas seisus kui meil ja lubatud kiirus sarnane meil lubatuga. Suveks on teed ilmselt tipp-topp korras, kuna juba käis usin teehooldus
Rahavahetus oli tore, sain elus esmakordselt miljonäriks, oli uhke olla küll Peale mõningast tuuseldust nägi rahapakk välja selline
Ringi sõita on selles riigis lahe, kuna maanteed on väga hõreda liiklusega ja leidub hulganisti kõrvalteid. Eriti soojaks läks südame alt siis, kui sattusime mõnele natukegi tehnilisemale teelõigule
Eestist minejal on kindlasti irve näol kui tanklasse keerab ja harjunult ca 1,45€ liitrihinda otsib, sest bensiin maksab vaid 6300.- rubla, ehk ca 0,6€ liiter! Vähe sellest. Kõigil (nelja rattaga olime) kasvas paagitäiega läbitav vahemaa 70-100km, ehk et küte oli oluliselt parem ja mootor töötas stabiilsemalt.
Kohalik külaelu kulgeb vaesuses. Majad on vajunud, väsinud ja paljud päästmatud. Siiski on elanikud toredad. Kahjuks on ka Valgevenes käivitunud hullumeelne „põgenemine“ linnadesse ja paljud noored on tööl või õpingutel suurlinnades. Kuna mehed on sisuliselt terve päeva kolhoositööl, on päevasel ajal külades toimetamas vaid eided, sellised kes ikka kohe päris väetid on. Kuna muud nad teha ei jõudnud, siis nad värvisid – küll värvisid aedu ja aknaraame, teeäärseid puid, aiatoole jne jne.
Päris tihti oli näha igapäevase liikumisvahendina hobuvankrit
Õhtuseks ajaks, õigemini ööks keerasime majadest eemale ja otsisime omale mõnusa metsanurga, kus magada, süüa ja lõkketule valgel muljetada. Üks laagrikoht nägi välja selline
Metsaserva kööginurk
Ei tea kas arenevast ühiskonnast või odavast hinnast või jumal teab millest tingituna, aga alkoholi ja tubakat tarvitatakse Valgevenes päris palju. Kõige ekstreemsem näide oli pudel Vermut Belorusskojet, mis maksis 10400, ehk 1€.
No ok, see polnud ka mingi eriti hea kraam, aga päris okei vein maksis 2-2,5€ ja kõrtsis pudel viina lauale tellides maksis 8-12€ sõltuvalt margist. Naljakas oli see, et kartulit poest osta ei saanud, vähemalt külapoodidest mitte. Selleks tuli minna kolhoosi juurikabaasi ja seal kaupa teha. Ei tea kuidas see täpselt kohalikele välja näeb, aga meil käis tasumine sularahas ja mingi suvalise töölise kätte. Siin on produkte 1,5€ eest
10 päevasest reisist kaks ööd olime hotellis, et end kasida ja tutvuda kohaliku linnaeluga. Ühe öö neist veetsime Minskis, kus elab ca 1,5 miljonit inimest. On ikka suur linn küll. Tänavad on laiad (4 rida ühtpidi ja 4 teistpidi), lisaks kiirendus ja pööramise rajad. Linn praegu ei olnud mingi eriline ilu (suur suvi polnud veel mõnusat rohelust toonud), aga ta oli puhas ja seal polnud kerjuseid ega purjus kakerdajatest noortekampu, nagu Tallinnas. Minskis külastasime kodusõja muuseumi ja sealt läksime edasi muuseumi nimega LINJA STALINA.
Sinna oli kellegi aktivisti poolt restaureeritud ja kokku veetud nii palju vene sõjatehnikat, ei silme eest läks kirjuks. Autod, lennukid, kopretid, punkrid, radarid, kahurid, veokid ja tankid. Seal saime elus esimest korda sõita tankiga, mitte küll päris ise sangas olla, aga siiski. Võimas kogemus oli. On ikka päris uskumatu missuguse stabiilsusega liigub mudas ja tõusudel ja kraavides 30+ tonni rauda!!! Ja missugune mürin valitseb tankis kui see sõidab!!! Olime sellest elamusest tükk aega eufoorias.
Valgevene autopark jaguneb justkui kaheks. Kõik mis on erakäsutuses (eriti just linnarahval) on enam vähem selline nagu meil, läbisegi kõike, võib-olla keskmiselt pisut vanem. Aga see autopark mis kuulub riigile ja mis teenindab igapäevase infra toimimist (leivaauto, gaasiauto, postiauto, miilitsaauto, jne) on ajast ja arust ja vene päritolu. Päris kummaline on vaadata sellises mahus meie mõistes uunikume (UAZ, GAZ) igapäevaselt sagimas ja rõõmsalt kütust põletamas.
Navigeerisin Valgevenes suure paberkaardi (Kristiine Rahva Raamatust) ja detailse gps-i kaardi järgi (pärit internetist). Enamasti olid väiksed teed ja rajad väga hästi märgitud ja ekraanilt aimatava suurusega, vahel aga esines lõbusamaid seiku ka. Näiteks läks tee üle jõe, aga tegelikult ei olnud ei silda ega parve, või oli põllumees põllu äärse tee lihtsalt üles kündnud ja porgandikasvatuseks lisa võtnud. Siin üks uppunud heinamaa, mis lõppes sillata jõega
Et mitte liiga pikaks minna, lõpetan jutu siinkohal. Lisan veel vaid pisut statistilist; meil tuli 10 päevaga 2400km läbisõitu, paar rehviparandust, mitte ühtki liiklustrahvi ja suurel hulgal toredaid mälestusi. Kes soovib ajas tagasi rännata, sellele sobib Valgevene hästi!
Kas ma olen ainuke kes pilte ei näe?
Aga muidu Juho jutuga täitsa nõus.. 
Ise käinud seal maal oma 3-4 korda ja noh paras retk mineviku on ta tõesti, väikeste agadega 
Rahvas on sõbralik, eriti kui kuulevad et sa oled turist ja ei ole venelane (mõnes teeninduskohas ei taheta vene keeles suhelda sinuga kuni ei saa teada et oled turist, inglise keelt kõik ei räägi ja kohaliku keelt ei räägi sina)
Teed on tõesti head ja puhtad ja kogu selle vana "nõuka" kesta all on toimunud mõningane tehnika areng kah, paljudes kohtades on LED foorid mida olen kohanud ka suht pisikeste külade vahel, vanad politsei lada-d on täis topitud moodsat tehnikat, kiiruskaamerad külades jne.. Et siis selline vanade uazikute ja moodsa ajastu segu, mulle igatahes meeldis
Aga noh päris "roosa prillide" maailm pole ka seal. Sõites tasub tähelepanelik olla sest nende linna sildid erinevad meie omadest päris palju, põhimõtteliselt pisike linna/küla nimesilt tähendabki 60 km/h ala algust mis on sealse linna kiirus, paljudes kohtades on 60 märk ka asfaldile joonistatud aga mitte igalpool. Nii lendasingi seal mina radarisse kui oli selline Poola stiilis koht, üks kahe majaga küla sai läbi ja ei pannud uue algust tähele ja seal ta seisiski, suure mütsi ja sinise särgiga tseburashka, ma alguses arvasin et miski mannekeen või plakat mida nad armastavad kasutada hirmutamiseks, aga siis see kuju hakkas sauaga vehkima ja sain nende täistuubitud lada tehnikaga lähemalt tutvuda Rääkisid et altkäemaksude eest on neil karistused väga rangeks tehtud ja autodes kaamerad filmivad kõike. Olid väga viisakad, kõik läks ametlikult sajale paberile kirja ja sain tsekki kah. alguses meel oli mõru, aga kui arvutasin suure summa dollaritesse ümber ja tuli meelde et just mõned kilomeetrid tagasi viisakas kohvikus käisin 2x suurema summa lõuna eest välja siis läks meel kohe paremaks
Teine asi on see et ka seal on pätte ja tegelasi igasuguseid, kui me õhtul ühe hotelli ette veeresime kohe hüppas kusagilt võsast välja kaks veits napsust tegelast, jutu ja näo järgi olid just vanglast vabanenud ja tahtsid kohe sõita saada. Nii et ka seal rahulikul maal tasub ettevaatlik olla..
Muidugi peale Minski ja Stalin line on seal vaadata veel nii mõndagi, Brest ja Mir küla kindlused on ainult üks näide..
Tasub igatahes teha veits eeltööd ja otsida infot, googeldage Aleksander Kaasiku blogi, seal kah palju juttu ja pilte Valgevenest.
Igatahes meeldiv ehmatus on esmakülastajale garanteeritud, nii lähedal ja vaid 2 tõkkepuud vaja läbida aga avaneb hoopis teine maailm..
P.S
Ahjaa, kes sinna minna plaanib ja teekoonda koostab. Vältige kesk lätit niipalju kui võimalik kui ei liigu just kerge enduurokaga.. Sest kesk lätis pole asfalt teid üldse 
Sõitsime seal bikedega sellist teed et meie krossirajad kahvatavad selle ees ja viimased liivaterad ma sain alles nüüd kevadel kätte kui ühe tihendi vahetamiseks bike laiali lammutasin Kui minna enduurokaga siis on see muidugi paradiis.. 
Ei näe pilte mina ka, vaataks huviga.
Ma veetsin töö tõttu seal riigis poolteist aastat ning kodumaal tagasi paari kuu eest. Nüüd plaan sõbradki väiksele tuurile ratastega vedada. Ei aimand, et seal meie rajaajajate jäljed juba ees. Igaljuhul on see tõesti eksootilisim reisisiht lähiümbruses, kui suur Venemaa välja arvata 
Moi jUHO, pane palun pildid kuskile avalikku albumi, nostalgitseks ka heal meelel. Valgevene on selline omamoodi teemapark. Suur sõbralik kolhoos, esimees ütleb kuidas asjad käivad ja enamik on omamoodi õnnelikud. Ja õige ka, egas rikkuses õnne ole, ikka meeleolus. Peale Ukrainat tundus Valgevene mulle väga viisakas ja korras maa. Ja osadel inimestel läheb seal ka hästi ja osadel ei lähe kohe kuidagi. Ehk siis suures plaanis nagu meilgi. Meil võid muidugi vabalt möliseda kui miskit ei meeldi. Seal kipub BATKA käsi väänama. Ehk siis õnnelik tuleb olla käsu peale. Aga see-eest on teed korras, Lätti tulles eriti kontrastne. Ei tea kas lätil pole liiva, või pole neil asfalti või pole niipalju raha, et jaksaks peale ametnike taskute ka teeehituse eelarveid täita. Aga tore, et kõik on erinevad.
Valgevene tundub tõesti huvitav sihtkoht. Olen ise sellest kaua aega unistanud. Ega keegi ei plaani juhuslikult juunis reisi sinna maadele? Oleksin tõenäoliselt huvitatud ühinemast!
(Vähematl) kolm meest on minemas 15.07 - 21.07. Rattad Transalp, Pegaso ja minu oma. Plaanime põhi aja olla Lida linnas ning natuke riigis ringi vaadata, kuid plaan on, et plaani pole. Ehk jumal teab, kuhu tegelikutl välja jõuame.
Puhkuse veedame kõik.. ei mitte Viljandis 
http://www.geoape.com/tracklogs/201207-rumeenia-3690
Mingi n*ss on GeoApe kaardiga, ei näita kaardil trassi. Jooksva logiga näeb...
Läksin teadlikult valel ajal, sest esiti oli plaanis puhkus hoopis kodumaal veeta, aga suvi on meil tänavu vaid nime poolest. Sõitsin üksi, ei taht' keegi mulle seltsiks tulla. Telkisin palju rohkem. Nüüdseks on tekkinud teistele minejatele ka mõned soovitused, aga neist hiljem.
Käisime juuli teises pooles Valgevenes. Jutt kasutaja onuants blogis http://onuants.blogspot.com/2012/08/val ... -2012.html
GPS track alates kolmandast päevast Geoape lingil http://www.geoape.com/tracklogs/valgevene-ringreis-3652
Ja pilte FB-st http://www.facebook.com/ahtiallik/photo ... 074&type=3
Sellel aastal siis selline reis. Kokku 22623 km ja aega kulus jämedalt 10 nädalat. Kui pildid süstematiseeritud saan, panen lingi vaatamiseks ja eks tuleb reisiblogisse ka mingi lugu. Märksõnadeks siis BAM tee, Kaug Ida Sihote Alini mäestik ja Mongolia.
AtsJanno kirjutas:Ja pilte FB-st
"unavailable"
...ikkagi ei tee omale FB-ki 
Suvise reisi pildid,
Bam Road, Kaug Ida, Mongolia.
http://pilt.postimees.ee/kasutaja/vasar
[quote="AtsJanno"]Käisime juuli teises pooles Valgevenes. Jutt kasutaja onuants blogis http://onuants.blogspot.com/2012/08/val ... -2012.html
Te käisite nagu Valgevenesse ja tagasi.Kohapeal oli kõige vähem sõitmist.Kas ei leidnud mida vaadata või lihtsalt kehv ilm,nagu blogist välja lugeda võis?
Natuke pilte suvisest Kaukaasia reisist.
Rebaseonu kirjutas:Natuke pilte suvisest Kaukaasia reisist.
Kadestan neid su trippe!
Rebaseonu kirjutas:Natuke pilte suvisest Kaukaasia reisist.
Jõhker reis ikka ja veel üksi ka. Mul tuleb terve hooaja peale sama palju km-e. Mis see ajaline kestus oli?
Üksi on mõnus kohati - oma plaanid, oma teed, oma valikud. Samas vahel on vaja sotsialiseeruda (eriti kui oled kusagil riigis, kus sinu keelt ei räägita).
Ise olen kolmandat nädalat Marokos ja 6k km kellal kenasti juba. Dakhla, mis oli eesmärk, on juba võetud...
udupeenike kirjutas:Jõhker reis ikka ja veel üksi ka. Mul tuleb terve hooaja peale sama palju km-e. Mis see ajaline kestus oli?
Ehh, pole seal suurt jõhkrat midagi, rahulikult sõidad ja kilomeetrid tiksuvad. Jõhker on pigem mäkketõus ja hard enduuro mida meil siin harrastakse. Kestus oli mingi 6 nädalat vist, millest pea 2 kulus transiidile. Unustasin kirjutamata, et üllatuslikult ei pidanud miilits ühtegi korda kinni, välja arvatud üks kontrollpunkt Karabahhis mis nagu polnud liiklusmiilits.
Ahto
üllatuslikult ei pidanud miilits ühtegi korda kinni
Venemaal ei ole miilitsat, on politsei
Kaukaasias on teedel ka kõiksugu muid asjapulki, osa mundris ja osa ilma (http://pilt.postimees.ee/kasutaja/vasar ... hoto/47410)
Kui liikluseeskirjadest kinni pidada ja kiirusi ka jälgida, ei torgi vene politsei enam kedagi. Selles osas on viimased 3-4 aastat ikka väga suured muutused toimunud. Paremuse poole. Olen sõitnud nii autoga kui motikaga, ei mäletagi, millal viimane tüli nendega oli. Lisaks on vene piir hakanud hästi tööle kui võrrelda Ukraina, Kesk-Aasia või kas või selle sama Verhnõi Lari Gruusia poolse piiriga. Omal ainult positiivsed kogemused.
Käisime taas venemaal.
Sõitsime mööda Urali mäestikku,
suhtlesime põgusalt kohalikega,
remontisime tsikleid,
pidasime paar juubelit,
viina võtsime paljalt,
ja toitusime maitsvalt ning e-vabalt
Pisut pikemalt: http://advrider.com/forums/showthread.php?t=825273
jUHO kirjutas:remontisime tsikleid
Palju sellel 800GS-il läbisõit oli kui tagumine rattalaager läks?
Ahto
Rebaseonu kirjutas:jUHO kirjutas:remontisime tsikleid
Palju sellel 800GS-il läbisõit oli kui tagumine rattalaager läks?
Ahto
Tervist!
Tegelikult oli see jänese 800-l juba teine kord tagaratta laagreid vaheta.
28.000 oli läbisõit kui originaal otsa sai.
43.000 oli nüüd mägedes.
Rasketes oludes annab nõrgim nüli järgi 
näis palju need arbuusihinna eest soetatud vene simmerid tal peavad ja laagrid kestavad.
Kohtumiseni motoorienteerumisel
Vägev sõit!
Aga öelge ausalt, kas Teil on olnud trippe, kus BMW' ga ei ole midagi juhtunud 
Peaaegu
Sellel reisil tuli minu mälu järgi vaid 2 korda BMW tagarehvi lappida http://advrider.com/forums/showthread.p ... ght=clouds.
Aga siis oli 3x vähem BMW-sid ka kaasas 
Tundub, et need uuema aja bemarid ei ole eriti kestvad. UB-s, Oasise õuel, oli juuli teisel poolel neid mingit kümmekond tükki eri vigadega paremaid aegu ootamas. Esindatud olid nii 650, 800 kui ka1200 rattad. Kellegi jutust jäi tookord meelde, et kui tahad muretult pikka reisi teha, tee seda Hondaga, veel parem vana Hondaga.
Polnd paha. Olin omal ajal sõjaväes Krasnovišerskist mitte väga kaugel, Nõrobis, mis Krasnovišerskist linnulennult nii 40 km põhja pool. Ilus kant.
Krasnovišerski südalinnast jääb mingi 7 kilomeetrit Vetlani kaljuni, mis on Višera jõe kõrge kallas, maaliline koht, lisaks veel kaljude rida keset jõge... Sinna te ei jõudnud?
Tsikkelröövel kirjutas:Polnd paha. Olin omal ajal sõjaväes Krasnovišerskist mitte väga kaugel, Nõrobis, mis Krasnovišerskist linnulennult nii 40 km põhja pool. Ilus kant.
Krasnovišerski südalinnast jääb mingi 7 kilomeetrit Vetlani kaljuni, mis on Višera jõe kõrge kallas, maaliline koht, lisaks veel kaljude rida keset jõge... Sinna te ei jõudnud?
Krasnovišerskist põhjas?? Mida imet te seal ometi tegite? See on ju tupiktee (ja mitte liiga hea tee), ning sealt mingit sõjalist ohtu küll olla ei tohiks
Višera jõe ääres olime laagris, oli kena jõgi tõesti ja kõrge kallas jooksis pikalt. Aga ühtki kaljut ei märganud (kahjuks ei osanud otsida ka). Nüüd Sinu jutu peale googlemapsist vaadates on neid saarekesi või kaljusid päris mitu seal. Mine või tagasi
Märkisid oma kirjas, et maaliline koht oli... Täiesti nõus! Oli tõesti maaliline ja neid maalilisi kohti on Venemaal uskumatult palju. Huvitav kas see on sellest, et loodus oma pinnavormidega on meie silma jaoks piisavalt harjumatu ja pilkupüüdev, või on see mingi reisimisega kaasnev teatav ärevus mis justkui kogu nähtava maalilisemaks muudab...
Turvalisi reise!